jääkündenõod, kuhjav: otsamoreen, moreenküngas, moreentasandik, vallseljak). Merevesi kulutus- pankrannik. Kuhjevormid- rannavallid, maasääred. skäärrannik- kaljugraniit, Soomes, rootsis. Fjordrannik- mäeliustikud+meri, Norra. Riarannik-mäeahelikud ristuvad merega, Hispaania. Tuule tegevus- kulutav- seenkaljud, kulutusnõud. Kuhjav- luited. nõlvaprotsessid- varisemine- kivimiosad veerevad vabalt nõlva jalami suunas, intensiivne murenemine, suur nõlvakalle. Mäestikupiirkonnas. Libisemine- terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda, mäestikupiirkonnas, seismiliselt aktiivsetes piirkondades, inimtegevus. Voolamine- ained segunevad, niiskusega küllastunud pinnases, igikeltsa piirkonnas, aluspinna hõõrdumise tõttu. Nihkumine- osakestevahelised, alumises nõöva osas, pinnase korduv külmumine ja sulamine. Maanihe- raskuv, vibratsioon, veereziimimuutus. PEDOSFÄÄR- maa mulla kest
• Korrasioon on valdavalt tuule poolt kantud aluriidi ja liivaterakestega mingi takistuse „pommitamine”. Kui selline kulutuse teele jäävad erineva tugevusega kivimid, kujunevad väga omanäolised pinnavormid. 4. Liikuv vesi Ranniku pinnamoodi mõjutavad ka: • lained • hoovused • looded (tõus, mõõn) Vesi nii kuhjab kui kulutab. Vesi kuhjab → valdavalt lausrannik Vesi kulutab → järskrannik (pangad) 5. Murenemine.... .... kivimite purunemine, mille käigus võib muutuda kivimite keemiline koostis. 1. Füüsiline murenemine e rabenemine: ◦ põhjuseks temperatuuri kõikumine, tulemuseks kivimi purenemine ◦ soojenedes kivimi paisub, jahtudes tõmbub kokku, tekivad praod → pragudes vesi→ vee külmudes praod laienevad, ülekaalus kuiva kliimaga aladel, kus suured temperatuuri kõikumised (nt kõrbes, mägedes) 2
Langatusvärinad- suurte koobaste sissevarisemine. Tehnogeensed- inimtekkelised. 15.Magmalised protsessid: avalduvad litosfääri ja astenosfääri vahel. Kivimite ülessulatamine, deformeerimine. Magmakivimite ja tardkivimite moodustumine. 16.Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid: geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. Toimub tuule, vee ja jää geoloogilise tegevuse tulemusena. Murenemine- keemiline murenemine ehk porsumine ja füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Mulla tekke on ka murenemis protsess. Kulutus- murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus. Kõrgemal kulub rohkem. Transport- tuule kanne, mida pikem on transpordi tee, seda peenemaks, ümaramaks ja paremini sorteerituks muutub materjal. Settimine ehk akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine. Allpool settib rohkem. 17.Tuule tegevusega seotud geoloogilised protsessid- Kulutav
Savann mulastik . * Savannis levivad viljakad punakaspruun- ja pruunmullad. Savannis levib lausaliselt rohurinne, sest nad ei vaja palju vihma ning taluvad kuivust. * Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga
reaktsiooni korral aga hüdroksiidioonid. Vesinikioonide dissotseerumist mullast nimetatakse mullahappesuseks. pHKCl näitajate järgi mullad on järgmised : < 3,5 - väga tugevasti happeline 3,6-4,5 - tugevasti happeline 4,6-5,5 - mõõdukalt happeline 5,6-6,5 - nõrgalt happeline 6,6-7,2 - neutraalne 7,3-8,4 - leeliseline muld >8,5 - tugevasti leeliseline Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. füüsikaline murenemine ehk rabenemine - põhjustajad: temperatuur, jää, vesi, tuul. keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu. keemiline murenemine ehk porsumine vesi, jää, õhu CO2 lahustumine CaCO3 + CO2 + H2O à Ca(HCO3)2 hapendumine 2Fe3O4 + 2O2 à 3Fe2O3 taandumine (vastupidine hapendumisele) hüdrotatsioon ehk veepüsiv liikumine mineraalidega Fe2O3 + 3H2O à 2Fe(OH)3
segu. Näiteks atmosfääri praegune koostis on väga erinev Maa atmosfääri algsest koostisest, mis sisaldas palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid ei sisaldanud hapnikku. Maa atmosfääri mass on 5,1×1018 kg. Erosioon... Erosioon on maapinna uuristamine ja lihvimine vee, tuule ja jää poolt. See toimib koos murenemisega, mille tulemusel lagunevad ka suured kaljud väikesteks tükkideks. Erosioon ja murenemine üheskoos loovad Maa põnevaid pinnavorme, näiteks koopaid, kanjoneid ning sadu meetreid kõrgeid kaljusambaid. Vesi, mis tilgub või murrab endaga suure kiirusega kaasa tillukesi pinnaseosakesi, mis toimivad nagu liivapaber ja voolavad oma teele jäävatest kaljudest välja kummalisi ebamaiseid kujusid. Erosioon ja murenemine suudavad muudki peale planeedi välisilme kujundamise. Tänu neile jõududele tekib viljakas lössipinnas, mis võimaldab rikkalikke saake. Sellest vaatenurgast võttes
Kuidas tekivad süvikud, ookeani keskmäestikud, rifiorud? Tekivad laamade kokkupuute ja lahknemise piirkonnas Millised on pinnamoe suurvormid? Ookeaninõod, mandrid, mäestikud, tasandikud Millised on pinnamoe väikevormid? Künkad, vallid, orud Mis põhjustab kivimite kiiret murenemist? Ja miks Temperatuuri järsud muutused Kivimeid moodustavad mineraalid soojenevad ja jahtuvad erinevalt ning ka paisuvad ja tõmbuvad kokku erinevalt. Kivimisse tekivad lõhed ja see puruneb. Füüsikaline murenemine Temperatuuri kõikumise tõttu kivimid murenevad. (+vaata eelmist vastust) See on tavaliselt kuivas ja jahedas kliimas. Keemiline murenemine ? kui kivim mureneb süsihappegaasi, hapniku ja organismide elutegevuse jääkide tõttu. Siis lagundab kivimeid lahustumine ja teised keemilised protsessid. See on tavaliselt niiskes ja soojas kliimas. Laviin ? kui lahtine murend mööda nõlva allapoole liigub Millised välisjõud on kõige suurema mõjujõuga Eestis? Miks?
Väljaarenematu. Samdlad / Tundra Talv pime, külm. Toita. vaene. samblikud. Füüsikaline m. 10. Poolusi ümbritsev Kogu aasta Puudub. Mikrosk. vetikad Jäävöönd ala. maapind kaetud Füüsikaline ja mõned seened. lume ja jääga. murenemine. Tähtsamad taimed neis vööndites: 1. Ekvatoriaalne vihmamets 2. Savann akaatsia, boabab. 3. Kõrb velvetsia, sukulendid, aaloe. 4. Vahem. põõsastik ja mets rosmariin, salvei , oliivipuu, korgitamm. 5. Rohtla tarn, puju, pojeng. 6. Parasvöötme sega- ja lehtmets kask, vaher, tamm, kuusk, mänd. 7. Parasvöötme mussoonmets liaanid 8. Parasvöötme okasmets - kuusk, mänd, tsuuga, sekvoia. 9
Esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Tundra kliima Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires (piirkonniti erinev) Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa- osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja- Ameerika kirde-osa jahutab külm Labradori hoovus. Esineb tugev kivimite murenemine temperatuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Tundra kliima Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel sügavalt ning selle alumised kihid ei sula suvelgi (igikelts- igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab.) Suvel tungib tundraaladele soojem ja niiskem parasvöötme õhumass. TALV - on tundras pikk, külm ja tuisune. Keskmine temperatuur talvel on -34o C
TÄHTSUS-*taimede kasvatusele hädavajalik mineraalide lähteaine*ökosüsteemis filter-seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid*väärtuslik loodusvara-põllumal. tootmisvahend*taimedele kasvukohaks. MURENEMINE on mullatekkeprots,mille käigus lähtekivim muutub suurest rahnust liivateraks,murenemisel on 3 liiki:keemiline mur,füüsikaline mur ja biolog.mur. LÄHTEKIVIM on kivim, millest tekib mullatekke protsesside lisandumisel muld.mulla kõige algelisem algaine liiv,kruus,savi.*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett.
Vee all võib jäämägi ulatuda veepealsest osast sadu meetreid kaugemale. Sellega kokku põrgates võib laev puruneda. Pealegi valitsevad jäämägede esinemisaladel tihti udud, mida põhjustab külma jää ja soojema vee kokkupuutumine, ning ohtu ei pruugi lähedaltki märgata. Õnneks on moodsatel laevadel seadmed - radarid, mis ka udus jäämägede eest hoiatavad. 4 Külmakõrb Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. Temperatuuri muutudes tekivad kivimitesse paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem. Kuigi kivimid murenevad polaaraladel kiiresti, on mulla teke väga aeglane. Huumus tekib ju taimejäänustest. Mulda esineb laiguti ja väga õhukese kihina ning taimede kasvutingimused on seal rasked. Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud
Tundra ja metsatundra Tundra asub vaid põhjapoolkeral, kus põhja-atlandi hoovus soendab tundra euroopa osa ja põhja-ameerikat jahutab külm labradori hoovus. Tundras esineb tugev kivimite murenemine, mida põhjustab temp. suur kõikumine ja kivimiosades vee jäätumine. Tundrale on iseloomulik igikelt-pinnas, mis on jäätunud ega sula kunagi. Suvi on tundras lühike, vaid kaks kuud. Sademeid langeb väga vähe, vaid 200mm aastas. Kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust, sest madala temp. tõttu on aurumine väike ja pinnasesse pääsenud vesi ei pääse igikeltsilt edasi. Taimestik koosneb puhmastest ja sammaldest, põõsastest kasvavad paju, lepp ja kask. Marju on väga palju: mustikad, metsmurakad, sinikad ja pohlad. Loomariik on suht hõre, elavad lemming(kes on väga närviline), polaarrebane, karibuu (põhjapõder). Linde on suve perioodil palju, tundra võõndi nuhtluseks on kihulased...
LOOMAD õhku CO , CH4,, SO2 ja teised Taimede vesi Vesi Surnud loomade gaasid kõdunemine HÜDROSFÄÄR joogiks lagunemine Toitained vesi õhku CO2 ja vesilahuses CH4 MULDvesi Settimine, kivistumine Kivimite murenemine, Settimine, kivistumine mineraalained 1 LITOSFÄÄR MAA SISEEHITUS mandriline maakoorr Maa on ehitatud põhiliselt ookeaniline maakoor hapniku (O), räni (Si) ja raua maakoorr
Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Veestik Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veereziim on tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud väiksemad jõed ja järved. Suurte vihmasadudega tõusevad nad aga kergesti üle kallaste ning põhjustavad üleujutusi. Mullastik Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kivimite murenemine toimub peamiselt keemilise murenemise tagajärjel. Savannimullad sisaldavad tavaliselt üsna vähe toitaineid. Inimese mõju mullastikule Enne suurte vihmade saabumist süüdatakse kuiv savannirohi paljudes kohtades põlema. Kuivanud taimkattest saab rammus tuhk. Tuli liigub aga kiiresti ja leekides hukuvad maapeal elavad sisalikud, maod ja putukad Taimestik Savanni katavad põhiliselt vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised.
Keskkonna tasakaalu reguleerimine Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Teenused lähtuvalt inimkonna vajadustest: tooraine allikas( liiv, savi) Kultuuriline ja tehnoloogiline keskkonnaalus( pargid, ehitised) Geoloogiline ja arheoloogiline pärandi varamu 5. Kivimite ja mineraalide murenemine. Füüsikaline murenemine- mineraalide mehaaniline purustamine osakesteks. Nende keemiline ja mineorooligiline koostis ei muutu peamiseks põhjuseks on temperatuuri kõikumine toimub mineraalide paisumine Keemiline murenemine e. Porsumine * keemiline muundumine looduslike reaktiivide mõjul, moodustavad uued mineraalid * PROTSESSID a) oksüdeerumine hapnikurikkas keskkonnas
2) Eutrofeerumine ehk üleväetamine (vetikate vohamine ja veekogude kinnikasvamine 3) Nälg (toidu tootmine ja selle ebaõige jagamine) 1994 Kõrbestumis tõrje konventsioon. Eesmärk kaitsta vett ja mulda. Rio de Janeiro. Mulla teke Selleks, et muld hakkaks arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida saavad oma elutegevuseks kasutama hakata taimed ja mikroorganismid. Kui murenemiskoorikut asustavad juba üksikud kõrgemat taime, siis võib kindlalt rääkida mulla kujunemisest. Taimede kasvuks peab mullas lisaks mineraalainetele olema ka orgaanilist ainet (C,N,S) Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks (NH3).
Kurrutusliikumised on peamiselt laamade põrkepiiridel, kus üks laama sukeldub teise alla. Selle tulemusena tekib kihiliste kivimite paine. Murranguliikumised on laamade liikumisest tekkinud kivimplokkide püst- või rõhtsuunaline siire. Metamorfism ehk kivimite moone. 11. Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid. Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia ehk energiaallikas on maaväline. Eksogeensed protsessid on näiteks murenemine, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, gravitatsiooniline edasikanne Murenemine on protsesside kogum, mille tulemusena maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Gravitatsiooniline edasikanne kivimite murenemine gravitatsiooni jõul ehk nt kukkumise, veeremise, libisemise tõttu. Tuule geoloogiline tegevus materjali kulutav tegevus ja edasikanne
Geokronoloogiline skaala: Ajastu Olulised sündmused 1.SUUR PAAK 2.Hadaikum Maa teke, tulemäng 3.Arhaikum Elu teke, stromatoliidid 4.Proterosoikum Hapniku teke 5.Kambrium Trilobiidid, savid, setete teke 6.Ordoviitsium Rikkalik elustik, tekkisid kasvuhoonegaasid 7.Silur Korallrahud, luukalad, esimesed selgroogsed 8.Devon Palavaim ajastu, kivimite murenemine, maismaataimestik 9.Karbon Kivisöeajastu, tekkisid sõnajalgtaimed 10.Perm Pangea üks suur manner, Panthalasse ookean 11.Triias Esimesed dinosaurused 12.Juura Paljasseemnetaimed, dinosaurused, roomajad, imetajad 13.Kriit Õistaimede teke 14.Paleogeen Lindude ja imetajate areng, dinosauruste väljasuremine 15.Neogeen Jääaegade ajastu 16.Kvaternaar Inimese eellased 2.LITOSFÄÄR
Kivimite liigitus: Settekivimid- tekkinud setete kivistumisel; lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maa sees või maapinnal; graniit, basalt Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temp. ja rõhul; gneiss, marmor Kivimringe: Ainte liikumine litasfääri ja Ma sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: * Magma tardnumine tardkivimiks * Murenemine ja settimine veekogudesse * Setete tihenemine settekivimiks * Settekivimi või tardkivimi sattumine sügavamatesse kihtidesse ja moondumine moondekivimiks Maa siseehitus: Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor maakoore paksus 0-80km 5-10km tihedus kergem raskem
mustmu llad Kõrbed, kõrbe Troopiline, Aurumise Alla 1m (0)-(A)-B- sooldumine Ei sobi hallmullad mandriline ülekaal C lähistroopiline , sademeid vähe Vihmametsad, Ekvatoriaalne läbiuhteline Umbes (0)-(A)- Keemiline Ei sobi ferraliitmullad (puna- , kogu aeg 10m (E)-B-C murenemine, kolla mullad soe, palju Ferralisatsioo sademeid n(annab punase tooni) )
Üks hinnatumaid apatiit. Silikaadid Kivimid 1) tardkivimid on tekkinud magma tardumise tulemusena (poolsüvakivimid ja purskekivimid) 2) settekivimid 3) moondekivimid Põhja-Eestis on valkjas-hall rähkmoreen Kesk-Eestis on karbonaatne liivsavi/saviliiv Lõuna-Eestis on punakas-pruun liivsavi/saviliiv moreen Moondekivimid: Tekivad tardesettekivimitest kui need satuvad kardinaalselt uutesse tingimustesse (nt kvartsiit, marmor) Kivimite ja mineraalide murenemine Kivimid ja nende koostises olevad mineraalid moonduvad ja muutuvad mitmete tegurite mõjul (murenemine). Olenevalt sellest, milline on vahetu põhjus ja mis produkt, jaguneb murenemine: 1) füüsikaline murenemine ehk rabenemine on põhjustatud temperatuuri kõikumistest, jääst, tuulest jne. Selle tulemusena kivimi koostis ei muutu keemiliselt vaid aset leiab ainult kivimi peenestamine. 2) Porsumine e keemiline murenemine leiab aset CO2, vee ja hapniku toimel.
Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, ärakanne,settimine rahnud, kruus, liiv, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine, .....basalt tsementeerumine murenemine settekivimid tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon
Basaldist koosneb suurem osa ookeanide põhjast. Levinuim kivi maakoore ülaosas. Maalihe - pinnase liikumine künkanõlval või oruveerul raskusjõu mõjul. Eristatakse pind- ja süvalihet. Graniit hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. (koosneb kvartsist ja päevakividest). Laamtektoonika teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. PEDOSFÄÄR Füüsikaline murenemine e. Rabenemine kivimite mehhaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Keemiline murenemine e . Porsumine kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Murend monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peenusastmega. Lähtekivim kivim, mille moondumise tagajärjel tekkis vastav moondekivim.
Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks. Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri sügavuseni. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Ainult kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. Kuidas kliima mõjutab tundra nägu? Külma kliima tõttu on: ülekaalus füüsikaline murenemine. Sageli esineb suurtest kivirahnudest kivikülvisid - murenemine pole kive veel peenendada jõudnud. taimekasvuks ebasobivad tingimused - liigniiske ja halvasti lagunenud turbane pinnas. Mullad kujunevad aeglaselt, on toitainetevaesed ja väga õrnad tallamisele. igikeltsa tõttu tekivad tundras omapärased pinnavormid - pingod. Pingod on jääst südamikuga mõne kuni mõnekümne
· vajalik temperatuuri kõikumine; · vajalik kõrge temperatuur, palav kliima; · vajalik vee jäätumine, külmumine, kuiv kliima; · vajalik piisav kogus sademeid; · kivim peenestub mitmesuguse suurusega · kivimite väliskuju muutub vähe; osakesteks; 3.Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murenemine? Füüsikaline toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur; Keemiline toimub intensiivselt palavas ja niiskes kliimas; 4.Mullatekketegurid: passiivsed, aktiivsed ja oska selgitada mulla kujunemist nende mõjul? Passiivsed tegurid Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab
(teemant C - 10; korrund Al2O3 - 9; talk Mg3Si4O10(OH)2 - 1) magma sulamine jahtumine ja kristalliseerumin e moondekivimid rõhk ja temp tardkivimid rõhk ja temp murenemine, edasikanne ja settimine moone murenemine, edasikanne settekivimid setted litifitseerimine, tihenemine ja
G gleihorisont: sinisavi Erinevad mullad troopiline kliimavööde sademeid pole, ülekaaluga Leetmuld temp.amplituud · Parasvöötme okasmetsad; väga suur, füs · sademed > aurumine; murenemine Vihmamets Soe, palju Läbiuhteline · mullalahuse valdav liikumissuund ülalt punakollamullad sademeid alla; (ekvatoriaal) · kujuneb hele toitainete-vaene väljauhtehorisont; · mullad happelised; · viljakuse tase madal. Pruunmuld
1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)Ülemine vahvöö 3)Aluminevahevöö 4)Välistuum 5)Sisetuum.Maakoor on litosfääri ülemine osa(tahke kiht), kesmine paksus
ja õhk saastuvad. Lahendus: prügimäe alla kavandatav ala katta vastava kattega, prügilast eralduvat vett suunata kanalisatsiooni, ohtlikud jäätmed viia selleks ettenähtud kohtadesse, prügi sorteerimine. Happevihmad Tekkepõhjused: kütuste põlemisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga ja tekivad happelised reaktsiooniga sademed. Tagajärjed: okaspuude kahjustamine, kiireneb keemiline murenemine, veekogude vesi muutub happeliseks, veeorganismid võivad hukkuda, inimestel võivad tekkida hingamisteede haigused. Lahendused: Õhu saaste vähemine, alternatiivse energia kasutamine. Rahvastiku kasv Põhjused: suremuse langus Tagajärjed: Vasus, nälg, suureneb tarbimine ja tootmine. Lahendus: pere planeerimine, abielu ea tõstmine. Magevee varude puudus Põllumajandus, tööstus, kodumajapidamine, nafta reostus, maa üle väetamine.
Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort vähemalt kolme näitaja põhjal. 6. iseloomustab laamade liikumist ning laamade servaaladel toimuvaid geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke ia moone; (teadmised, skeemide lugemisoskus, kaart) oskab selgitada kivimite ringet; kivistumine Setted Settekivimid murenemine, murenemine, erosioon, erosioon, kuhjumine kuhjumine Tardkivimid Moondekivimid tardumine sulamine Magma 7
ehk moondunud kivim (nt marmor) Kilt kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim Muld maakoore ülemises osav asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest koosnev keskkond. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, taimed, seened ja bakterid Mullatekketegurid: reljeef, aeg, lähtekivim, kliima, elustik Mullatekke eeltingumus kivimite murenemine (füüsikaline ja keemiline murenemine) Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus. Huumus teeb mulla viljakaks. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute juurtest ja risoomidest. Leostumine mineraalainete väljauhtumine mullast liikuva pinnasvee toimel Leetumine mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla huumus. SOO
Nähtus kaasneb survepingetega maakoores. Samakõrgusjoon ehk horisontaal on joon , mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe, mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub.(KÕRBETES) Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil. (VIHMAMETSADES) Karstumine on tüüpiline keemilise murenemise näide, mille puhul veega reageerinud süsinikdioksiid on moodustanud süsihappe, mis omakorda reageerib lubjakivis sisalduva kaltsiumkarbonaadiga. Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne
4. 5. a)vale- kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest b)õige c) õige 6. Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore vanus Kuni 4 miljardit a. 180 milj. a. Maakoore paksus Kuni 80 km Kuni 10 km Levinuim kivim graniit basalt 7. Setted murenemine kivistumine Settekivimid nt.liivakivi Tardkivimid Nt. graniit Tardumine sulamine moondumine Moondekivimid Magma nt. marmor 4. number 2
õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa-osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja-Ameerika kirde-osa hoopis jahutab külm Labradori hoovus. Nii ulatub tundra Barentsi mere rannikul Euroopas 70° põhjalaiuseni, Kesk-Siberis 60°-ni, Kanadas, Hudsoni lahe rannikul aga isegi 54° põhjalaiuseni. Nagu külmakõrbes, nii ka tundras esineb tugev kivimite murenemine temperatuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel sügavalt ning selle alumised kihid ei sula suvelgi. Nii tekib igikelts ehk kirsmaa - igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab. Suvel tungib tundraaladele soojem ja niiskem parasvöötme õhumass. Ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb 10-15 soojakraadini. Suvi on tundras lühike, taimede kasvuks soodne
graniit) 2. Moondekivimid · ortokivimid tardkivimite moondumisel (nt. graniitgneiss) · parakivimid settekivimite moondumisel (nt. lubjakivimarmor) 3. Settekivimid · purdkivimid moodustuvad mureneud lähtekivimi tükkidest (nt. liivakivi koosneb kvartsist) · kemogeensed · biogensed Kivimiteringe: kulutus SETTEKIVIMID murenemine kulutus settimine murenemine settimine mattumine, kivistumine mattumine, kivistumine tardumine sulamine soojus
Põrkuvad ja nii on tekkinud näiteks Himaalaja mäestik. Suure rõhu all liiguvad kaks maakoort üksteise peale ja kurduvad mäestikeks. Sealsetse piirkondades on maavärinaid aga vulkaanipurskeid seal ei esine, kuna maakoor on liiga paks, et magma suudaks maapinnale tungida. 3.Geoloogilised protsessid Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. ksogeensed protsessid võib jagada kolme rühma: * Murenemine, mis jaotub omakorda keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks ja füüsikaliseks murenemiseks ehk rebenemiseks. Murenemine on kivimeid purustavate protsesside kogum. * Denudatsioon ehk kulutus on murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus. Näiteks Soome skäärrannik koosneb mandrijää poolt kulutatud aluspõhjalistest kivimitest. * Akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine. Kuhjevormid on näiteks moreenist koosnevad oosid
Vihm kestab paar-kolm tundi.Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks. · ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune Pinnamood: · L-Ameerikas ja Aafrikas enamasti tasandikuline Amazonase madalik · Kagu-Aasias erilimelised mäestikud vaheldumisi lavamaade ja madalikega Amazonase madalik · suurim ekvatoriaalse vihmametsa ala · ulatus ligi 6 miljonit km2 · nimetatakse ka selvaks Loodustingimuste mõju pinnamoele: · kivimite keemiline murenemine · vee-erosioon Siseveed · tasandikujõed veerikkad, laiad ja aeglase vooluga Amazonas · maailma suurim jõgi · laius 3-5 km, suudmealal 15-20 km Kongo · tasandikel sageli sood Mullad: · enamasti vanad, · lähtekivim sügavalt murenenud · raudoksiidist punased · horisontideks liigestumata (lateriitpinnas) · happelised (ph=4.5-5,5) · mineraalainevaesed Tingimused muldade tekkeks: · rohkelt niiskust
· Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maacsees või maapinnal Graniit, gabro- süvakivim Basalt-purskekivim · Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temperatuuril ja rõhul. Geniss, marmor, kvartsiid Geoloogiline aineringe e. kivimiringe Ainete liikumine litosfääri ja Maa sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: Magma tardumine tardkivimiks Murenemine ja settimine veekogudesse Setete tihenemine settekivimiks Settekivimi või tardkivimi sattumine sügavamatesse kihtidesse ja moondumine moondekivimiks. Litosfäär Maa tahke kivimikes, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast. On liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas ookenaide all umbes 50 km, mandrite all umbes 200km
KORDAMISKÜSIMUSED PEDOSFÄÄR 1. Mulla koostis - Tahke osa: Mineraalne (45%) ja orgaaniline (5%; C, N, S); vesi (25%), õhk (25%) 2. Füüs. ja keem. murenemise võrdlus: Füüsikaline - toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Keemiline - kivimi keemiline koostis muutub ja osa lahustuvaid aineid eraldub. 3. Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murenemine? Kivimis olevate keemilised elemendid reageerivad H2O, CO2 ja O2-ga- palavates ja niisketes piirkondades. 4. Passiivsed mullatekketegurid: * Lähtekivim - annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused * Reljeef mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist * Aeg aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Aktiivsed mullatekketegurid: * Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse
MULLAPROFIIL - aja jooksul kujunenud mulla erinev tihedusega, koostisega, vormi ja omadustega horisondid. AINETE LIIKUMINE MULLAS OLENEB: • lähtekivimi koostisest • taimestiku tüübist • sademete ja auramise vahekorrast Orgaanilse ainega seotud protsessid MINERALISEERUMINE - on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. HUMIFITSEERUMINE - on mullapinnal ja mullas toimuvad orgaaniliste jäänuste bioloogiline murenemine lihtsatest orgaanilisest ainetest keerukamateks mineraalainetega seotud polümeerseteks ühenditeks. LEETUMINE - toitainete vaene, totained uhutakse sügavaatesse kihtidesse. OKASMETS. • mullalahuse valdav liikumissuund ülevalt alla. KAMARMDUMINE - mullatekkeprotsess, kus huumusekiht on paks. Tasakaalus sademed ja aurustumine. ROHTLAD. SOOLDUMINE • sisaldab rohkelt vees lahustuvaid soolasid • aurustumine intensiivne SOOSTUMINE • pind liigniiske • taimed ladestuvad LEOSTUMINE
viljakam on muld. leostunud mullad (Lääne-Viru, Järva) Alltüüp 4 Gleistunud leedemullad Lg Mulla huumuse tähtsus seisneb: b)Põltsamaa, Jõgeva allvaldkond leetjad niiskemad, liivadel paiknevad mullad. 1)Huumus parandab mulla füüsikalisi ja mullad valdavalt füüsikaline murenemine e. rabenemine. füüsikalis-mehaanilisi omadusi. Savides c)Maidla, Peressaare palju mittetüüpilisi On tingitud peaasjalikult temp. vähendab ja kergetes muldades suurendab ja leetunud muldi kõikumistest. Soojenedes mineraalide sidusust. ruumala suureneb ja jahtudes väheneb,
ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe,ärakanne,settimine rahnud, kruus, tardkivim, settekivim, moondekivim, liiv,graniit, basalt, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine, tsementeerumine .....basalt murenemine settekivimid tardkivimid
Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit, ärakanne,settimine rahnud, kruus, liiv, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine, tsementeerumine .....basalt murenemine settekivimid tardkivimid
Iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort Maa siseehitus Sfäär Alajaotus Ulatus Keskmine Peamised Temp. °C Aine olek tihedus kivimid g/cm3 Maakoor Mandriline 0-70km 2,7 Graniit 0-600 Tahke Ookeanilin 0-20 km 3,0 Basalt 0-600 Tahke e Vahevöö Astenosfää 50-400km 5,5 Perdotiidid 1300 Plastiline r -2900km 1200-2500 Vedel Alumine vahevöö Tuum Välistuum 2600- 10,0 3000 Vedel 5100km Sisetuum 5100- 13,3 Raud, 3500 tahke 6400km nikkel Mandrilise j...
PEDOSFÄÄR Mulla viljakus sõltub huumuskihi paksusest. MULD: a) elusosa- bakterid, vetikad, seened, ainuraksed, pisiloomad. b) elutaosa 1.vedel(mullavesi) 2.Gaasiline 3.Tahke a) lähtekivimid, kruus, savi, liiv b) ORG huumus, mullakõdu *Mullalõimis e meh. koostis näitab millise suurusega mineraalosakestel muld koosneb.(sl ja ls) Murenemine: kivimite purunemine ja miner. muutumine mpinna pindmises osas, temp, vee ja elusorg toimel Füüsikaline e rabenemine: kivim peenestub erisuurusega osadeks, kuid mineroloogiline koostis ei muutu.Ülekaalus kuivas e ariidses kliimas(kõrb) Keemiline muren. e porsumine: muutub kivimi keem. koostis, kuna osa lahust. aineid eraldub. Niiskes e humiidses kliimas (vihmamets) Geol. muren: algab elusorg kivistumisega kivimitele a)biokeemiline- jääkained b) mehhaaniline- taimejuured. KUJUNDAVAD TEGURID Lähtekivimid- annab mullale miner aluse ja füüs. keem. omadused. Reljeef- tasasel relj. on mullatekke ting. ühtlase...
7.Miks eristuvad kõrbemuldade horisondid ebaselgelt? Vastus. Kuna kõrbemullad on kuivad mullad, ja on heleda põhitooniga ja selletõttu on neid raske eristada. 8.Miks ulatuvad puna- ja kollamullad väga sügavale? Vastus. Kuna need asuvad piirkondades(nt. troopilised vihmametsad), kus mullateke on kestnud kõige kauem. 9.Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad ja happelised? Vastus. Väheviljakad, sest neis on intensiivne keemiline murenemine, ja selle käigus tekib kaoliniitsavi, mis suudab mullas kinni hoida väga väheseid toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ning suurendab sellega toitainete kadu. Happelised, sest et muld rikastub eelneva pärast taimedele mitteolulise raua-ja alumiiniumoksiididega. Kuna alulised katioonid on mullast eemaldunud, on mullad tugevalt happelised. 10.Milliste omaduste poolest mullad üksteisest erinevad? Vastus
Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon
Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks. ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune Kliimadiagrammid Pinnamood L-Ameerikas ja Aafrikas enamasti tasandikuline Amazonase madalik Kagu-Aasias erilimelised mäestikud vaheldumisi lavamaade ja madalikega Loodustingimuste mõju pinnamoele kivimite keemiline murenemine vee-erosioon Loomastik tingimused eluks väga mitmekesised liikide arvukuselt ainulaadne koduks pooltele loomaliikidele väga palju linnuliike vees ligi 5000 kalaliiki arvatakse, et umbes 2000 on veel avastamata eriti palju putukaliike ainuüksi liblikaliike tuntakse üle 30000 uusi liike avastatakse pidevalt juurde Loomade kohastumused hea ronimis- ja hüppamisvõime hästi arenenud küünised tundlikud kõrvad ja nina sageli vees toituvad
Mullad moodustavad muldkatte, mida nim. pedosfääriks. 2.Mullaks nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3.Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nim. mulla lähtekivimiks. 4.Füüsikalisel murenemisel e. rabenemisel omandab kivim parema õhtustatuse ja veeläbilaskmise toob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. 5.Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine e. porsumine. 6.Kliimatingimused ( eelkõige sademete hulk ja temp.) mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas. 9.Mullas on esindatud aine oleku kolm faasi: tahke, vedel, gaasiline. 10.Mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline aine, 25% vesi, 25% õhk. 11.Mullas lõimise järgi jaotatakse muldi liiv-, savi-, liivsavi ja savimuldadeks. 12.Huumus on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka kooslusega
Litosfäär.. ...on maa tahke, kivimiline väliskest. Laamtekroonika- teadus, mis uurib laamade triivi(liikumist) Laam-maakoore hiiglaslik kivimiplaat, mis liigub(väga aeglaselt) atmosfääri peal. Maailmas on 9 suur ja 12 väikest laama. Laamaservad on ohtlikud, aktiivsed piirkonnad(maavärinad jne..) Maa siseehitus Seestpoolt liikudes väljapoole : 1. Sisetuum(tahke)6378km. 2. Välistuum(vedel) 3. Vahevöö(koosneb kivimitest ja on 3000km paks) 4. ASTENOSFÄÄR(kivimite ülessulamis piirkond, laamad liiguva selle peal) 5. Maakoor Litosfäär-maakoore ja astenosfääri vahel. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Paksus Õhem, (5km) Paksem(25-40km) Kivimid Raskem. Nt basalt Kergem(graniit) Vanus Noorem 200milj. Vanem 3800milj. Liikuvus Pi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
