Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

10.klassi konspekt muldade kohta (0)

1 Hindamata
Punktid
Mullad
*Esimesed organismid mullal on samblikud (ei vaja aluspinda jne.)
MULLALÕIVIS
Kerge legend: nool allapoole tähendab seda, et savimuldade poole minnes kahaneb, ülespoole nool, siis suureneb.
Liiv saviliiv liivsavi savi
Alla 10% üle 50%
Mullaosakeste suurenemine (nool allapoole)
Muulapooride suurus (nool allapoole)
Niiskussisaldus (nool ülespoole)
Õhusisaldus (nool allapoole)
Soojenemis kiirus (nool alla poole)
Toitainete sisaldus (nool ülespoole)
VEEREŽIIM
1)läbiuhtumise veerežiimiga. (ülekaalus sademed, mis liiguvad muldades allapoole, sademeid rohkem kui aruda jõuab)
2) Tasakaalustatud veerežiimiga. (sademete hulk on võrdne aurumisega)
3) aurumise ülekaaluga ( aurumine suurem kui sademete hulk)
MULLAHORISONDID .
*Mullakihid, erinevad paksuse, mullalõivise, keemilise koostise, happelisuse poolest, orgaaniliste ainete sisalduse poolest jne.
*0- horisont = kõdukiht (surnud orgaanilised ained)
A-horisont = huumuse horisont (tume värv, värvus sõltub niiskuse sisaldusest ja orgaanilise aine sisaldusest.
B-horisont = sisseuhte horisont (kujuneb peente murenemisosakeste ja allapoole peente huumusosakeste segunemisel, pruunika või punaka tooniga)
C-horisint = lähtekivim
D-horisont = aluskivim ( kivim , mis on lähtekivimi all)
E- horison = väljauhtehorisont või leethorisont (liivaka lõivisega, värvus hallikas, kujuneb kliimatingimustes kus sademeid rohkem kui aurumist)
G-horisont = gleihorisont (tekib liigniiskuse tõttu, sinakas -hall)
T-horisont = turbahorisont (hapnikupuuduse tõttu tekib turvas)
Loodusvöönd
Ja mulla nimetus
Kliima
Mulla veerežiim
Muldade paksus
Peamised horisondid
Iseloomulikud mullaprotsessid
Sobivus maaviljeluseks
Tundra , tundra gleimullad
Lähisarktiline kliimavööde, suvel rohkem sademeid kui talvel. Suvi lühike ja jahe, talv pikk ja külm. Esineb igikelts
Igikelts takistab vee läbiuhtumist, lihtsalt liigniisked mullad.
AT-BG-C
Gleistumine , raua oksiid ei oksüdeeru täielikult, turvastumine
EI SOBI!!!!
Okasmetsad, leetmullad
Jahe parasvööde,
läbiuhteline
Kuni 1m
0-horisont on üsna tüse, A-horisont on suhteliselt õhuke, E-horisont
leetumine
Sobib ka mingil määral
Lehtmetsad , pruunmullad
parasvööde
läbiuhteline
Umbes 1m
0-A-B-C
leostumine
sobib
Rohtlad, mustmullad
Kontinentaalne parasvööde
Tasakaaluline
Üle meetri, kesmiselt 1-2 meetrit
0-A-B-C
kamardumine
Maailma viljakamad mullad
Kõrbed, kõrbe hallmullad
Troopiline , mandriline lähistroopiline, sademeid vähe
Aurumise ülekaal
Alla 1m
(0)-(A)-B-C
sooldumine
Ei sobi
Vihmametsad , ferraliitmullad (puna- kolla mullad)
Ekvatoriaalne, kogu aeg soe, palju sademeid
läbiuhteline
Umbes 10m
(0)-(A)-(E)-B-C
Keemiline murenemine ,
Ferralisatsioon(annab punase tooni)
Ei sobi
10 klassi konspekt muldade kohta #1 10 klassi konspekt muldade kohta #2 10 klassi konspekt muldade kohta #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Zoidi12 Õppematerjali autor
Mullad 10. klass.

Sarnased õppematerjalid

Geograafia - Pedosfäär
2
doc

Geograafia - Pedosfäär

b) Tasakaalustatud veereziim ­ sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. c) Auramise ülekaaulga veereziim ­ aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. 11) Muld kui ressurss - Mulda tuleb väärtustada kui väärtuslikku ressurssi. Muld on ühine ja mittetaastuv ressurss. Koos vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisusega on muld pikaajalise ja säästva toiduainete, loomasööda, kiudainete ning üha enam ka biomassi tootmise eelduseks. 12) Muldade hävimise peamised põhjused: a) Veeerosioon - 56% c) Keemiline degradeerumine - 12% b) Tuuleerosioon - 28% d) Füüsikaline degradeerumine - 4% Muldade hävimise peamised põhjused: · Muldade erosioon - tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne taimekatteta aladel. · Kõrbestumine - viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle matmine. · Muldade sooldumine - kõrbestumise alaliik

Geograafia
Muld-Mulla kujunemine
3
doc

Muld. Mulla kujunemine

temp.amplitu s muutmist ud väga suur, füs murenemine Vihmamets ­ Soe, palju Läbiuhteline 6-10m (0); (A); (E); Ferralisatsioon Ei sobi punakollamullad sademeid B; C (ekvatoriaal) 6. Muldade reostumise ja hävimise põhjused, kaitse võimalused. a. Ebaõige maaharimine(raskete masinatega-> muldade tihenemine(vee ja õhu vähenemine), (valel ajal väetamine ja üleväetamine-> mullavee reostamine)-> mullaviljakuse vähenemine b. Õhusaaste(happevihmad)-> mullavee reostumine c. Lageraie-> erosioon, soostumine d. Ehitised, karjäärid, veehoidlad

Geograafia
Pedosfäär
3
rtf

Pedosfäär

Organismid- Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe, segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus- Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt , ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullahorisondid. A- huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga, tume ja kobe, mineraliseerumine. B -sisseuhte horisont ­ peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Murenemine, savimineraalide teke, oksüdeerumine. C - Lähtekivim ­ lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. D- Aluskivim ­ lähtekivimi alune vanem kivim

Geograafia
Pedosfäär
3
doc

Pedosfäär

Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 3 Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? 4 a) Lähtekivim ­ kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb (Eestis-moreen) · Mineraalne koostis (toitained) · Happesus või aluselisus · Värvus, struktuur, sügavus · Vee läbilaskvus b) Kliima · Temperatuuri mõju mullas toimuvatele keem. ja biol. Protsessidel · Sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on

Geograafia
Pedosfäär
5
doc

Pedosfäär

Protsessi käigus eraldub energiat. HUMIFITSEERUMINE- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. MULLA PUHVERDUSVÕIME- mulla omadus vastu pannna reaktsiooni järsule muutumisele happe või aluse lisamise korral (vastupanuvõime välismõjutstele). MULLA DEGRADATSIOON- Muldade hapestumine- mulla pH langeb alla 5,6 Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. 6.Oska selgitada mullatekketegureid ja nende osa muldade kujunemisel! 1) Lähtekivim Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse 2) Kliima

Geograafia
PEDOSFÄÄR-MULLAHORISONDID
2
odt

PEDOSFÄÄR, MULLAHORISONDID

PEDOSFÄÄR -mullakiht, mis ümbritesb Maad. · Muldade koostise kujunemine: Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mis tekib elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muldade koostis: Vedel - mullavesi Tahke - orgaaniline / mineraalne Gaasiline - mullaõhk · Muldade kujunemine: 1. murenemine - lähtekivimi lagunemine peenemateks osadeks. lähtekivim-pinnas millele muld tekib. # füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub soojuspaisumise tulemusena. nt: kõrbetes, kõrgetes mägedes. # jää rabenemine toimub vee külmumine ja sulamine vaheldumisi # keemiline murenemine ehk porsumine - kivim laguneb keemiliste protsesside tulemusena (nt happevihmad)

Geoloogia
Pedosfääri kokkuvõte
4
docx

Pedosfääri kokkuvõte

Viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva (aitab kaasa kõrbestumisele) Vee-erosioon-mullaosakeste ümberpaigutumine, sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. Mida järsemad ja pikemad kallakud, seda intensiivsem. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid (terrasse), välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti · KÕRBESTUMINE - On muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu Põhjused: 1. Inimtegevus: Ebaõige maaharimine, Ülekarjatamine, Metsaraie 2. Looduslikud protsessid: Kuiv kliima, Tuuleerosioon. Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1,5 km aastas. Viimase 50 aastaga on kõrbestunud 810 milj ha maad (Brasiilia suurune territoorium) Sots.tag.: vaesus, nälg, veepuudus, väljaränne, põllu ja karjamaa hävinemine. Tõkestamine: viljavaheldus,

Geograafia
Mis on muld-selle tähtsus-mulla tekke tegurid
4
doc

Mis on muld, selle tähtsus, mulla tekke tegurid

Muld on maapinna pealmine kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel koosmõjul. Muld, mis on ülevalt poolt avatud sademetele ja õhule ja altpoolt kivimitele, on avatud süsteem. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. 1994 ÜRO Rio de Janeiros, kõrbestumistõrje konventsioon, mille eesmärk on kaitsta mulda ja vett kogu maailmas. Mulla tähtsus: Taimede kasvukeskkond- vähendab CO2 hulka õhus, põllumajanduslik, loomadele elupaigaks, varjupaigaks, põhjavee filter, loodusvarad, arheoloogiline Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri , vee, õhu ja elusorganismide toimel. 1. Füüsikaline murenemine ­ ehk rabenemine toimub kivimiosakeste ­ mineraalide ­ temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim, kuid mineraloogiline ja keemiline koostis e

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun