b) Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. c) Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. 11) Muld kui ressurss - Mulda tuleb väärtustada kui väärtuslikku ressurssi. Muld on ühine ja mittetaastuv ressurss. Koos vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisusega on muld pikaajalise ja säästva toiduainete, loomasööda, kiudainete ning üha enam ka biomassi tootmise eelduseks. 12) Muldade hävimise peamised põhjused: a) Veeerosioon - 56% c) Keemiline degradeerumine - 12% b) Tuuleerosioon - 28% d) Füüsikaline degradeerumine - 4% Muldade hävimise peamised põhjused: · Muldade erosioon - tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne taimekatteta aladel. · Kõrbestumine - viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle matmine. · Muldade sooldumine - kõrbestumise alaliik
temp.amplitu s muutmist ud väga suur, füs murenemine Vihmamets Soe, palju Läbiuhteline 6-10m (0); (A); (E); Ferralisatsioon Ei sobi punakollamullad sademeid B; C (ekvatoriaal) 6. Muldade reostumise ja hävimise põhjused, kaitse võimalused. a. Ebaõige maaharimine(raskete masinatega-> muldade tihenemine(vee ja õhu vähenemine), (valel ajal väetamine ja üleväetamine-> mullavee reostamine)-> mullaviljakuse vähenemine b. Õhusaaste(happevihmad)-> mullavee reostumine c. Lageraie-> erosioon, soostumine d. Ehitised, karjäärid, veehoidlad
Organismid- Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe, segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus- Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt , ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullahorisondid. A- huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga, tume ja kobe, mineraliseerumine. B -sisseuhte horisont peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Murenemine, savimineraalide teke, oksüdeerumine. C - Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. D- Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim
Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 3 Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? 4 a) Lähtekivim kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb (Eestis-moreen) · Mineraalne koostis (toitained) · Happesus või aluselisus · Värvus, struktuur, sügavus · Vee läbilaskvus b) Kliima · Temperatuuri mõju mullas toimuvatele keem. ja biol. Protsessidel · Sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on
Protsessi käigus eraldub energiat. HUMIFITSEERUMINE- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. MULLA PUHVERDUSVÕIME- mulla omadus vastu pannna reaktsiooni järsule muutumisele happe või aluse lisamise korral (vastupanuvõime välismõjutstele). MULLA DEGRADATSIOON- Muldade hapestumine- mulla pH langeb alla 5,6 Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. 6.Oska selgitada mullatekketegureid ja nende osa muldade kujunemisel! 1) Lähtekivim Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse 2) Kliima
PEDOSFÄÄR -mullakiht, mis ümbritesb Maad. · Muldade koostise kujunemine: Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mis tekib elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muldade koostis: Vedel - mullavesi Tahke - orgaaniline / mineraalne Gaasiline - mullaõhk · Muldade kujunemine: 1. murenemine - lähtekivimi lagunemine peenemateks osadeks. lähtekivim-pinnas millele muld tekib. # füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub soojuspaisumise tulemusena. nt: kõrbetes, kõrgetes mägedes. # jää rabenemine toimub vee külmumine ja sulamine vaheldumisi # keemiline murenemine ehk porsumine - kivim laguneb keemiliste protsesside tulemusena (nt happevihmad)
Viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva (aitab kaasa kõrbestumisele) Vee-erosioon-mullaosakeste ümberpaigutumine, sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. Mida järsemad ja pikemad kallakud, seda intensiivsem. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid (terrasse), välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti · KÕRBESTUMINE - On muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu Põhjused: 1. Inimtegevus: Ebaõige maaharimine, Ülekarjatamine, Metsaraie 2. Looduslikud protsessid: Kuiv kliima, Tuuleerosioon. Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1,5 km aastas. Viimase 50 aastaga on kõrbestunud 810 milj ha maad (Brasiilia suurune territoorium) Sots.tag.: vaesus, nälg, veepuudus, väljaränne, põllu ja karjamaa hävinemine. Tõkestamine: viljavaheldus,
Muld on maapinna pealmine kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel koosmõjul. Muld, mis on ülevalt poolt avatud sademetele ja õhule ja altpoolt kivimitele, on avatud süsteem. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. 1994 ÜRO Rio de Janeiros, kõrbestumistõrje konventsioon, mille eesmärk on kaitsta mulda ja vett kogu maailmas. Mulla tähtsus: Taimede kasvukeskkond- vähendab CO2 hulka õhus, põllumajanduslik, loomadele elupaigaks, varjupaigaks, põhjavee filter, loodusvarad, arheoloogiline Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri , vee, õhu ja elusorganismide toimel. 1. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim, kuid mineraloogiline ja keemiline koostis e
Kõik kommentaarid