Vastavalt sellele, kuidas liigub põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab selle koha pooluse poolt saabuv kuiv troopiline õhk. Olenevalt piirkonnast võib vihmase ja kuiva perioodi pikkus üsna tugevasti erineda. Ekvaatorile lähedasemad alad on tavaliselt vihmasemad ning mida enam pöörijoonte poole, seda kuivemaks muutub. Savannivööndist pooluste poole liikudes jääb sademete hulk üha vähesemaks ning sellega seoses kaovad ka puud. Savann läheb järk-järgult üle poolkõrbeks ja kõrbeks. Liikudes ekvaatori poole, kus aastane sademetehulk on suurem, muutub savann järjest puuderikkamaks, minnes lõpuks üle vihmametsaks. Siseveed Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veerežiim on samuti tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud jõed ja väiksemad järved sootuks
Vastavalt sellele, kuidas liigub põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab selle koha pooluse poolt saabuv kuiv troopiline õhk. Olenevalt piirkonnast võib vihmase ja kuiva perioodi pikkus üsna tugevasti erineda. Ekvaatorile lähedasemad alad on tavaliselt vihmasemad ning mida enam pöörijoonte poole, seda kuivemaks muutub. Savannivööndist pooluste poole liikudes jääb sademete hulk üha vähesemaks ning sellega seoses kaovad ka puud. Savann läheb järk- järgult üle poolkõrbeks ja kõrbeks. Liikudes ekvaatori poole, kus aastane sademetehulk on suurem, muutub savann järjest puuderikkamaks, minnes lõpuks üle vihmametsaks. Siseveed Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veereziim on samuti tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud jõed ja väiksemad järved sootuks. Suurte vihmasadude saabumisega tõusevad nad aga kergesti üle kallaste ning põhjustavad üleujutusi
loodusvööndist. Uurin, kus savannid maailmas paiknevad ning kuidas need on tekkinud. Milline on savannide pinnamood ja kliima.? Samuti uurin savannivööndis levinud veereziimi, mullatüüpe ja maavarasid. Annan ülevaate seal kasvavatest taimedest ja elutsevatest loomadest. Olulisel kohal minu referaadis on inimtegevuse mõju ja keskkonnaprobleemid savannides. 3 Üldandmed: Savann on troopiline või lähistroopiline puisrohtla. (7) Sõna savann tähendab "ilma puudeta tasandikku" kuigi tavaliselt on savannides hajusalt kasvavaid puid.(1) Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. Savannid jäävad vihma- ja lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Aasias ning Austraalias.(4)(joonis 1)
vaheldumine. Vastavalt sellele, kuidas liigub põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab selle koha pooluse poolt saabuv kuiv troopiline õhk. Olenevalt piirkonnast võib vihmase ja kuiva perioodi pikkus üsna tugevasti erineda. Ekvaatorile lähedasemad alad on tavaliselt vihmasemad ning mida enam pöörijoonte poole, seda kuivemaks muutub. Savannivööndist pooluste poole liikudes jääb sademete hulk üha vähesemaks ning sellega seoses kaovad ka puud. Savann läheb järk-järgult üle poolkõrbeks ja kõrbeks. Liikudes ekvaatori poole, kus aastane sademetehulk on suurem, muutub savann järjest puuderikkamaks, minnes lõpuks üle vihmametsaks. Mullastik Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks
Savann Gretuu. Mis on savann? Savann on lähistroopiline või troopiline puisrohtla. Savanni tunnused: 1) väga suured tasandikud; 2) kaetud rohttaimedega, mida ilmestavad üksikud puud. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie või karjakasvatuse tagajärjel. Asend Savann on välja kujunenud umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahel. Kliima Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb kaheks pikaks aastaajaks niiskeks ja kuivaks. Suved on vihmased ja talved kuivad. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis hävitavad põldudel vilja ning jätavad inimesed peavarjuta. Mullastik Savannides on viljakad punakaspruunid ferralliit mullad. Pika kuivamisperioodi
Savann 8.Klass Aivo Akkus & Rauno Solovjov Savann Savanni tunnused Asend & Kliima Taimestik Mullastik Loomastik Inimtegevus & Keskkonnaprobleemid Savanni tunnused Väga suured tasandikud Kaetud rohttaimedega, mida ilmestavad üksikud puud Aafrikas on savannide levikuala kõige suurem Asend & kliima Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja kuiv. Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Savann Referaat Koostaja: Daniil Brant TALLINN 2018 1 SISUKORD 1. ASEND.............................................................................................2 2. KLIIMA............................................................................................2 3. MULLASTIK.............................................................................
SAVANNID Asend · Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. · Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. · Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Kliima · Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. · Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. · Temperatuurikõikumised on aastas väikesed. Nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. · Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Taimestik · Rohttaimedest on valdavaks · Tüüpilises savannis vihmaperioodil kiiresti kasvavad puud hõ
Kõik kommentaarid