Karstimaastik on mõjukalt seotud sealsete inimeste kultuuriidentiteedi ja traditsioonidega. Shilinis on yi rahvas arenenud karstikeskkonnaga kohandatud eluviisi, nende kultuuri iga tahk kajastab kivimetsi. Libo shui on juba vähemalt tuhat aastat oma maid ning metsi eeskujulikult ja jätkupüsivalt majandanud. Unesco Maailmapärand (Erakordsete paikade täielik teejuht 2007. 768) Pilt - http://whc.unesco.org/uploads/thumbs/site_1248_0004-500-333- 20090518120450.jpg 3. 8 Ping Yao muistne linn Muistne Ping Yao on Mingi ja Qingi dünastia ajast pärit hiinlaste tähelepanuväärne linn. Seal on olulisel määral säilinud kõik selle iseloomulikud jooned. Selle järgi saab täiusliku ülevaate kultuuri, ühiskonnaelu, majanduse ja religiooni arengust Hiina ajaloo ühel viljakal perioodil. 1370. aastal, kui valitses Mingi keiser Hong Wu, kindlustati linn massiivse uue kaitsemüüriga ning muudeti hoonestust vastavalt hanide rangetele planeerimisreeglitele
feodaalkorraldus). · Vallutusjärgselt (13.sajandil) toimus eestlaste kristianiseerimine (e. ristiusustamine); valitsevaks usundiks kuni 1520-ndatel alanud reformatsioonini oli katoliiklus. Tegutsesid kloostrid. · Eestlased allutati võõrvalitsejate ülemvõimule; perioodi jooksul nende õiguseid ja vabadusi vähendati pidevalt ning keskaja lõpuks oli enamus eesti talupoegadest pärisorjastatud ja sunnismaised. · Suurimaks katseks taastada muistne eestlaste iseseisvus oli Jüriöö ülestõus (1343- 1345). · Keskajal (13-14.saj.) kujunesid Eesti alale linnad (9 tk), mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks. · Linnades kujunes välja tsunftikorraldus. · Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu) osalesid hansakubanduses Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. · Omavaheliste pingete leevendamiseks ja välissuhete koordineerimiseks pidasid
kuid tegelikult vasallide ja maaisandate kukrusse jõudis. Talupojad pidid ehitama ka teid, kirikuid ja linnuseid ning nende õigus ja kohustus oli ka sõjateenistus, mis koosnes sõjaretkedest ja maa kaitsmisest. Peale muistset vabadusvõitlust oli talurahva õiguslik seisund väga kindlalt piiritletud ning nende kohustused paigas. Kuna siiski oli tegu ristisõjaga, siis toodi eestlastele ka uus usk, ehk nende endine muistne usund pidi asenduma millegi uue ja võõraga. Maa alistamisel rahvas ristiti ja alustati kirikute ehitamist, enamasti igasse kihelkonda üks. Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preestrid, kelle ülesandeks oli pidada jumalateenistusi, jagada sakramente ning rahvast kristlikus vaimus õpetada ja juhatada. Enamasti koosnes vaimulikkond sakslastest. Eestlastele tõi ristiusk kaasa selle, et neile hakati jagama haridust, millest nad küll alguses ladina keele tõttu aru ei saanud,
1.Eesti ajaloo allikad ja periodiseering 1. Muinasaeg- XIII saj. Algus p.Kr 2. muistne vabadusvõitlus- 13. saj. Toimus Eesti ja Läti alal. Eesti alistumine ja ristiusustamine. 3. keskaeg (Vana Liivimaa ajastu)- 5. saj.-15. Saj. 4. Liivi sõda- 16. saj. Vana-Liivimaa aladel õlemvõimu nimel toimunud sõda. 5. Rootsi aeg- 1629- 1699 (algas Liivi sõjaga) Eesti jäi Rootsi võimu alla. 6. Põhjasõda- 1700-1721 Sõda Läänemerel, Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. 7. Vene aeg- 1918-1919, 1940-1941, 1944-1992. 8. iseseisvumine ja vabadussõda- 28
eestlased ristida. Kui Meinhard suri, saadeti tolle aegsesse Liivimaale Berthold, kes rajas Lätti kiriku. Ka tema ülesandeks oli eestlased ristiusku pöörata. Sel hetkel üritati seda heaga. Siis määrati ametisse piiskop Albert, kellel õnnestus liivlased ära ristida. Piiskop Albert rajas 1201 Riia linna. Riia linnast sai Eesti/Läti vallutamise keskus. Samuti rajas Albert kiriku, kuhu ta koondas sõjamehi. 1202-1206a Läti vallutamine. Alates 1208 Eesti vallutamine. EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS: I periood(1208-1212)- tähtsaim sündmus Ümera lahing. 1212 lõppeb sellega, et sakslased lüüakse välja. II periood(1212-1215)- 1217 Madisepäeva lahing, ühtlasi Lembitu surm. 1219 taanlased vallutavad Tallinna. Tallinn- Taani linn. 1220 rootslased Lihula all, vallutasid selle. Koos saarlastega piirasid lihulased Lihula linnuse ümber ja põletasid selle ~5000 rootslasega maha. III periood(1220-1227)- 1224 Tartu langemine. Mandri Eesti punkt langes saarlaste kätte
Virumaa); Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti, Põhja-Läti), (Tartu, Pärnu ja Saaremaa) Sündmus, Muistne 1238. Stensby leping Taani ja Ordu vahel, millega Taani sai 1600-1629. Poola-Rootsi sõda > mille järel vabadusvõitlus oma alad Põhja-Eestis tagasi. Altmargi vaherahu > L-Eesti ja P-Läti muutus (1208-1227). Eesti 1346. Jüriöö ülestõusu (1345.) järel müüb Taani oma alad Rootsile võõrvõim või ala jagati esimest Saksa Ordule, kes annab need 1347. valitseda Liivi Ordule
Egiptus Muistne Egiptus jagunes kaheks - Alam- ja Ülem- Egiptuseks. Alam- Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, Ülem- Egiptus jäi Niiluse delta ja kärestike vahele. Vihme ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik vaid tänu niiluse korrapärastele üleujutustele. 3000 a eKr liitsid Ülem- Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse ühtseks riigiks. Arvatavasti tegi selle teoks kuningas Menes, kes ka rajas Alam- ja Ülem- Egiptuse piirile uue pealinna Memphise. Umbes samal ajal kujunes välja ka egiptuse hieroglüüfkiri. Hakati kasutama rohkem vaske, kuid see ei asendanud veel pikka aega kivist tööriistu. Nii sai võimalikuks Egiptuses kõrgkultuuri ja tsivilisatsiooni teke. Egiptuse ühiskond jagunes viieks. Kõige suurem ühiskonnakiht olid talupojad. Nende ülesandeks oli harida kas riigi või ülikute maid. Talupojad olid sunnismaised ja pidid täitma rangelt töökohustusi mis...
Eesti keskaja võrdlus Lääne-Euroopa keskajaga 1. Euroopa kaart kujunes sõdade või muude protsesside (müük, pärandus) käigus. Eesti kaarti keskajal kujundas: a) muistne vabadusvõitlus, mille alusel Eesti alad jaotati vallutajate vahel 5 riigiks: Tartu, Saare-Lääne piiskopkond, Taani ja Liivi Ordu alad ning Vaheriik. b) Stensby lepinguga koatati Vaheriik, selle alad jagati Taani ja Ordu vahel. Eesti ladele jäi püsima neli riiki. c) Jüriöö ülestõusuga müüs Taani oma alad Liivi ordule, seega jäi Eesti alale püsima kolm riiki. 2. Kujunesid seisused
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Aastatel 1208-1227 toimus muistne vabadusvõitlus. Eestlastel tuli selle aja jooksul taluda palju ristisõdalaste rünnakuid. Kuid eestlaste kaotust ei olnud kuidagi võimalik ära hoida. See oli paratamatu,kuid eestlased olid tublid ja seisind neile vapralt vastu. Ristisõdijad olid kavalad ja kasutasid ära,et eestlastel olid keerulised suhted naabritega. Eestlastel olid keerulised suhted liivlaste,latgalite ja venelastega. Kui eestlased oleks oma jõud naabritega ühendanud oleks ehk ristisõdijate väed tagasi lükatud
kasva- tada lambaid, vill müüdi manufaktuuridele. pankade tekkimine - rikkad laenasid soovijatele raha, tagasi küsisid intressiga. 6.Kriipsuta maha need teaduskonnad, mida keskaegses ülikoolis ei olnud. usu-, kunsti-, ajakirjandus-, muusika-, pedagoogika-, arsti-, ladina-, õigusteaduskond 7.Missuguseid leiutisi tehti keskaja lõpul, uusaja alguses suurtükk, ladina purjed, karavell, kompass, püssirohi, paber, trükikunst, pärgament, malmi valamine 8.Täida lüngad. Eestlaste muistne vabadusvõitlus kestis aastatel 1208-1227. Lahing, mille eestlased võitsid oli Ümera lahing 1210 aastal. 21.sept. 1217 aastal tõimus eesti maleva ja saksa ristirüütlite vahel Madisepäeva lahing, kus hukkusid kaks vanemat: Lembitu ja Kaupo. Lindanise linnus vallutati taanlaste poolt 1219 aastal. 1220 ründasid Liivimaad ka rootslased. Aga erilist edu nad ei saavutanud. Mandri-Eesti viimane kants Tartu langes 1224. Saaremaa vallutamisega 1227 aastal oli kogu Liivi-
Keskaeg- Liivimaa ristisõda Liivimaa ristisõda toimus Läänemere ääres 12-13 sajandil. 1143.a- Loodi Lübeck, mis kujunes Sakslaste idaretkede keskuseks. Lõppsihiks oli Venemaa turg kaupmeestel. Kõikjal olid ristisõjad ja Rooma paavst andis Põhja-Euroopa kristlastele loa minna endale allutama läheduses asuvaid liivimaa paganaid. Põhjused, miks korraldati Liivimaale ristisõdu ? a). Kirik lubas ,et ristisõdijad saavad katoliiklust levitades oma patud andeks. b) Saksa kaupmeeste peamiseks ja lõplikuks sihtmärgiks oli Venemaa turg, kuhu sooviti laieneda. Eesti alad jäid vaid tee peale ette. c)Katoliku kiriku soov ristiusustada liivimaa alad. Meinhard- Üksküla augustiinlane ,kes pühitseti 1186. aastal piiskopiks, Tema ülesandeks oli Liivimaa ristiusustamine.Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. 1196.aastal suri Meinhard ja Üksküla piiskopiks sai tsistertslane Berthold. Berthold- tsistertslane , piiskop pärast Meinhar...
Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku Egiptus asub Niiluse kesk - ja alamjooksul ning jaguneb Alam - ja Ülem - Egiptuseks. Muistne Egiptus jaguneb kolmeks suureks periodiks: Vana riik (u. 2650 - 2130 a. eKr), Keskmine riik (u. 1950 - 1650 a. eKr) ja Uus riik (u. 1550 - 1075 a. eKr). Vaarao - piiramatu võimuga valitseja. Tema isik ja võim olid jumalikud. Niilus - peamine ühendustee Egiptuses. Seda mööda peeti sidet ka Nuubiaga. Milline siis on muistse Egiptuse panus maailma ajalukku? Talupoegadel oli raske elu. Nad elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides ning nende päevi täitis töö. Minu arvates oli neil raske elu võrreldes ülikutega, kes elasid luksuslikes kahe- või koguni kolmekorruselistes rõdude ja veerandadega maamajades ja veetsid aega külluslikel pidusöökidel. Nende ajaviidete hulka kuulus ka jahipidamine. Huvitav oli see, et talupoegadele pakkusid vaheldust iga - aastased usup...
Mükeene Lõvivärav, Linnamüür, maa- alused kuppelhauad. 6. Miks tekkis väljend ,,Kükloopide müürid"? Linnamüüri kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisuguste müüride ehitamine inimesele üle jõu käima ja nad pidasid neid ehitisi hiiglaste-kükloopide kätetööks. 7. Kes oli H. Schliemann? Kus asus Trooja? Sakslane, kes uskus müütidesse ja oli juba lapsest peale hellitanud unistust leida ja välja kaevata muistne Trooja. Leidis Trooja jäänused. Trooja asus Türgis Hissarliki künkal. 8. Millisteks perioodideks jaguneb Vana-Kreeka kunst? Arhailine e. Vana aeg (600- 480 e.Kr.), klassikaline e. Õitseaeg(480-323 e.Kr.), hellenistlik e. Hiline aeg (323 e.Kr.-30 p.Kr.) 9. Olümpose jumalad ja nende haldusalad. Aphrodite- armastuse ja viljakuse jumalanna, Apollon- korra ja selguse jumal, Hera- taevajumalanna, abielu ja
Egiptuse ja Mesopotaamia erinevused 5000 aastat eKr pärinevad varaseimad põlluharijate asulad Niiluse ääres. 2000 aastat hiljem liideti seal Ülem-Egiptus ja Alam-Egiptuks ühtseks riigiks. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajamine algas aga juba 7000 a eKr, kui seal sai alguse põlluharimine. Kuid mis on Egiptuse ja Mesopotaamia suurimad erinevused? Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmas Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes delta. Ülem-Egiptus paiknes lõuna suunas ahenevas jõeorus. Vaid Niiluse äärne ala on viljakas, mujal laiub tühi kõrb. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, mistõttu põlluharimisega sai tegeleda vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Egiptus oli muust maailmast suhteliselt
Võib ju küll öelda, et tagantjärgi on lihtne neid kritiseerida ja halvustada, aga riigijuhid ei tohi endale selliseid vigu lubada. See tõestab hästi, kuidas ajaloo risttule alla sattudes võib teha väga valesid otsuseid, mis mõjutavad terve rahva edasist saatust. Kuigi eestlaste ajaloos on olnud palju raskeid ja negatiivse lõpuga ajaloosündmusi, võib öelda, et kõige tähtsamatel hetkedel on üldiselt tehtud õigeid otsuseid. Muistne vabadusvõitlus küll kaotati, kuid Vabadussõda, mida peetakse üheks kõige otsustavamaks sõjaks eestlaste ajaloos suudeti siiski võita. Kahjuks küll anti verega võidetud vabadus küll hiljem käest ära, kuid ei suudetud murda eestlaste vaimu. Loodetavasti ei ole tulevikul varuks veel raskemaid katsumisi, kui senini on olnud ja väike rahvas väljub ka edaspidi ajaloo risttule alt võiduklat.
Pea meeles, et sa pead hingamispäeva. Sa pead oma isa ja ema austama. Sa ei tohi tappa. Sa eu tohi abielu rikkuda. Sa ei tohi varastada. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistust. Sa ei tohi himustada oma ligimese koda ega midagi, mis tema oma on. Saanud seaduseks - 6. & 8. (7. ; 5. ; 9.) Jäänud moraali normiks - 1. ; 2. ; 3. ; 4. (7. ; 5. ; 9.) Eesti õigussüdteemi arengust · Muistne tavaõigus · Tururahu · Rannaõigus · Linnaõigus - õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas · Adra- ja sillakohtunikud · 1865. a kehtestati Balti eriseadus (BES) · 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus · 28. juunil 1992 võeti vastu taasiseseisvunud Eesti põhiseadus · 24. veebruar 1918 ,, Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" Manifesti sisu - Eesti Maapäeva Vanematenõukogu poolt vastuvõetud Manifest
Uurimistöö: ATEENA Ateena, mis on saanud nime jumalanna Athena järgi, asub suure mägedevahelise tasandiku keskel, 5 kilomeetrit merest. Pireusega ühendasid teda antiikajal 8 kilomeetri kaugusel oleva peasadama 461- 456 ehitatud Pikad Müürid. Linna süda oli loomulikult akropol. See asus 156 meetri kõrgusel kus paiknes tugevasti kindlustatud kuningaresidents. Samuti ehitati Ateena akropolile juurde mitmeid pühamuid näiteks Athena tempel Parthenon. Lisaks kaunistasid akropoli rohked kujud. Ateena oli suur linn. Seal elas kümneid tuhandeid inimesi: nii Ateena elanikke, orje kui ka võõramaalasi. Kõige rahvarohkem oli tavaliselt agoraa ehk turuplats, mis asus akropoli jalamil. Selle läheduses peeti ka rahvakoosolekuid. Pireuses elasid peamiselt meremehed, kalurid ja laevaehitajad. Kogu linnuseplatool asus hajusalt pühapaiku, mida iseloomustavad sammaskojad, altari...
Liivimaa piirkond 12. saj teisel poolel: 1. Sõjategevuse hoogustumine paganate vastu 2. Paavst andis loa minna Põhja-Euroopa kristlastel kohalike paganate vastu 3. Ulatuslike vallutussõdade tulemusena liideti Liivimaa lõunakallas kristliku Euroopaga 4. Rajati Lübeck 5. Pühitseti ametisse piiskop Meinhard, kelle ülesandeks sai ristiusustada Liivimaa Miks algas ristisõda? 1. Liivlased hakkasid umbusaldama sakslasi, ei tahtnud uut piiskopi vastu võtta 2. Piiskop Berthold sai volitused peapiiskopilt ristisõja korraldamiseks, et alistada liivlased 3. Hamburg-Bremeni peapiiskop soovis taastada kiriku kunagise liidriposistsiooni Põhja- Euroopas 4. Saksa kaupmehed tahtsid tugiala Daugava jõe äärde 5. Rahulik misjonitöö osutus liiga vaevarikkaks, sõjast loodeti kiiremaid tulemusi 6. Rüütlid tahtsid endale, poegadele, vendadele uusi valdusi Piiskop Albert: 1. Tahtis rajada Liivimaale kirikuriigi ...
Mesopotaamia ja Egiptuse sarnasused ja erinevused Nii Muinas Egiptus kui ka Mesopotaamia said alguse 3000 eKr ning langesid Pärsia võimu alla u. 500 a. eKr. Egiptus ja Mesopotaamia arenesid väga erinevalt, see sõltus nende geograafilisest asendist. Mõlemad tsivilisatsioonid on tänapäeva ajalukku suure jälje jätnud. Millised erinevused ja sarnasused nende vahel olid? Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem Egiptuseks. Peamine ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksu aladel tänapäeva Iraagis. Põhja ja kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Vihma ei saja
12 Keskaegsed linnad 13. Jüriöö ülestõus 14. Maapäev 15. Ohlikumad välisvaenlased Liivimaal? 16. Talupojad 17. Linnad 18. Mõisted 1. Tõi rändkive, voored, tekitas kõrgustke, tekitas panke. 2. Vanem kiviaeg (paleoliitikum) -> keskmine kiviaeg (mesoliitikum) -> noorem kiviaeg (neoliitikum) -> vanem pronksiaeg -> noorem pronksiaeg -> vanem rauaaeg -> eel-Rooma rauaaeg -> Rooma rauaaeg -> keskmine rauaaeg -> noorem rauaaeg -> viikingiaeg -> hilisrauaaeg 3. Muinasaeg -> Muistne vabadussõda (1208 1287) -> Keskaeg (1200-1600) -> Liivi sõda (1558 1583) -> Rootsiaeg (1583 1710) -> Põhja sõda (1700-1721) Veneaeg (1721- 1918) Eesti iseseisvumine -> 1918 24. Veb -> Nõukogude aeg (1940-1941 ja 1944-1991) -> Saksa okupatsioon (1941-1944) -> Eesti taasiseseisvumine (1991 20. Aug). 4. Pronksi ei leidu eestis ja see on väga pehme (raud on tugevam, teravam ja vastupidavam). 5
1208-1227 Muistne vabadusvõitlus 1210-Ümera lahing 1217-Madisepäeva lahing, Sakala vanem Lembitu suri 1219-Lindanise lahing, Tln Toomkiriku esmamainimine 1227-Mõõgavendade ordu vallutas Taanilt kogu Põhja-Eesti koos Lindanisega 1248- Tallinn sai linnaõiguse 1343-1345 Jüriöö ülestõus 1346(47)- Taani müüs Põhja-Eesti Saksa ordule 1347a Saksa prdu annab selle Liiviordule Vana-Liivimaa- poliitiline-territoriaalne üksust, mis eksisteeris 13.16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Hansa Liit- 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit, mille juhtlinnaks oli Lübeck. Hinnus oli kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maksma. Hinnus oli väiksem maks kui kümnis. Kirikukümnis on kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist. Mõõgavendade ordu -kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 12021237...
Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Jätkus sakslaste edasitungimine ja ümberasumine itta. Rajati linn Lübeck Põhja-Saksamaal, mis kasvas suureks merekaubandus-keskuseks. Hakkas tekkima Saksamaa kaubandusmonopol ning kaupmeeste järel tulid ka misjonärid, kelle eesmärgiks oli võtta ülemvõimu maailma üle. Samuti tahtsid nad kontrollida ka kaubateid, kuna ei soovinud jagada tulusid kohalike rahvastega. Ka Taani ja Rootsi nägid ristisõjas võimalust võimupiiride laiendamist. Paljudele oli Balti rahvaste ristimine mitte eesmärk, vaid ettekääne oma sihtide saavutamisel. Muistse vabadusvõitluse peamiseks põhjuseks oli aga ristisõdijate tahtmine ristiusustada eestlasi, millele hakkasid aga eestlased vastu. Millised oli siiski peamised põhjused eestlaste allajäämises Muistses Vabadusvõitluses? Üheks põhjuseks oli kindlasti eestlaste vähesus ning vähene koostöö nii omavahel kui ka naabe...
suutsid pikemat aega koos püsida ja edukalt tegutseda. Selline laevastik sõdis XI sajadkil aastakümneid vaheldumisi Inglismaa ja Prantsusmaaga, rünnates seda maad, kus kohalikud valitsejad suutsid parasjagu vähem vastupanuosutada. Viikingilaevadest on meil tänapäeval ettekujutus tänu tollastele paatmatustele surnute matmisele laevades. Selliseid matuseid on avastatud mitmelt poolt Skandinaaviast. 4. Alateema(skandinaavlaste muistne maailmapilt, skandinaavia jumalad, ruunid, saagad ja kangelaseepikad) Paljude rahvaste kombel austasid skandinaavlased loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte (puid, jõgesid, allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid. Maailm on nende kujutluses asustatud paljude müütiliste olenditega, kelle seast paistsid silma näiteks inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid. Viimased kogusid lahinguväljadelt langenud sõjameeste laipu, et
avaldas Andres Kamseni kaubanduskooli ajakirjas Lõõmav Tungal. Suure ajakirjanduse veergudel debüteeris ta sonetiga "Kevadine külm", mis ilmus pseudonüümi A. Pedajas all ajalehes Sakala.Samuti ilmus ajalehes Sakala ka Kivikase esimene proosakatsetus veste "Vanad ja noored", mille ta avaldas samuti A. Pedajase nime all. Aastal 1918 avaldas ajaleht Postimees tema esimese novelli "Lembit", mille Kivikas oli kirjutanud 1917. aastal ja mille teemaks oli eestlaste muistne vabadusvõitlus. Ajalehe toimetajana töötanud Friedebert Tuglas soovis näha ka noormehe teisi jutustusi ja soovitas tal need ajalehes avaldamise asemel koondada eraldi kogumikku. Looming Tema esimene lühijuttude kogu "Sookaelad" anti trükki sügisel 1918, kuid osa sellest hävis sõjas ja autor pidi puuduva osa uuesti kirjutama. Nii ilmus see teos alles suvel 1919 pseudonüümi Mart Karus all. Peamiselt sisaldab see külarealismi stiilis kirjutatud jutustusi ja novelle
saj, uue maailmapildi teke IV klassitsism 18-19.saj V romantism-realism 19.saj VI kirjanduse paljusus HOMEROS Temaga algab nii kreeka kui kogu euroopa kirjanduslugu. Temast räägitakse kui pimedast laulikust, aga ta elust pole õieti midagi teada. Teda peetakse kahe meieni jõudnud eepose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" loojaks. ILIAS eepose aineks on Trooja (Ilioni teine nimi) sõjaga seotud müüdid. Siit pärit ka mõiste Trooja hobune (vt Muistne kirjandus, lk 11). Maailma ilusaim naine Ilus Helena rööviti . See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu , mis kestis 10 aastat. Suur puuhobune, mille keresse peitusid kreeklaste vapraimad sõjamehed. Troojalased vedasid hobuse kaitsva kuju linna ning samal ööl Trooja häviski. Tegelased on nii inimesed kui jumalad Achilleus, Hektor, Hephaistos, Zeus. ODÜSSEIA lood Odysseusest, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane, puuhobuse-idee autor. Odysseus ei ole 10
ajavahemikku 260-280. Ta oli ja on ka senini armastatud pühak nii Ida kui ka Lääne kirikus. Teda austavad pühakuna nii ortodoksiad kui ka katoliiklased ja tema mälestust austatakse ka anglikaanide ja luterlaste seas. Püha Nikolause tuntuim mälestuspäev on 6. detsembril. Kahjuks puuduvad kindlad andmed Nikolause varajase elukäigu kohta ja sellepärast lähtutakse tema puhul üldiselt legendidele. Nikolaus sündis Pataras, mis oli Lüükia muistne merevärav ja jääb Myrast (tänapäeva Türgis) läände. Kahjuks puuduvad kindlad andmed tema elukäigu kohta. Ta kasvas üles kristlikus peres ning pühendus juba noores eas Jumalale. Laiemalt saigi ta tuntuks alles Myra piiskopina. Pärimuse järgi valiti Nikolaus Myra piiskopiks „juhuslikult“ ehk siis jumaliku ettehoolduse tulemusena. Pärast linna senise piiskopi surma kogunesid naaberpiiskopid valima Myra kogudusele uut ülemhingekarjast. Üks
EESTI SÕJAAJALUGU · Sõda näikse olevat sama vana kui inimkond, kuid rahu on nüüdisaegne leiutis.(sir Henry Maine) · Rahu on keerukam nähtus kui sõda? · Maailma ajalugu, eesti ajalugu sõdade ajalugu? · Kings and battles... versus ,,sõduri-keskne lähenemine" Millest tuleb juttu: · Sõjaajaloo mõistest; · Peamised sõjasündmused Eestis, eestlased võõras väes, nekrutikohustus... · Rahvusväeosad, Vabadussõda, eestlased, EW riigikaitse; · eestlased Teises maailmasõjas; · Okupatsiooniarmee kohalolek; · Eesti riigikaitse alates 1991. aastast. · Sõjateadus on kõige üldisemas plaanis teadusharu, mis käsitleb sõjaks valmistumist ja sõjapidamist. Sõjateaduse pilk on suunatud eelkõige tulevikku, eesmärgiga aidata kaasa efektiivsemale riigikaitsesüsteemile. Sõjaajalugu vaatab minevikku ja on seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu defineerida kui ajalooteaduse haru, mis uurib sõjanduse eri valdkondi, nend...
SPARTA Referaat 10. klass SISUKORD SISUKORD..................................................................................... ......................2 SPARTA TEKE............................................................................................. .........3 SPARTA VALITSEMINE................................................................................. .......3 SPARTA ÜHISKOND..................................................................................... .......4 SPARTA KASVATUS..................................................................................... ........4 SPARTA KOGUKONDLIK ELUOLU........................................................................5 SPARTA VALLUTUSED JA PELOPONNESOSE LIIT.................................................5 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................ .6 Sparta teke Sparta riik t...
alama inimese" (Taaniel 4:14). Kas uhke Nebukadnetsar oligi see, kellele Jumal niisuguse valitsusvõimu tahtis anda? Ei, sest Jumal oli talle varem andnud veel ühe prohvetliku unenäo, mis näitas, et ei tema ega ükski teine poliitiline valitseja seda rolli ei täida. Selle asemel püstitab Jumal ise ,,kuningriigi, mis jääb igavesti hävitamatuks" (Taaniel 2:31--44). Varem oli Jumal rajanud kuningriigi, mille moodustas muistne Iisraeli rahvas ja mis esindas Jumala valitsusvõimu maa peal. Jumal lubas sellel kuningriigil saada varemeiks, sest selle valitsejad olid muutunud ustavusetuks. Samas kuulutas ta ette, et annab kuningavõimu sellele, ,,kellel on õigus selle kohta" (Hesekiel 21:30--32). Piibel näitab, et Jeesus Kristus oli see, kellel oli seaduslik õigus saada igavene kuningavõim (Luuka 1:30--33). Erinevalt Nebukadnetsarist on Jeesus ,,tasase meelega", nagu oligi ennustatud (Matteuse 11:29).
( nt. Sirp, vikat jms ) 7. Miks võib väita,et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu. Eestlased olid heas läbisaamises ristiusuliste naabermaadega. Kuna siin käis regulaarselt nende kaupmehi, siis pole võimatu , et mõni nende kabel või kirik siin oli. Ristiusu mõjutusi on ka selgelt näha eestlaste kommete muutuses. Leitud on ka selle laadseid ehteid. 8.Eesti ajaloo periodiseerimine · 1208. - 1227.a Muistne vabadusvõitlus · 1558. - 1583.a Rootsi aeg · 1700. - 1721.a Põhjasõda · 1721. - 1918.a Vene aeg · 1918.a 24.aug Eesti iseseisvumine · 1940. - 1991.a Nõukogude aeg · 1991.a 20.aug Eesti taasiseseisvumine 9.Nöörkeraamika kultuur Hakati tegema paati meenutavaid kirveid, mis olid hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega. Arenes loomakasvatus ja maaviljastus. Hakati elama üksikperedena. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega
sellele saime me õiguse hääletada. Kui ma oleksin keiser Keisrina oleks minu käes Rooma võim. Ma oleksin ainuvalitseja, kuid ma peaksin siiski alluma ka 12 tahvli seadusele sellele pidid alluma kõik. Ma oleksin see, kes määrab ka kolooniatesse valitsejaid. Ma peaksin hoidma häid suhteid senatiga, sest muidu võib minuga juhtuda sama mis juhtus J. Caesariga. Rooma isiklik elu Suhted Roomas oli muistne komme, et vaesed inimesed andsid ennast rikkamate ja mõjukamate kaitse alla. Rikast, kes teisi oma kaitse alla võttis, nimetati patrooniks. Vaeseid, kes kaitset palusid, aga klientideks. Nii patroonil, kui kliendil olid omad õigused ja kohustused. Patroon pidi klienti hädas aitama ja kohtus tema õigusi kaitsma. Vastutasuks saatsid kliendid patroone avalikes kohtades, olid vajaduse korral tema ihukaitsjad ja hääletasid rahvakoosolekul nii, nagu patroon soovis. Usk
IV klassitsism – 18-19.saj V romantism-realism – 19.saj VI kirjanduse paljusus HOMEROS Temaga algab nii kreeka kui kogu euroopa kirjanduslugu. Temast räägitakse kui pimedast laulikust, aga ta elust pole õieti midagi teada. Teda peetakse kahe meieni jõudnud eepose „Ilias“ ja „Odüsseia“ loojaks. ILIAS – eepose aineks on Trooja (Ilioni – teine nimi) sõjaga seotud müüdid. Siit pärit ka mõiste Trooja hobune (vt Muistne kirjandus, lk 11). Maailma ilusaim naine Ilus Helena rööviti . See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu , mis kestis 10 aastat. Suur puuhobune, mille keresse peitusid kreeklaste vapraimad sõjamehed. Troojalased vedasid hobuse kaitsva kuju linna ning samal ööl Trooja häviski. Tegelased on nii inimesed kui jumalad – Achilleus, Hektor, Hephaistos, Zeus. ODÜSSEIA – lood Odysseusest, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane, puuhobuse-idee autor. Odysseus ei ole 10
VANA-EGIPTUS Vana-Egiptuse riigi ajaline Ajalooline taust, mõjutused Ühiskonna- ja riigikorral määratlus · Vana riigi periood u 2700-2200 · Muistne Egiptus ulatus Niiluse · Rangelt hierarhiline. eKr esimesest kärestikust jõe · Kuninga võim tugines kitsale suudmeni ülikkonnale. (riigiametnikud, · 2200-2000 eKr, jagunemine preestrid) · Jagunes Alam- ja Ülem-
Ehitismälestised roomas, monumentaalskulptuur, rooma panteon Henrik Puija 10D Jaan Poska Gümnaasium Ehitusmälestised Vabariik Rooma linna on täiendatud ja ümber ehitatud kogu tema pika ajaloo vältel. Seetõttu on vabariiklikust roomast isegi varemeid üsna vähe säilinud. Vabariigi aegset arhitektuuri võib aga tundma õppida Pompejis ja Herculaneumis, mis mattusid 79. aastal p.k.r Vesuuvi tuha alla. Keisrivõim Toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ehitisi. Keisrite ajal lammutati vanu ehitisi ja rajati uusi range planeeringuga, sümeetrilise ülesehitusega foorumeid. Neist kuulsaim on Trajanuse foorum. Foorumile pääses ühest suure kaaravaga väravast. Väljaku keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus suur hoone, raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia.> Basiilika ja Trajanuse sammas Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste a...
üle õitsva Eestimaa, oh, kuis tahame tall' tänu, õis, siis vastu õhata! Luuletus ,,Miks sa nutad?" on üks Koidula varasemaid luuletusi, milles leidub isamaa-motiiv. Seda võib võrrelda Liivi poeemiga ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa", mis on samuti justkui ennustus eesti rahvale. Siin luules on Koidula kujutanud Eesti tulevikuõnne, tuues välja, et kunagi valitses muistne rõõmupilv, seejärel tuli tume aeg ja valuperiood, ning lõpuks tuli Koit uut õnne tooma jättes lõpu veidi lahtiseks ja lootusrikkaks. Ehkki seda poeemi annab võrrelda Liivi omaga, siis on ,,Miks sa nutad?" rohkem lootustandev ja unistav, kui reaalne ja sünge. Käesolev poeem pani aluse mitmetele teistele sarnastele, kus kujutatakse Eesti ajalugu metafooridena muistne rõõmupilv, pisarad ja hingevalu, uus hommik, Koit on saabunud isandaks.
Rooma teatri orkestra või areeni alune osa ima cavea kõige alumine pingiridade tsoon caveas imagines esivanemakujutised impasto etruskite varajase keraamika võte, kus savi sisaldas väikesedi vilgukivitükikesi impluvium bassein aatriumelamus, paiknes compluviumi all, tavaliselt ümbritsetud sammaskäiguga insulae rooma kortermajad (üürimajad) lihtrahvale, arheoloogilises tähenduses elamukvartal itinerarium muistne Rooma riigi teede kaart, mille järgi orienteerusid käskjalad (cursus publicus) ja sõjavägi itinera versurarum lavaseina külgmistes tiibades olevad avad, kust pääses proscaenumile Rooma teatris kaar kõverjooneline tasandiline sildetarind ja kujunduselement; pärit Mesopotaamiast, võeti kasutusele Etruurias; kaarel on alumine pind (palend), ülemine pind (selg), esi- ja tagakülg. Sageli paikneb kaare toe ja lähtekivi vahel profileeritud plaat (talum)
Varangu linnus Vareste linnamägi Vehrulitsa linnamägi Vihula Linnamägi Vilina linnamägi Viljandi linnus Virussaare linnusease – Pärnumaa Vooremäe linnus Vooru linnamägi Voose linnamägi - Harjumaa Võuküla linnus Võhma maalinn – Saaremaa Mustjala vald Äntu linnus ehk Äntu Punamäe linnus ehk Punamäe linnus Öötla linnamägi – Järva maakond Kareda vald Öötla küla Korneti linnus- kaks kilomeetrit lõuna pool praegust Eesti-Läti piiri. Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Viimasel ajal ilmunud ajaloouurimustes loetakse seda enamasti Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks.
Eksisteeris kaks soengutüüpi. Punutud patsid Lahtised juuksed SKALBI SALK (juuksed kammiti pöörisele kokku ja sõlmiti) Juuksed värviti taimsete värvidega. Meeste soenguid kaunistati sulgedega, teokarpide ja loomahammastega. Soengud meenutasid pühade loomade välimust. Kasutati loomade villa, nahka, hambaid, sulgi. Naiste soenguid kaunistati lillede, lintide ja sulgedega. VANA-AEG Muistne Egiptus Soengumood oli muistses Egiptuses, 3000 e.m.a aukohal, seda tõestavad urnidelt, kirstudelt ja hauakambrite seintelt leitud maalid. Muistsetel Egiptlastel oli ka oma juukse jumal Soenguid läbis geomeetriline figuur- trapets. Peamine soengu atribuut oli parukas millel oli ka peakatte roll. Paruka vorm, materjal ja mõõtmed näitasid sotsiaalset päritolu. Parukaid valmistati naturaalsetest juustest, loomade karvadest, siidniidist, köitest, taimekasvudest.
· Gregorius Suur. Valitsusaeg 590-604. Korraldas roomlaste suhteid langobardidega, juhtis Rooma linna kindlustamist. Rajas kloostreid, oli kristlaste vaimne juht, edendas ristiusu levikut paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, korraldas liturgiat. Pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule Gregoriuse koraalile. Rõhutas paavstile kohast tagasihoidlikkust. Nimetas paavsti ,,Jumala sulaste sulane". · Kirikukümnis Karl Suure seadustatud muistne komme. Sissetulekutest 1/10 kirikule. Kogu keskaja jooskul kirikul püsiv sissetulek. · Kloostrid kujunesid eremiitide kogukondadest. · Püha Benedictuse kloostrireeglid. Benedictus Nursiast elas 5. ja 6. saj vahetusel mungana Itaalia kloostrites. Otsustas ise kloostri asutada. 529. a Monte Cassino klooster Apenniini mägedes. Peamine alandus ja distsipliin, kõigest isiklikust loobumine, kloostrit ei tohtinud vahetada.
kirikute ja linnuste ehitamisel. Talupojad olid isiklikult vabad nagu varemgi. Võimalik, et suures osas säilis ka endine halduskorraldus ning isegi sõjaline organisatsioon, millele võiks osutada mõnede muinaslinnuste, nagu näiteks Varbola ja Lohu Harjumaal ning Pada ja Purtse Virumaal, kasutusel püsimine võib-olla isegi kuni Jüriöö ülestõusuni. Muistsed uskumused ja vahekorrad kirikuga Muinaseestlaste usundist tervikliku pildi saamist raskendab allikate nappus. Suures osas näib muistne rahvausund olevat põhinenud mitmesugustel animistlikel kujutelmadel, kus inimeste ja nii elus kui ka surnud looduse vahel puudus kindel piir. Ajal, mil peamiseks elatusalaks muutus maaviljelus, kujunes välja mitmesuguste kaitsehaldjate ning väikejumalate kultus, mida võib seostada indogermaani rahvaste kasvava mõjuga. Kultuslikud toimingud olid seotud põllutööde ja karjahoidmisega, aga ka koduga. Läti
ettevalmistusaega täiskasvanueluks,varasemal ajal kutsuti neid minitäiskasvanuks ehk siis oma vanemate väikesteks koopiateks.Läbi inimkonna ajaloo on paljude põlvkondade lapsed pidanud taluma ränka väärkohtlemist ja hoolimatust.Tavaliseks laste staatuseks oli ,,olla mahajäetud, pekstud, terroriseeritud, seksuaalselt ärakasutatud või tapetud".Infantitsiid oli väga levinud.Seda peeti igapäevaseks iidsetes tsivilisatsioonides nagu muistne Rooma või Kreeka ning see kestis Euroopas 18.saj lõpuni.Imikud visati jõkke, viidi metsa ,kus loomad või linnud neile otsa peale tegid, visati sõnnikuhunnikutesse vm.Vanemad ei pidanud end laste üleskasvatamise eest vastutavaks, lapsi peeti sarnaselt koduloomadega pere majandusliku heaolu saavutamise vahendeiks või suguvõsaliini jätkajaiks.Täiesti armutult suhtuti lastesse, kes olid puudega või kelle füüsisega ei olnud vanemad rahul, samuti nendesse, kes nutsid
Muinasaeg 13. saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kiviaeg Kunda, Narva, kammkeraamika ja 9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine,
1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega eraldi alistumislepinguid. Edikt- kuninga või keisri eriti tähtis korraldus Etruskid- muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Faalanks- jalaväe lahingurivi, kus sõjamehed rivistusid mitmesse viirgu. Lähivõitluses tugeva löögijõuga, kuid külgedelt ja tagant kergesti rünnatav, lahinguväljal raskesti manööverdatav. Gladiaator- elukutseline võitleja Roma amfiteatris. Peamiselt olid need selleks väljaõpetatud orjad, sõjavangid või süüdimõistetud kurjategijad
sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, Poola-Rootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 1) Eesti ajaloo perioodid ja pöördepunktid Periood Eesti kaart (haldusjaotus) Pöördepunktid muinasaeg 8 suuremat maakonda (Saare-, Lääne-, Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. saj Rävala, Harju-, Järva-, Virumaa, Eesti ala läks võõrvõimude alla. alguseni Ugandi, Sakala), kihelkonnad (45) keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani 13. saj-16. saj Tartu piiskopkond; valduste müümine, muutused talupoja keskpaik Saare-Lääne piiskopkond; õiguslikus olukorras);
teine suvivilja ja kolmas kesa all. Relvadeks olid VISKE- JA TORKEODAD. USUND oli inimeste vaimses elus tähtsal kohal, usund muutus, tegevusalad võetikasutusele, kombed ja elukohad. VÄGI- arvati et kõikidel elusolenditel on peale füüsilise keha jõud ja vägi. Targad e. nõiad viisid läbi ohverdamisi, tule ümber tantsiti, ravida osaksid. Arvati, et hing lahkub kehast, ning võib minnakellegiteise sisse. Hingedeaega tähistati. ANIMISM- Kogu elusaja eluta looduse hingestamine. EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕISTLUS oli Balti ristisõda, mis toimusid 1180- 1290 a., üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208- 1227 · BALTI RISTISÕDA sõda eestlaste, lätlaste ja leedulaste kristianiseerimiseks ja nende alade vallutamiseks 13sajn. Saksa ristisõdijate poolt. · Peamiseks allikaks on Henriku ,,Liivimaa kroonika" · Eestlased enne paganad, animistlik usund, kuid idast oli tulnud ka ristiusu mõjusid. Balti ristisõja põhjused :
seitsmest vanaaja maailmaimest, mida hiljem hakati kutsuma Paabeli torniks. · Babüloni rippuvad aiad- Babüloni kuningalossi katusele ha müüridele rajatud nn. Rippuvad aiad, kus kasvasid lilled ja viljapuud. Üks seitsmest maailmaimest. · Kiilkiri- kirjasüsteem, millemärgid koosnesid savitahvlitele vajutatud kiilukujulistest jälgedest. Kiilkirja osatakse tänapäeval lugeda. · ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningast Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; ,,Gilgames" on arvatavasti vanim kirjateos maailmas. · Astroloogia- ennustamine tuleviku kohta mitmel moel, näiteks ennustati unenägude põhjal, taevakehade liikumise järgi, jumalatele ohverdatud loomade siseelundeid uurides. · Astronoomia- täheteadus, vaadeldi taevakehade liikumist. Targemad tähetargad
Poola-Leedu Vanal-liivimaal ei lubatud Vene kaupmeestel otse välismaa kaupmeestega kaubelda. Liivi sõjas ettekääne oli ,,Tartumaks" välja- mõeldes, mida tsaar liivimaalastele nõudis. Liivi sõja tulemused Saaremaa läks taanile Põhja-eesti läks Rootsile Lõuna-Eesti läks poola-Liidule Venemaa ei saanud midagi Rootsi aeg 1629 Rootsile läks Lõuna-Eesti 1645 Rootsile läks Saaremaa 1601-1603 kohutav nälg 1) Kirjelda jüriöö lestõusu 2) Millal toimus muistne vabadusvõistlus? 3) 1210 4) 1224 5) Kaupo 6) Lembitu 7) Estlaste kaotuse põhjused muistses vabadusvõistluses. 8) Vana liigimaa piirid Balti erikord 1710 1918 eesti alad olid vene impeeriumi koosesisus. Pärast põhjasõda elas eestis umbes 150 tuhat elanikku 18 sajandi lõpuks elas eestis ligi 0.5 milj inimest. Kuigi baltiukum liideti vene riigiga kujunes siin balti erikord. 1) Saar andis tagasi balti aadrile mõisad ja õigused talupoegade üle
Maailmakirjanduse mõiste. Antiikkirjandus. Maailmakirjandus-erinevate rahvuskirjanduste kõige väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tunnustatakse. Antiikkirjandus-vana, muistne. Antiikkirjanduse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Nad on mõjutanud kogu maailma kirjanduse kujunemist. 8.saj eKr-5.saj.pKr. Euroopa vanim kirjandus on vanakreeka kirjandus. Selle kirjanduse algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Vanakreeka kirjanduse perioodid: 1. Arhailine periood kuni V sajand eKr. 2. Klassikaline ajastu V-IV sajand eKr. 3. Hellenistlik ajastu III-I sajand eKr. 4
Maailma rahvastikujaotus riigiti http://www.nationmaster.com/country-info/stats/People/Population Kuidas muutub rahvaarv erinevates piirkondades? Ül.1 Kuidas on kasvanud Euroopa ja Hiina rahvaarv? Euroopa Hiina Kuidas on kasvanud Eesti rahvaarv? Teine Maailmasõda, Baltisakslaste lahkumine, küüditamine Suur näljahäda, Muistne Vabadusvõitlus Põhjasõda Liivi sõda ja sellele järgnenud sõjad näljahädad Eesti rahvaarvu muutumine viimastel aastakümnetel Eesti taasiseseisvumine 1991 Rahvaarvu kasv ja kasvutempo Maailma rahvaarv 1950-2050 Maailma rahvaarvu kasvutempo 1950-2050
I KONTROLLTÖÖ MATERJALID 14.10. 1. ad+acc juurde, poole 2. aliqu, aliqua, aliquod keegi, mingi 3. altus, a, um kõrge; sügav 4. amicus, m sõber 5. antiquus, a, um vana, muistne 6. ars, artis f kunst, oskus (gen pl -ium) 7. audi, v, tum, re kuulma, kuulama 8. avis, is f lind (gen pl -ium) 9. bellum, n sõda 10. bonus, a, um (comp. melior, melius; superl. optimus, a, um) hea, tubli 11. brevis, e lühike 12. capi, cep, captum, ere võtma 13. carmen, minis n laul, luuletus 14. corpus, poris n keha; kogumik 15. cum+abl koos, -ga 16. de+abl kohta, juurest 17. dis, m päev 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
