BIOLOOGIA KT Ontogenees on ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani. Mittesugulisel paljunemisel on ka ontogenees aga alguseks on vanemorganismist eraldumine. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust partenogenees. NT: loomadest mesilased,vesikirbud, taimedest võilillel,kortslehel) Kehaväline viljastumine ( enamik selgrootuid ja mitmed selgroogseid-kalad kahepaiksed)- viljastumine toimub vees, sugurakud kohtumine vees juhuslik ja hävivad vees kiiresti või satuvad toiduks. Et viljastumine ikka toimuks: heidavad emas-ja isasloomad sigimisperioodil vette väga palju sugurakke (miljonites) Kehasisene viljastumine- (enamik lülijalgseid, kõik roomajad linnud imetajad)- munarakkude arv tunduvalt väiksem , halbade väliskeskkonna mõjude eest kaitstud. Mehe seemnerakud: valmivad pidevalt alates suguküpsusest kuni kõrge vanuseni Naise munarakud: alates suguküpsusest tsükliliselt kuni 45-...
Fundamentaalteadus-teadus,mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse,ehituse, toimimise ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega.Rakendusteadus-tegeleb praktilise rakendamise meetoditega.Üldbiol. teadus-geneetika,rakubioloogia,ökoloogia.Eribiol- botaanika,füsioloogia,zooloogia. Biotehnoloogia-nim.rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure,mis kasutavad elusorganismide omaseid protsesse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse suurendamiseks.Hapendamine- toimub piimhapet moodustavate bakterite kaasabil. Hapendamisel muudetakse toiduainetes leiduvad suhkrud bakterite toimel kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur 0,6-1,5 % siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduainete säilitamist.Käärimine e. fermentatsioon on teatud tüüpi organismide ainevahetusprotsess,mis toimub hapniku...
aremg e.embrüogenees->Munarakk ei viljastu ja hukkub ->Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse->Hukkunud munarakk jõuab emakasse ->Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub-> Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist seda nim. menstruatsiooniks Ontogenees algab viljastamisega ja lõppeb surmaga. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine->Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode->Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst->Moodustubad eootekestad->Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta->Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid->Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest. Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, naha- ja suu epiteelkoele, karvadele, küüntele ja hammaste
1. Esimese 7 päeva jooksul munarakk: · Jaguneb pidevalt · Tekib kobarloode · Toimub rakkude ümberpaiknemine tekib embrüoblast ja põisloode 2. Lõigustumine sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel (kõik korraga). Selle tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. 3. Lõigustumise bioloogiline tähtsus: · Hulkraksuse taastamine · Rakuvaheliste kontaktide tekitamine · Tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine 5. Kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale, siis rakukobar hukkub ja väljutatakse organismist menstruatsiooni käigus. 6. Lootekestad loote ümbrised, mis tagavad loote normaalse arengu. 7. Lootekestad jagunevad: · Kõldkest osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel
Organismide paljunemine ja areng. Kõikide liikide isendid paljunevad, kas sugulisel või mittesugulisel teel. Erinevate liikide esindajad tavaliselt omavahel ei ristu. Suguline, vegetatiivne ja eoseline(seened,sammal, sõnajalgtaimed) paljunemine. Mitte suguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Rakkude jagunemine mitoosi teel. Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Karüokineesi käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine. Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Interfaas Raku eluperiood, mis jääb kahe mitoosi vahele. Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Mitoosi ja interfaasi kestus sõltub rakutüübist ning vastava ...
Kloonimine Mis on kloonimine? Milleks seda kasutatakse ja kui vajalik ta tegelikult on? Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Teisisõnu enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide replitseerimine. Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu nad on identsed. Võtame näiteks taime kehaosa ja kasvatame sellest uue taime, siis saadu on geneetiliselt identne lähtetaimega Seda nimetatakse vegetatiivseks paljundamiseks, mida eriti kasutatakse aianduses. Põhimõtteliselt on silmamine, oksastamine, tütartaimede võtmine jne. erinevad kloonimise meetodid. Loomadega toimib kloonimine palju raskemalt. Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi ehk viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda ...
Võimalik saada viirusvabu taimi. Embrüonaalsiirdamine.Põllumajandusloomadel kutsutakse esile superevolutsioon, mille käigus küpseb tavapärasest rohkem munarakke. Need pestakse emakast välja. Nende seast valitakse välja kõige tervemad ning viljastatakse need kunstlikult katseklaasis ehk in- vitro. Munarakud jäetakse katseklaasis söötmele, kus nad arenevad moorulateks, moorulad viiakse surrogaatemasse, kus kasvatab oma kehas teise looma järeltulija. Moorula ehk kobarloode. Transgeensed loomad ja mikroorganismid on inimestele tähtsad, sest nende abil saame me katsetada nt mõne ravimi mõju, kuidas see mõjuks inimesele. Saame sünteesida erinevaid antikehi haiguste või viiruste vastu. Saame sünteesida valke, mida mõne inimese keha haiguse tõttu enam ise ei tooda. GMO organisme saab kahte moodi, kas teise organismi geeni viimisega organismi või geenivaigistuse meetodiga. Esimese meetodiga saab muuta taimi nt taluvamaks herbitsiidide
Saadud hübridoomkloon on säilitatav kui kaua tahes, ka külmutatuna. Monokloonne antikeha on kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomkloon. 5. Viljastumiseks in vitro kasutatakse kaht meetodit. Millist neist eelistaksite kasutada teie, miks? Ühel juhul viiakse spermid ja munarakud lihtsalt katseklaasis kokku. Teisel juhul- mikroinjektsiooni meetodi kasutamisel-süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku. Arenevat embrüot kasvatatakse söötmel kuni moorula või blastotsüsti staadiumini ning siiratakse siis naise emakasse. Eelistaksin esimest meetodit, sest see kahjustab munarakku oluliselt vähem, kui teine meetod. 6. 1970.aastatel oli maailmas tugev vastuseis embrüosiirdamise rakendamisele inimesel. Millest võis see põhjustatud olla? Seda takistasid kaks asjaolu. Üheks neist oli kehavälise viljastamise metoodika puudulikkus. Teiseks takistavaks teguriks oli laialdane eetiline vastuseis. Sellist
Imetajad,linnud, roomajad, putukad Kahepaiksed, ainuõõssed,kalad Enamasti maismaal, võib ka vees Paljunemine peab toimuma vees Vähe gameete Suur gameetide arv Järglased suured Järglased väga väikesed Järglaste hukkumise arv väiksem Järglaste hukkumise arv suur 4. kirjelda lühidalt loote arengu esimest 3 etappi ning iseloomusta neid Moorula e. Kobarloode moodustub 36 tundi pärast viljastumist lõigustumise teel kui sügoot jaguneb. Lõigustumine algab juba munajuhas kuid jõuab lõpule emakas.Inimesel esineb täielik lõigustumine, loomariigis esineb ka mittetäielikku lõigustumist. Blastula e. Põisloote staadiumis paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar embrüoblast. Viimasest arenebki loode
Rasestumisvastased vahendid: 1) Mehhaaniline: Kondoom- spermid ei satu naise organismi. Ainus efektiivne kaitse suguhaiguste eest. 2) Hormonaalsed: Kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist. Sisaldavad östogeeni ja progesterooni. 3) Bioloogiline: Välditakse suguühet ovulatsiooni perioodil. Ebaefektiivne. LOOTE ARENG Tsügoot e. viljastunud munarakk hakkab lõigustuma, see lõpeb emakas ja lõhustumise tulemusena tekib moorula e. kobarloode. Järgmisena moodustub blastotsüst, see vorm vastab blastula staadiumile. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast. Sellest arenebki loode. Loote ümber moodustub platsenta (imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel tekkinud elund). Järgmine staadjum on gastrula. Koosneb rakukihtideks, mida nimetatakse ka lootelehtedeks. 1) Välimine e
9. Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku tuumade ühinemist . Toimub munajuha laienenud osas. 10. Ovolatsioon-küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse,viljastumisvõime umbes 36h. Toimub 14 päeva enne menstruatsiooni. 11.Munarakk-36h Seemnerakk-72h 12.Rastumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi ,keemilisi ,emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. 13. sügoodi jagunemine ehk (täielik)lõigustumine, moodustub kobarloode ehk moorula. järgnevalt paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Põisloode ehk blastula, tihedam rakukobar embrüoblast-sellest areneb loode. Ülejäänud rakukiht moodustab välislootekesta-kõldkesta ehk koorioni. Edasise arengu käigus kujuneb kaks lootekesta veel: kusekott ehk allantois ja vesikest ehk amnion. 6-7 päeva pärast kinnitub embrüo emakaseinale. Kldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku moodustavad platsenta. 15. Lootekestad: 1. Kõldkest väline lootekest 2
Katteseemnetaimede embrüonaalne areng Algus: munaraku viljastumine Lõpp: idu moodustumine seemnes Embrüogeneesises kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars, iduleht või –lehed Seemne kujul võib taim üleelada ebasobivad keskkonnatingimused Seemne idanemisega algab taime lootejärgne areng Inimese embrüogenees Lõigustumine – sügoodi jagunemine mitoosi teel (pildid 1-2) Kobarloode ehk moorula (pilt 3) Osaline lõigustumine, täielik lõigustumine (sama aegne pooludmine kõigis kobarloote rakkudes) Embrüo rakud paigutuvad ümber ja areneb blastotsüst, põisloote staadium (pilt 4) Blatotsüst koosneb ühest rakukihist https://www.youtube.com/watch?v=RcjJ8LUvdkc Embrüoplast – tihedam rakukobar blatotsüstis, loote arengu koht Ülejäänud rakukihist saab lootekest ehk kõldkest (ehk koorion) Karikloote lehed ja ürgjutt
Eoselise paljunemisega organismidel – algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga Suguliselt paljunevadel organismidel – algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb kaheks etapiks (embrüogenes ja postembrüogenees) Embrüogenees Viljastumine – sügoot (viljastunud Postembrüogenees emarakk) Koorumine, sünd, idanemine Lõigustumine – moorula (kobarloode) Juveniilne iga (arenemine erinevate Blastulatsioon – blastotsüst (väga täpne etappide järgi (otsene ja moondega) liikumine) Suguküpsus e fertiilsus Histo ja oranogenees Raugaiga Koorumine, sünd, seemne küpsemine Surm Lootekestad Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. amnion e
võimetut rakku(polotsüüt). Ovulatsioon on küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumist munasarja. Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust. Menstruaaltsükkel on ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Loode on enrbüo, looteline areng on embrüokinees. Pärast 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot lõigstuma. Moodustub kobarloode ehk moorula. Järgnevalt areneb blastotsust, mis vastab põisloote ehk blastula staadiumile, mille ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoplast, kus areneb loode. Lootekest- kõldkest on koorion. Kusekott ehk allantoius, vesikest ehk amnion. Karikloode ehk gastrula. Välimine looteleht ehk ektoderm ja sisemine ehk entoderm. Ürgjutist areneb närvitoru, mis arenevad pea-ja seljaaju. Mesoderm on keskmine looteleht. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimine looteleht:
1. Kuidas tekivad imetajatel looduslikud kloonid? (Vt. lk 28) Varase embrüo iseenesliku lõhestumise tagajärjel tekib ühemunamitmikud, kõige sagedamini kaksikud. 2. Milles seisneb... (Vt. lk 28) ... Embrünaalkloonimine seisneb munaraku viljastamisest in vitro, seejärel jagatakse moorula staadiumis embrüo osadeks, lastakse taastuda ja siis siidratakse mitme isendi emakasse (varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks) ... Tuumkloonimine - selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud 3. Kirjelda tuumkloonimist lammas Dolly näitel! (Vt. lk 29) Võeti tuumadoonorist
Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. Embrüogenees- looteline arenemine. Viljastumisjärgselt: 1) Teised seemnerakud ei pääse enam munarakku 2) Kiireneb ainevahetus 3) Taastub liigile iseloomulik kromosoomide arv Muna- ja seemnerakk ühinevad meioosi teise jagunemise metafaasis. Lõigustumine- jagunemine ilma kasvamiseta. Taastab: 1) hulkraksuse 2) tuuma ja tsütoplasma suhe 1:10 a) kujuneb kobarloode ehk moorula, munajuhas 3 päeva b) embrüo rakud paigutuvad ümber, areneb bastotsüst ja moodustub seest tühi põisloode ehk blastula.blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millest areneb loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta- kõldkesta ehk koorioni. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott (ehk allantois) ja vesikest (ehk amnion). Umbes 6.-7
rakud võivad hävida. Kehasisese viljastamise puhul ei pea sugurakke olema palju, kuna nendele oht on väiksem. Paljunemine ja areng, kontrolltöö Brenda Holt 25. Kus toimub inimesele viljastumine ja mis toimub edasi viljastatud munarakuga ? Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastumisel määratakse sugu ja tekib diploidsus. Tekib sügoot, toimub mitoos- mille järgi moodustatakse kobarloode, moorula ja viimasena blastula. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva. 26. Millised võimalused on organismidel lootejärgseks arenguks ? Too näiteid. Amnion-kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99 % looteveest. Allantonis-sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion-kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel. 27. Mille poolest erinevad täis ja vaegmoone ? Kellel
Bakteris asuvad ekstrakromosomaalsd DNA elemenid e. plasmiidid, DNA rõngasmolekulid. Aitavad halvas keskkonnas kohaneda?! 20. Rakutsükli etapid. Rakutsükkel koosneb mitoosist ja interfaasist. Mitoosis eristatakse karüokineesi ja tsütokineesi 21. Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Gameetide keharakkudes on diploidne kromosoomistik, et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks, peab kromosoomide arv vähenema 2x. 22. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula(kobarloode): peale viljastumist jagunema hakadud sügoot. Totipotentsed rakud mis võivad regenereerida tervikliku organismi. Kõrgematel loomorganismidel on totipotentne rakk viljastatud munarakk ning väga varajase embrüo(moorula) rakud. Blastula: moorula rakud paigutuvad ümber ja moodustab blastotsüst, see vorm vastab blastulale. Blastotsüst on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukuhist. Selle
Lk 118-140 Vaata õpikust jooniseid! Organismide looteline areng - Sügoot(viljastatud munarakk) jaguneb kiirelt mitoosi teel moodustub loode e embrüo - Looteline areng = embrüogenees Katteseemnetaimede looteline areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Selle ajal kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht(lehed). Inimese looteline areng: Sügoot -> kobarloode e moorula -> rakud paiknevad ümber, tekib blastotsüst -> karikloode Lõigustumine sügoodi jagunemine mitoosi teel u 36 h peale viljastumist, lõigustumine algab munajuhas ja lõppeb emakas. Moodustub kobarloode. (Inimesel täielik lõigustumine, muidu loomariigis levinud rohkem osaline lõigustumine) Blastotsüst sein koosneb 1 rakukihist, ühel poolusel tihedam rakukobar e embrüoblast(sellest areneb loode), ülejäänud rakukiht moodustab hiljem lootekesta e kõldkesta
Bioloogia KT Organismide paljunemine ja areng II 1. Kirjelda viljastataud munarakuga toimuvaid muutusi esimese 7 päeva jooksul Viljastatud munarakk liigub emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul korduvalt. Jõudes emakasse kinnitub rakukobar emaka seina külge 2. Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle tulemusena moodustub? Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt kobarloode ehk moorula ja hiljem blastula. Blastotsüsti õõs ehk blastotsööl on täidetud vedelikuga. 3. Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? o hulkraksuse taastamine; o rakkude vaheliste kontaktide tekitamine; o tuuma / tsütoplasma suhte taastamine. 4. Blastotsüsti ehitus Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, mille ühel poolusel on tihedam rakukobar – embrüoblast, millest areneb loode. 5
Esineb lülijalgsetel, roomajatel, lindudel ja imetajatel Kuna sugurakud on välistingimuste eest kaitstud ning nende omavaheline kokku-saamine on tõenäolisem, siis on sugurakkude arv väiksem Ontogenees Embrüogenees Looteline areng, mis algab viljastumisega ja lõpeb sünni või koorumisega Võib toimuda muna sees või emakas Postembrüogenees Pärastlooteline areng, mis algab sünni või koorumisega ja lõpeb surmaga Embrüogeneesi etapid Lõigustumine – tekib kobarloode ehk moorula Põisloote ehk blastula teke Karikloote ehk gastrula teke Organite teke - organogenees Postembrüogenees: Moondeta areng Koorunud või sündinud järglane on vanemate moodi Imetajad, linnud Moondega areng Koorunud või sündinud järglane erineb oluliselt täiskasvanust Putukad, kahepaiksed Kordamine 1. Kas esitatud lause on tõene või väär? ✗ Generatiivse paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. ÕIGE ✗ Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. VALE
irduda. · Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. · Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. · Seemnerakk kuni 72 tundi. · Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. · Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk. · Edasi toimub lõigustumine (mitoos) · Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt kobarloode e. moorula ja hiljem blastula. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva Umbes 7ndal päeval peale viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestale Bioloogiline rasestumisvastane meetod: Päevade lugemine Päevade lugemisel tehakse kindlaks viljakad päevad. Põhineb sellel , et eostamine toimub kõige tõenäolisemalt ovulatsiooni ajal. Vahekorda välditakse viljakate päevade ajal. Kõige levinumad meetodid on temperatuuri meetod, kalendri meetod,
. · Steriliseerimine mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine. Kõige ebaefektiivsem rasestumisvahend on Bioloogiline välditakse suguühet ovolutsiooniperioodil. Miks? Ovolutsiooni perioodil on rasestumise võimalus kõige suurem, kuid väljaspool ovolutsiooni perioodi on samuti olemas võimalus rasestuda. 4. Embrüogeneesi 3 varast etappi on: Moorula ehk kobarloode Blastotsüst -> arenevad lootekestad Õõs (blastoderm) embrüoplast(tihedam rakukobar) kattev rakkude kiht Gastrula ehk karikloode -> arenevad lootelehed 5. 3 lootelehte arenevad embrüoblastist
jääda, kui neid on palju. Inimese viljatuse põhjused: kui mehel või naisel esineb terviserike, mis takistab viljastumist (spermide vähesus või nende puudulik liikumine). Lahendus: surrogaatema- naisel võetakse munarakud munasarjast. Munarakud viiakse pärast kontrollimist spermidega vajalikke toitaineid sisaldavasse söötmesse ja jäetakse termostaati. Valitakse välja 2 pronukleusti. Sügoodid kantakse spetsiaalsesse kasvuvöötmesse. 2-3 või 5 päeva järel valitakse välja moorula või blastotsüsti staadiumis 2- 3 embrüod, mis siirtatakse ettevalmistatud naisesse. Kloon- isendi, raku või DNA-molekuli koonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. Kloonimine- DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Meristeempaljundus- taimede vegetatiivne paljunemine taimede algkoest. Embrüonaalkloonimise eesmärgid: saada indiviidid, mis on täpselt algse embrüo kloonidja omavahel geneetiliselt identsed
pestakse embrüod emakast välja. 2. Võimalus: Munarakkude eraldamine munajuhast v munasarjast, nende viljastamist väljaspool organismi ja embrüote kultiveerumine sobivasse arengujärku. Embrüosiirdamine inimesel: Kasutatakse kahte meetodit : Ühel juhul viiakse spermid ja munarakud lihtsalt katseklaasis kokku. Teisel juhul-mikroinjektsiooni meeodil süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku. Arenevat embrüot kasvatataske söötmel kuni moorula või blastotsüsti staadiumini ning siiratakse siis naise emakasse. Kordamisküsimused: 1. Hinnakse embrüosiirdamise meetodite kasutamise + ja põllumajandusloomadel. Parema kvaliteediga järglased ning rohkem järglasi. Hea transportimiseks. Kulukas meetod. 2. Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sagedust? - Siirdatakse 2-3 embrüot. MÕISTED retsipient embrüo saaja Viljastamine in vitro organismiväline viljastamine IMETAJATE KLOONIMINE
Kordamine bioloogia kontrolltööks I Mitoos Mitoos- mittesuguline paljunemine, tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia Karüokinees- tuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine Osata kirjeldada ja ära tunda joonisel! Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, DNA replikatsioon, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Profaas- tsentrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas- kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas- kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas- kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb rakuplaat Osata joonistel ära märkida! Kahekromatiidiline kromosoom- moodustub DNA replikatsiooni tulemusena Kromatiid- koosneb ühest DNA molekulist...
A munasari B emakas C - limaskest Ontogenees Embrüogenees Postembrüogenees · Looteline areng, mis · Pärastlooteline areng, mis algab sünni või algab viljastumisega ja koorumisega ja lõpeb lõpeb sünni või surmaga koorumisega · Võib toimuda muna sees või emakas Embrüogeneesi etapid · Lõigustumine tekib kobarloode ehk moorula · Põisloote ehk blastula teke · Karikloote ehk gastrula teke · Organite teke - organogenees Postembrüogenees Moondeta areng Moondega areng · Koorunud või · Koorunud või sündinud järglane on sündinud järglane vanemate moodi erineb oluliselt · Imetajad, linnud täiskasvanust · Putukad, kahepaiksed vaegmoone täismoone
Bioloogia KT (paljunemine) 1. Paljunemine on järglaste saamine. 2. Mittesuguline paljunemine - mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, paljunemine võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt, nt: vegetatiivselt: taimed, algloomad, eoseliselt: sõnajalgtaimed, sirmik. 3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine. 4. Vegetatiivse paljunemise võimalused pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6. Partenogenees - ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esine...
A munasari B emakas C - limaskest Ontogenees Embrüogenees Postembrüogenees · Looteline areng, mis · Pärastlooteline areng, mis algab sünni või algab viljastumisega ja koorumisega ja lõpeb lõpeb sünni või surmaga koorumisega · Võib toimuda muna sees või emakas Embrüogeneesi etapid · Lõigustumine tekib kobarloode ehk moorula · Põisloote ehk blastula teke · Karikloote ehk gastrula teke · Organite teke - organogenees Postembrüogenees Moondeta areng Moondega areng · Koorunud või · Koorunud või sündinud järglane on sündinud järglane vanemate moodi erineb oluliselt · Imetajad, linnud täiskasvanust · Putukad, kahepaiksed vaegmoone täismoone
Raku- ja embrüotehnoloogia Õp lk 19-36 Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada sisuliselt taime paljunemist sibulate, mugulate, pistikute, poogendite vm vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeempaljunduse põhimõte, selle rakendamise võimalused. I Meristeempaljunduseks eraldatakse taime meristeemi sisaldavast organist väike koelkõik, mis kantakse söötmele. II Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkruid, vitamiine ja kasvufaktoreid. III Kui kultuur on kasvama läinud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. RAKENDAMINE: *võimaldab saada terveid taimi, mis on jõulisemad ja suurema saagikusega. *raskestipaljundavate taimede istutusmaterjali saamiseks (viljapuud, orhideed). *hävimisohus taime...
Viljastumine protsess, kus ühinevad seemnerakk ja munaraku tuumad; vajalik järglaste saamiseks Sügoot viljastunud munarakk, milles on ühinenud nii emas kui ka isassugurakkude tunnused Somaatiline rakk keharakk, mis ei osale paljunemisel Gameedid sugurakk, osaleb paljunemisel ( ovotsüüt ja sperm) Ontogenees isendi individuaalne areng viljastumise hetkest surmani ( jaguneb embrüogenees, postembrüogenees) Moorula kobarloode; sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar; lootelise arengu esimene staadium; tekib munajuhas Blastotsüst embrüorakkude ümberpaigutamisel tekkiv varajane loote staadium; põisloode 2 kihiline Gastrula karikloodem koosneb lootelehtedest, millest hakkavad moodustuma elundkonnad; 3kihiline Biogeneetiline reegel lootelises arengus teeb isend kiiresti läbi terve liigi ajaloolise arengu
Mis on paljunemine? Üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks (eoseline, vegetatiivne). Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Nt Uus organism pärineb alati ühest vanemast. Pärilik info on ka ainult ühelt vanemalt. seened, samblad, sõnajalad eoseliselt kartul, mustsõstar, begoonia, maasikad, sibul vegetatiivselt Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Eoseline eoste ehk spooride abil. Vegetatiivne pooldumine, pungumine, risoomi, mugulate, sibulate abil Selgita erinevate vegetatiivsete paljunemise võimalusi ja too nt Pooldumine bakterid. Pungumine käsnad. Sibulatega sibullilled. Võsunditega maasikas. Juurevõsudega vaarikas. Mugulatega kartul. Pistikutega paju. Risoomidega maikelluke. Lehtedega begoonia. Mida tähendab iseviljastumine. Nt Mõned õied, millel on nii tolmukkond kui ka emakkond, on võimelised iseviljastumiseks, mis võimaldab saada roh...
munarakk. Kunstliku viljastamise viisideks on 1) Kunstlik viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; 2) Munaraku kehaväline viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; 3) Rasestamine võõrast munarakust pärineva embrüoga. Sügoot-viljastunud munarakk Embrüogenees-loote areng Looteline areng e. embrüogenees Etapid inimesel: Ø moorula e. kobarloode(loote arengu varajaseim staadium) Ø blastotsiit e. põisloode(kobarlootest järgmine staadium, kus rakukobara sisse on kujunenud öös) Ø gartreela e. kariloode(kus loote alges on eristunud lootelehed) Eksodermis kujunevad: Ø närvisüsteem Ø meeleelundid Ø nahk Ø küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: Ø seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: Ø luud ja lihased Ø vereringeelundkond Ø eritus ja sigimiselundkond
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
· Vastunäited Looted surevad kas enne või pärast emasorganinsmi istutamist, sünnitusel või sünnituse järgselt. Kui loom sünnib, kannatavad need sageli erinevate tervisehädade käes. Kloonid vananevad kiiremini. 9. Tüvirakud(liigid, kus esinevad; kasutusvõimalused) · Liigid Totipotentsed tüvirakud moorula staadiumi rakud, võivad diferentseeruda mistahes rakutüübiks ja saavad kasvada organismiks. Pluripotentsed rakud embrüoblasti staadiumi rakud, võivad diferentseeruda mistahes rakutüübiks, aga ei saa kasvada organismiks. Multipotentsed rakud väljaarenenud loote või täiskasvanu tüvirakud ,võivad areneda ainult teatud koe rakud (nabaväädi tüvirakud, vereloome
polüriseeritud. Nad on hästi seotud lähedaste rakkudega. Mesenhüüm rakud on vähe diferentseerunud ja saavad areneda paljudes erinevatesk kudedeks ka epitelirakkudeks. Nad ei ole seotud kähedaste rakkudega, aga nad on kontaktis ER matriksiga. Lõigustumine. On sügooti jagunemine mitoosi teel ilma rakkude kasvamiseta. Lõigustumise käigus taastatakse organismi hulkraksus ning tuuma- tsütoplasma suhe. Lõigustumise tulemusena moodustub kõigepealt kobarloode ehk moorula, millest hiljem areneb blastuda. Blastulatsioon: Blastulatsiooniks nimetatakse hetke, kui embrüo läheb asünkroonsesse lõigustumise faasi. Blastulatsiooni käigus tekib embrüo sisse blastotsööl. Spiraalne lõigustumine: Lõigustumise tulemusena tekib tsülüblastula. Esimesed kaks lõigustumist toimuvad vertikaaltelje suunas ning kolmas lõigustumine toimub horisontaaltasapinnas. Kahe esimese lõigustumise tulemusena on tekkinud neli ühesuurust blastomeeri
nõelpipetti · Munarakud viiakse pärast kontrollimist ja puuetega rakkude kõrvaldamist koos spermidega vajalikke toimeaineid sisaldavasse söötmesse ja jäetakse üleöö termostaati 37 kraadi juurde. · Valitakse välja viljastunud munarakud, is sisladavad kaht pronukleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed tuumad) · Sügoodid pannakse spetsiaalsesse kasvusöötmesse · 2-3 või 5 päeva järel valitakse välja normaalselt arenenud, kas moorula või blastotsüsti staadiumis embrüod. · Hormonaalselt ettevalmistatud vaisele siirdatakse 2-3 embrüot. Imetajate kloonimine Organismikloon on vegetatiivsel või paljundamisel tetkkinud ühe vanema järglaskond, mille isendid on geneetiliselt identsed nii omavahel kui ka vanemaga. Imetajate kloonimine embrüolõhestuse meetodil ehk embrüonaalkloonimine. Varase embrüo lõigustusrakud ehk blastomeerid on kõik võimelised arenema normaalseks tervikorganismiks
Viljastumine juhuslik. Hukkub palju ebasoodsate tegurite tõttu. Kehasisene viljastumine(roomajad, linnud, imetajad) Küpseb vähem sugurakke. Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. Neitsisigimine on samuti suguline. Loote areng Viljastumine Seemnerakk ja munarakk Sügoot ehk viljastatud munarakk Lõigustumine Viljastumisele järgnev protsess Inimesel esineb täielik lõigustumine- kõik loote rakud jagunevad mitoosi teel üheaegselt. Lõigustumisel tekib Kobarloode ehk MOORULA Moorulast areneb BLASTOTSÜST EHK PÕISLOODE (umbes 7 päeva pärast viljastamist) Embrüoplast- sisemine rakkude mass, millest areneb idulane Blastotsööl- ehk õõs- täidetud vedelikuga Blastodern ehk kattekoe- rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskestas Lootekestad Ajutised organid, mis tekivad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu Amino e. Vesikest- Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest Allantois e
→ enne siirdamist ning pärast siirdamist saab naine hormoonravi → embrüot saab külmutada Lõigustumine → tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess → kõik loote rakud poolduvad üheaegselt (ehk täielik lõigustumine) Bioloogiline tähtsus hulkraksuse taastamine rakkudevaheliste kontaktide tekitamine tuuma/tsütoplasma suhte taastamine Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula Umbes 7 päeva peale viljastumist areneb moorulast seest õõnes blastosüst ehk põisloode Blastosüst pesastub emaka limaskesta, Kui blastosüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus Lootekestad ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu Ülesanded: Kaitse põrutuse eest kaitse veekaotuse eest vähendab raskusjõu mõju kaitse temperatuurimuutuste eest tagab stabiilse sisekeskkonna
Fertilisatsioon e. Viljastumine ning toimub toimub munajuhas. Munarakk on kõige suurem rakk, igal kuul valmib naise organismis 1 munarakk. Naise munarakus on X kromosoom. Kui saavad kokku XX kromosoom, sünnib tüdruk. Kui aga ühinevad X ktomosoom emalt ja teine Y kromosoom isalt, siis sünnib poisslaps. Viljastamata munarakk püsib eluvõimelisena 8-18 või kuni 24 tundi. Munarakkude areng toimub munasarjas. Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Moorula ehk kobarloode on juba neljaks jagunenud ja liigub emaka suunas. Moorulast areneb blastotsüst (lootepõieke), mis on jõudnud emakasse ning kinnitub (pesastub) emaka limaskestale. Spermatosoid koosneb peast, kaelast ja kehast ning sabast, mis aitab seemnerakul liikuda. Meessugurakud arenevad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Mida tean nüüd? Peale loengus viibimist tekkis mul embrüoloogia kohta hulgaliselt uusi teadmisi.
Enne siirdamist ning siirdamisejärgselt saab naine hormoonravi. Embrüot on võimalik ka külmutada. Embrüogenees Lõigustumine Tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Bioloogiline tähtsus: 1. hulkraksuse taastamine; 2. rakkudevaheliste kontaktide tekitamine; 3. tuuma/tsütoplasma suhte taastamine Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula. Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast - sisemine rakkude mass millest areneb inimene. Blastotsööl ehk õõs täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus. Lootekestad - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest :
hoiab ära luteolüüsi Seal toodab embrüo estradiooli, mis annab emasloomale signaali tiinestumisest ja stimuleerib müomeetriumi kotraktsioone, et tagada loodete ühtlane jaotumine emakas. Hobusel tagab loote kohalolek emakas selle, et luteolüüsi ei toimu. Lisaks on vajalik embrüo ränne 1 emakasarvest teise 12-14x päevas vahemikus 12-14 tiinusepäeva. Kuna embro on põisjas (mitte lintjas), on see vajalik signaali viimiseks endomeetriumi rakkudeni. - pärast 5 päeva tekib sügoodist moorula (diferentseerumata), pärast 7 päeva blastotsüst – need toimuvad veel zona pellucida sees. Blastotsüst on sfääriline, eristatavad on kaks eradi rakupopulatsiooni, inner mast cell (ICM) areneb embrüo ja õhuke väljaspool asuv rakukihist (trofoblast) lootepoole platsenta. Blastotsüsti keskel on vedelikuga täidetud õõnsus. Pärast munajuhast emakasse transporti, embrüo on emakaseinal kinnitumata mitmeid päevi. Blastotsüstid on kahe sarve
kromosoomid kahest tütarkromatiidist. Kui replikatsioon on lõppenud, läheb rakk faasi G2, mis kestab neli tundi. Selles faasis jätkub raku kasvamine ja ta valmistub mitoosiks. Mitoos (M faas) e. raku jagunemine kestab ligikaudu tunni. 21. Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Gameetide keharakkudes on diploidne kromosoomistik, et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks, peab kromosoomide arv vähenema 2x. 22. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula(kobarloode): peale viljastumist jagunema hakanud sügoot. Totipotentsed rakud mis võivad regenereerida terviklikku organismi. Kõrgematel loomorganismidel on totipotentne rakk viljastatud munarakk ning väga varajase embrüo(moorula) rakud. Blastula: moorula rakud paigutuvad ümber ja moodustab blastotsüst, see vorm vastab blastulale. Blastotsüst on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukuhist. Selle ühel poolusel on
1) sugurakud väljaspool munajuha 1) spermid viiakse emase munajuhasse 2) vajalik väga suur sugurakkude arv 2) vaja on vähem sugurakke 3) suur osa järglastest hukkub 3) järglased on paremini kaitstud N: kahepaiksed, kalad N: roomajad, imetajad, linnud Looteline areng e. embrüogenees Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: luud ja lihased vereringeelundkond eritus ja sigimiselundkond BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud.
Paljunemine ja areng On suguline ja mittesuguline paljunemine. Suguliseks on vaja kahte sugurakku. Munarakk ja seemnerakk. Mittesugulisel on vaja ühte organismi, vegetatiivne ja eoseline. Mittesugulisel paljunemisel saadakse palju ja kiiresti järglasi, aga see ei tule eriti erinevad vaid kõik ühesugused. Sugulisel paljunemisel saab erinevate tunnustega erinevaid järglasi. Rakkude jagunemine Igas sekundis 25 miljonit rakku ja samas kaovad ka sama kiiresti. Eukariootsetel Rakkude jagunemisel eristatakse igast etappe: 1. Karüokinees rakutuuma sisemiku ära jaotumine 2. Tsütokinees tsütoplasma ära jaotamine. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. Mitoos mitoosiks nimetatakse eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, mille käigus tagatakse kromosoomide arvude muutumatus tütarrakkudes. Mitoos toimub keharakk...
10 klass Mõistete seletaja NAD - (nikotiinamiidadeniindinukleotiid) makroergiline uhend, mis osaleb glukoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana. Glükolüüs - koigis rakkudes toimuv glukoosi esmane lagundamine. anaeroobne glükolüüs (kaarimine) Hapniku puudusel rakkude tsutoplasmas toimuv glukoosi lagundamine, mille uheks lopp-produktiks on kas piimhape voi etanool. aeroobne glükolüüs koigi rakkude tsutoplasmas glukoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse uhest glukoosimolekulist kaks puroviinamarihappe molekuli. Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsukliline reaktsiooniahel, mille kaigus viiakse lopule glukoosi lagundamine. Protsessi kaigus eraldub jark-jargult CO2 molekulid ja H aatomid. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes ...
Meristeempaljundus algkoerakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Neid rakke leidub võrsete kasvukuhikutes, pungades. Ka vigastuste paranemisel tekkiv kallus on suures osas algkude. Algkoe rakud pole differentseerunud, seega sobivates tingimustes, taimehormoonide toimel, kasvab neist välja terve taim. Meristeemilõigust võib eri söötmetel kasvatada sadu kuni tuhandeid võrseid. Loomadel on sellised rakud vaid moorula rakud. Embrüosiirdamine arengu algusjärgus oleva embrüo ülekanne indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Kasutatakse põllumajandusloomadel, et selekteerida välja kõige paremate omadustega järglased, mis tagab suure ressursside kokkuhoiu ning saadakse ühelt väärtuslikult paarilt palju rohkem järglasi. Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud loomi nimetatakse surrogaatemadeks ehk asendusemadeks.
Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. c. Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk. d. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva. Umbes 7ndal päeval peale viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestale. e. Esimene kunstlik viljastumise tulemusena sünd toimus Inglismaal 1978. aasta juulis (Louise Brown). 2. Embrüogenees – loote areng a. Sügoot lõigustub – Moorula ehk kobarloode (munajuhas) b. Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist) c. Põisloode koosneb: i. Blastoterm ehk kattekoe rakkude kiht ii. Embrüoplast – sisemine rakkude mass, millest areneb inimene iii. Blastötsööl ehk õõs – täidetud vedelikuga (või rebuga) d. Blastotsüst peastub emaka limaskestale. i
Kordamisküsimused bioloogias 12.klass Biotehnoloogia Õp lk 8-18 Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? 2.Selgitage, mis erinevus on rakendusbioloogial ja biotehnoloogial. Nimeta bioloogia erinevaid rakenduslikke teadusharusid ning nende uurimisvaldkondi (bioonika, biokeemia, biofüüsika, biogeograafia, biomeetria, looduskaitse, meditsiin, biotehnoloogia, geenitehnoloogia). Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? Mis on biotehnoloogia? Biotehnoloogia eelised Biotehnoloogia probleemid Millega tegeleb bioonika? Millega tegeleb küberneetika? Mis on biogeograafia? Kuidas kasutatakse toiduainete tööstuses seente poolt toodetud ensüüme? Milliseid organisme kasutatakse biotehnoloogias ja millised on nende eelised teiste organismide ees? Nimeta prokarüootide eelised ...
21. Rakutsükli etapid. Mitoos(karüokinees- rakutuuma jagunemine 4 perioodis: pro-, meta-, ana- ja telofaas ning tsütokinees- tsütoplasma jagunemine) ja interfaas- 2 mitoosi vahele java raku eluperiood. 22. Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. Et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks on vaja meioosi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väh 2x. 23. Mis on moorula, blastula, gastrula? Loote staadiumid. · Moorula- kobarloode, moodustub lõigustumise e sügoodi mitoosi teel jagunemise tulemusena. Lootelise arengu 1. staadium · Blastula- põisloode, moorulast arenev õõnsusega 1-rakukihiline loode. Selles staadiumis luuakse alus rakkude eristumisele e erineva ehituse ja talitlusega rakukogumite tekkele. · Gastrula- karikloode, arenevad 3 lootelehte(välimine, sisemine,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
