BIOLOOGIA KT
Ontogenees
on ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani.
Mittesugulisel
paljunemisel on ka ontogenees aga alguseks on vanemorganismist
eraldumine. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata
munarakust –
partenogenees . NT: loomadest mesilased ,vesikirbud, taimedest võilillel,kortslehel)
Kehaväline viljastumine ( enamik selgrootuid ja mitmed selgroogseid-
kalad kahepaiksed)-
viljastumine toimub vees, sugurakud
kohtumine vees juhuslik ja hävivad vees kiiresti või satuvad toiduks.
Et
viljastumine ikka toimuks : heidavad emas-ja isasloomad
sigimisperioodil vette väga palju sugurakke (miljonites)
Kehasisene
viljastumine- (enamik lülijalgseid, kõik roomajad
linnud imetajad)- munarakkude arv tunduvalt väiksem , halbade
väliskeskkonna mõjude eest kaitstud.
Mehe seemnerakud : valmivad pidevalt alates suguküpsusest kuni kõrge
vanuseni
Naise munarakud : alates suguküpsusest tsükliliselt kuni 45-55.a
menopausini ja ovulatsioon lakkab. Valmimine toimub 28 päevase
tsükliga,
munarakk väljub munajuhasse 14.päeval pärast
menstruatsiooni.
Foliikul : - Munarakk on munasarjas ovulatsioonini ümbritsetud põisja folliikuliga.
- Foliikul rebeneb ja muutub kollakehaks.
- Foliikul eritab naissugu hormoone- östrogeeni ja progesterooni, mis takistavad uue munaraku küpsemist ja soodustavad limaskesta paksenemist.
Blastotsüsti
staadiumOvulatsioon
Munarakk liigub munajuha kaudu emakasse 4..5 päeva
Lõigustumine- sügoot pooldub mitmeid kordi mitoosi teel.
Moodustub kobarloode (moorula)
Areneb blastotsüst
Blastotsüsti ühel poolusel tihedam rakukobar embrüoblast
Moodustub väline lootekest e. kõldkest
Moodustuvad kaks sisemist lootekesta kusekott ja vesikest .
Vesikesta õõnes olevas vedelikus areneb loode
6-7.päeval kinnitub embrüo emakaseinale
Kõldkest ja emakakest kasvavad kokku → platsenta
Lootevee
ülesanded :
- kaitse põrutuste eest,
- kaitse veekaotuse eest,
- vähendab raskusjõu mõju,
- kaitse temeratuurimuutuste eest,
- tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond
Platsenta
ülesanded:
1.Ainevahetuslik
2.Platsentaarbarjäär
3. Loote
varustamine antikehadega
4. Toodab
hormoone
Karikloote
moodustumine:
Esialgu koosneb kahest kihist - lootelehest
Välimine looteleht ektoderm.
Sisemine looteleht entoderm .
Moodustub ektodermi rakkudest embrüo välispinnale vagu ürgjutt
Osa ürgjuti ümbruses rakke liiguvad sisemise ja välimise lootelehe vahele ja moodustavad keskmise lootelehe mesodermi.
Lootelehtedest
edasine areng: →Embrüonaalne induktsioon- kõik kudede
ja organite tekked on omavahel seotud.
Välimine looteleht→närvisüsteem,meeleelundid,naha-ja suu epiteelkude , küüned, karvad ,hammaste vaap .
Keskmine looteleht→tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid , eritus- sigimiselundkond .
Sisemine looteleht→ seede- ja hingamiselundkond .
Embrüogeneesis
läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid.
→nim. biogeneetiliseks reegliks.
POSTEMBRÜOGENEES-
ORGANISMIDE LOOTEJÄRGNE ARENG
OTSENE ARENG-
vastsündinu sarnaneb üldplaanilt vanematega.
(roomajad,linnud,imetajad sh inimesed)
MOONDEGA
ARENG- vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud
organismist ja muutub sarnaseks alles läbi vahestaadiumite.
(selgrootud, mõned selgroogsed ):
Täismoondeline areng: muna→vastne→nukk→valmik. NT: liblikas
Vaegmoondeline areng: muna→vastne→valmik NT: prussakad ,lutikad, rohutirtsud
POSTEMBRÜOGENEESI
ETAPID:
Juveniilne staadium- sünnist kuni suguküpsuse saabumiseni – organism kasvab,elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad.
Generatiivne staadium-
Vananemisperiood
Agoonia- enne
surma→ teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab, elundkondade talitlus
jätkub, refleksid pidurduvad.
Järgneb
kliiniline surm- lakkab südame- ja hingamistegevus ning
kesknärvisüsteemi talitlused.
Kõik kommentaarid