laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse. Joodiga värvuvad ka kartulist ja maisist eraldatud tärkliseterakesed. Töö käik A. Katseklaasi valatakse 4-5ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutatakse jäävee vannil. Kuumutades lillakas värvus kaob, lahus muutub läbipaistvaks. Jahutades tekib kompleks uuesti ja värvus muutub jälle lillakaks. B. Mikroskoobi alusklaasile kantakse erinevate tärkliste materjali proovid. Lisatakse 1 tilk lahjendatud joodilahust. Maisitärklis on kobaras, koosnevad väiksematest tükkidest. Kartulitärklis on suurte ümarate tükkidena, enamasti üksikult. Järeldus Tärklis moodustab joodiga lillaka kompleksi, mis kuumutamisel laguneb (värvus kaob) ja jahutamisel tekib uuesti. Mikroskoobiga joodiga värvunud taimseid tärkliseterasid vaadeldes on võimalik kindlaks teha, mis taimest tärklis pärit on
polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgel temperatuuril kompleks laguneb ja kaotab värvuse, kuid tegemist on pöörduva. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed. Värvununa on neid mikroskoobis lihtsam vaadelda. Töö käik A. Katseklaasi valasin 45 ml tärkliselahust ja lisasin 1 tilk joodilahust. Segu loksutasin ja kuumutasin keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutasin veejoa all. B. Mikroskoobi alusklaasile panin maisi- ja kartulitärklist. Lisasin 1 tilk lahjendatud joodilahust. Klaasi alla ei tohi jääda õhumulle. Järeldus ja tulemus A. Tärklis moodustas joodiga sinise kompleksi, mis lagunes kõrgel temperatuuril (ülemine kollane kiht ) ja taastus jahutades külma veejoa all (alumine sinine kiht). B. Kartuli tärkliseterad olid ebaühtlase suurusega ja suuremad. Maisi omad seevastu ühesuurused ja kartuli teradest väiksemad.
Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks loetakse 17. sajandi keskpaika (Hook), · 1665.a leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi. Edasine areng seondub eelkõige mikroskoobi täiustamisega. Võttis kasutusele mõiste ,,rakk"-cell-tühjus. · 17.saj teisel poolel tegeles ka Anton van Leeuwenhoek mikroskoopide valmistamisega ja tema oli esimene, kes on joonistanud ja kirjeldanud baktereid. · 1826.a. avastas loomade embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · 1838.a. jõudis taimede kudede ehitust uurinud Matthias Schleiden järelduseni, et kõik
b. Võetakse uuritav materjal, lõigatse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse ja poleeritakse c. Mikrostruktuur on meelevaldne joonis oletatavast materjali struktuurist d. Mikrostruktuuri pildid on tehtud kunstlikest materjalidest läbi mikroskoobi. Score: 2/2 Küsimus 25 (2 points) Millised faasid on võimalikud toatemperatuuril tasakaaluolekus terases? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Austeniit b. Tsementiit c. Ferriit d. Perliit e. Ledeburiit
-T C-A-G-T-A-G-C Leia teine ahel AATCGGTTC A=T C=G 9 RNA Nukleotiinid koosnevad samuti kolmest osast A adeniin G guaniin T tümiin U urotsiid Ülesanded DNA promosoomide koostisosa, päriliku info säilitamine ja ülekandmine tüdarrakkudesse RNA geneetilise info realiseerimine Rakk 07.11.11 1.Rakuõpetuse kujunemine · Vennad Janssenid 1590 esimesed mikroskoobi valmistajad · R. Hook valgusmikroskoop 1665. Raku mõiste · Leeuwenhoek ainuraksed, bakterid (mikrobioloogia isa) 1632 1723 · K. E. von Baer 1826 avastas imetaja munaraku 2. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõikide organismide rakud on sarnased ehituselt , keemilise koostise ja ainevahetuse poolest · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas
polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgel temperatuuril kompleks laguneb ja kaotab värvuse, kuid tegemist on pöörduva. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed. Värvununa on neid mikroskoobis lihtsam vaadelda. A. Katseklaasi valatakse 45 ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutatakse jäävee vannil või veejoa all. B. Mikroskoobi alusklaasile kantakse erinevate tärkliste või tärkliserikka materjali proovid. Lisatakse 1 tilk lahjendatud joodilahust, mille liig kõrvaldatakse filterpaberi tükikesega. Preparaadid kaetakse katteklaasidega. Klaasi alla ei tohi jääda õhumulle. Proove vaadeldakse mikroskoobis suurendusega 15 x 8. Järeldus A: Tärklis moodustas joodiga sinise kompleksi, mis lagunes kõrgel temperatuuril, kuid taastus jahutades külma veejoa all.
7. Kaltsiumi-, valgu- ja vitamiinidevaene toit Lapse pikkuse ja kaalu hindamine (õisis) Pikkus vastsündinul: 48-52 vm Kasvulisa 1.-2. Elukuul 3 cm 3.-4. Elukuul 2,5 vm kuus 5.-8. Elukuul 2 cm kuus 9.-12.elukuul 1,5 cm kuus Üheaastaselt 75cm pikk Alates 2. Elueast kuni puberteedieani: 75+(5cmx vanus) KAAL VAATA ÕISIST!! Lihaste liigid – ehitus ja omadused Lihaseid on kolme liiki: Vööt-, sile- ja südamelihased. Vöötlihased ehk skeletilihased omavad mikroskoobi vaadelduna vöödilisust, kus vaheldumisi on heledad ja tumedad kettad. Need lihased on tahtele alluvad. Nende kokkutõmme ja lõõgastumine on tahteliselt närvisüsteemi kaudu kontrollitav. Need katavad inimese skeletti, sellepärast ka nimetus. Kätel, jalgadel, seljal, näol, peas. Silelihased ei allu tahtele ja paiknevad siseelundite ja veresoonte seintes. Südamelihas oma ehituse poolest on kahe eelneva vahepealne. Nende
Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades lähtesuhkrule iseloomulikku kuju ja sulamistemperatuuri, mistõttu saab neid eristada just kristalli kuju järgi. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 2 ml laktoosi ja 2ml maltoosi lahust. Mõlemasse lisatakse 0,1g fenüülhüdratsiini ja 0,2g naatriumatsetaati ning loksutatakse tahke aine lahustumiseni. Reaktsioonisegu hoiatakse keevas veevannis 40min. Seejärel jahutatakse jäävannis ning tulemuseks on kristallid, mida vaatleme mikroskoobi all. Maltoosi osasoonid olid gruppideks kokku koondunud, lühikesed ja otsast hargnenud. Laktoosi osasoonid olid piklikud ning terava otsaga, kuid keskelt tihedalt kokku põimunud. Järeldus: Võime järeldada, et laktoos ja maltoos on taandavad suhkrud (reageerivad fenüülhüdrasiiniga), mille osasoonid omavad iseloomulikku kuju. Fruktoos glükoos laktoos arabinoos 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia I labor: 1.1 Valgud ja 1.2 süsivesikud Üliõpilane: Silvia Laiv 112429 KATB41 Juhendajad: Kaia Kukk; Priit Eek 1.1 Valgud ; 1.2 Süsivesikud 1.1 Valgud 1.1.1 Biureedireaktsioon Katse tõestab kahe või enama peptiidsideme esinemist ühendis. Antud tingimustele vastavad ühendid värvuvad Cu2+ ioonidega kompleksi moodustades violetseks. See on valkude üldreaktsioon. Cu2+ ioonid seostuvad peptiidsidemesse kuuluvate nelja lämmastiku aatomiga ning sellest on tingitud reaktsioonis toimuv värvi muutus. Värvi intensiivuss sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valasin u. 1ml munavalgu lahust, lisasin 1 ml 10%-list NaOH lahust ja 2 tilka 1%- list CuSO4 lahust. Loksutasin katseklaasi sisu. Värvuse muutus toimus suhteliselt kiiresti ning vesivannil soojendamist ei vajanud. Järeldus: Sellest katsest saab järeldada, et mu...
Abort- poolt: saab ära hoida viimasel hetkel mittesoovitud last. vastu: laps ikkagi tapetakse, ebaeetiline, suured terviseriskid. Inimese terapeutiline kloonimine-poolt: saab kasvatada kudesid ja organeid, mis hoiaks ära nii mõnegi inimese surma. vastu: eetika vastu, kuna hävitatakse embrüoid Inimese reproduktiivne kloonimine- poolt: väljasurevate looma liikide kloonimine. vastu: paljud rakud surevad, väga raske ja ressursimahukas, kuna kõike tuleb mikroskoobi all teha. 8. Mida tähendab mõiste kloon, too kaks näidet (üks taimedest teine loomadest), kus looduses esineb klooni tekkimine. Kloon- raku või organismi identne järglane, ühesugune. Taimedel- vegetatiivne paljunemine( puuduvad haploidsed rakud ) Loomadel- pungumine, neitsisigimine(tekivad sugurakud, aga meioosi ei toimu, organism areneb viljastamata munarakust 9. Milles seisneb tuumkloonimine?
Pärast sulatamist tuli kiiresti lisada sooja (+37 oC) söödet, et lahjendada DMSO lahust piisavalt, et see poleks rakkudele enam toksiline. Kõige olulisem rakkude sulatamisel ongi kiirus ning eelsoojendatud söötmete kasutamine, et rakud ei satuks stressi. c. NIH3T3 rakud on pärit NIH Sveitsi hiire embrüost. Tegemist on rakuliiniga, st rakud on võimelised piiramatu arv kordi paljunema. Rakud sobivad kasvatamiseks kinnitunult plastikule või klaasile. Mikroskoobi all vaadates oli näha, et rakud paiknesid küllaltki tihedalt üksteise vastas ning olid pikliku kujuga. d. Rakke kasvatasime DMEM söötmes (sisaldab vett, soolasid, süsivesikuid, vitamiine, aminohappeid, valke ja peptiide, rasvhappeid ja lipiide, mikroelemente ja pH indikaatorit), sellele lisasime 10% veise loote seerumit (FBS), mis sisaldab samuti erinevaid toitaineid, ning PEST-i. FBS on vajalik, kuna kunstlikult valmistatud söötmes ei pruugi olla
teha mõistetavaks käitumise eri külgi. Nii tekivad piirteadused (biokeemia, biofüüsika – uurivad elusorganismis toimuvaid protsesse. N: rakuhingamine, fotosüntees. 2. Bioloogiaharud: nimetused, millega tegelevad. a) Botaanika - on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega. b) Zooloogia - on bioloogia haru, mis uurib loomi c) Mükoloogia - on seeni uuriv teadusharu. d) Rakubioloogia - on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil e) Anatoomia - on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. f) Ökoloogia - on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. g) Geneetika - bioloogiaharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 3. Viiruse mõiste ja ehitus.
..15 sekundit korral on 185 HB, ühikuks on kgf/mm², kuid seda ei märgita. Kui katsetingimused on teistsugused, märgitakse HB järele kuuli läbimõõt, koormus ja koormamise kestus, näiteks 185 HB 5/750/20. See viimane on siis Brinelli kõvadusarv, mis on määratud kuuliga D = 5 mm, koormusel 750 kgf ning koormuse kestus on 20 sekundit. Valemitest on näha, et kõvadus sõltud survejõust F, kuuli läbimõõdust D ja jälje läbimõõdust d. Viimast mõõdetakse spetsiaalse mikroskoobi (eriluubi) abil. Jälje läbimõõt määratakse kahes teineteisega risti olevas suunas täpsusega 0,05 millimeetrit ja võetakse läbimõõtude aritmeetiline keskmine. On koostatud tabel, mille põhjal jälje läbimõõdu järgi saadakse vahetult kõvaduse HB väärtus. Et saada materjalide võrreldavad kõvaduse väärtused kuuli erinevate läbimõõtude ja koormuste korral, peab olema täidetud nõue . GOST annab k väärtusteks 30; 10; 5; 2,5 ja 1.
kapillaarpipetiga 20 l verd, mis puhutakse ettevaatlikult keedusoola lahusesse. Saadakse vere lahjendus 1:200. Katseklaas suletakse korgiga ja loksutatakse. Lugemiskambrile asetatakse katteklaas, kusjuures viimast ei tohi kambrile tugevasti suruda. Katseklaasist võetakse ümmarguse otsaga klaaspulga abil lahjendatud verd ja täidetakse kamber nii, et kogu võrgustik oleks kaetud vedelikuga. Kamber jäetakse 1 minutiks seisma, mille jooksul erütrotsüüdid sadestuvad. Kamber asetatakse mikroskoobi esemelauale ja vaadeldakse väikese suurendusega (objektiiv 10x, okulaar 15x) veidi pimendatud vaateväljas. Erütrotsüüte loetakse tavaliselt 80 väikeses ruudus, s.o. 5 suures ruudus. Igas ruudus loetakse ruudus olevad erütrotsüüdid ja ka need, mis paiknevad ruudu kahel serval, näiteks ülemisel ja paremal serval. Ruudu alumisel ja vasemal serval olevaid erütrotsüüte ei loeta. Arvutamine. Erütrotsüütide hulk 1 mm3-s (l-s) X leitakse valemiga
metoodikat, mis põhineb alfa-tundliku filmi detektoritele. Detektorite eksponeerimisaeg mõõdetaval objektil on 2-3 kuud kütteperioodil. Tavaliselt pannakse samale objektile eri ruumidesse 2 mõõdikut korteris näiteks elu- ja magamistuppa ning I korruse elu- ja tööruumidesse või ka keldrikorruste omadesse. Radooni radioaktiivsel lagunemisel jätavad alfa-osakesed plastikule (CR-39) jäljed. Pärast 2,5h-st söövitamist NaOH lahuses temperatuuril 90 oC, loetakse need jäljed mikroskoobi all. Jälgede arvuga detektori pinnaühikule määratakse ära alfa-osakeste hulk ruumiühikus õhus. [9], [8] 10. KOKKUVÕTE Enamus levinud kiirguste liigid on pärit radioaktiivsetest materjalidest, kuid teatud liiki kiirgused tekitatakse ka muul viisil kõige tuntumaks on näiteks röntgenkiired. Ioniseeriva kiirguse liigid on alfa-, beeta-, gamma-, röntgen-, neutron- ja kosmiline kiirgus. Allikad jagunevad looduslikeks ja tehislikeks
Tartu Ülikool Tervishoiu instituut ARSTI TÖÖERGONOOMIA, MÕJU TERVISELE Referaat keskkonna- ja töötervishoius Koostaja: Jaak Timberg Tartu 2010 SISUKORD Referaat keskkonna- ja töötervishoius.................................................................................... 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 FÜÜSILINE KOORMAMINE...................................................................................................4 Raskuste teisaldamine.............................................................................................................4 Pipeteerimine...............
ANATOOMIA 27 LOENG 14.11.11 10.Termoregulatsioon ja selle iseärasused lastel. IX. Eritumine 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. 2. Esmas- ja lõpliku uriini teke. 3. Uriini hulk koostis ja omadused. 4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. TERMOREGULATSIOON Organismis toimuvad protsessid, kus toimub püsiva temperatuuri säilitamine. Inimene püsisoojane ehk homoiotermne ...
Teises etapis oksüdeeruvad vees lahustunud glükoosi molekulid õhuhapnikus ning eralduvad süsihappegaas, vesi ja soojus. Huvitav on see, et soojuse hulk on sama, mis puidu põlemisel, aga et protsess on aeglane, siis ei ole see märgatav Puitu kahjustavaid seeni on väga palju,neid liigitatakse välimuse järgi: -Pruunmädanikku eritavad seened -valgemädanikku eritavad seened -sinavusseened -hallitusseened Seente kindlakstegemine on võimalik kas keemiliselt või mikroskoobi abil. Ka visuaalsel teel saab paljutki öelda. Näiteks kõige ohtlikum seen, majavamm on väga tugeva niidistikuga, võivad olla kuni sõrme jämedused ja katki murdes praksatavad. Putukad: Puidukahjurite hulka, kes võivad puitu mitu korda nakatada ja tekitada märgatavaid kahjustusi, kuuluvad mitmesugused putukad. Kahjustusi tekitavad peamiselt putukavastsed, kes toituvad puidust, samas kui mardikad kaevuvad puitu, et sinna viia vastse munad. Erinevalt laguseentest hävitavad putukad nii
Student Response A. Võetakse uuritav materjal või detail, lõigatse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse, poleeritakse ja seejärel söövitatakse B. Võetakse uuritav materjal, lõigatse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse ja poleeritakse C. Mikrostruktuur on meelevaldne joonis oletatavast materjali struktuurist D. Mikrostruktuuri pildid on tehtud kunstlikest materjalidest läbi mikroskoobi. Score: 1,5/1,5 25. Millised faasid on võimalikud toatemperatuuril tasakaaluolekus terases? Student Response A. Austeniit B. Tsementiit C. Ferriit D. Perliit E. Ledeburiit Score: 1,5/1,5 26. Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuril? Student Response A. Ferriit B. Perliit C. Tsementiit D. Ledeburiit E. Austeniit
kogu ristlõikes täielikult, kaasa arvatud orgaanilise 3 naha. Peale koja kasvamise lõpetamist e. huule teket ei ole enam nahka võimalik taastada [3]. Enamikel eakatel viinamäetigudel on pealmine sarvkiht maha kulunud ning selle all olev valkjas lubikiht selgesti näha [1]. Koja tugevus on tingitud spetsiifilisest seinastruktuurist, mida on võimalik jälgida ainult läbi suure suurendusega mikroskoobi: mitu kihti prismakujulisi lubjakristalle kattuvad üksteisega, saavutades maksimaalse stabiilsuse. Karpi muudab tugevamaks ka selle kasvamine, sest viinamäeteo koda ei kasva ainult mitte suurusesse, vaid koos sellega paksenevad ka seinad, muutudes tugevamaks [3]. Teo karbi seinal olevad triibud näitavad, kui palju on isend ühe päeva jooksul kasvanud (joonis 2). Samuti on võimalik välja arvutada vanust, mil Joonis
Tallinna Tehnikaülikool Töö number 1.1 ja 1.2 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Palun täiendada. 23.02.12. M.K. Versioon 2 Tallinn 2012 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles olevad aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile sisaldavad mõningad valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone tänu iseloo...
Kuumutamisel muutus lahus värvusetuks. Katseklaasi alumise poole jahutamisel hakkas taastuma sinine värvus. Järeldus: Lillakas-sinised kompleksid on tingitud polüsahhariidide ahelate keerrdumist joodi molekuli ümber.Kuumutamisel värvus kadus, sest kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad ja toimub pöörduv reaktsioon. Jäävannis kompleksid taastusid ja taastus ka iseloomulik värv. Joodiga värvunud terakesed olid hõlpsasti vaadeldavad ka mikroskoobis. Mikroskoobi all sain vaadelda nii kartuli- kui ka maisitärklise terakesi. Kartulitärklise terakesed olid väikesed ja asusid üksteises kaugel. Paljud terakesed asusid paari kaupa koos puntidena. Maisitärklise terakesed olid suuremad kui kartulitärklise omad ning asusid kõik rohkem üksteisele lähemal. Ei ole nii! Terakeste paigutus pole oluline, see sõltub preparaadi ettevalmistusest. Eksisin, tulemus oli vastupidine. Maisi tärklise terad olid väiksemad kui kartuli omad
keerdumisest joodi molekulide ümber). Kõrgemal temperatuuril värvus kaob, sest kompleksid lagunevad. Seega reaktsioon on pöörduv. Töö käik: A. · Katseklaasi valasin 4-5 ml tärkliselahust ja lisasin 1 tilga joodilahust. Lahus oli sinine. · Segu loksutasin. · Kuumutasin segu keemiseni. Lahus sai värvituseks. · Katseklaasi alumise poole jahutasin jäävannis. Lahus sai helesiniseks. B. Mikroskoobi all sain vaadelda nii kartuli- kui ka maisitärklise terakesi. Kartulitärklise terakesed olid väikesed ja asusid üksteises kaugel. Paljud terakesed asusid paari kaupa koos puntidena. Maisitärklise terakesed olid suuremad kui kartulitärklise omad ning asusid kõik rohkem üksteisele lähemal. Järeldus: Joodi lisamisel lahus muutus siniseks. Kuid kuuutamisel ta muutus tagasi värvituseks ( kompleksid lagunesid). Jahutamisel lahus muutus helesiniseks
A Töö käik: Katseklaasi valada 4-5 ml tärkliselahust, lisada 1 tilk joodilahust, segu loksutada ja kuumutada keemiseni. Katseklaasi alumine pool seejärel jahutada. Tulemus: Joodilahuse lisamisel tekib ilus ja intensiivne sinine sade, mis kuumutamisel kaob, kuid jahutamisel muutub tagasi siniseks, küll aga mitte enam nii intensiivseks, vaid pigem heledaks ja vaevu nähtavaks. See andis märku sellest, et tegu oligi pöörduva reaktsiooniga. B Töö käik: Mikroskoobi alusklaasile kanda erinevate tärkliste või tärkliserikka materjali proovid, lisada 1 tilk lahjendatud joodilahust, liig kõrvaldada filterpaberi tükikesega. Joonistada üles erinevate tärkliseliikide terade kuju. Tulemus: Antud katses kasutasin kartulitärklist ja maisitärklist. Mõlemate terade kuju oli üpris sarnane, kuid siiski oli ka erinevusi. Kartulitärklise puhul oli tegu ebaühtlasemate ja suuremate teradega, maisitärklise puhul oli neid palju ja ühtlasemalt.
Tegemist oli tärklise ahela lahtikeerdumisega joodi molekuli ümbert. Jahutades muutus lahus siniseks, sest tärklise molekul keerdus joodi molekuli ümber. B. Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli vaadelda, kirjeldada ja joonistada tärklise ja joodi lahust põhimõttel, et tärkliseterade värvuse ja suuruse tõttu on nad mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, mis võimaldab kindlaks teha taime, millest tärklis pärineb. Töö käik: 1) Kandsin mikroskoobi alusklaasile tärklise proovid ja lisasin tilga lahjendatud helekollast joodilahust. 2) Katsin preparaadid katteklaasiga ja vaatlesin preparaati mikroskoopides suurusega 15 x 8. Tulemused: 1. Preparaat K: Kartuli tärklise molekulid on suured. Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" 2. Preparaat M: Maisi tärklise molekulid on väikesed.
20 l verd, mille puhusin ettevaatlikult keedusoola lahusesse. · Sain vere lahjenduse 1:200. · Sulgesin katseklaasi korgiga ja loksutasin ning asetasin lugemiskambrile katteklaasi. · Võtsin katseklaasist ümmarguse otsaga klaaspulga abil lahjendatud verd ja täitsin kambri nii, et kogu võrgustik oli kaetud vedelikuga. Jätsin kambri 1 minutiks seisma ja asetasin selle mikroskoobi esemelauale. Kambrit vaatlesin väikese suurendusega (objektiiv 10x, okulaar 15x) veidi pimendatud vaateväljas. Katse andmed ja arvutused Erütrotsüütide hulk 1 mm3-s (l-s) X leitakse valemiga: X = A · 4000 · 200 / 80 kus A erütrotsüütide hulk 80 väikeses ruudus; 80 ruutude arv; 1/4000 ühe ruudu maht mm3; 200 vere lahjendus Erütrotsüütide hulk ruutudes : 1. 196 2. 272 3. 244 4. 172 5. 156 A = 1040 X = 1040 · 4000 · 200 / 80 = 10 400 000
A. Võetakse uuritav materjal või detail, lõigatse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse, poleeritakse ja seejärel söövitatakse B. Võetakse uuritav materjal, lõigatse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse ja poleeritakse C. Mikrostruktuur on meelevaldne joonis oletatavast materjali struktuurist D. Mikrostruktuuri pildid on tehtud kunstlikest materjalidest läbi mikroskoobi. Score: 1,5/1,5 25. Millised faasid on võimalikud toatemperatuuril tasakaaluo Student Response A. Austeniit B. Tsementiit C. Ferriit D. Perliit E. Ledeburiit Score: 1,5/1,5 26. Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuril? Student Response A. Ferriit B. Perliit
3. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 4. Grafiidiosakeste tugevusest Question 25 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Kuidas saadakse mikrostruktuuri pilt? Vali üks: 1. Võetakse uuritav materjal, lõigatakse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse ja poleeritakse 2. Mikrostruktuur on meelevaldne joonis oletatavast materjali struktuurist 3. Mikrostruktuuri pildid on tehtud kunstlikest materjalidest läbi mikroskoobi 4. Võetakse uuritav materjal või detail, lõigatakse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse, poleeritakse ja seejärel söövitatakse Question 26 Correct Mark 1,00 out of 1,00 Question text Lihv 1. Tegemist on puhta raua mikrostruktuuriga (umbes 99,85% Fe ja C < 0,01%). Pöörake tähelepanu sruktuuri ühtlusele. Mõned kristallid on tumedamad, kuid seda mitte keemilise koostise erinevuse (siis oleks tegemist teise faasiga), vaid kristallide erineva paigutusega
1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng. Mikrobioloogia (micros — väike; bios — elu; logos — teadus) — teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Jaguneb bakterioloogiaks – uurib baktereid, mükoloogiaks – pärm ja hallitusseened ,viroloogiaks – virused ja bakteriofaagid ja algoloogiaks – lihtsamad vetikad ja loomad. Robert Hooke (1635—1703) – tegi mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all. Antony van Leeuwenhoeck (1632—1723) – avastas bakterid, vere ja spermarakud, ümarussid ja keraloomad, avaldas raamatu Looduse saladused. Louis Pasteur (1822—1895) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R. Koch (1843—1910) tõi välja patogeensete (haigustpõhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. M. W. Beijerinck (1851—1931) isoleeris ja avastas mügarbakterid. A. Fleming (1881—1955) – avastas penitsiliini.
135. Kahjuks, üks meie wellist (mis ei sisaldanud FoxO3a-d) oli saastanud ja suspensiooni värv muutus kollaseks ning lahus ise muutus hägusaks. Värvuse muutus tähendab keskkonna pH muutumine happelisemaks bakterite elutegevuste käigus. 136. Saastumine võis tekkida halvasti steriliseeritud vahendite tõttu või töötades laminaari all käed liiguksid liiga laminaari alt välja ning bakterid õhust sattusid meie proovidele. 137. Kui vaatlesime mikroskoobi all saastanud proovi, siis nägime mustaid „mulle“ rakkude vahel, neid oli üsna palju. 138. Kui vaatlesime mikroskoobi all puhast proovi, siis nägime oma rakke ka musta sodina (võrreldes bakteritega), kuid nad on palju suurem ning lülitades valgust ära nagime neid roheliste täppidena (GFP signaali järgi). 139. Rakkude immuunotsütokeemiline värvimine 140. Eesmärgiks on tutvustada immuunotsütokeemia ja fluorestsentsmikroskoopia
Bakterid biotehnoloogias : -ravimite tootmine (nt insuliin) -toiduainetööstus (nt. õlu, vein, juust) -biopuhastus (veepuhastusjaamades) Rakuteooria. Rakkude uurimine. Mikroskoop. Rakuteooria e rakuteaduse alused. -rakud on organismide põhilised ehitusüksused -organismid koosnevad ühest kuni mitmest rakust -rakk on kõige väiksem ehitusüksus, millel on elu tunnused -rakuteooria on üks bioloogiateaduse fundamentaalteooriad Mikroskoop. -raku uurimine sai alguse mikroskoobi leiutamisega -inimese silm eristab minimaalselt 0,5 mm -valgusmikroskoobi eristusvõime on 1 mikromeeter kuni 1 nanomeeter -elektronmikroskoobiga saab vaadelda molekule -Robert Hooke demonstreeris esimesena mikroskoopi 1663 -avastas, et kork (korgipuu kuivatatud koor) on ehitatud `paljudest väikestest kastikestest', mida ta nim. `cell' -avaldas 1665 `Micrographia' -Anton can Leenwhoek -avastas, et vees on hulk `imelisi pisikesi loomakesi' keda ta nim. `animacule'
endamisi pomiseda, et protsessi kiirendada. Sünaptilist ülekannet on lihtne testida. Kui teil palutakse nimetada Euroopa pealinnad või arvutada, kui palju on 1/16 192-st, kasutate te tõenäoliselt oma IQ-impulsse, mis sobivad suurepäraselt mälust faktilise informatsiooni otsimiseks ja matemaatilisteks arvutusteks. Kui te katset teete, märkate, et tõenäoliselt vaatate te kõrvale, püüdes samal ajal keskenduda sisemiselt, nagu otsiksite mikroskoobi abil mõnd tähtsat osakest, või väliselt, nagu siis, kui otsite raamatukogus kindlat raamatut. Kui see protsess on lõpule viidud, taastub teie ,,tavapärane" pilk. Toimunu on suures osas mehaaniline. Erinevad IQ testide meetodid Nagu juba mainitud on teadlased arendanud ja loonud mitmeid teste. Seetõttu on tänapäeval kasutusel olevad IQ-testid erinevate hindamissüsteemidega. Põhimõtteliselt saab IQ-teste jagada kahte alagruppi: 1) Klassikaline IQ-test näitab inimese
hakkab vähenema D. Kõvadus kahaneb E. Kõvadus kasvab F. Plastsus kasvab, kuid sitkus väheneb Score: 1,5/1,5 24. Kuidas saadakse mikrostruktuuri pilt? Student Response Feedback A. Mikrostruktuuri pildid on tehtud kunstlikest materjalidest läbi mikroskoobi. B. Võetakse uuritav materjal või detail, lõigatse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse, poleeritakse ja seejärel söövitatakse C. Võetakse uuritav materjal, lõigatse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse ja poleeritakse Student Response Feedback D. Mikrostruktuur on meelevaldne joonis
keerata, kutsus prof-i assistent Ivanov teda teise ruumi konna vere liikumist vms vaatama. Oma amööbide juurde naastes nägi ta midagi uskumatut. Ta nägi värvilist valgusvihku (mida oli ta ka enne ja tema õpilasedki näinud kuid ei olnud sellele tähelepanu pööranud). Selles kiires toimus midagi enneolematut. Ta mängis veel veidi valgusega püüdes luua seda kiirt nii lampide kui päikesevalguse abil. seejärel pani ta mikroskoobi klaaskupli alla ja sulatas gaasipõletiga kirjalakki, millega ta pitseeris klaaskupli laua külge kinni. Siis ajas ta üles Persikovi, kellel ta keelas sinna ruumi minna, kus ta uurimistööd tegi, samuti keelas koristamise. Seejärel hakkas ta lahkuma, tal õnnestus jalga saada ainult 1 kaloss, niisiis läkski ta niiviisi välja. Pobisedes omaette jalutas ta kodu poole. Mingid noored jõlkusid temaga natuke autoaknast vms. (pointless) 3. Peatükk Persikovil selgus käes
Kreatiniini tekib iga päev enam-vähem ühepalju. Moodustunud kreatiniini hulk sõltub inimese lihasmassist. Seega on meestel seda rohkem kui naistel ja ka referentsväärtused on erinevad. Neerupuudulikkus suurendab kreatiniini sisaldust veres. Kui tuvastatakse neerupuudulikus, siis selgitatakse järgmisena neeruhaiguse täpsem diagnoos. Selleks tehakse neerudele ultraheliuuring või kompuutertomograafia. Sageli on vajalik ka võtta õõnsa nõelaga proovitükk (biopsia), mida patoloog uurib mikroskoobi abil. Uurea (fS-Urea) Peale kreatiniini võib neerude talitluse hindamiseks kasutada ka uureat. Uurea on maksas tekkiv valkude lämmastiku ainevahetuse lõpp-produk. Seda ei taaskasutata ning seetõttu tuleb see organismist väljutada. Uurea kogus veres suureneb märgatavalt alles neerupuudulikkuse korral. Günekoloogiline tsütoloogiline uuring (PAP-test) Tsütoloogilise uuringuga võib välja selgitada kolm asja
Jäävannis jahutades moodustus kompleks uuesti ning lahus värvus tagasi tumesiniseks, mis tõestas ära polüsahhariidid. http://www.knowpap.com/w ww_demo/english/paper_tec https://upload.wikimedia.org/wikipedia hnology/4_sizing/2_sizing_a /commons/d/d6/Wheat_starch_granule gents/natiivi_perunatarkkel s.JPG ys_photo.htm Piltidel on kartuli- ja nisutärklise molekulid mikroskoobi all. Terade suurus tundub olevat sarnane, kuid kuju on erinev kartulitärklise puhul saab täheldada pigem piklikku, nisutärklise puhul aga pigem ümarat kuju. 17
reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. Töö käik A. Katseklaasi valatasin 5 ml tarkliselahust ja lisasin 1 tilk joodilahust. Loksutasin ja kuumutasin keemiseni. Katseklaasi alumine pool jahutasin jaavee vannil. B. Mikroskoobi alusklaasile kantsin erinevate tärkliste (maistärklis ja kartulitärklis). Lisasin 1 tilk lahjendatud joodilahust. Kasutasin suurust 15 x 8. Joonistasin üles erinevate tärkliseliikide terade kuju ja võrdlesin omavahel nende suurust. Töö tulemus A. Lisades joodilahust tärkliselahusesse lahuse muutus värvus siniseks. Pärast keetmist värvus kadus, sest joodikompleks lagunes temperatuuri mõjul. Parast
RAKU EHITUS JA TALITLUS Tsütoloogia ehk rakubioloogia on teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Tänapäevani pole kindlaks selgitatud rakusiseste struktuuride peenehitust ja nendes toimuvaid protsesse. Mitmed tänapäevased teadussuunad tegelevad rakkude paljunemise ja arengu molekulaarsete mehhanismide väljaselgitamisega. Mikroskoopide areng: 1. Esimese mikroskoobi valmistasid 16. sajandi lõpus hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Jannsen 2. Esimese valgusmikroskoobi leiutas 17. sajandi keskel inglane Robert Hook. Ta vaatas korgilõike ja nägi õõnsusi, st rakukesti. Hook võttis kasutusele raku mõiste. 3. Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhook valmistas erinevaid mikroskoope 17. sajandi II poolel ja uuris ainurakseid ning baktereid. 4. Nüüdisaegsed valgusmikroskoobid on mitme objektiivi ja okulaariga, omavad iseseisvat
suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 76. tundmatu koostisega segu koostise määramiseks. Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine Näiteks: fraktsiooniline koostis , % > 1,0 mm 20%. 0,8 1,0 mm 15%. 0,4 0,8 mm 20%. 0,3 0,4 mm 15%. < 0,3 mm 30%. b) mikroskoopia- mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruste vahemikus. Mikroskoobi all saab eristada osakesi ka kuju järgi. Näiteks: pikergused 20%, sfäärilised 80%. c) sedimentatsioon- settimiskiiruse järgi vedelikus. 2. Erikaalu järgi (suhteline tihedus vee suhtesühikuta) a) erineva tihedusega vedelikes (nn rasked vedelikud). Kasutatakse halogeenorgaanilisi ühendeid, mis on keskkonnale ohtlikud. b) õhu voolus- kergemad osakesed liiguvad kiiremini. 3. Magnetiliste omaduste järgi Näited:
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega · Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija
kehal häirib hingamist ning vereringet, mis põhjustab kala hukku mise. Haiged kalad muutuvad rahutuks, kogunevad tiigi sissevoolule, hüppavad sageli veest välja ning neid võib jääaukudes ja tiigi sissevoolul püüda käega. Episootiaid soodustab ka tiigi halb hüdrokeemiline reziim, eriti vee madal pH.Diagnoosimiseks tuleb mikroskoopiliselt uurida kala kehapinnalt ja lõpustelt võetud kaabet. Hilodonelloosi diagnoosi võib panna siis, kui mikroskoobi vaateväljas (suurendusel 7 × 8) on vähemalt 2030 hilodonellat ning ei esine massiliselt teisi parasiite. Hilodonelloosi tõrjel on suur tähtsus profülaktikal. Sügisel talvitustiiki paigutamisel tuleb kõik samasuvised karpkalad vannitada 5%ses NaCllahuses 5 minutit ja mittestandardsed isendid välja praakida. Talvitustiike on vaja ka hoolikalt desinfitseerida. Selleks peab need suvel tühjad hoidma ja põhjad kustutamata lubjaga üle puistama (2530 ts/ha)
aastatel, kui maal valitses enamjaolt naturaalmajandus. Meie tüüpilised vähetoitelised ehk oligotroofsed järved hakkasid kiiresti muutuma 1970.1980. aastatel. Esimesed märkmed laialdaste veeõitsengute kohta pärinevad juba piiblist, kus Niiluse jõe punakaks värvumist peeti karistuseks jumalalt. Vetikarakkude väga väikeste mõõtmete tõttu ei suudetud seda nähtust pikka aega seletada. Alles mikroskoobi leiutamisega 17. sajandil avanes võimalus heita pilk seni nähtamatule mikroskoopilisele elule ning luua hulgale müütidele lisaks ka teaduslikumaid seletusi. Veeõitsenguid juba veekogude varajases nooruses kinnitab hulk setteis leiduvate vetikapigmentide analüüse. Kuigi Eesti järvede kohta pole vastavaid andmeid, on mitu näidet teada Soome lahe kohta, kus veeõitsenguid on ette tulnud juba pärast jääkilbi taandumist umbes 9000 aasta tagasi. Nii
eraldatud tärkliseterakesed. Ning värvununa on võimalik mikroskoobika kindlaks teha, millisest taimes tärklis pärineb. Töö käik: A. · Katseklaasi valasin 4-5 ml tärkliselahust ja lisasin 1 tilga joodilahust. Lisades joodilahust tärkliselahusesse, kadus joodile iseloomulik värvus. · Segu loksutasin. · Kuumutasin segu keemiseni. · Katseklaasi alumise poole jahutasin jäävannis. Lahus muutus aegamööda helesiniseks. B. Mikroskoobi all sain vaadelda nii kartuli- kui ka maisitärklise terakesi. Kartulitärklise terakesed olid väikesed ja asusid üksteises kaugel. Paljud terakesed asusid paari kaupa koos puntidena. Maisitärklise terakesed olid suuremad kui kartulitärklise omad ning asusid kõik rohkem üksteisele lähemal.
natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. Töö käik: A. Katseklaasi valatakse 4–5 ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutatakse jäävee vannil või veejoa all. Kirjeldatakse ja põhjendatakse lahuse värvusega toimuvaid muutusi. B. Mikroskoobi alusklaasile kantakse erinevate tärkliste või tärkliserikka materjali (jahu) proovid. Lisatakse 1 tilk lahjendatud (helekollast) joodilahust, mille liig kõrvaldatakse filterpaberi tükikesega. Järeldus: A. Vasakul on pilt pärast joodi lisamist tärkliselahusesse, paremal aga on tärkliselahus pärast jäävanni. Katse ebaõnnestus, sest tegelikult pidi tärkliselahus jahutamisel uuesti moodustama sinise kompleksi. Minu reaktsioon sai olema pöördumatu, ehkki pidi olema pöörduv. B
tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse, poleeritakse ja seejärel söövitatakse B. Võetakse uuritav materjal, lõigatse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse ja poleeritakse C. Mikrostruktuur on meelevaldne joonis oletatavast materjali struktuurist D. Mikrostruktuuri pildid on tehtud kunstlikest materjalidest läbi mikroskoobi. Score: 1,5/1,5 25. Millised faasid on võimalikud toatemperatuuril tasakaaluolekus terases? Student Response Value Correct Answer A. Austeniit B. Tsementiit 50% C. Ferriit 50% D. Perliit E. Ledeburiit
3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer munaraku avastaja Brown rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid
natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. Töö käik: A. Katseklaasi valatakse 45 ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutatakse jäävee vannil või veejoa all. Kirjeldatakse ja põhjendatakse lahuse värvusega toimuvaid muutusi. B. Mikroskoobi alusklaasile kantakse erinevate tärkliste või tärkliserikka materjali (jahu) proovid. Lisatakse 1 tilk lahjendatud (helekollast) joodilahust, mille liig kõrvaldatakse filterpaberi tükikesega. Järeldus: A. Vasakul on pilt pärast joodi lisamist tärkliselahusesse, paremal aga on tärkliselahus pärast jäävanni. Katse ebaõnnestus, sest tegelikult pidi tärkliselahus jahutamisel uuesti moodustama sinise kompleksi. Minu reaktsioon sai olema pöördumatu, ehkki pidi olema pöörduv. B
5. Sinine värvus - võib eeldada Cu+2 olemasolu. 6. Sinakasvioletne või lillakassinine värvus - võib eeldada Cr+3 olemasolu. Veel mõningaid eelkatseid. Vii läbi uuritava lahuse mõne tilgaga. 1. 2M HCl toime - sademe puudumine tõestab Ag+ ja Hg2+2 puudumise. 2. 1M H2SO4 toime - sademe puudumine tõestab Ba+2,Sr+2 ja Pb+2 puudumise.Sademe puudumisel lase lahuse tilgal klaasplaadil veidi kuivada ja vaata siis mikroskoobi all.Nõeljate kristallide puudumine tõestab ka Ca+2 puudumise. I - V rühma katioonide segu analüüsi käik. 1. Eralda V rühm ja analüüsi sade. 2. Tsentrifugaadist eralda IV rühm ja analüüsi sade.I-III rühma lahus (uus tsentrifugaat) hapesta ja keeda H2S eraldamiseks. 3. Tsentrifugaadist eralda III rühm ja analüüsi sade.I-II rühma lahus (uus tsentrifugaat) hapesta ja keeda H2S eraldamiseks. 4. Tsentrifugaadist eralda II rühm ja analüüsi sade. 5
(peptiidsidemetega nukleiinhapped), võimaldab võrrelda individuaalsete telomeeride pikkusi. Subtelomeersed deletsioonid nõrgamõistuslikkuse sage põhjus. Q-FISH'i edasiarendus on Flow- FISH: kasutatakse interfaasi rakke, hübridiseeritakse lahuses (3D keskkond) paljude rakkude üheaegne analüüs. Signaal tuvastatakse FACSiga. LT-FISH (low temp) madalal temperatuuril (37), mitteensümaatiline, kromosoomide analüüs skaneeriva lähivälja optilise mikroskoobi abil, eelis kromosoomide ja kromatiini intaktsuse säilimine (ehk näeb terveid kromosoome, mis kõrgemal temperatuuril katki läheks). Fragile X puhul on hea kasutada seda meetodit. COMBO-FISH: eelmise edasiarendus, põhineb faktil, et 1-2% inimgenoomist on ~14 aluspaarilised homopuriinid või homopürimidiini järjestused, proovina homopuriinid või homopürimidiini järjestused, mis moodustavad DNA-ahelaga kolmikahela, DNA denatureerimine pole vajalik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
