Eesti Vabariik kolmekümne aasta pärast Aastakümnetepikkune teaduse ja tehnika areng ei anna meile siiski veel vastust selle kohta, mis juhtub kolmekümne aasta pärast. Kas me peaksime uskuma ennustusi, kartma midagi suurt või hoopis lootma, et see tulevikuaeg kiiremini meieni jõuaks? Nagu suurmees Lennart Meri on juba öelnud, siis olukord võib tõesti olla sitt, aga see on meie tuleviku väetis. Loodus on see, mille ümber meie tulevik keerleb. Seda on ta teinud kogu inimkonna eksisteerimise ajal ja varemgi veel. 21. Sajandil võtame loodust kui puhtust ja kaasaegsust. Roheline meie linnapildis pälvib suurt tähelepanu ja heakskiitu. Me leiame pidevalt uusi ja ökonoomsemaid viise liiklemiseks: elektriautod, rattaliiklus, võimalikult kättesaadav ühistransport
VAAKUM-mingis aines mjub kahe laetud keha vahel alati viksem jud kui vaakum. e= F null/ F VLI VASTASTIKMJU VHENDAJA- ju tekkimise vimalus. KAUG- LHIMJU- vahendaja liigub lpliku kiirusega, seega ta on olemas. ks vli ei sega teist. Elektromagnetvli ja gravitatsioonivli pole ruumis piiratud. Laengut Q omava keha elektrivli kui aktiivne keskond, mille tihedus muutub. Seal kus vli on tugevam, mjub teisele kehale laenguga q suurem jud. Kogu silmade kaudu saadav info juab meieni valguse vahendusel, mis levib kui ELEKTROMAGNETLAINE.(mis kannab endas enrgiat) ELEKTROSTAATILINE VLI, VLJATUGEVUS. Elektrostaatiline vli- teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikmju. Elektrivljatugevus e. E-vektor nitab, kui suur jud mjub selles vljas hikulise positiivse laenguga kehale. F-jud, q-keha laeng saame E. (E=F/q) Positiivse punktlaenguga vljatugevus on positiivne, negatiivsel negatiivne. positiivse laenguga keha korral e-vektor suunatud sellest kehast eemale.
taastu. Lisaks sellele kannatab ka Maa biosfäär - hävinevad paljude liikide elukeskkonnad. Biokütuste tootmiseks kõige sobilikumad viljad kasvavad troopilistes regioonides, kus tuleb uute põldude jaoks puhastada teelt suur osa metsi. Brasiilia probleem ei ole nende probleem, see on ka meie probleem, eriti kui me otsustame hakata laiemalt tarbima biokütuseid, sest sellisel juhul hakkaks suur osa biokütustest meieni jõudma just Brasiiliast. Kuna biokütuseid saades tuleb biomassi töödelda, ei ole kütused siiski täiesti CO2 neotraalsed, sest töötlemise käigus kasutatakse fossiilkütuste abi. Tarbimine 2005ndal aastal katsid biokütused ligi 15% maailma energia tarbimisest. Enamuse selles tarbisid ära arengumaad, kuid ka suured industriaalriigid nagu Soome ja Rootsi tarbisid energia saamiseks üle 15% biokütuseid. Kuid suurenev nõudlus suhkru ja palmiõli järele on hakanud nende hinda mõjutama
Elektrienergia kasutamine ja tootmine Referaat Juhendaja: NIMI Tallinn 2009 Elektri tootmine Paljud elektriseadmed kasutavad seinakontaktist saadavat võrguvoolu. Lamp sütib samal hetkel kui vajutad lülitile. Kus on see elekter päris ja kuidas see jõuab meieni? Elektrit tootdetakse elektrijaamades. Enamasti on nendeks soojusjõujaamad, kus põletatakse kivisütt, põlevkivi, naftat või maagaasi. Üha enam on hakatud kasutama elektri saamiseks tuumaenergiat. Samuti ka voolava vee ja tuule energiat, mis on loodussäästlikumad. Kõige tavalisem viis on selline: kateldes põletadakse sütt ja õli, sealne vesi hakkab keema ja muutub auruks, suure rõhuga aur läbib turbiini ja paneb selle rootori pöörlemad,
feodaalidel oli õigus nende üle kohut mõista ning erinevused talupoja ning orja vahel olid kadunud, ehk siis neist said pärisorjad. Seda ajaperioodi iseloomustab pigem ühiskonna langus igas eluvaldkonnas: feodaalkorra kujunemine, sunnismaisus ning sellele järgnev pärisorjus, kaubanduse ning käsitöö allakäik. Selles hoolimata oli sel ajal ka palju positiivset, mille pärast me peaks olema tänulikud, nagu näiteks: paljud antiikteosed on meieni säilinud just tänu Karolingide-aegsetele ümberkirjutustele, samuti käskis Karl Suur rajada koole kirikute ja kloostrite juurde, kus saaksid haridust ka ilmalike ülikute pojad ning just varakeskaegses kirikuelus kinnitatakse ristiusk, mis on oluline rohkem kui poolele maailmale. Varakeskajal Euroopas tehti palju vigu, kuid me peame neist õppima ning mõistma, et miks see nii juhtus ning me võime vaid oletada, mis oleks kui asjad oleks teisiti läinud.
Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 Rooma keisriks kroonida, aga lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Karolingide ajal arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuigi neist pole midagi meieni säilinud. Karl Suure lapsepõlvest pole peaaegu midagi teada, ka sünniajaks on pakutud erinevaid daatumeid. Ta sündis enne Pippini ja ta naise abielu ehk ta oli abielueelne poeg. 772. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa langobardide haardest oma hädavajalik liitlane paavst. Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas ta langobardid ning võttis endale pärast viimase langobardi kuninga Desideriuse kukutamist Langobardia kuninga
Kuigi üht- teist virtuaalset on igapäevaelus olemas, peitub ka kolmemõõtmelistes arvutisimulatsioonides suur hulk seni laiemalt kasutamata võimalusi. Võimalik on see kõik tänu sellele, et arvutid ise on muutunud odavamaks, ilusamaks, väiksemaks ja võimsamaks. Arenenud on arvutitarkvara ja kasutusvõimalused. Igapäevakasutuses olevatest arvutitest on enamikel olemas piisavalt hea graafikakaart ja protsessor, et tuua meieni virtuaalsed 3D maailmad. See avab meile juba praegu ning lähemas tulevikus järjest rohkem uusi ja põnevaid võimalusi, mida avastada. Seepärast tõlgendamegi virtuaalset kui kujuteldavat, teistmoodi kokkupandud tegelikkusena, ülenormaalse ja mittetavalise ruumina. Selles ruumis saame me kõik olla need kes me tahame. Seetõttu ei pruugigi alati internetikeskondades tekkinud sõprus reaalselt toimida. Kuna on olemas erinevad programmid, millega saame muuta end paremaks
Samas, kui Descartes usub sellesse, mida me mõtleme ja ei sea sisemisi mõtteid kahtluse alla, siis teisalt ei usu ta sellesse, mida me näeme, ehk väliseid mõtteid. ,,Sest vahel oli nii, et tornid, mis kaugelt näisid ümmargused, osutusid lähedalt neljakandiliseks, ja väga suured kujud nende otsas ei paistnud suured maa pealt vaadates; ja ka loendamatu hulga teiste seda laadi asjade puhul märkasin, et väliste meelte otsustused on ekslikud." Meie mõtted välise maailma kohta tulevad meieni läbi aistingute ja meelte eelneva näite korral võib järeldada, et aeg-ajalt meie meeled petavad meid, aga kuidas saada siis aru, millised mõtted ja meeled on õiged ja millised on nö valed?
Meedia loodud tegelikkus Me elame ühiskonnas, kus meedial on väga oluline roll. Ometi on meieni jõudnud informatsioon on ainult üks võimalus, kuidas kõne all olevat sündmust või isikut käsitleda. Meedia on ühiskonna ühiste arusaamade kujundaja, paljud meie otsused on tingitud just nendest arusaamadest, kuid kas me peaksime laskma oma valikuid mõjutada millestki nii subjektiivsest kui meedia. Eesti on tasapisi muutunud meediaühiskonnaks. Suure osa sellest, mida me maailmast teame, oleme saanud just meedia kaudu. Me usaldame saadud informatsiooni ning usume, et meile
elektroonikatööstuse jäätmete) põletamisel. Kõige enam tekib dioksiine kloori sisaldava plastmassijäätmete põlemisel. Kloori ja orgaanilisi ühendeid sisaldavad materjalid lagunevad ning kloori aatomid kinnituvad orgaaniliste ühendite külge – nii tekivadki dioksiinid. Omadused Dioksiinid on värvitud, lõhnatud, ei lahustu vees. Dioksiinid on rasvades lahustuvad (seonduvad rasvadega) ja toiduahelas kergesti ronivad (bioakumuleeruvad). Kuidas jõuavad meieni? Dioksiinide sadestumine õhust, toidusöödataimedele, toidu (inimestel peamiselt kala-, liha- ja piimatoodete kaudu) ja vee kaudu tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui inimesteni. Loomadel ladestub dioksiini (17 toksilist homoloogi) rasvkoesse, siseelunditessesubproduktidesse. Dioksiinid tavaliselt otse õhust inimesteni ei jõua. Esmalt peavad nad sadenema põldudele, kust kariloomad nad koos taimedega nahka panevad
Uuringute kohaselt veedab inimene päevas televiisori ees tunde. Sellepärast saavadki kaupmehed tutvustada oma toodet üle terve maailma miljonitele inimestele korraga. Selle triki õnge lähevad kahjuks väga paljud inimesed ja tänu sellele ostavad liiga palju tarbetuid asju. Mida rohkem aeg edasi, seda rohkem maailm areneb. Tuleb juurde väga palju erinevaid tooteid. Selle juures peaksid inimesed aru saama, et mida vähem asju seda parem. Iga toode, mis meieni jõuab, jätab jälje loodusesse. Karina Trofimov
Dei. Alates 9. sajandist kujunes Lääne-Euroopas kiiresti noodikiri. Algul oli seda vaja peamiselt kirikliku laulutraditsiooni ühtlustamiseks hiigelsuurel territooriumil. Edaspidi lõi see eelduse mitmehäälse kunstmuusika kujunemiseks, esmalt kirikus ja õukonnas. Neuma oli keskaegse noodikirja märk. Guido Arezzost võttis 11. sajandil kasutusele kompaktse joonte süsteemi, mis on püsinud tänaseni. Muusika, mis kõlas, keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid sageli ühinesid vennaskondadesse, millest hiljem kujunesid muusikute gildid, kus anti head muusikalist haridust. Zonglööride ja menestrelide oskused ja tavad mängisid olulist rolli rüütlilaulu kujunemisel ja levikul. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on armastus ja kangelased. Rüütlilaulus on muusika
Me näeme ühesuguseid värve; võõras kogemus ise saa kunagi olla nii võõras, et mõistmine ei oleks võimalik. Üldinimlik teeb võimalikuks ka kaugete aegade ja kultuuride mõistmise. Mõistmine ei saa kunagi olla täielik ja teise kogemuse kaudu mõistame alati ka iseennast. Gadamer ja Dilthey mõlemad rõhutavad, et igasugune mõistmine on olemuslikult keeleline, sest ta ei teki kunagi tühjale kohale, vaid arendab varasemat mõistmist. Päritud vaated on meieni paratamatult jõudnud keeleliselt väljendatud kujul. Seetõttu on ka iga järgnev mõistmine keeleline. Kui miski jääb väljapoole keele väljendusvõimalusi, siis ei tähenda see seda, et keele enda võimalused ei võiks avarduda. Gadamer toetub Wilhelm von Humboldti nägemusele keelest kui mõtlemise peeglist. Kui iga uut võõrkeelt õppides laiendame oma arusaama senisest maailmast, siis on see Gadameri jaoks täpne kirjeldus viisist, kuidas hermeneutiline protsess toimib. Humboldt
jumal masinast. Tema tuntuimad tragöödiad: ,,Medeia", ,,Elektra", ,,Hekabe" ja ,,Troojalannad". Komöödia- Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysosepühal lõbusad meestesalgad. Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44 komöödiast on meieni jõudnud 11. Proosa [6.sajand eKr] Ajalooproosa tekkis vajadusest kirjas jäädvustada üha suurenevat teadmiste hulka kaugemate maade ja rahvaste elust ning ka omaenese minevikust. Ajaloo isa- HERODOTOS. Ta pani kirja Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo, kuid alustas peale kaugelt, muistsest Trooja sõjast, 2
09 Tuuli Varik Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks Teemad: 1. Muusika teke ja olemus, vanaajamuusika 2. Vanaaja kultuurrahvaste muuusika (VanaKreeka) Õpetaja antud lehel 3. VanaKreeka muusikaõpetus 4. Varakristlik muusika Muusika teke ja olemus ning vanaajamuusika Kõike mida me teame kaugete aega muusikast on meieni jõudnud läbi: kalju ehk koopamaalingute põhjal arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud pillide põhjal nappide kirjalike allikate põhjal Mis siis ikkagi on muusika roll ehk ülesanne? Vastus: Kuivõrd tänane päev on seotus eilsega. Muusika ülesanne on: olla eneseväljendus vahendiks suhtlemisvahendiks inimike tunnete väljendusvahendiks olla rituaalseks suhtlemiskeeleks Kui vana on muusika
Keisriks saades kihlas Antoninus Marcus Aureliuse(18a.) oma tütre Faustinaga(9a.), 145. a. nad abiellusid ning neil oli 13 last. 146.-147. aasta paiku eemaldus Marcus Aurelius retoorikast ja vaimustus filosoofiast. 161. a. Sai temast filosoof keisritroonil ning oma kohustusi ennastsalgavalt täita püüdes veetis ta suurema osa keisrielust, juhtides sõdu impeeriumi piire ründavate hõimude vastu ja võideldes impeeriumi sisemiste raskustega. Marcus Aureliusest on meieni jõudnud märkmeteraamat " Iseendale " (Eis heauton),mis kriitikute andmetel on kirjutatud Partia sõja keerises, kuhu keiser pani oma vaimukindluse toetuseks kirja mõttekäike, manitsusi, lohutusi ja tsitaate, lähtudes peamiselt talle juba nooruseas sümpaatseks saanud stoitsistlikust filosoofiast. Selles leidub nii kiiruga kirjutatud mõttekatkeid ja tsitaate kui ka heast retoorilisest haridusest tunnistust andvat rütmistatud ja riime kasutavat hümnilisi- pateetilist proosat.
oleks ja saaks öelda, et ollakse õnnelikud. Ei mõelda enam sellele, et see, mis ühele on hea, võib kellegi teise jaoks tähendada halba. Heaks näiteks sobib ka praegune tarbimisühiskond- meid teevad igasugused asjad küll praegu õnnelikuks, kuid mis saab edasi? Paari aasta pärast on nüüd ostetud tehnika ja vidinad vananenud ning siis visatakse aegunud masinad ja asjad kusagile metsa alla ehk käitutakse fraasi ,,mis silmist, see meelest" järgi. Sellega kaasnev halb ei pruugi jõuda meieni, küll aga nendeni, kes elavad Maal saja aasta pärast. Ning kuidas saavad need tulevikuinimesed olla õnnelikud, kui nad seisavad põlvini prügi sees, mida praegu nii-nimetatud ,,õnne" nimel toodetakse?
Elu globaliseeruvas maailmas Oleme harjunud tänapäeva tipptasemel arenenud ühiskonnaga, kus suurem osa suhtlust toimub internetis ja info jõuab meieni vaid mõne sekundiga. On harjumatu mõelda, et maailmas on veel riike, kus taoline süsteem on vaid helesinine unenägu ja kelle areng on meie omega võrreldes jäänud aastakümneid tahapoole. Elame infoajastus, kus kõik püüdlevad selle poole, et elu oleks võimalikult mugav ja lihtne ning kus kaasaegsuse tähenduse määrab kõige viimane leiutis. Asjade kontrollimatu areng ja täiustumine pole alati hea: hetke kõige aktuaalsem teema kogu
aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. Alates 1522. aastast kuulus mõis von Metztackenitele ning alates 1676. aastast kuni võõrandamiseni 1919 von der Pahlenite aadlisuguvõsale. Mõisa viimane omanik oli Gustav von der Pahlen. Esindusliku ning Eesti ühe kaunima mõisasüdame väljaehitamine algas 1697. aastal, mil mõisa püstitati kahekorruseline barokne peahoone. Põhjasõjas hävinud hoone taastati vanade müüride põhjal 1730tel aastatel. Meieni on hoone säilinud 1782-85 arhitekt Johann Christian Mohri projekti järgi ümberehitatud kujul. Suur hulk stiilseid kõrvalhooneid ja kaunis park koos rajatistega pärinevad enamikus 19. sajandist. Peahoone esist suurt väljakut ääristavad kaaristuga ait ja tall-tõllakuur, sissesõidutee ääres asuvad kaks graniidist obeliski. Eemal paiknevad stiilsed valitsejamaja, sepikoda jt hooneid. Peahoone taguses mitme tiigiga pargis asub hulk pargipaviljone
Hirm ja jälestus Las Vegases, lk 195-196 Me istusime Viru hotell peabanketisaali 1500-pealise mendimere tagumises ääres. Kaugel saali eesotsas, mis tagant vaevu paistis, avas Üleriigilise Ringkonnaprokuröride Assotsiatsiooni juhataja alaealine, halvasti hoolitsetud, mitte just kõige edukama vabariiklasest ärimehe tüüpi isanda nimega Antti Vastatatti kolmanda üleriigilise tervislike ravimite ja narkootikumide konverentsi. Tema remargid jõudsid meieni läbi väikese laulva ruupori, mis oli meie nurka raudtoru otsa topitud. Saali oli üles pandud veel tosinkond samasugust, mis kõik piilusid seltskonna peade kohal, ots taha poole.. Niiet polnud vahet kus sa istusid ja ennast nähtavaks üritasid teha, nagunii passis sind suure ruupori koon, niiet said tunda end staarina. See tekitas loomuliku efekti. Kõikjal banketisaalis kaldusid mendid vahtima neid silmitsevat lähimat ruuporit, lootes saada ülemaailmseks staariks. See 1700
Kuulsamad tragöödiate autorid · AISHYLOS (525-456 eKr) 7 tragöödiat Kreeka- Pärsia sõdade ajal usk maailma harmoonilisusesse, mida traagilised konfliktid kohati rikuvad. Ülev ja pidulik stiil. · Omalaadne tragöödia "Pärslased" Salamise lahingust · "Oresteia"- Mükeene valitseja veresüüst · "Aheldatud Prometheus"- titaanist, kes varastas jumalatelt inimeste tule, oli aheldatud kalju külge Zeusi käsul · SOPHOKLES (u. 496 -406 eKr) meieni jõudnud 7 tragöödiat, kokku kirjutas 90 näidendit · "Kuningas Oidipus" ainestik seotud Teeba linnaga seotud müütidega · "Antigone" Oidipuse tütrest · EURIPIDES (u.485 406 eKr) säilinud 18 tragöödiat, kirjutanud u. 92 näidendit · "Kükloop" · "Medeia" · "Hippolytos" · "Elektra" · "Hekabe" · "Troojalannad" Komöödia · ...sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysose pühal lõbusad meestesalgad (kr komos) · ..
Kas Platoni riik on õiglane? Elu pole alati õiglane tuntud ütlemine, mida kuuleb suhteliselt tihti, kui kellelgi läheb halvasti, või teda tabab ebaõnn. Kui elu ise juba on ebaõiglane, siis mida veel riigist tahta. Kuid loota ju võib, ning arvestades seda, et Platoni riiki pole reaalselt olemas võib arvata, et äkki Platoni välja mõeldud ühiskonnas valitseb õiglus ja õnn. Vähemalt sellisena on tema teooria meieni jõudnud. Tegelikult on Platoni riik väga lihtne ja inimesedki selles riigis väga lihtsad, tsiteerides Platonit ennast: "Õiglus oleks lihtne, kui inimesed oleksid lihtsad". Seega ei ole ka suuri vaidlusi ja konflikte ning inimesed elavad oma lihtsat elu. Kes meist ei ole kunagi soovinud, et asjad oleksid vähem keerulised, nii mõnigi probleem jääks seetõttu olemata. Kõik teevad seda, mis on looduse poolt neile ette määratud. Seal riigis ei saa olla kedagi, kes ei saa oma
annet rännata ajas tagasi, kuid ometi reaalse pilguga vaadates, saab järeldada, et Kivirähk on filosoof, kes kõva mõttetööga on loonud täiesti iseseisva ajajärgu. Kirjaniku aeg on see ajavahemik kui tema teoseid loetakse. Oskar Luts on öelnud, et kuulsaks saab ainult pärast surma. Paljude kirjanikega nii paraku ongi. Kunagi oli elu palju raskem ja kallim ning kirjaniku amet polnud just kõige tasuvam, puudus võimalus oma teoseid avaldada ja nii jõudsidki paljud meistriteosed meieni alles siis kui meistrid ise juba manalateele olid läinud. Tänapäeval seda muidugi väita ei saa, kuid võimalused enda loomingut avaldada ja levitada on ka palju suuremad. Isegi täppisteaduses füüsikas on aeg üks vähestest suurustest mida ei saa defineerida teiste suuruste kaudu. Seega on seda veel võimatum seletada üheselt kirjaniku aja näol ning siin kohal jääbki lugeja otsustada, mida pidada kirjaniku ajaks, olgu selleks siis
narrima. See võib tuua kaasa hirmsaid tagajärgi sassis närvikava või isegi enesetapu. Mõtlemata tagajärgedele avaldatakse suhtlusportaalides ning mujal veebis infot millel on tegatiivsed tagajärjed neile endile kui perele. Jagatakse isikuandmeid. Võib toimuda identideeti vargus. Paroole ja kasutajanimesid võidakse kasutada nende omanike teadmata. Järjest rohkem on liikvel mitmesuguseid internetis levivaid petuskeeme. Meieni võivad jõuda interneti ohud ebameeldiva üllatusena hiigelsuure telefoniarve või tühjendatud krediidiarve näol. Ka tellitud tooted ei pruugi alati vastata oodatule ja tagastamine võib osutuda keerukaks või suisa võimatuks. Muidugi võib juhtuda ka, et tellides võib jääda vaid maksmisrõõm kuna kaupa ei pruugi üldse saada ja alati ei suuda siis aidata ka politsei. Tundmatu päritoluga faile avades võidakse saada oma arvutisse viirus, mis saadab
1. Muusika väljendusvahendid: meloodia, rütm, tempo, dünaamika, faktuur, vorm. Helilooja individuaalne helikeel sünnib eri väljendusvahendite koostoimes. 2. Muinasajal esitati laule koos liikumisega, rütmi rõhutati käteplaksude või algeliste löökpillidega. Muusika ei olnud omaette kunstiliik, vaid oli seotud usundite, kommetega, tantsude ja mänguga. Sageli omistati muusikale maagiline mõju. 3. Meieni säilinud andmed musitseerimisest pärinevad Assüüriast, Babülooniast, Egiptusest, Palestiinast, Vana-Kreekast. Allikateks on vanad säilinud noodinäited, vaasimaalid, koopajoonised, väljakaevamistelt leitud pillid. 4. Stiil on kunstiteoses kasutatud võtete süsteem, mis allub ühiskondlikus elus toimuvatele nihetele, muutustele, arenemisele. Stiiliperioodid: 1) keskaeg 5-13 saj. 2) renessanss 14-16 saj. 3) barokk 17-18 saj. I pool 4) klassitsism 18 saj. II pool 19 saj
Seniit on mõtteline joon maa keskpunktist meieni, mida pikendatakse edasi. Teodoliit on riist horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Sekstanti kasutavad meremehed taevakehade kõrguse määramiseks. Teleskoop on riistapuu kaugele vaatamiseks, tavaliselt nimetatakse niimoodi astronoomilist pikksilma. Teleskoop koosneb optikamehhanismist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nõnda, et teleskoobi optilist osa saaks kellamehhanismi abil taevavõlvi pöörlemisega kaasa pöörata. Gnoomon on lihtsaim astronoomiline instrument, mida kasutati juba vanas Egiptuses ja Kreekas Päikese kõrguse mõõtmiseks. Koha geograafiline laius võrdub taeva põhjapooluse (põhjanaela) kaugusega selles kohas. Taevakehade ööpäevane liikumine oleneb aastaajast. Ka tähed liiguvad, kuid oma asendit üksteise suhtes nad ei muuda. Taevakehade näiv liikumine tekib, kuna me osaleme ka ise selles ning ei saa seda kõrvalt vaadata. Tähtede ööpäevane näiv liikumine on...
Tavaliselt on lihtsam alati parem. Mõned kokad arvavad, et mida rohkem, seda uhkem, kuid tulemus ei pruugi sugugi olla uhkem vaid ülemaitsestatud ebameeldiv toit. Missugused on peamised maitseained? Peamised toidu maitsestajad on sool ja suhkur. Vürtsid on enamikus pärit troopikast või lähistroopikast ja tegemist on troopiliste taimede seemnete, õite, viljade, koore, juurte või muude taimeosadega Vürtsid jõuavad meieni kuivatatult, nad võivad olla nii terved, purustatud kui jahvatatud. Pilt maitseainedest.... Toitude maitsestamine 1. Keedetud ja hautatud toitude puhul toimub kõige tähtsam maitse viimistlemine tavaliselt lõpus. 2. Suuretükiliste toodete puhul toimub maitsestamine alguses, sest muidu ei jõuaks maitseained ühtlaselt toidusse imenduda. 3.Maitseaineid võib lisada ka toiduvalmistamise jooksul, sel juhul peab arvestama, et
Vello Kala, vanemtoimetaja ; Tormi Soorsk, tehnikatoimetaja (iseloomustus, välimus) - Esmapilgu järgi pole väga vigagi. Vahest on teil veel lootust... Ent tutvustage mulle Tehnikamaailma ennast lähemalt. - Meeleldi. (tahvlile kaks punkti) Need oleme meie. (suuuuur ring nende ümber) See on reaalsus meie ümber. (veel suurem ring kõige ümber) Need on teadmised, mille toovad meieni Tehnikamaailma värvilised leheküljed: autod, teadus ja tehnika, sport, lennundus, maaväline eksistents, unelmate piiratud väljad... See on kõik kättesaadav vaid nende, tähtede ja mustritega kodeeritud kaante vahelt... Rehnikamaailm on meistriteos, mida inimhing oma olemuses veel tundnud pole ka Dante maininuks seda oma komöödias, kui vaid... - Kui vaid...? (vaatab naeratades agendi poole) - Oh, mida ma näen! (pühib pisaraid) Te olete huvitatud
sootuks ei tegeletudki. Kuigi erinevalt Ateenast koolitati Spartas ka naisi füüsiliselt, muutes sellega ühiskonna turvalisemaks andes võimaluse osata kõigil end kaitstat. Takistuseks oli aga vaimne aren, mis Ateenas oli tähtsal kohal ning minu meelest oli taoline suhtumine ka õigem kuna muudkui sõjale mõeldes muutub ühiskond ilmetuks ning pingeliseks. Tänu kodanike koolitamisele Ateenas on tänaseni säilinud rohkelt tol ajal valmistatud kunsti ning ka kombeid ja stiile on jõudnud meieni ja muutunud nii tavaliseks et ei pane tähelegi. Kasvatus, mis Sparta poistele tehti, meeldis mulle isegi rohkem kui Ateenas. See oli küll kohati julm , võttes poisid emalt 7 aastasena ära, kuigi muutes nooruki edasise elu mingil määral põnevamaks, andes talle uued sõbrad, kes olid kui pere eest ja arenemise sõjaväelaagrites, andes neile eluaegse koolituse olla kartmatu ja julge ning elu lõpuni oma riiki kaitsta.
Jaapanis levinud usund on sintoism. Juudi rahvust, kes on paljuski hajutatud üle maailma, ühendab judaism. Usund ehk religioon on peamine osa inimeste kultuurierinevustes. Viimastel aastakümnetel on seoses massiteabevahendite arenguga paljud maailma erinevad religioonid saanud ka meile tuttavamaks. Meid puudutab üha rohkem ka see, mis toimub Aasias, Aafrikas, Lähis-Idas ja mujalgi. Tänu religioonile on kõik inimesed seotud teineteisega usu läbi. Iga päev jõuab meieni maailmapoliitika uudiseid, kus oluliseks on usundite mõju. Erinevate maade kultuur, seadusandlus, kombed ja majanduselu tuginevad paljuski just religioonile. Usk on midagi, mida ei tohiks mitte kellelegi peale suruda ning sundida, selle peab leidma ja valima endale igaüks ise. Religioon on miski, mis mõjutab meid päevast - päeva ja peaaegu igal sammul ning on kindel, et see püsib nii kaua, kuni eksisteerib inimkond.
jäljed. Ruunide päritolu on senimaani varjatud saladuslooriga, ehkki need olid kasutusel ka teiste germaani rahvaste juures ja juba palju sajandeid enne viikingiajastu algust. Viikingite puhul seisnes üks ruunide suuri eeliseid asjaolus, et need koosnesid ainuüksi hõlpsasti vestetavatest sirgjoontest. Paberi ja sulepeate inimesed said täksida ruunikirjas lause puukepile, mis oligi tõenäoliselt kõige tavalisem kirjasõna kandja. Valdav osa, enam kui 4000 meieni jõudnud kirjutistest on siiski kantud kivile, metallile või luule, millel antakse teada kadunukese nimi ja vahel ka mõni muu teda puudutav üksikasi. Leidub ka teetähiseid ja relva või varakirstu omanikule viitavaid märgistusi. Kuid ristiusu saabumise ja sellega kaasnevad kõige paganliku hävitamise tulemusena üksnes napilt säilinud ruunidele oli iseloomulik ka üks maagilisem tahk. Viikingirahvad ise seletasid kirjatähtede päritolu müüdi abil. Legend
puudujääk, milleks oli 122,8 mln krooni. Kuid vahepeal oli majanduskriis ning impordimaht langes ning kaubandusvahetusekäive aastal 2009 oli vaid 3 132,3 mln krooni. Kuid viimastel aasatel on näha paranemis tunnuseid, kuna nimelt aastal 2010 augustikuu lõpu seisuga oli käive 3 535,3 mln krooni. 2010. a augusti seisuga on Hiina Eesti suurim kaubanduspartner Aasias. Hiina päritolu kaupu tuuakse Eestisse üha rohkem, sest paljud kaubad jõuavad meieni läbi teiste riikida vahendajate. Ekspordist moodustasid 2009.a. masinad ja seadmed 38%, pabermass (ja tooted sellest) 21% ning metallid ja metalltooted 16%. Impordist (saatjariigi järgi) moodustasid masinad ja seadmed 38%, tekstiil ja tekstiiltooted 20%, metall ja metalltooted 10%, muud tööstuskaubad (mööbel, mänguasjad, sporditarbed) samuti 10%. Kaubavahetus Hiinaga põhikaubanduse järgi (mln krooni): Aasta Eksport Import Bilanss
küljest. 5. Toimub valguse murdumine. Erineva lainepikkusega valguslained väljuvad piisast dispersiooni tõttu erinevates suundades. Tavaliselt eristatakse lainepikkuse kahanemise järjekorras seitset värvust: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine ja violetne. Neid kõiki ei ole võimalik eristada. Nende värvuste kasutamise vikerkaare kirjeldamisel kinnistas Isaac Newton. Teist järku vikerkaart näeme sel juhul, kui meieni jõuavad valguskiired, mis on piisas kaks korda enne väljumist peegeldunud. See on aga väga nõrk valgus ja seepärast on see nähtav ainult tugeva saju puhul. VIRMALISED Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit').
mittedemokraatlike riikide elanikud. Praegu on üks kõige kriitilisemaks riigiks Põhja Korea. Elanikel pole võimalik oma kodukohast lahkuda ja vabalt ringi liikuda, kõikjal kontrollitakse dokumente ja liikumislube. Sunnitöö, poliitilised repressioonid, religioonide keelamine, inimkaubandus, piinamine, vägistamine, mõrvad- see on igapäevane elu Põhja- Koreas. Sealset olukorda on meedias raske kajastada, sest informatsiooni on vähe. Ometigi on meieni jõudnud õõvastavaid dokumentaalfilme, mis panevad mõtlema, miks mitte keegi ei aita neid inimesi. Miks siis keegi ei taha või isegi et ei julge midagi ette võtta? Põhja- Korea armees teenib 1,2 miljonit sõdurit. Armee muudab suhteliselt tegevusvõimetuks kehv varustus. Ka ei pidavat Põhja Koreal sõja pidamiseks bensiini jätkuma. Kuid nende plutooniumi varud on suured ning samuti on neil palju eri tüüpi rakette. Põhja Korea peamiseks ähvarduseks ongi tuumasõja alustamine
sajandi teisest poolest kuni 18. sajandi lõpuni. Eeskujuks oli küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis jõudis Eestini läbi Rootsi, ning Itaalia üli-dekooririkas barokk Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. 19. sajandi teisel poolel kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist, mida nimetatakse neobarokiks ning mille näiteks võib tuua Kadrioru lossi ja Palmse mõisa. Eesti barokk on sulam Rootsi tagasihoidlikust kunstist ning Venemaa kaudu meieni jõudnud itaalialikust stiilist. Euroopas oli 17. sajand sõdaderohke ning reformatsioon oli jaotanud kontinendi usulistel põhimõtetel kaheks katoliiklikuks ja protestantlikuks. Usuvoolude vahel käis pidev võitlus ning 17. sajandil viisid poliitilised nägelused Kolmekümneaastase sõjani, mis haaras peaaegu kogu Euroopa. Barokk maalikunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole ning seda iseloomustas ülevus, jõulisus, hoogsus, tunneteküllus ja toreduseihalus
sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Skulptuur: Avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina - skulptuurteose kujutis eendub pinnast vähe; Nii ornamendid kui ka figuraalsed kujutised on stiliseeritud; Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele Maalikunst: Peamine oli miniatuurmaal; Aga tehti ka seina-, klaasi- ja tahvelmaale; Alguse sai ka vitraažikunst. Arhitektuur:Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud; Enim ehitati basiilikaid, kuid need olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad.; Romaani ajastut iseloomustab kirikuhoone ühendamine tornidega.; Neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures, üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks.; Hoonet iseloomustavad selge kavatis (plaaniline ja ruumiline üldlahendus) ja raskepärane monumentaalsus.
kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Keskkõrv- õhuga täidetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Keskkõrv ühenduses välisõhuga kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrva ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Kuidas heli meieni jõuab: Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained Panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu Võimendavad need ning annavad edasi teole Teo sisemuses oleva vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad närviimpulsid aju kuulmiskeskusesse Kuulmislangust põhjustavad: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viiruse- ja bakterhaigused, tugev müra, osa ravimeid
ettekujutusi, manipuleerida tunnetusega ning suunata käitumist saavutamaks vastukaja, mis edendaks propagandisti soovitud eesmärke. Külmasõja tingimustes käis halastamatu propaganda mõlemal pool rindejoont. Eesti, eriti Tallinn tänu oma geograafilisele asukohale oli kaheltpoolt tuleva propaganda vahel – võib öelda isegi , et eestlaste õnneks. Soome televisioon oli kanal, mille kaudu kapitalistlik maailm tõi meieni arusaama sealse elu kohta. Nõukogude propaganda oli sisendanud nõukogude inimestele pidevalt, kui halb on elu kapitalistlikus ühiskonnas ja nüüd äkki läbi Soome televisiooni oli võimalus tallinnlastel näha hoopis vastupidist pilti. Loomulikult oli see vastuvõetamatu Nõukogude Liidu partei ladvikule ja ka KGBle. Oli selge, et Soome televisoon avas algul tallinnlaste silmad, tallinnast imbus see edasi ülejäänud Eestisse ja sealt juba edasi Leningradi, Moskvasse jne.
Aristoteles Juhendaja: Peeter Lemats 2012 Sissejuhatus Vanakreeka filosoofia kolm suurkuju olid Aristoteles, tema õpetaja Platon, ning Sokrates, kes Platonit sügavalt mõjutas. Nemad muundasid Sokratese-eelse filosoofia lääne filosoofiaks tänapäeval tuntud kujul. Sokrates ei kirjutanud midagi ning tema mõtted on meieni jõudnud Platoni ja paari teise antiikautori vahendusel. Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Platon kirjutas mitukümmend filosoofilist dialoogi (vestluse vormis arutlust) ja mõned kirjad. Kuigi varajased dialoogid tegelevad peamiselt teadmiseni jõudmise meetodiga
Benedicamus Domino NB! Jämeda kirjas on märgitud lauldavad osad. Noodikirja kujunemine Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil, mil kujunes Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. Gregoriuse koraali varasemad noodikirja näited ongi meieni jõudnud 8.- 9. sajandist. Muusika pandi kirja neumadega, mis kirjutati sõnade kohale. Kuna noodijooni veel ei tuntud, ei tähistanud neumad kindla kõrgusega üksikhelisid, vaid 1- 4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rptmilisi ettekandenüansse. 10. sajandist tehti rohkesti katseid märkida täpsemalt üles ka helikõrgusi. Kasutati mitmesuguseid vise, millest otstarbekamaiks osutus neumade kirjutamine eri kõrgustele. Selleks võeti kasutusele noodijooned
Nägu on väljendusrikas). 11. saj. hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuuri e. kõrgreljeefi. Kuna tellijaks oli kirik, oli sisu religioosne. Eriti rikkalikult on kaunistatud portaalid. Reljeefid olid mõeldud kaugelt vaatamiseks. Rahvast hirmutati kuulekusele karistamisega (Viimne Kohtupäev). Krutsifiks on rist koos risti löödud Jeesusega, võis olla ka reliikvia asupaik. Reliikviad on pühakutest või Jeesusest jäänud isiklikud, kaitseomadustega esemed. Tekstiilist on meieni säilinud Bayeux vaip. Ta on villasest materjalist vaip mõõtudes 0,5m x 70m, kuhu peale on kootud Inglismaa vallutamine normannide poolt. Legendi järgi tikkis selle kuninganna Matilde, William Vallutaja naine. Maalikunst on suunitluselt skulptuuriga analoogne. Miniatuurmaalides hakkab pildi sisu olema teksti selgitav.
arusaamadest looduse hingestatusest.Sealt on imlselt ka pärit Eestlaste praegune paikne eluviis. Kujunes välja rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Rahvakalender on Eestis siiani kasutusel ja väga tähtsal kohal. Muinasajal sai alguse ka Taarausuliste liikumine Eestis algas Eesti Vabariigi algaastatel. Algatajaks peetakse psühhiaatrit Juhan Luigat, kes huvitus soome-ugri rahvaste ja idamaade usunditest. Koos käima hakati 1925, taarausu peaideoloogiks kujunes major Kustas Kirschbaum-Utuste ja tema kirjanikust abikaasa Marta Utuste. Taarausk on säilinud Eestis
peab oma emakeel jääma kõige olulisemaks. Kõigil maailma keeltel on palju ühist. Neil omad sugulaskeeled, mis moodustavad keelkonna ning igal neist on murded . Meie rahvuskeel kujunes möödunud sajandi keskel seoses Fr. R. Faehlmanni, Fr .R .Kreutzwaldi, J. W. Jannseni, L. Koidula, C. R. Jakobsoni ja teiste rahvusliku liikumise esindajate tegevusega. Nad kõik nägid keeles rahvuse tunnust ning püüdsid seda arendada. Tänu keelele saame igapäevast informatsiooni. Keel toob meieni läbi ajakirjanduse mitmesuguseid uudiseid. Ka koolitarkusega saab infot, mida saame keele abil. Võib öelda, et ,,keel on ülem kui tarkus, see äratundmine on justkui tarkuse algus." Keele üks tähtsamaid rolle on suhtlemine. Selle abil on suheldud juba sajandeid. Suhelda võib kehakeeles, erinevate loomade või inimkeeles. Suhtlemine tundub meile väga tavalisena, kuid selle taga on peidus väga eriline ja igapäevaselt mitte tajutav KEEL. Üldiselt kasutame me oma
Kiirpilt Juhan Liivi luulesse Kirjanduslikku tegevust alustas Liiv luulekatsetustega ajakirjanduses. Esmased luuletused kirjeldavad valdavalt armastust ja mõtteid, leidub ka intiimsemaid pihtimusi ja hingevalu avaldusi. Liivi põhimõtteks on elu küllaltki tõetruu kujutamine. Elu ja loodust annab ta edasi humanismiideaalide valguses. Temaatiliselt leiame Liivilt loodus-, armastus-, ja isamaaluulet, ühiskonnakriitilisi luuletusi, elu- ja kunstinähtuste üle arutlevat mõtteluulet ja oma raskest saatusest inspireeritud autobiograafilisi luuletusi. Mõnikord võib näiteks loodusluule lõppeda ka patriootilise, filosoofilise või autobiograafilise puändiga. Juhan Liiv tunnetab looduse elurütmi ning aastaaegade iseloomulikku ilu. Ta luuletused räägivad inimese kiindumusest loodusesse ja looduse mõjust inimesele. Palju on Liiv luuletanud sügisest. Sügisluuletustes võib leida nii optimismi kui ka nukrameelsust. Luule...
Jaapanis levinud usund on sintoism. Juudi rahvust, kes on paljuski hajutatud üle maailma, ühendab judaism. Usund ehk religioon on peamine osa inimeste kultuurierinevustes. Viimastel aastakümnetel on seoses massiteabevahendite arenguga paljud maailma erinevad religioonid saanud ka meile tuttavamaks. Meid puudutab üha rohkem ka see, mis toimub Aasias, Aafrikas, Lähis-Idas ja mujalgi. Tänu religioonile on kõik inimesed seotud teineteisega usu läbi. Iga päev jõuab meieni maailmapoliitika uudiseid, kus oluliseks on usundite mõju. Erinevate maade kultuur, seadusandlus, kombed ja majanduselu tuginevad paljuski just religioonile. Usk on midagi, mida ei tohiks mitte kellelegi peale suruda ning sundida, selle peab leidma ja valima endale igaüks ise. Religioon on miski, mis mõjutab meid päevast - päeva ja peaaegu igal sammul ning on kindel, et see püsib nii kaua, kuni eksisteerib inimkond. Kasutatud allikad: · http://www.miksike
Kuidas on Vana-Rooma mõjutanud Euroopa kultuuri? Vana-Rooma on suurel määral mõjutanud Euroopa kultuuri. Nii hariduse, monumenditraditsiooni, teatri, teaduse kui ka õigusteaduse valdkonnas. Kõik, mis on preagu, on alguse saanud minevikust ning aegade muutumisega meieni jõudnud mugavduste ning mõjutustega. Kui mingi aeg tagasi arvati, et poisse peab kohe hakkama sõjaväelasteks kasvatama ja tüdrukuid koduperenaisteks, siis selline arvamus muutus. Roomlased hakkasid rohkem tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele. Osad lapsed, nii poisid kui tüdrukud, saadeti 7- aastaselt kooli, kus nad omandasid kirjatarkuse alused , millega enamiku roomlaste haridus piirduski. Rikkamatel aga oli võimalus oma lapsi harida kreeka päritolu koduõpetajaga.
net/ee/blog- kogemus/nutitelefonis-avatavate-kirjade-kiire-kasv/) Ometi ei ole see aktuaalsus kuhugi kadunud. Mashable.com on käesoleva aasta 2013 kuulutanud dünaamilise disaini aastaks. Miks? Sest oleme jõudnud PC-järgsesse ajastusse, eelnev 2012. aasta tõi personaalarvutite müüki üle aastakümne langustrendi. Tahvelarvutid ja nutitelefonid aga naudivad jätkuvat tõusulainet. Millionid eri suuruses ekraani on meie jaoks valla. Suur turg, millele tuleb osata lähendeda. Meieni on jõudnud mitmeid klientide poolseid küsimusi. Leidsime, et teema väärib veel süüvimist ning teile rohkem tutvustamist. Märksõnale rakendused, lisandub kindlasti mobiilne veebileht. Nimelt kasutab enamus tahvelarvutites interneti tarbijaid just viimast varianti. Mis siis õieti on dünaamiline disain? Lihtsamini öeldes, kasutab dünaamiline disain päringuid, mõistmaks milline on parim resulutsiooni vastaval seadmel. Kõige lihstsam dünaamilise
inimene enda jaoks lahti mõtestada suudab annavad inimesele juurde kogemusi ja vajalikke õpetusi. Skulptuuride loomine on olunud samuti pikka aega üks kunsti väljendamise vorme. Need annavad meile edasi erinevaid teadmisi ajaloost. Näiteks skulptuuride põhjal, mis on tehtud inimkehade järgi saame teada, millist keha peeti varsemalt inim ideaaliks. Palju skulptuure on tehtud ka kindlatest inimestest, kes on midagi ajaloos korda saatnud ja läbi selle jõuvad meieni paljud tähtsad ajaloolised faktid, mis on osa meie riigi ajaloost. Sellepärast tuleb meil hoida kunsti, mida on loodud ja seda ka aina juurde luua, et tulevased põlved saaksid kogeda ajalugu läbi kunsti. Tänu sellele, et kunst mõjutab inimesi tänu sellele see ka eksisteerib. Kui looming ei annaks edasi seda, mis on elus oluline, siis ei tekitaks see inimestes emotsioone ega kutsuks kunsti jätkama. Loomingus peitub ilu ja seega ka elu. Sellepärast ei tohiks
Tihti ei väärtusta inimesed seda, mis neil on, ning vinguvad, et neil puudub palju. Aga miks ihkame midagi, mida meil tegelikult vaja pole ning prioriteediks peame jõukust ja teistest paremaks olemist? No jah, kes meist ei taha omada hiiglaslikku häärberit ja tohutult raha, kuid mida meil sellega teha on, kui puuduvad pere ja sõbrad? Aina sagedaminu kajastatakse meedias erinevaid pereprobleeme, näiteks saade ,,Suletud uste taga" toob meieni eestlaste igapäevase elu mured, kus enamasti on kannatajateks lapsed või vanemad. Kuid miks tekivad sellised konfliktid? Võimalik, et mõistmatusest ja hoolimatusest või aja nappusest. Vanematel on ükskõik laste tegevusest või rabavad nad võsukeste heaolu nimel tööd teha. Lapsed aga soovivad enam tähelepanu ning otsivad seda ka kodust väljaspool. Paljudesse abieludesse tekivad mõrad just ühe osapoole nõudmiste pärast, arvestatakse vaid oma huvidega
tunnetus protsessi osad 1) sündmus 2 ) signaal 3) moonutus 4)retseptor 5) haisting 6) kujutlus ) ________________________________________________________________________________ nähtavushorisont See võib tähendada kaugust, millelt valgus tänaseks meieni on jõudnud. Nähtavushorisondina võib käsitleda ka meie teadmiste ulatust ehk raadiust, mis moodustab keraja ruumi. välimine Vaatleja teadmiste piiri, millest suuremaid ruumiosi ei suudeta teadulikult kirjeldada, nimetatakse välimiseks nähtavushorisondiks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
