REFERAAT Elektrienergia tootmine, tarbimine ja ülekanne 2009 Elektrienergia tootmine Maailma elektrienergia tarbimine suureneb pidevalt ning selle rahuldamiseks on vaja toota aina rohkem energiat. Elektrienergia tootmise hulgast saab aimu kui vaadata näiteks 2007. aasta andmeid, kui terves maailmas kokku toodeti 19.02 trilliont kWh energiat. Elekter rahuldab vaid 40-45% kogu energiavajadusest. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse peamiselt kolme eri liiki energiaallikaid soojuselektrijaamad (63%), hüdroelektrijaamad (19,3%), tuumajaamad (17,3%). Alternatiivenergiat kasutatakse maailmas
Elektrienergia tootmine, tarbimine ja jaotamine Eesti näitel SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................lk.3 ELEKTRIENERGIA TOOTMINE..........................................................lk.4 1.ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.................. lk.4 1.1.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE VEE ABIL...............................lk.4 1.2.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE TUULE ABIL......................lk.4-5 1.3.PÄIKESEENERGIA.......................................................................lk.5 1.3.1.PÄIKESEPANEELID EESTIS....................................................lk.5 ELEKTRIENERGIA TARBIMINE.........................................................lk.6 KILINGI-NÕMME JA RIIA ÕHULIIN..................................................lk.7 SISSEJUHATUS Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades, selleks muudetakse mingit teist liiki
..................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA........................................4 2. TUUMAENERGIA.................................................................................................................5 3. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.......................................................6 3.1. Elektrienergia tootmine vee abil ehk hüdroenergia....................................................6 3.2. Elektrienergia tootmine tuule abil ehk tuulenergia....................................................7 3.3. Päikeseenergia............................................................................................................8 .................................................................................................................................................8
Energia tootmine Hüdroenergia · Hüdroenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. · Hüdroelektrijaama energiaallikaks on liikuv vesi. · Tavaliselt ehitatakse hüdroelektri- jaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektri- generaatoritega · Ehitamine on aeganõudev ja kulukas Päikeseenergia · Energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast . · Päikese ümbruses on päikese kiirgusenergia tihedus umbes 1,3 kW igale kiirguse suunaga risti oleva pinna ruutmeetrile. · Tegelikult maapinnale langeva päikese kiirguse intensiivsus sõltub kellaajast, öö ja päeva vaheldumisest, pilvisusest, õhu keemilisest koostisest, tolmu sisaldusest jne. · Päikeseenergia kasutatakse koostöös teiste energiaallikatega, mis peavad katma tarbijate energiavajadused siis, kui päike ei paista või kui tarbijate vajadus on suurem kui päikesekiirgus anda suudab. Soojusenergia
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
lõhustumises neutronite toimel praktikas kinnituse A. Einsteini kuulus energia ja massi ekvivalentsuse põhimõte. Kuigi II Maailmasõja tõttu oli eesmärgiks tuumapommi tarvis plutooniumi tootmise seadme loomine, kinnitas selle katse edu ühtlasi rahumeelse tuumaenergia võimalikkust. Tuumareaktorite põlvkonnad Tulevik Rahvastiku kasvu, majanduse arengu ja industrialiseerimise kombineerumine maailmas tähendab globaalse energiatarbimise kasvu. Jätkub soojusjaamadest saadava energia tarbimine ja seda tõusvas joones. See tähendab ühtlasi kasvuhoonegaaside emissiooni kasvu. Mitte miski ei suuda seda kahandada. Laiaulatuslikus keskkonnakontekstis on tuumajõu kasulikkuses veendunud paljud valitsused, esmajoones arengumaades. IAEA teeb koostööd paljude selliste maadega, et teostada ulatuslikku energiaplaneerimist koos energiaallikate suhtelise hindamisega ja nende mõjudega tervisele ja keskkonnale. IAEA abistab oma
need on ? 4 a. Lisa energialiigid . 40% nafta- taastumatu energialiik, 28% maagaas-taastumatu energialiik, 5% hüdroenergia-taastuv energialiik Prantsusmaa, Poola, Norra elektrijaamad Põhjendage kahte erinevust Suurbritannia elektritootmises 1980. ja 2002.a- keskkonna nõuded on karmistunud, tuumaelektrijaamade osatähtsus on kahekordistunud, tarbimine kasvanud Milliseid kütuseid kasutatakse Suurbritannia soojuselektrijaamades ?- naftat, maagaasi, kivisütt. Millised tegurid mõjutavad soojus- ja tuumaelektrijaamade paiknemist Suurbritannias ? – tuumaelektrijaamad- paiknevad eelkõige tarbija lähedal. Miks on Jaapanis palju tuumajaamu, kui seal esineb palju maavärinaid ?- odavaim lahendus- Austraalia Muutused ja nende põhjused elektritootmises.- taastuvaid energiallikaid kasutatakse rohkem, kuna on keskkonna
ammendumise tõttu. Samuti kaasneb sellega lubamatult suurte nn kasvuhoonegaaside koguste paiskumine atmosfääri, mis põhjustab kliima soojenemist. Teiseks, alternatiivsed ehk nn taastuvad energialiigid hüdro-, tuule-, biokütuse- ja päikeseenergia on küll väärtuslikud abimehed energeetikas, kuid nad ei suuda tõusta kõrgemale kõrvalosatäitja rollist. Põlevkivist saadakse umbes 90% elektrienergiast. Eestis kasvab elektrienergia tarbimine 2% - 3% aastas. Kui põlevkivi tootmine peaks lõppema, siis ei ole võimalikult palju elektrienergiat, et tarbijaid rahuldada. Seega püstitatakse tööhüpotees, et tuumaelektrijaama rajamine Eestisse oleks üks kõige reaalsemaid alternatiive põlevkivienergeetikale. Uurimustöö eesmärgiks on teada saada, kas tänapäevased tuumaelektrijaamad on ohutud ja keskkonnasõbralikud ning kas tuumajaamade tegevus on turvaline. Püütakse välja selgitada,
Kõik kommentaarid