Sparta ja Ateena – Kas erinevad mentaliteedid ? (0)

Sparta ja Ateena – Kas erinevad mentaliteedid ?
Ateena ja Sparta olid kaks kõige suuremat linnriiki ehk polist kunagistel kreeka aladel. Sparta loodi 9. sajandil eKr. Peloponnesose poolsaarele Lakoonika maakonda ning hiljem levis see sealt edasi ka Messeenia maakonda ja Ateena loodi 5. sajandil eKr. Atika maakonda.
Sparta polisel oli tähtsamal kohal sõjakus ning kultuuri arendamisega sootuks ei tegeletudki. Kuigi erinevalt Ateenast koolitati Spartas ka naisi füüsiliselt, muutes sellega ühiskonna turvalisemaks andes võimaluse osata kõigil end kaitstat. Takistuseks oli aga vaimne aren, mis Ateenas oli tähtsal kohal ning minu meelest oli taoline suhtumine ka õigem kuna muudkui sõjale mõeldes muutub ühiskond ilmetuks ning pingeliseks. Tänu kodanike koolitamisele Ateenas on tänaseni säilinud rohkelt tol ajal valmistatud kunsti ning ka kombeid ja stiile on jõudnud meieni ja muutunud nii tavaliseks et ei pane tähelegi.
Kasvatus, mis Sparta poistele tehti, meeldis mulle isegi rohkem kui Ateenas. See oli küll kohati julm , võttes poisid emalt 7 aastasena ära, kuigi muutes nooruki edasise elu mingil määral põnevamaks, andes talle uued sõbrad, kes olid kui pere eest ja arenemise sõjaväelaagrites, andes neile eluaegse koolituse olla kartmatu ja julge ning elu lõpuni oma riiki kaitsta. Ateenas oli poistel võimalik aga kodus elada ning ise koolis käia, kus õpetati peale füüsiliste harjutuste ka lugemist, kirjutamist ja arvutamis , seaeljuures vaid rikkamad said veel edasi õppida muusikat, tantsu, sporti ja kõnekunste. Alles 18- 20 aastasena pidid noorukid läbima kaitseteenistuse, mis oli ka üks suurimaid sõjalisi tegevusi poiste arengul. See oli ka põhjus miks jäi Ateena jalavägi Sparta omale sammu alla, kuigi Ateena asukohast tingitud oli seal tugev merevägi. minu arvamuse järgi oli jalavägi siiski olulisem kuna paljudes olukordades tuli laevadega liikumine ning sõdimine sootuks takerduseks edu piirates.
Riigikorraks oli Spartas aristokraatlik ja Ateenas kohati vahelduv. Ateenas võis kohata nii türanniat, aristokraatiat kui ka demokraatiat, mis oli 5. sajandil eKr. Demokraatia sai Ateenas võimalikuks tänu haridusega kodanikele ning mulle meeldis ka selline riigikord rohkem kuna poliitika üle otsustab sel juhul rahvas erinevalt Spartas, kus poliitika üle otsustas geruusia 30 liikmeline vanematekogu . Sparta heaks küljeks oli muidugi see ,et polise eesotsas oli kindel ja ustav valitseja, kes korda hoidis, kuigi elanikuna ei olnud kuidagi võimalik oma soove täide viia ning elu paremaks teha.
Kokkuvõtteks on nii Sparta kui ka Ateena polises häid ja halbu külgi, kuigi mulle meeldis siiski rohkem Ateena. Ateenas ei mõeldud muudkui sõjale ning tegeleti rohkesti nii enda kui ka ühiskonna arendamisele, mis muutis sealse elukeskkonna palju lõbusamaks ning pingevabamaks.