Elektriväli ja vaakum (0)

Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikm�ju uurimisega. Torsioonkaal e. v��ndkaal. Laetud kehade vahel m�juv j�ud on p��rdv� imeline kehade vahekauguse ruuduga ( F= const /r ruudus ) Erinevalt laetud kehade vahel m�juv j�ud on v� rdeline laengute korrutisega ( F=const q ruudus) Positiivne j�ud-�hele laetud kehale m�juv j�ud. negatiivne- suunatud teise keha poole. Vaakumi kuju : ( k=9 x 10 astmes 9 x N x m ruudus/c ruudus)......SI s� steemis avaldatakse ta aga sageli kujul kus suurust nim elektrikonstandiks. VAAKUM -mingis aines m�jub kahe laetud keha vahel alati v� iksem j�ud kui vaakum. e= F null/ F V�LI VASTASTIKM�JU V�HENDAJA- j�u tekkimise v� imalus . KAUG- L�HIM�JU- vahendaja liigub l�pliku kiirusega, seega ta on olemas. �ks v�li ei sega teist. Elektromagnetv�li ja gravitatsiooniv�li pole ruumis piiratud. Laengut Q omava keha elektriv �li kui aktiivne keskond, mille tihedus muutub. Seal kus v�li on tugevam, m�jub teisele kehale laenguga q suurem j�ud. Kogu silmade kaudu saadav info j�uab meieni valguse vahendusel, mis levib kui ELEKTROMAGNETLAINE.(mis kannab endas enrgiat) ELEKTROSTAATILINE V�LI, V�LJATUGEVUS. Elektrostaatiline v�li- teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikm�ju. Elektriv�ljatugevus e. E- vektor n�itab, kui suur j�ud m�jub selles v�ljas �hikulise positiivse laenguga kehale. F-j�ud, q-keha laeng saame E. (E=F/q) Positiivse punktlaenguga v�ljatugevus on positiivne, negatiivsel negatiivne. positiivse laenguga keha korral e-vektor suunatud sellest kehast eemale. negatiivselt laetud keha elektriv�lja e-vektor on suunatud keha poole. V�ljatugevuse �hikuks on 1 njuuton kuloni kohta ( 1 N/C) Raskusv�lja tugevuseks on vaba lagnemise kiirendus. Elektriv�ljas kehtib SUPERPOSITSIOONPRINTSIIP e. liitumise p�him�te. (e. v�rdub laengute s�steemi v�ljatugevus �ksikutest laengutest p� hjustatud v�ljatugevuse vektoriaalse summaga ) Lihtsalt e-vektoreid tuleb liita. ELEKTRIV�LJA J�UJOONED. Elektriv�lja j�ujoon on m� tteline joon, mille igas punktis on e- vekto suunatud piki selle joone puutujat. Raskusj �u v�lja nim. HOMOGEENSEKS .-selle v�lja j�ujooned on omavahel paralleelsed sirged , mille vahekaugus ei muutu. T�� ELEKTRIV�LJAS, POTENSIAALNE ENERGIA. T��=j�u ja nihke korrutis. Potensiaalne energia- v�li, milles t�� ei s�ltu liikumistee kujust .On tingitud keha vastastikm�just teiste kehadega v�lja vahendusel. Potensiaalse energia loomulikuks nulltasemeks on maapind. �hesugust potensiaali omavate elektriv�lja punktide hulka nim. ekvipotensiaalpinnaks.(seal kus selle vahekaugus v�ike, seal elektriv�li tugev)