Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab tagasi 77% Päikese valgusest Üks Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, üheks pöördeks kulub 243 maist ööpäeva Kõige kuumem planeet päikesesüsteemis, keskmine temperatuur planeedil umbes 500°C Õhurõhk Veenusel küündib umbes 90 atmosfäärini, nii suur rõhk valitseb ka 1 km-i sügavusel Maa ookeani põhjas Veenuse atmosfääri koostis Süsihappegaas, CO2 (96,5%) Lämmastik, N2 (3,4%) Vingugaas (CO) Vääveldioksiid (SO2) veeaur Veenuse pilved Pilved on kollakasvalged Pilved liiguvad pöörlemisele vastassuunaliselt umbes 350 km/h, tehes täistiiru 100 tunniga ehk ligi 60 korda kiiremini kui planeet ise Pilvkate on mitmekihiline Põhiline pilvekiht on umbes paarkümmend km paks, ulatub 60-70 km kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter
Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Terasesse lisatakse ka teisi keemilisi elemente nagu : · Kroom · Lämmastik · Mangaan · Molübdeen · Nikkel · Nioobium · Tantaal · Titaan · Vanaadium · Vask · Volfram Terase ajalugu Esimesed terased loodi nähtavasti kogemata, kui raudmõõkade toorikuid kuumutati söeääsis. Oletatavasti leiutasid terase halübid, Musta mere kagurannikul elanud rahvas Väike-Aasias. On oletatud, et selle rahva nimest tuleb terase kreekakeelne nimi chalyps. Terast saadi rauda sütel kuumutades, jahutades ja lõõmutades. Teras on rauast paremini
ORGANISMIDE KOOSTIS 1. a) Hapnik (O), Vesinik (H), Lämmastik (N) b)ateroskleroos (veresoonte lupjumine ) on sageli põhjustatud kolesterooli püsivast liiast veres. c)aminohappejäägid valgu molekulist on seotud peptiid sidemetega. d) mekleotiid koosneb 1) lämmastikualusest 2)viiesüsinikulisest suhkrust 3)ühest fosfaatrühmast e) loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. f)valgu premaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust.
fosforit, 50% kaaliumi. 1 tonni kvaliteetse veise sõnnikuga viiakse mulda 1. aastal omastatavaid toiteelemente järgmiselt: N 1,25 kg; P 0,4kg; K 2,5kg. Orgaaniliste väetiste otsemõju leiame vastavalt kultuurile planeeritud orgaanilise väetise normi kaudu, võttes aluseks toiteelementide üldsisaldust ja nende kasutamis koefitsent esimesel aastal. Lämmastiku, kaaliumi ja fosfori vajadus lihtsustatud bilansi meetodil on esitatud tabelites. (Tabel 2. Lämmastik väetiste vajadus lihtsustatud bilansi meetodil) Välja nr. Kultuur ha Hu% Saak St Km X N vajadus t/ha (kg/ha) (St*Km) kokku kg Välja nr. Kultuur ha Hu% Saak St P-tarve Km X P vajadus
anaeroobse töötlusega. Fosfori bioloogiline sidumine toimub reovee bioloogilisel puhastamisel, kus luuakse vahelduvalt anaeroobne ja aeroobne keskkond, mille tulemusena fosfaadid akumuleeruvad baktermassis ja kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga. Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Ammooniumioonid hapenduvad autotroofsete bakterite toimel, see on nitrifikatsioon ehk ammoonium läheb nitritioonideks (NO2-) ja seejärel nitraatioonideks (NO3-). Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. 12. Jäätmete definitsioon ja liigitamine Põhimõtteliselt on jäätmed kõik esemed või ained: a) mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata; b) millele ei leita edasist kasutust. Neli põhigruppi: - olmejäätmed ja segamajandusjäätmed; - tootmisjäätmed;
vedeldielektrikusse sattunud või tahke dielektriku pooridesse tunginud vesi tunduvalt dielektriku omadusi. Vee molekul on väga väike , seepärast võib see kergesti tungida väikse polaarsusega materjalidesse, Niiskuskindluse parandamiseks kaetakse tahked isoleermaterjalid mittemärguvate lakkide ja glasuuridega. 2. Isoleermaterjalid ja nende kasutamine 2.1 Gaasid Isomeermaterjalidena leiavad kõige rohkem kasutust õhhhk, lämmastik ja elegaas. Tihti isoleermaterjalidena kasutatavatel gaasidel ka teisi funktsioone, näiteks jahutamine. Kõige sagedamini on gaasilisek sdielektrikuks õhk. Õhk on isoleermaterjaliks näiteks õhuliini juhtmete ja mitmesuguste kõrg- ja madalpingeseadmete voolujuhtiovate osade vahel. Sageli on õhk samal ajal ka jahutavaks keskkonnaks ja õhklõlitites elektrikaart kustutavaks keskkonnaks.Õhu elektriline tugevus ei ole suur, seepärast on kõrgepingeseadmetes
aine. Need on mehhaaniliselt tundlikud, nii et vedela hapnikuga märjaks saanud asfalt võib detoneeruda ülesõitmise või pealeastumise tagajärjel. Et hapniku keemistemperatuur on kõrgem kui õhu teisel põhikomponendil lämmastikul, kondenseerub ta õhu vedeldamisel kergemini: õhk hakkab kondenseeruma temperatuuril 191 Celsiuse kraadi, ja tekkiv vedelik on rikastatud hapnikuga, mida seal on 48%. Mis tahes koostisega vedela õhu auramisel aurab valdavalt lämmastik ja järelejääv vedelik rikastub hapnikuga; ka võib vedel lämmastik või õhk kokkupuutel õhuga õhust hapnikku juurde kondenseerida. Seetõttu on vedel õhk kokkupuutel põlevainetega ohtlik. Hapniku kasutamine Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus (21%) on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%-ni, siis tekivad eluohtlikud seisundid. Kuid ka suurem hapnikusisaldus on ohtlik.
Loodusreservaadis on keelatud: igasugune majandustegevus ning loodusvarade kasutamine; inimeste viibimine, v.a. järelvalve-, teadus- ja päästetöödel. Sünökoloogia populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid uuriv ökoloogia haru. Lämmastikuringe - on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. Põhiline osa (umbes 78%) maakera atmosfäärist koosneb lämmastikust. Atmosfäärne lämmastik on bioloogiliselt piiratud kasutusega, põhjustades lämmastiku vajakajäämist erinevates ökosüsteemides. Lämmastikuringe pakub erilist huvi ökoloogidele, sest lämmastiku kättesaadavus mõjutab ökosüsteemide võtmeprotsesse, hõlmates primaarproduktsiooni ja lagunemist. Inimtegevus, nagu fossiilsete kütuste põletamine, lämmastikväetiste kasutamine ja lämmastiku eraldumine heitvette, on suurel määral aidanud kaasa lämmastiku dünaamilisele ringlemisele.[1]
kõige kaugem planeet. Oma 248 aasta pikkusel teekonnal ümber Päikese läheneb ja kaugeneb Pluuto Päikesest , nii et lähima ja kaugeima asendi vahe on pikkusel võrdeline Uraani ja Päikese vahemaaga. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Suve saabudes Pluutole aurustub külmunud lämmastik planeedi pinnal ja moodustab ajutise atmosfääri. Talvel aga külmub lämmastik uuesti ning langeb pinnale tagasi. Seega ei saa talve saabudes rääkida ilma halvenemisest, Pluutol kaob ilmastik hoopis. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Pluuto läbimõõt määrati 1980. aastate lõpul, mil Maalt vaadatuna Pluuto ja Charon teineteist kordamööda varjutasid. Läbimõõduks saadi umbes 2200
1.Sissejuhatus Ülejäägid koosnevad söömata jäänud kala graanulitest, fekaalmaterjalist ja erinevatest osakestest ,mis sisenevad tanki koos veega. Kala jääke võib iseloomustada kui tahket osa kalafarmi reoveest. See kui palju vees on kala jääke sõltub süsteemidest, mida kasutatakse ,et eraldada tahkeid osasid. Kasvatatavale kalale antakse graanultoitu ,et tagada maksimaalne kasv. Toidud koosnevad toitainetest nagu näiteks lämmastik, fosfor ja teised elemendid. · Kala farmide heitvees sisalduvad fosfor ja lämmastik põhjustavad veekogude eutrofeerumist. · Kala jääke saab eraldada veest mehaaniliste filtritega või settekaevudega. · Seda eraldatakse et vastata tingimustele,mis on ettenähtud heitveele. · Samuti eraldatakse seda ringlevast veest ,et säilitada kalade kasvuks tervislikke tingimusi . · Kalajäägid võivad sisaldada kahjulikke aineid ,lisaks
1. Mida mõistetakse meteoroloogiliste protsesside ja nähtuste all? Maa atmosfääris toimuvad mitmesugused füüsikalised protsessid ja nähtused, nagu kiirguse neeldumine ja hajumine, õhu soojenemine ja jahtumine, vee aurumine ja kondensatsioon, udu ja pilvede tekkimine, sademed, õhu liikumine, elektrilised, optilised, akustilised nähtused. 2. Mis on ilm? Ilm on atmosfääri olek mis pidevalt muutub. Antud momendil iseloomustab ilma meteoroloogiliste elementide kompleks. Ilma mingis ajavahemikus võib iseloomustada meteoroloogiliste elementide järkjärgulise muutumise kirjeldamisega v nende keskmiste väärtustega antud ajavahemikus. 3. Mida nimetatakse meteoroloogiliseks ehk ilmaelemendiks? Nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis iseloomustavad atmosfääri olekut. 4. Mis on meteoroloogia uurimisobjektiks? Uurib atmosfääri ehitust, omadusi ja seal toimuvaid füüsikalisi protsesse. 5. Mida mõistetakse kliimaõpetuse...
Maria-Julia Järv Kuld REFERAAT Õppeaines: ANORGAANILINE JA ANALÜÜTILINE KEEMIA Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: KT 11A Juhendaja: lektor Viiu Sillaste Esitamiskuupäev: __.__.____ Üliõpilase allkiri: _________ Õppejõu allkiri: _________ Tallinn 2016 SISUKORD 1.Üldine kirjeldus............................................................................................................ 4 2.Omadused................................................................................................................... 5 3.Kulla tootomisest ja kasutamisest............................................................................... 6 3.1.Kasutusalad...................
- Denitrifikatsioon bakterite vahendusel nitraatide redutseerimine gaasiliste produktideni (NO, N2O, N2) - Metaan tekib looduses: o vesinik + süsihappegaas o atsetaat Õhulämmastiku fikseerimine - õhulämmastikku esuudavad kasutada ainult prokarüoodid (nii bakterid kui ka arhed) - õhulämmastiku sidumine tähendab õhulämmastiku redutseerimist ammoniaagini - azot lämmastik - trifolii ristik - juuremügara teke (võib tulla eksamisse) - alnus lepp - gingko hõlmikpuu - hippophae astelpaju Aineringed Biogeokeemiline tsükkel - Biogeokeemiline tsükkel on biosfääris nii looduslike kui ka inimtekkeliste süsteemide vahel toimuv aine- ja energiaringe - Tselluloos moodustab peamise osa looduslikest polüsahhariididest
MITTEMETALLID Mittemetallideks loetakse elemente, mille välisel elektronkihil on neli kuni 8 elektroni ning mis reageerimisel metallidega käituvad redutseerijatena. Mittemetalli raadiused on väiksemad, kui metallidel ja nad hoiavad elektrone tugevamini kinni ehk nende elektronegatiivsused on suuremad. Üldised füüsikalised omadused: · halvad elektrijuhid (va. süsinik grafiidina) · toatemperatuuril valdavalt kas tahked või gaasilised (8A ehk vääris- inertgaasid 7A vesinik, kloor, fluor, 6A hapnik, 5A lämmastik) ainuke vedelmetall on broom, ülejäänud on tahked. · tihti molekulaarsed, kahe aatomolisi molekule moodustavad N, O, 7Arühm. · molekulaarsed on ka tahkena väävel ja fosfor, ülejäänud koosnevad ainult aatomitest (atomaarsed) · mittemetallid on reeglina halvad soojusjuhid va. teemant · kõik on tahkena rabedad · on kas molekul või aatomvõre Üldised keemilised omadused: kõi...
Atmosfääriks ehk õhkkonnaks nimetatakse maakera välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin atmosfäär pärineb kreeka keelest, kus atmis tähendab auru ja sphaire kera. Üldjuhul nimetatakse ükskõik millist planeeti või taevakeha ümbritsevat gaasikihti atmosfääriks. Meid ümbritsev õhk on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku, veeauru ning aerosoole. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsinikdioksiid. 2 Ülejäänud gaase esineb imevähe. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiriks 1000 1200 km, selleks on aluse andnud hämarikunähtused ja virmaliste vaatlused. Õhk paikneb Maa atmosfääris ebaühtlaselt. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Atmosfääri vertikaalne kihistumine: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja eksosfäär.
1.Füüsikaline nähtus füüsikaliste omaduste muutumine peegel kukub ja muutub kildudeks 2.Keemiline nähtus muutus, millega kaasneb nt raud roostetub keemiline reaktsioon 3.Puhas aine kindala koostisega aine, koosneb nt magneesium, hapnik, ainult ühe aine osakesest lämmastik 4.Segu mitme aine segu, koosneb vesi, süsihappegaas erinevate ainete osakestest 5.Filtreerimine tahke aine eraldamine lahusest nt kriidi ja vee filtreerimine filtri abil 6.Keemiline reaktsioon ainete muundumine teiseks nt süst + õhuhapnik aineks süsihappegaas 7
ELAVHÕBE – Hg Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, mille sümbol tuleb tema ladinakeelsest nimetusest Hydrargyrum. Elavhõbe asum perioodilisustabeli IIB rühmas ja 6. perioodis. Leidumine/saamine Elavhõbe oli tuntud juba Muinas-Hiinas, -Indias ja –Egptuses. Kuid looduses on elavhõbe siiski väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Elavhõbeda toodang maailmas on tugevasti langenud varude ammendumise tõttu. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Suurem osa elavhõbedast satub atmosfääri fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda allikaks...
HAPPED H2SO4 - hape ; väävelhape SO3 + H2O =H2SO4 Väävelhape on üks tugevamaid happeid. Kontsentreeritud väävelhape on tugev oksüdeerija. Kontsentreeritud väävelhape on raske õitaoline vedelik, mis seob tugevasti õhuniiskust. Väävelhape on üks tähtsamaid ja enamkasutatavaid happeid, olles lähteaineks väga paljudele keemiatööstussaaduste valmistamisel. (Nt.: mineraalväetised, lõhkeained, jpm.) SOOLAD NaCl sool ; naatriumkloriid ehk keedusool Keemiatööstuses on naatriumkloriid asendamatu tooraine. Ta on lähteaineks naatriumi, kloori ning nende mitmesuguste ühendite tootmisel.(Nt.: NaOH, HCl, jpt.) Naatriumkloriidi leidub looduses suurtes hulkades nii lahustunult merevees ja soolajärvedes kui ka tahke mineraali kivisoolana. Igapäevaelus kasutatakse keedusoola kõige enam toiduainete säilitamiseks ja maitsestamiseks. Ta kuulub loomsetele organismidele eluliselt vajalike ühendite hulka. Liigne soola kasutamine toitudes mõjub tervis...
Päike 1. Üldandmed. Päikese näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus on 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10 30 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K). 2. Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese "atmosfäär" koosneb kahe...
JAANA SISAS O13-9 RÜHM KESKKONNATEGURID ÕHUSAASTE Värske õhk on eluliselt oluline, hoidmaks enda ja lähedaste tervist. Õhusaastega puutuvad kokku suuremal või vähemal määral kõik Inimesed veedavad 90% ajast siseruumides, mistõttu on väga oluline, et ruumiõhu kvaliteet oleks hea. Siseruumide halva õhukvaliteedi põhjustest: on :ebapiisav ventilatsioon, erinevate materjalide põlemisjäägid ( tubakasuits.) ,vaipkatted, põrandakatted, puhastusvahendid ja nende jäägid pindadel, gaasiseadmed, ilutooted, liimid ,ja ka hallitusseened, lemmikloomad, toiduvalmistamine Peavalud, peapööritus, limaskestade ärritus ja paljud teised sümptomid on seotud saastunud siseruumide õhuga. Lisaks sellele võib saastatud õhus viibimine viia hingamisteede haiguste väljaarenemiseni. Tervisekaitseorganisatsioonid soovitavad siseruumide õhukvaliteedi parand...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖ NR.3 : SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE TULEB TEADA: 1. Mida uurib orgaaniline keemia? Miks kujunes orgaaniline keemia iseseisvaks teadusharuks? Orgaaniline keemia on süsiniku ühendite keemia, st. et see uurib süsinku ühendite ehitust, omadusi jms. 2.Millised on orgaaniliste ühendite koostiselemendid? Süsinikest ja vesinikest (viimasest üks või enam võivad olla asendatud mõne teise keemilise elemendiga või nende rühmaga). 3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust. SÜSINIK: C: +6| 2)4) 1s2 2s2 2p2 ergastumine 1s2 2s1 2p3 4 paardumata elektroni, järelikult moodustab 4 sidet. Süsinik on nelja valentne HAPNIK: O: +8|2)6) VESINIK: H: +1| 1) LÄMMASTIK: N: +7|1)6) 4. Mis on valents? Aatomi omadus keemiliselt siduda teisi aineid (moodustada sidemeid). Valentsi arvuline väärtus võrdub moodustuvate sidemete arvuga. Vastavalt tekkivate sidemete arvule nimetatakse sidet üksik-,...
valkude oksüdatsioon. valkude Fosfor on oluline luudele ja koostiselement hammastele ning Hapnik O Sissehingatav närvisüsteemile. Väävel õhk, valkude, kujundab valkude ruumilist rasvade, struktuuri. süsivesikute koostiselement Lämmastik N Valgurikkad toidud (liha, kala, muna, piimasaadused ) Fosfor P Juust, liha, pärm, teraviljatooted Väävel - S Liha- ja Vitamiinid
koostise muutumiseta. Seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased muutumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Tähtis looduses ,sest toimub kivmite peenestamine, kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest lõpuks savi.Reljeefi muutumine. 11. Mulla koostis: Mineraalained, orgaanilised ained(süsinik, lämmastik,väävel). Mulla ehitus: Kõduhorisont Huumushorisont-toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Väljauhtehorisont Sisseuhtehorisont-toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Lähtekivim-on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Gleistunud lähtekivim Kujunemine: Lähtekivimist-annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised
Hüdrosfäär on litosfäärist väiksema tihendusega ja vesi on liikuvam kui kivimid litosfääris. Muutused toimuvad kiiremini. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Sügavaim koht u. 11km. Atmosfäär-ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Ulatub 1000-1200 km-ni. Õhk on kõige liikuvam, lahustudes vees, tungides mulla vahele ja kivimite lõhedesse. Atmosfäärist pärineb hapnik, mida hingates käivitub elusolendite energiavarustus ja lämmastik on taimede toitaine. Biosfäär-Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaaniliste ainete süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. (Ruumilises mõttes hõlmab biosfäär hüdrosfääri ja litosfääri pindmised ning atmosfääri alumised kihid ning kogu pedosfääri. Hapnik - Energia tootmiseks rakus Co2 fotosünteesiks, mõned bakterid, vetikad H2o talitlustel vajaminev aine kõigil organismidel
ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Ained koosnevad aatomitest ja molekulidest: orgaanilised ja anorgaanilised. Peamised keemilised elemendid elusorganismides on O, C, H, N. Peamised anorgaanilised ühendid: vesi, anorgaanilised soolad. Peamised orgaanilised ühendid: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. keemiline arvud iseloomustus: ehitus, asukoht, funktsioonid element või jaotus, näited ühend süsinik (C) Inimeses 70 kg Evolutsiooni keskne bioelement. struktuurne orgaaniliste kohta u. 16 kg Orgaaniliste ainete koostises ainete koostiskomponent; (lihastes rohkem lipiidides, süsivesikutes, CO2-s, mis on vajalik kui luudes) nukleiinhapetes jm. Võib piklikajus hingamiskeskuse ...
Peale lageraiet suurenes netomineralisatsioon olles 80 kg ha-1 aastas. Mitu korda suurenes netomineralisatsioon lageraie järel? 80:8=10 korda Kui mulla pH oli 3,2, milline võiks olla N kadu denitrifikatsiooniga? Vastus: Kui pH alla 5,0 on nitrifikatsioon pärsitud. N kadu denitrifikatsiooniga on olematu(denitrifikatsiooni ei saa toimuda), sest mulla pH on 3,2. 3. Hall-lepiku aastane netomineralisatsioon oli 140 kg N ha-1 ja netonitrifikatsioon 100% ehk kogu taimedele omastatav lämmastik võeti üles nitraadina. Kui palju netoproduktsiooni kg ha-1 aastas kulus nitraatlämmastiku omastamiseks? Produktsiooni keskmine C% on 50%. Ühe g nitraatlämmastiku assimileerimiseks on süsiniku kulu: Assimileerimiseks 0,34 g C/g N Redutseerimiseks 1,72 g C/g N KOKKU 2,06 Vastus: C kulu= 140*2,06*2(produktsiooni keskmine C 50%)= 576,8 kg NPP ha-1 a-1 Sümbiontse sidumise korral N: N kulub 10 kg C/gN C kulu= 140*10*2= 2800 kg NPP ha-1 a-1 4
tööomadustega ja keskkonnasõbralikumad. Pneumaatilised lahendused: · Sisepõlemismootor töötab gaaside soojuspaisumise jõul. Saadud energia muudetakse mehaaniliseks energiaks. · Kesklukustus on küll ise paigaldatud aga selleski kasutatakse nii vaakumit kui õhurõhku. Uksed avatakse rõhuga ja suletakse vaakumiga. · Rehvid Kasutusel on enamjaolt õhk.On kasutusel ka lämmastik, kuna see on temperatuuri kõikumistele palju neutraalsem. Õhu miinuseks on see, et soojemas keskkonnas rehvirõhk tõuseb ja jahedas keskkonnas rehvirõhk väheneb. Seetõttu on meil ebaühtlane rehvi kulumine ja suurem keskkonna saastamine. Kasutatud kirjandus: · ,,Pneumaatika ja hüdraulika" konspekt · http://www.priidu.pri.ee/fiat/search.php?mode=results · http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autoosad/roolivimendi.html · Fiat 127 .pdf
vaba ruumi nagu metalli kristallis, kus elektronid saaksid vabalt liikuda). Mis siis iseloomustab mittemetalle? · Nende ehitusest tulenevalt ükski mittemetall ei ole hea elektri- ega soojusjuht (välja arvatud süsiniku allotroop grafiit). Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest. Lisa! · Kui metallid olid enamasti tahked ained, siis mittemetallid on enamasti gaasid (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka vedelikud (broom) ja tahked ained (väävel, süsinik, räni, jood jne). · Kuigi mittemetallilisi elemente on võrreldes metallidega vähe, on nende omadused väga erinevad ja üldistada on raske. Eelnevale võib lisada veel, et mittemetallilised elemendid võivad esineda mitme lihtainena. Sellist nähtust nimetatakse ALLOTROOPIAKS ja neid erinevaid lihtaineid nimetatakse ALLOTROOPSETEKS TEISENDITEKS. ALLOTROOPIA:
Henry Cavendish Autor Klass: 11 Tutvustus Henry Cavendish oli inglise keemik, vesiniku avastaja. Henry Cavendish sündis lord Charles Cavendishi ja Ann Gray pojana. Tema isapoolne vanaisa oli William Cavendish, teine Devonshire'i hertsog ning emapoolne vanaisa oli Henry Grey, esimene Kenti hertsog. Cavendish õppis Cambridge'i ülikoolis 17491753, kuid ei lõpetanud seda. Varaka mehena sisustas ta endale seejärel labori ja raamatukogu Londonis ja pühendus teadusele, eeskätt loodusteadustele, vältis meelelahutusi ja vastuvõtte. Raha ta teadusega ei teeninud. Teadustegevus Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" ehk vesiniku. Avastust kirjeldas ta teoses "Katsed kunstliku õhuga" (1766). Seetõttu peetakse teda üldiselt vesiniku avastajaks, kuigi alles ...
Naftaga seotud globaalsed ja regionaalsed probleemid Veera Jegorova 123470 KATB11 Sisukord Mis on nafta? Nafta tootmine ja kasutamine Naftareostus Naftareostuse mõjud Naftareostuse likvideerimine Kokkuvõte Mis on nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis: süsinik, vesinik, väävel, lämmastik, hapnik. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid , nafteenid ning aromaatsed ühendid. Naftaleiukohad: Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes,Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel, Rosebanki naftamaardla Suurimad naftatootjad (järjestatult 2004. aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas):Saudi Araabia 10,37, Venemaa 10,26, Ameerika Ühendriigid 8,69, Iraan 4,09, Mehhiko 3,83 Nafta tootmine ja kasutamine
sambliku elutegevuses? 3p Samblik on liitorganism. Mitme organismi koostöö võimaldab samblikel elada sellistes kohtades kus teised oragnismid ei tuleks toime. 6. Too vähemalt 2 näidet toiduainetest, mille tootmisel kasutatakse pärmseeni. 2p 1) alkohoolsete jookide valmistamisel, et kääritada suhkruid 2) taina kerkimisel 7. Saiataigna kerkimisel tekivad taigna sisse gaasimullid, mis gaas nendes mullides on? a) hapnik b) süsihappegaas c) lämmastik d) argoon 1p 8. Saiataigna sisse pandi suhkrut, nii et taigen oli täpselt parasjagu magus, ometi tulid saiad liiga magedad. Kuhu osa suhkrut kadus? 1p a) kuumutamisel suhkur laguneb b) suhkur lahustus ning polnud enam nii magus c) pärmseened sõid osa suhkrut ära d) pärmseente maitse varjutas magusa maitse 9. Mis hakkab pärmseente mõjul toimuma moosipurgis? 1p Moos läheb käärima. 10. Kust võivad pärmseened moosipurki sattuda? 1p
6)Soolade jaotus vesiniku järgi Vesinikku sisaladavad Vesinikku mitte sisaldavad CaSO4 CaHPO4 7)Soolade jaotus lahustuvuse järgi Lahustuvad Mitte lahustuvad LiSO4, KSO4 BaSO3, MgSO4 8)Määra aine klass, anna ainele nimi CaSO4 Sool, kaltsium sulfaat SO3oskiid, vääveltriioksiid Ca(NO3)2 sool. Kaltsium nitraat N2O5 di lämmastik penta oksiid Ba(OH)2 hüdro oks. baarium hüdro oks. HBr hape, vesinik bromiid hape Aatomi ehitus Aatomi keskel asub tuum, tuum koosneb positiivse laenguga prootonitest. (tuuma laeng) ja laenguta neotronitest. Tuuma ümber tiirlevad erinevatel kihtidel elektronid (need on neg laenguga) Tervikuna on aatomi laeng 0 Prootonite arv = elekronide arv = järje number = tuuma number Page 3
Vesiniku aatomid satuvad õmblusmetallis diffusiooni tagajärjel dendriitide ja mittemetallsete lisandite vahele, ühinedes seal molekulideks ning moodustavad tühikuid. Kiirel jahtumisel tekivad praod. Vesinik põhjustab teatud juhtudell kesk- ja kõrgsüsinikteraastel vesinikpragude teket. Vesinikpragude üheks põhjuseks on vesiniku suurenenud lahustuvus kamma rauas, võrreldes alfa rauaga, mida suurendab legeerimine Mn ja Ni- ga. LÄMMASITKU MÕJU. Atomaarne lämmastik esineb rauas nitriidide Fe2N ja FeN kujul konsertatsiooniga o 0,065%. Kõrgetel o temperatuuridel tekivad räni- ja mangaannitriidid, mis on püsivad temperatuuridel üle 1500 C SiN ning 1300 C MnN. Sõltuvalt jahutumiskiirusest võib lämmastik osaliselt või täielikult eralduda.
Mulla tahke Mulla lahus Juur Taime maapealne faas osa Joonis 3. Toitainete omastamis- skeem. Toitaineid saab taim peamiselt juurekaudu, kuid taim on võimeline omastama toitaineid ka juure väliselt (lehed). Juureväline toitumine on suhteliselt väikse tähtsusega ja seda kasutatakse eelkõige mikroelementide puuduse korvamiseks taimel. 1. Lämmastik (N) Lämmastik on rakutuuma, protoplasma, klorofülli ja assimilatsiooniproduktide jt. koostisosa, soodustab vegetatiivset kasvu, eeskätt lehtede ja võrsete moodustamist. Madalatel temperatuuridel omastab taim nitraatlämmastikku /NO3/ halvemini kui ammooniumlämmastikku. Õhustatud muldades omastatakse paremini ammooniumlämmastikku, hapnikuvaestes muldades omastatakse ainult nitraatlämmastikku. Lämmastiku omastamine sõltub ka mulla
Heintaime kasvatamiseks valitakse sellised heintaime liigid, mis annavad kõige suurema ja väärtuslikuma heintaime saagi. Kui kõrrelisi heintaimi väetada lämmastikuga kõiguvad nende saagid aastate lõikes tunduvalt vähem kui liblikõieliste saagid. See võib olla ka keskkonnale ohtlik. Jääb kasutamata liblikõieliste võime mügarbakteritena siduda õhu lämmastikku. Et see edukas oleks on vaja tunda heintaimede bioloogilisi omadusi. Liblikõielised heintaimed Kuna lämmastik on kallis ,siis on rohkem tähelepanu pööratudki liblikõielistele. Nad on pioneertaimed, mis kasvavad ''tühikutes'' kus ei ole teisi taimi. Eestis on levinum valge, punane ja roosa ristik, kuid valge ristik põldheinaks ei sobi, see on karjamaataim. Lutsern, ida kitsehernes, nõiahammas. Kõikidele eelnimetatud liikidele on iseloomulik sümbioos vastava liigi mügarbakteriga. Mis moodustavad juurte mügaraid. Mügarbakterid on võimelised omastama õhulämmastikku, millega taim katab oma
Toimub halogeenides. Side C-aatomi ja halogeeni vahel on polaarne. Halogeeni CH3-NH-CH3 dimetüülamiin CF3-CH3 (1,1,1 trifluoroetaan) Kõige lihtsam aminohappe näeb välja selline H2N-CH2-C(H)=O aatomil on neg. Osalaeng, C-aatomil pos. osalaeng Lämmastik on võimeline mod. Vaid ühte vesiniksidet CH2BR-CHCl-CH3 (1 bromo, 2 kloropropaan) CH3-NH2 metüülamiin/aminometaan
1. Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Atmosfääri tähtsus: Atmosfäär tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine. Võimaldab roheliste taimede elu (CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks). Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm (tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed) Tagab keskmise temperatuuri (looduslik kasvuhooneefekt) Kaitseb maad kosmiliste taevakehade ja UV-kiirguse eest. Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine). Koostis: Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele
Tuuma mass võrdub tuumaosakeste arvuga ehk massiarvuga A · Prootonite arvu tuumas nim aatominumbriks(Z),mis kajastub ka perioodilissüsteemis. 6. 1) alumiinium Al 9) kaalium K 17) raud Fe 25) väävel S 2) elavhõbe Hg 10) kaltsium Ca 18) räni Si 3) fluor F 11) kloor Cl 19) plii Pb 4) fosfor P 12) kuld Au 20) süsinik C 5) hapnik O 13) lämmastik N 21) tina Sn 6) heelium He 14) magneesium Mg 22) tsink Zn 7) hõbe Ag 15) neoon Ne 23) vask Cu 8) jood I 16) naatrium Na 24) vesinik H 7. Perioodilisustabeli koostamise aluseks on kaks põhimõtet: 1) keemilised elemendid reastatakse tuumalaengu kasvu järgi 2) elemendid rühmitatakse sarnaste keemiliste omaduste põhjal. horisantaalsed read ehk perioodid; vertikaalsed tulbad ehk rühmad Perioode on 7
Organimside koostis Üldine keemiline koostis Loodus koosneb anorgaanilistes ja orgaanilistes ainetest. Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, anorgaanilised ained esinevad põhiliselt eluta looduses. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises?
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Väetusplaan Kursuse töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS..............................................4 2.KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM................................................................................7 2.1Lubiväetiste kasutamine......................................................................................... 7 2.2Orgaaniliste väetiste kasutamine................................................
Ökosüsteemi süsinikuringe on avatud ehk mittetasakaaluline, kui süsinikku lisandub aineringesse ringevälistest allikatest (nt fossiilisete kütuste põletamisel), või kui süsinikühendeid väljub aineringest organismidele kättesaamatusse vormi (nt orgaaniliste setete või turba moodustamisel). 18. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, tema lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Tehnikas on kasutatav ammoniaagi süntees kõrge rõhu ja temperatuuri ning katalüsaatori toimel. 19. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab endas fosfori ühendite ringlust litosfääris,
toimuda vaheühendi abiga, mida ensüüm võimaldab. Peamised vitamiinid ja nende koensüümi vorm: Tiamiin(B1) Tiamiin pürofosfaat on oluline süsiveskute metabolismis, alfa-ketohapete dekarboksüleerimisel, alfa-hüdroksüketoonide sünteesis ja degradatsioonis Niatsiin(PP) Nikotiinamiid adeniindinukleotiid(NAD+) ja fofosfaatvorm (NADP+) soodustavad elektronide ülekannet, kuna nikotiinamiidi ringi kvaternaarne lämmastik toimib kui elektronide depoo Riboflaviin (B2) Flaviin-adeniin-dinukleotiid elektronide siduja Pantoteenhape Koensüüm A atsüülrühmad atsüülrühmade aktiveerimine ülekandeks nukleofiilse ataki abil Püridoksiin (B6) Püridoksaalfosfaat (aminorühmade moodustamine) Kobalamiin(B12) 5´-Desoksüadenosüülkobalamiin (saab ainult loomsest toidust) osaleb rektsioonides, kus 1) toimub intramolekulaarne ümberasetus; 2) ribonukleotiidid taandatakse
ATMOSFÄÄR Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja toitaine taimekasvuks. Hapniku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismine elutegevuse käigus. Seda kasutavad organismid hingamiseks. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismde hingamise tagajärjel. Kõige rohkem veeuru on maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Troposfäär- on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Troposfääris leiavad aset peamised ilmastikunähused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuned ilm ja kliima. Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Stratosfäär- ulatub ligi 50km kõrgusele, ehk osooni osa, mis neelab ultraviolett kiirguse. Mesosfäär- enam osooni pole ja temp langeb langeb kiiresti, õhk on väga hõre. Termosfäär- Õhumolekule on ülivähe ja temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle plane...
GEOGRAAFIA KOKKUVÕTE ATMOSFÄÄR * atmosfäär õhkkond. Maad ümbritsev õhukiht. * õhk- gaaside segu Koostis: - N2 lämmastik 78% tekkinud organismide lagunemisel - 02 hapnik 21% - rohelised taimed fotosünteesivad seda - Ar argoon 0.93% - tekib radioaktiivsete ainete lagunemisel - CO2 süsihappegaas 0.03 % - hapniku põlemisel (hingamine ka!). kuna tal on suur soojusmahtuvus, hoiab sooja kinni põhjustab kliima soojenemist kui hulk suureneb ! Õhk sisaldab ka metaani CH3, vingugaasi CO, SO-,NO- ühendeid, tahkeid osi (tolm) ja veeauru (0.5-4%) Ehitus: jagatakse kõrguse muutumise järgi 4-ks sfääriks: 1
(joon.1.4) Joonis 1.4 Aniliin on miljon korda nõrgem alus kui etüülamiin, seepärast ei näita tavalised indikaatorid tema vesilahuses aluselist reaktsiooni. Hapetega moodustavad aniliin ja teised aromaatsed amiinid siiski ammoniumsoolasid sarnaselt alküülamiinidega. (joon 1.5) Joonis 1.5 Temperatuuri tõstmisel reageerib aniliin väävelhappega ning tekkib lämmastik ja aniliin muutub fenooliks. C6H5NH2+NaNO2+H2SO4= C6H5-0H + N2 +NaHSO4+H2O Kasutamine Aniliin on oluline keemiatööstuses. Tänapäeval toodetakse maailmas üle miljoni tonni aniliini aastas. Aniliini kasutatakse samuti polümeeride valmistamisel, temast saab värviaineid, ravimeid, kummivulkanisaatoreid, lõhkeaineid. Mürgituse sümptomid, esmaabi. Aniliin on väga mürgine. Tema mõjul muutub vere hemoglobiin methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku
Selgus, et Veenus ei olegi meie kaksikõde. Nüüdseks on teada, et Veenuse atmosfääris on 96,5% süsihappegaasi (selle molekulmass on 40, mis on 2 korda kõrgem kui Maa atmosfääril), 3,4% lämmastikku, vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Täpsemal analüüsil võib leida ka vesinikku, hapnikku ning mitmesuguseid vesiniku- ja väävliühendeid ning intergaase. Seega erineb sealne õhkkond oluliselt meie omast, mille põhilised komponendid on lämmastik (78,1%) ja hapnik (20,9%). Veenuse atmosfääri paksus on peaaegu sama kui Maal 10 km, kuid tihedus ning gaasimass on 90 korda suuremad. 45-75 km paksune pilvkate varjab täielikult Veenuse pinna. Veenuse pinnatemperatuur on 700 K. Atmosfääri ülaosas on see madalam. Millest on tingitud nii suur erinevus Maaga? Üks põhjusi on kindlasti see, et Veenus asub Päikesele lähemal. Kuigi selle üle veel vaieldakse, ollakse üsna veendunud ka teoorias,
Õhu koostis Lämmastik-78% Hapnik-21% Argoon-0,39% Süsihappegaas-0,03% Vesinik-0,01% Muu-0,03% Ülapiir 1000-1200 km Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi Suurim mõõdetud 57,8 kraadi Vähim mõõdetud -89,2 kraadi KLIIMATEKKETEGURID Esmased Päikesekiirgus-maa kaugus päikesest, orbiidi kuju, telje kallakus Maa karakteristikud- kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeah...
hüdrofoobsus- ainel puudub vastastikune mõju veega ensüüm- valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust. denaturatsioon- valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon- valk taastab struktuurid komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel 2. 1. elemendid, mida on kõige enam(makroelemendid)- hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik 2. elemendid, mida on vähem(mikroelemendid)- P, K, S, Cl, Ca, Na, Mg, Fe 3. elemendid, mida on üliväikestes kogustes-Zn, Cu, I, F 3. Rakus sisalduvad anorgaanilised ained: Vesi (80%), soolad, happed, alused orgaanilised ained: valgud(14%), lipiidid(2%), sahhariidid, nukleiinhapped(DNA, RNA), madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid(amiinid, aldehüüdid, alkohol jne.) 4. Vesi: a) ülesanded rakus- on lahustiks, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides, aitab
Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid5 või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Millest nafta koosneb? Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal lihtne, on molekulaarne koostis väga keeruline. Süsinik (82...87%) Vesinik (12...15%) Väävel (1,5%) Lämmastik (0,5%) Hapnik (0,5&) Omadused Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Mida suurem on nafta erikaal6, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks: rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem7 kui sügaval Maa sees olev nafta. Nafta tihenduse 1 Ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest. 2
Litosfäärist jõuavad vette ja mulda elustiku jaoks vajalikud mineraalained. Pedosfäär e. mullastik hõlmab maakore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee. Atmosfäär e õhkkond on MAAD ümbritsev õhukiht. Õhk on märksa väiksema tihedusega kui kivimid ja vesi. Pärineb hapnik, mida hingates käivitub elusolendite energiavarustus, ja lämmastik, mis on taimede toitaine.Biosfäär, kitsamas tähenduses biogeosfäär, on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, nind kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda vett ja õhku. Biosfäär on elu toimimisega seotud funktsionaalne sfäär. Elusorganismid ja eluta keskkond, nendevahelised suhted, energiavoog läbi süsteemi ja mineraalainete ringe moodustavad ÖKOSÜSTEEMI.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
