Atmosfäär - KONSPEKT (5)

GEOGRAAFIA KOKKUVÕTE
ATMOSFÄÄR
* atmosfäär – õhkkond. Maad ümbritsev õhukiht.
* õhk- gaaside segu
Koostis:
- N2 lämmastik 78% – tekkinud organismide lagunemisel
- 02 hapnik 21% - rohelised taimed fotosünteesivad seda
- Ar argoon 0.93% - tekib radioaktiivsete ainete lagunemisel
- CO2 süsihappegaas 0.03 % - hapniku põlemisel ( hingamine ka!). kuna tal on suur soojusmahtuvus, hoiab sooja kinni – põhjustab kliima soojenemist kui hulk suureneb
! Õhk sisaldab ka metaani CH3, vingugaasi CO, SO-,NO- ühendeid, tahkeid osi (tolm) ja veeauru (0.5-4%)
Ehitus: jagatakse kõrguse muutumise järgi 4-ks sfääriks:
1. TROPOSFÄÄR:
- kõige alumine kiht
- u 80% õhumassist
- poolustel 9 km, ekvaatoril 18 km paksune
- temperatuur langeb 6˚C 1 kilomeetri tõusu kohta
- KÕIK ILMANÄHTUSED: tuul, pilved , aastaajad jne
- troposfääri kohal (u 8-9km polaaraladel, u 11km Eesti kohal) on tropopaus – õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange
2. STRATOSFÄÄR:
- poolustel 9-55 km, ekvaatoril 18-55 km
- u 20% õhumassist
- temperatuur hakkab osoonikihi mõjul kõrguse suurenedes tõusma
- selles kihis on OSOONIKIHT - O3 – mis neelab soojust ning kaitseb UV-kiirguse eest
- õhurõhk on väga väike (100mb – 1 mb )
3. MESOSFÄÄR.
- 55-80 km kõrgusel
- temperatuur langeb, sest pole osooni
- rõhk on põhimõtteliselt olematu (0.0...)
- helkivad ööpilved
4. TERMOSFÄÄR:
- 80-85 km ... 1000 km
- temperatuur tõuseb, sest õhumolekule pmslt pole
- läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks
- VIRMALISED – Päikese tuul
* päikesekiirgus – elektromagnetlaineline lainetus .
* ultraviolettkiirgus – põhjustab päevitust, vähesel määral kasulik, muidu põhjustab nahavähki
* infrapunakiirgus – kannab edasi soojust. inimsilm ei näe
* albeedo – aluspinnalt tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusega
(nt tumedalt, niiskelt pinnalt peegeldub väga vähe tagasi – albeedo on väga väike)
Päikesekiirguse muutumine atmosfääris:
- Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus.
Osa neeldub, (neelavad osoon , veeaur, pilved) osa muundub soojusenergiaks.
- Maale jõuab ½ atmosfääri sisenenud päikeseenergiast. Osa jõuab otse maale, osa hajub pilvedes, jõudes maapinnani hajuskiirgusena.
Kogukiirgus = otsekiirgus + hajuskiirgus
- Maale jõudnud energiast osa neeldub – soojendab aluspinda . Osa peegeldub atmosfääri tagasi. Mida tumedam ja niiskem pind, seda enam neeldub.
Kiirgusbilanss :
Maa soojuskiirgus : mida Maa kiirgab eemale. Mida kõrgem on aluspinna temp. ja mida madalam õhu temp. seda enam kiirgab.
Atmosfääri vastukiirgus: atmosfäärist kiirgab soojus Maale tagasi
* EFEKTIIVNE KIIRGUS: Maa soojuskiirgus – atmosfääri vahekiirgus
Saab olla positiivne: Maa annab rohkem soojust ära, kui juurde võtab; negatiivne – maale jõuab rohkem soojust, kui ära annab.
* Kiirgusbilanss – maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe
Positiivne kb: maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui ta ise ära annab. Maapind soojeneb. Päeval on selline olukord tavaliselt.
Negatiivne kb: maapind annab rohkem kiirgusenergiat ära. Maapind jahtub. Öösel.
- Eesti aastane kiirgusbilanss on positiivne, negatiivne on ta vaid talvel.
Kokkuvõttes on maailma kiirgusbilanss tasakaalus, vöödniliselt on aga suured erinevused. (Kui oleks pos, siis kliima soojeneks põlemiseni, kui neg. siis jahtuks jäätumiseni)
* Kliima soojenemine- tänapäeval on põhjustatud maapinda jahutava kiirgusvoo nõrgenemisest, mitte kiirguse juurdevoolu suurenemisest, sest atmosfäär neelab rohkem Maa soojuskiirgust (mitte kuuma pole rohkem, vaid külma on vähem)
* Osooniaugud – kohad, kus osoonikiht on oluliselt hõrenenud. (Kui osoon puuduks täielikult, siis hävitaks UV-kiirgus kõik elava Maal.) Polaaraladel.
Osoonikhi hõrenemist põhjustab freoonide kasutamine (külmkappides, aerosoolid, konditsioneerides).
Tänapäeval on freoonide kasutamis vähendatud ning osoonikihi looduslikud kõikumised on taastumas .
* Kasvuhooneefekt – lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise kiirguse väljumine on takistatud ning see neeldub õhus. Õhus on peamiseks soojuskiirguse neelajaks kasvuhoonegaasid – süsihappegaas, metaan, naerugaas , aerosool jne. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess ja see on looduses kogu aeg toimunud. Kuna viimasel ajal on suurenenud CO2 ja metaani hulk, siis seostatakse kliima soojenemist kasvuhooneefektiga. Ilma kasvuhooneefektita oleks maa keskmine temperatuur mitte 15˚C vaid -18˚C.
* tuul – horisontaalne õhuliikumine, mis tekib rõhkude erinevusest õhus ning mida saab määratleda suuna ja kiiruse järgi.
Tuult mõjutavad:
* gradientjõud – õhurõhkude erinevusest tekkinud jõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale (mida suurem gradientjõud, seda tugevam tuul)
* Coriolisi jõud – maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud, mis on maksimaalne poolustel ning ekvaatoril puudub (Selle mõjul kanduvad põhjapoolkeral kõik liikuvad kehad paremale, lõunapoolkeral aga vasakule)
* hõõrdejõud - tuule kiirus maapinna lähedal väheneb, tuule suund muutub (nt puud ees)
Õhurõhu määramine põhjapoolkeral: sistes seljaga vastu tuult, käed laiali, siis madalrõhuala on vasakul veidi ees, kõrgrõhuala paremal veidi taga
4