Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mittemetallide esitlus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on mittemetall?
Mittemetallid
Mis on mittemetall? 
• Nimigi ütleb - ei ole  metall . Täpsemalt, 
mittemetall on lihtaine, millel ei ole 
metallidele  iseloomulikke  omadusi, nende 
väliselektronkihis on tavaliselt 4-8 elektroni.
Aga miks erinevad mittemetallid 
metallidest?
• Peamine põhjus on nende ehitus, kus kõik 
aatomid  on omavahel ühendatud (ei jää sellist 
vaba ruumi nagu metalli kristallis, kus 
elektronid saaksid vabalt  liikuda ).
Mis siis iseloomustab 
mittemetalle? 
• Nende ehitusest tulenevalt ükski 
mittemetall ei ole hea elektri- ega  soojusjuht  
(välja arvatud süsiniku  allotroop   grafiit ). 
Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja 
soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest.
Lisa!
• Kui metallid olid enamasti  tahked  ained, siis 
mittemetallid on enamasti gaasid (hapnik,  vesinik
lämmastik,  fluor , heelium jne) või ka vedelikud 
( broom ) ja tahked ained (väävel, süsinik, räni,  jood  
jne).
• Kuigi mittemetallilisi elemente on võrreldes 
metallidega vähe, on nende omadused väga erinevad ja 
üldistada on raske. Eelnevale võib lisada veel, et 
mittemetallilised elemendid võivad esineda mitme 
lihtainena. Sellist nähtust nimetatakse 
ALLOTROOPIAKS ja neid erinevaid lihtaineid 
nimetatakse ALLOTROOPSETEKS TEISENDITEKS.
ALLOTROOPIA :
• Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et 
sama keemiline element võib esineda mitme 
erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid 
vorme nimetatakse allotroopideks.
    
Näide allotroopiastst
• HAPNIK esineb kolme allotroopse teisendina:
a. Monohapnikuna (O), mis on väga ebapüsiv 
ning esimesel võimalusel ühinevad aatomid.
b.Dihapnikuks (meile tuntud hapnik, mida iga 
päev õhu  koosseisus  sisse hingame) - O2.
c. Trihapniku ehk osoonina O , mis on samuti 
3
väga ebapüsiv aine, lagunedes omakorda 
mono- ja dihapnikuks. Osoon on lõhnav ning 
sa võid tunda seda pärast äikest.     
SÜSINIK
• Süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4 elektroni ja 
ta moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset 
sidet. 
• Süsinik on looduses üsna laialt levinud element – 
maakoores massi järgi 13. kohal. Teda esineb ni  
ehe- dalt kui ka ühendites. Süsinikku ja tema 
ühendeid lei- dub looduses sageli suurtes 
kogustes (mitte hajutatult), ni  et nende tootmine ja 
kasutamine on lihtne. Kõik  elusorganismid  
koosnevad süsiniku ühenditest,samuti  nafta  ja 
maagaas. Väga süsinikurikkad on mõned loo- 
duslikud tahked kütused, eritikivisüsi. 
Leiukohad
• Antratsiit (parim tihe läikiv  must kivisüsi) sisaldab 
90–95%puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub 
looduses  teemandi  ja grafiidina. 
• Suur osa süsinikku on looduses 
süsihappesooladena–karbonaatidena.  Nendest  on 
kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3 ( lubjakivi  
ehk  paas ,marmor,kriit). Väiksem osa karbonaate 
on lahus- tunud kujul looduslikes vetes, näiteks 
kaltsiumvesinikkarbonaat Ca( HCO3 )2. 
Atmosfääris on peamine süsinikuühend 
süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 
0,03%(ruumalajärgi). Osa  CO2 on ka lahustunud 
vees. 
TEEMANT
• Teemant on tuntud kui väga kõva,rasksulav(üle 
3000°C),keemiliselt püsiv,ilus ja  haruldane   mineraal
Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna-
Ameerikas. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt 
vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku 
teistest  vormides  ülisuure rõhu ja kõrgetemperatuuri 
toimel. Teemant võibolla värvitu, sinakas,  kollakas ,  
must või läbipaistmatu.
Pilt teemantist:
GRAFIIT
•  Grafiiti  leidub looduses märksa rohkem kui 
teemanti . Ta on hallikasmustja läbipaistmatu, 
väga rasksulav, kuid üsna pehme. Grafiit 
lõheneb väga kergesti õhukesteks 
lehekesteks ning jätab karedale pinnale 
tumeda jälje,mis koosneb väikestest  grafiidi  
liblekestest. Erinevalt teemandist ja paljudest 
teistest mittemetallidest juhib grafiit elektrit, 
sellepärast peaks tema struktuuris leiduma 
vabu  elektrone. Õhukäes 
    kõrgel temperatuuril põleb grafiit nagu 
teemantki CO2-ks. 
Pilt grafiidist
Vesinik
• Ta on aatomi ehituselt kõige lihtsam element.
• Teda paigutatakse ni  IA kui ka VIIA rühma. Kõige 
õigem on ta paigutada mõlemasse rühma.
• Vesinik võib esineda mitme isotoobina ( isotoop  – 
sama  tuumalaeng , aga erinev massiarv).
 • Maailmaruumis (universumis) on vesinik kõige levinum 
element (tähed koosnevad enamasti ainult vesinikust).
Füüsikalised ja keemilised 
omadused
• Lõhnata, maitseta, värvusetu  gaas
• Keemistemistemperatuur -253 oC.
•  Molekulaarne  vesinik (H2)
•  Atomaarne vesinik (H) 
• Kasutamine
isotoop – sama tuumalaeng, aga erinev 
massiarv).
Tuntud ühendid:
• Vesi  H2O
• Hüdriidid NaH (naatriumhüdriid)
•  Vesinikperoksiid (H2O2)
Täidame
Töölehed!!!

Document Outline

  • Mittemetallid
  • Mis on mittemetall? 
  • Aga miks erinevad mittemetallid metallidest?
  • Mis siis iseloomustab mittemetalle? 
  • Lisa!
  • ALLOTROOPIA:
  • Näide allotroopiastst
  • SÜSINIK
  • Leiukohad
  • TEEMANT
  • Pilt teemantist:
  • GRAFIIT
  • Pilt grafiidist
  • Vesinik
  • Füüsikalised ja keemilised omadused
  • Tuntud ühendid:
  • Täidame
Vasakule Paremale
Mittemetallide esitlus #1 Mittemetallide esitlus #2 Mittemetallide esitlus #3 Mittemetallide esitlus #4 Mittemetallide esitlus #5 Mittemetallide esitlus #6 Mittemetallide esitlus #7 Mittemetallide esitlus #8 Mittemetallide esitlus #9 Mittemetallide esitlus #10 Mittemetallide esitlus #11 Mittemetallide esitlus #12 Mittemetallide esitlus #13 Mittemetallide esitlus #14 Mittemetallide esitlus #15 Mittemetallide esitlus #16 Mittemetallide esitlus #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maiky92 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keemia 9-kl-02 osa lk 31-37
7
pdf

Keemia 9. kl. 02 osa lk 31-37

V Eluslooduse ilu aluseks on süsinikuühendid SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 32 V. SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 14. SÜSINIK LIHTAINENA 14.1. Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma +3 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis ­ boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) ­ on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatom- liitium (Li) leelismetall mass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta posi- IA rühm tiivse laenguga ioone (nagu leelismetallid tabeli vasakul serval) ega negati

Keemia
SÜSINIK
5
doc

SÜSINIK

Jüri Gümnaasium SÜSINIK Referaat Koostaja : Keit Putrolainen Jüri 2010 Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis ­ boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) ­ on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsinik võib loovutada 4 elektroni või võtta juurde 4 elektroni. Sellepärast moodustab ta teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid. Iga sidememoodustab elektronipaar, milles üks elektron pärineb süsiniku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt, näiteks vesinikult. Süsinik on looduses üsna laialt levinud element ­ maakoores massi järgi 13. kohal. Teda esineb nii ehedalt kui ka ühendites. Süsinikku ja tema ühendeid leidub lood

Keemia
Keemia --Mittemetallid-referaat-7lk
10
docx

Keemia - "Mittemetallid" referaat (7lk)

MITTEMETALLID Nimi Kool Klass 2012 Tiitelleht 1. Mis on mittemetallid? Alarühmad. 2. Fakte mittemetallidest. 3. Mittemetallide füüsikalised omadused, konkreetsemad näited mittemetallidest. 4. Mittemetallide keemilised omadused, allotroobid. 5. Vesinik 6. Hapnik 7. Kasutatud allikad Mis on mittemetallid Mittemetallid on lihtained, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi. Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p- elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone, tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v

Keemia
MITTEMETALLID-Vesinik ja hapnik
3
doc

MITTEMETALLID (Vesinik ja hapnik)

MITTEMETALLID 1. Üldiseloomustus ja mittemetallide mitmekesisus · Mittemetallid ­ kuuluvad kõik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Välisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. · Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. · On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). · On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamis- temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). · Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must).

Keemia
Mittemetallide materjal
3
doc

Mittemetallide materjal

MITTEMETALLID 1. Üldiseloomustus ja mittemetallide mitmekesisus · Mittemetallid ­ kuuluvad kõik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Välisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. · Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. · On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). · On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamis- temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). · Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must).

Keemia
Mittemetallid ja nende omadused-
2
docx

Mittemetallid ja nende omadused

Mittemetallid ja nende omadused Mis on mittemetall? - Nimigi ütleb - ei ole metall. Täpsemalt, mittemetall on lihtaine, millel ei ole ______________metallidele iseloomulikke omadusi; nende väliselektronkihis on tavaliselt 4- _8___ elektroni. Mis siis iseloomustab mittemetalle? Nende ehitusest tulenevalt ükski mittemetall ei ole hea _elektri ega soojusjuht________ (välja arvatud süsiniku allotroop grafiit). Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest Kui metallid olid enamasti tahked ained, siis mittemetallid on enamasti _____gaasid_____ (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka ___vedelikud_________ (broom) ja ___tahked________ ained (väävel, süsinik, räni, jood jne).

Keemia
Keemia referaat mittemetallidest
7
doc

Keemia referaat mittemetallidest.

Tallina 32. Keskkool Mittemetallid referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Mittemetallide omadusi ja erinevusi Mittemetallid on lihtained, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi. Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p-elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone ­ tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni, fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood. Neid iseloomustab peamiselt see, et perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a

Keemia
Süsinik
10
pptx

Süsinik

Süsinik Asetus perioodilisustabelis Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis ­ boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N)­ on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsiniku levik looduses Süsinik on looduses üsna laialt levinud element. Teda esineb nii lihtainena kui ka liitainena. Ta on kõigis elusorganismides, fossiilsetes kütustes ja naftakeemiatoodetes leiduvate keemiliste ainete aluseks. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit sisaldab 90­95% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormidest ülisuure rõhu ja kõrge tem

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun