Henry Cavendish (0)

Henry Cavendish
Autor
Klass: 11
Tutvustus
Henry Cavendish oli inglise keemik, vesiniku avastaja.
Henry Cavendish sündis lord Charles Cavendishi ja Ann Gray pojana . Tema isapoolne vanaisa oli William Cavendish, teine Devonshire'i hertsog ning emapoolne vanaisa oli Henry Grey, esimene Kenti hertsog.
Cavendish õppis  Cambridge 'i ülikoolis 1749–1753, kuid ei lõpetanud seda. Varaka mehena sisustas ta endale seejärel labori ja raamatukogu Londonis ja pühendus teadusele, eeskätt loodusteadustele, vältis meelelahutusi ja vastuvõtte. Raha ta teadusega ei teeninud .
Teadustegevus
Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish  1766  "põleva õhu" ehk vesiniku. Avastust kirjeldas ta teoses "Katsed kunstliku õhuga" (1766). Seetõttu peetakse teda üldiselt vesiniku avastajaks, kuigi alles Antoine Lavoisier  näitas, et "põlev õhk" annab hapnikuga ühinedes vee, ja andis vesinikule nime. Ka Cavendish sai  1781 . aastal vesiniku ja hapniku reageerimisel vett, kuid avaldas tulemused alles pärast Lavoisier'd  1784 . aastal.
Cavendish tegi kindlaks õhu koosnemise 78,33% "flogistoneeritud õhust" ( mis on tänapäeval lämmastik) ja 20,83% "deflogistoneeritud õhust" (mis on tänapäeval hapnik). Lisaks leidis ta, et õhus on veel 0,83% tundmatut gaasi. Enam kui saja aasta pärast avastatigi õhus väärisgaas argoon.
1771 . aastal tegi Cavendish katseliselt kindlaks keskkonna mõju kondensaatori mahtuvusele. Samal aastal ennustas ta rea ainete dielektrilisi konstante . Ta sai ka süsihapet ja lämmastiku  oksiide , töötas soojusmahtuvuse alal.
1776. aastal  võtis kasutusele elektrilise pinge mõiste, uurides elektrinähtusi ja elektrilaengute jagunemist elektrijuhtidel.
1797. aastal määras Cavendish pöördkaalu abil gravitatsioonikonstandi suuruse ja selle abil arvutas ainult 1% veaga Maa massi. Gravitatsioonikonstandi määramine võimaldas arvutada ka Kuu, Päikese ja teiste taevakehade massi.
Henry Cavendish oli Londoni Kuningliku Seltsi liige aastast 1760. 1871. aastast on Cambridge'i ülikoolis Cavendishi-nimeline füüsikalabor.
Avastamine ja nime saamine
Nagu ka eespool mainitud avastas Henry Cavendish vesiniku ja sellest ka nüüd täpsemalt.
Vesi tulest ! See näib uskumatuna, kuid see on fakt, mille esmakordselt tegi kindlaks
(1781- 1782 ) inglise teadlane Henry Cavendish. Ta põletas suletud nõus värvuseta,
maitseta ja lõhnata gaasi, mida sel ajal nimetati „põlevaks õhuks”, ning avastas, et
põlemisproduktiks oli vesi. Cavendish ei uskunud algul saadud tulemust, ent
sooritanud rea täpseid katseid „põleva õhu” põlemisel, veendus ta, et
põlemisproduktiks oli ainult vesi, millel ei olnud maitset ega lõhna ning
kuivaksaurutamisel ei jätnud kõige väiksemat nähtavat jääki.
Tuleb märkida, et juba enne Cavendishi jälgis inglise looduseuurija J. Priestley
niiskuse tekkimist „põleva õhu” segu põlemisel ja plahvatamisel, kui ei pööranud
sellele küllaldast tähelepanu.
Milline oli Henry Cavendish
Cavendish oli väga häbelik ning naistesse suhtus koguni põlgusega ja sallimatusega. Ta ei loonud meeleldi tutvusi väljaspool perekonnaringi ning oli enesekeskne inimene. Kui keegi tundmatu teda tänaval kõnetas, ei vastanud ta, vaid võttis kiiresti lähima voorimehe ja sõitis ära. Kahtlustatakse, et tal oli  Aspergeri sündroom, mis on üksautismi vorme. Ta oli äärmiselt ebaviisakas teiste inimeste vastu.
Cavendish annetas heategevuseks ja rahalistes raskustes tuttavatele suuri summasid. Sealjuures ei puutunud ta aga oma põhikapitali, vaid elas ainult selle protsentidest. Kuna tema enda vajadused olid väikesed, levisid jutud tema määratust rikkusest, mis olevat saadud  alkeemia  abil. Alkeemiat Cavendish ei harrastanud, kuigi oli sellega hästi kursis.
Ta vältis sageli oma tööde avaldamist ega teatanud oma avastustest vahel isegi kaasteadlastele. Alles James Maxwell vaatas läbi Cavendishist järele jäänud paberid perekonnarhiivis ja leidis, et too oli teinud hoopis rohkem avastusi kui seni arvatud, ent nende avastuste au oli läinud juba teistele. Näiteks oli Cavendish avastanud Richteri seaduse, Ohmi seaduse, Henry-Daltoni seaduse, Charles'i seaduse ja elektrilise konduktiivsuse põhimõtted. Kakssada aastat enne  Albert Einsteini mõõtis Cavendish täpselt tähekiirte kõrvalekaldumist Päikese massi mõjul.  1879  avaldas Maxwell Cavendishi valitud tööd.
Teisalt väärib märkimist, et tänapäeval kummutatud  flogistoniteooria  veendunud pooldajaks jäi Cavendish kuni surmani.