Henry Cavendish (0)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Newtoni eelne füüsika areng

hõõrdejõudu. Laetud kehade vahelise vastasmõju uurimise kõrval uuris Coulomb ka pikkade magnetite pooluste vastasmõju. Tema järgi on nimetatud elektrilaengu ühik kulon. Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus Cavendish (10. oktoober 1731 Nizza ­ 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja. Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" (vesiniku). Cavendish tegi kindlaks õhu koosnemise 78,33% "flogistoneeritud õhust" (tänapäeval lämmastik) ja 20,83% "deflogistoneeritud õhust" (tänapäeval hapnik). Lisaks leidis ta, et õhus on veel 0,83% tundmatut gaasi. Enam kui saja aasta pärast avastatigi õhus väärisgaas argoon 1771 tegi Cavendish katseliselt kindlaks keskkonna mõju kondensaatori mahtuvusele. Samal aastal ennustas ta rea ainete dielektrilisi konstante. Ta sai

Füüsika

11

rtf

Vesinik

Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. · Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. · Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koosnevad enamasti ainult vesinikust). Avastamine ja nime saamine Vesi tulest! See näib uskumatuna, kuid see on fakt, mille esmakordselt tegi kindlaks (1781-1782) inglise teadlane Henry Cavendish. Ta põletas suletud nõus värvuseta, maitseta ja lõhnata gaasi, mida sel ajal nimetati ,,põlevaks õhuks", ning avastas, et põlemisproduktiks oli vesi. Cavendish ei uskunud algul saadud tulemust, ent sooritanud rea täpseid katseid ,,põleva õhu" põlemisel, veendus ta, et põlemisproduktiks oli ainult vesi, millel ei olnud maitset ega lõhna ning kuivaksaurutamisel ei jätnud kõige väiksemat nähtavat jääki.

Keemia

7

docx

Keemia ajalugu

Selle teema uurimise andis edasi enda õpilasele: Daniel Rutherford (1749 ­ 1819) (inglise keemik). Kogus õhku suletud kupli all. Põletas küünalt ­ kustus ära, pani hiire ­ hiir suri ära. Juhtis nö allesjäänud õhu läbi leeliselise lahuse ja sidus seotud õhu. Jäi veel järgi õhku ja kui sinna panna hiir, sureb ta kohe ära, küünal seal põleda ei saa. Seega see oli eriti flogistonirikas õhk ­ flogistoniseeritud õhk ­ N2. Peetakse lämmastiku avastajaks. Henry Cavendish (1731-1810) briti keemik ja füüsik. Väga jõukas, kuid omamoodi veidrik. Ta ei olnud huvitatud oma tööde publitseerimisest. Paljud tema avastused leiti alles hiljem üles. Gaasidega tehtud töid ta ka mõnevõrra avaldas. Esimene, kes hakkas gaaside tihedust mõõtma. Leiutas erinevaid mõõtmisriistu. 1766 hakkas uurima gaasi, mis eraldus metallide reageerimisel hapetage ­ gaas põles nimetaski põlevaks gaasiks. Õhk + põlev õhk = vesi. Vesi ei ole element!

Keemia ajalugu

990

pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015  Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia

Kommentaarid (0)