I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võ...
Aafrikast nende luid leitud ei ole. 24 Võivad pärineda mõnest u 100 000 a tagasi Aafrikas elanud esivanemast. Sisuliselt identsed tänapäevaste inimestega: otsmik oli kõrge, kehahoiak sirge. Inimesed olid pikad, lihaselised ja vaid pisut robustsema kehaehitusega kui nüüd. Nende aju oli nüüdisinimese omast 4% suurem. Olid oskuslikud kütid, tööriistavalmistajad ja kunstnikud. Nendele kuuluvad kuulsad koopamaalid Lascaux, Chauvet ja Altamira. Komanjoonlased elasid meelsasti koobastes, aga samuti ka avaasulates. Nende asulakohad olid varasematest palju suuremad ja neid oli rohkem. Ühes kohas elati sageli pikka aega, sellele viitavad asulakohtade üsna paksud kultuurkihid. Paiksemat asustust soosis suurte metsloomade küttimine. Kauem elati neis kohtades, kus jahisaaki sai hõlpsasti kätte, ja asulad rajatigi võimaluse korral otse soodsate jahipiirkondade lähedusse
Esiaja kunst Kiviaja kõige vanem skulptuur 25000 a ekr Willendorfi veenus. 20000 a ekr koopamaalingud, tuntuimad Lascaux koopamaal, Altramira-põhja hispaanias. Koopamaalidel kujutati loomi keda kütiti, värviti naturaalsete materjalidega-luuüdi, rasv, muna muld. Kunsti tekke põhjused-uskumused jahiõnne kohta, taheti ümbrust kujundada meelepärasemaks, mäng kui inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad
,,KUNSTIAJALUGU" 1 Madlääni kultuur (17 000 - 12 000 eKR) Noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas. Algselt nimetati "Põhjapõtrade ajastuks", nimelt Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Nimetus Madlääni kultuur tuleneb Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Arvatavalt sai alguse Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Kultuuriajastu hilisemal ajajärgul võeti küttimisriistana tarvitusele harpuun ja heitepuu. Malääni ajastu inimesed elasid mitte ainult koobastes, vaid kasutusel ka telgid. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. Madä...
Siis alles tekkisid punast värvi tähistavad sõnad ja ülejäänud värvinimetused. Värvi ajalugu Värv on läbi aegade olnud tähtsaks elemendiks meid ümbritseva maailma mõistmisel. Soov kaunistada oma kodu värvide ja mustritega ning kujundada lähisümbrust, mis nii toonitaks kui ka peegeldaks meie maitsemeelt ja stiili, näib olevat selle põhi instinktiks, mis viib meid tagasi meie kaugete esivanemate koopajooniste juurde. Pilt: LASCAUX KOOPAMAAL Mõned nendeest koopajoonistest on säilinud tänapäevani. Näiteks 1940.a Grotte de Lascaux`s Prantsusmaa avastatud 15 000 aastat vanad freskod kujutavad süzeelisi stseene loomadest ja sümbolitest. Teostatud kollaste ja punakaspruunide muldpigmentide ning söest saadud musta värviga väljendavad
(LOENG 1) (SLAIDID : EUROOPA MUINASKULTUURIDE UURIMISE AJALOOST (FAIL 1) Hesiodos 7 saj. e.Kr eepos "Töö ja päev". Kirjeldab varasemat aega paradiisiks kuldajajärk. Edasi tuleb Zeusi poolt loodud hõbeajajärk, millele järgneb pronksiajastu. Pronksiajastule järgneb rauaajastu, mis on inimestele kõige halvem ajajärk. Võib arvata, et Hesiodos ei ole seda kõike ise välja mõelnud tegemist on üldise arusaamaga. Lucretius - poeem "Asjade loomisest". Kirjeldab ajalugu nii, et alguses oli elu suhteliselt raske. Tsitaat: "Võiks siis tõesti nüüd ajada niisukest loba nagu oleksid tollal siin maal kullajõed voolanud, puud aga kalliskive siis õite asemel kandnud." Antiikajal teadmised hämmastavalt suured, rooma ajal kirjalikke allikaid vähem. Konstatinos (Kyrillos) ja Methodios paavst Clemensi hauda avastamas 861. a. Keskajal ei osata eriti mõista ega näha minevikus välja tulnud huvitavaid leide (nt kivikirveid peeti piksenoolteks, mis riputati ...
arvavad, et nendel hiidrahnudel on tervendav mõju. Kahjuks on Stonehenge'ist alles ainult tema kunagise uhkuse vari. Algne kuju on siiski aimatav, sest kivide kohad on välja selgitatud. NB! Suurenda pilte! a) Stonehenge'i kormlehh pildistatuna lennukilt b) Stonehenge'i kromlehh pildistatuna maapinnalt c) Sonehenge'i kromlehhi internetimakett (võimalik algne variant) _______________ 1 Bretagne - loe: brötannj 2 Carnac - loe: karnakk 3 Stonehenge - loe: stoun'hendz 4 Lascaux loe: las´koo MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Milliseid kunstiliike leidus juba ürgajal? 2. Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalid Euroopas? Mis ajast need pärinevad? 3. Milline vahe on menhiril, dolmenil ja kromlehhil? Millist kunstiliiki nad esindavad? 4. Mida tähendavad kreeka keelest üle võetud sõnad megaliit ja monoliit? 5. Kus saab tänapäeval imetleda megaliitseid rajatisi? 6. Milline võis olla selliste megaliitsete rajatiste otstarve? 7. Stonehenge'is pole mägesid
Elliko Kõiv LÜHIÜLEVAADE ARHITEKTUURI AJALOOST Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 51 Juhendaja: P. Multer Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.ÜRGAEG................................................................................................................................................4 2.ANTIIK JA VARAKRISTLIK AEG 2900 eKr-540pKr.........................................................
· Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHISKONNA KUNST Paleoliitikum (vanem-kiviaeg) 10 000-30 000 aastat tagasi · Koopajoonised (Altamira, Lascaux) Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini Esialgsed koopajoonised olid äärmiselt realistlikud, loomi kujutati eriti täpselt. · Lascaux kutsutakse Sixtuse kabeliks Koopad olid kasutuses aastatuhandeid. Kõige suuremad maalid (12 000-14 000 aastat tagasi) Skulptuuri osas on Willendorfi Veenus (rõhutatud sootunnustega naisekuju, millel puudub nägu) Leitud laialdasel territooriumil. Mesoliitikum (kesk-kiviaeg) 10 000 aastat tagasi Inimeste asualad laienesid, mälestisi on leitud vähem, tähelepanu keskmes polnud enam loom, vaid inimene. · Addaura ja Valltorta Neoliitikum (noorem-kiviaeg) 6 000-2 000 eKr
Inimeste kujutamine: * inimesi üldiselt ei kujutatud nt Willendorfi Veenus viljakusjumalanna; naisefiguur, millel pole nägu, aga on lopsakad naisefiguurid Loomade kujutamine: * kujutati mammuteid, piisoneid, metshobuseid, hirvi, põtru * edasi antud liigikuuluvus ja liigutused, kuid mitte suurusvahekord ning ka asetus on juhuslik Näiteks * Altamira koobas (PõhjaHispaania, 15 000 aastat tagasi) esimene koopamaalide leid * LasCaux koobas (Prantsusmaa, 15 000 aastat tagasi) MESOLIITIKUM (algus: 10 000 aastat tagasi pärast jääaja lõppu) * inimesed ei elanud enam koobastes, vaid lihtsamates elamutes; jätkatakse küttimist ja korilust Näiteks * Jeeriko (Palestiina, 8 at eKr) vanim kiviasuk. majad: ümmargused väikesed hütid linna ümber kaitsemüürmüür, vahitornid, veega täidetud kraav (portreeskulptuuri tekkimine kipsiga täidetud värvitud inimkolbad)
Tarbekunst (tegemist on tarbeesemetega,millel on kunstiline tähendus) keraamika (savist esemed), metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil, puitehistöö. * 20 sajandil - disain, foto, film, video, arvuti, grafiti jne. * Kunstiteos on kavatsuse teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine. 2. Kunsti tekkimine koopamaalid, megaliitilised ehitised. Koopamaalid - Altamira Hispaanias, ~ 15 000 a. tagasi, Lascaux Prantsusmaal, ~ 15 000 a. tagasi (paleoliitikumist). Kujutleti loomi,nende küttimist; peamised värvid must,valge,kollane, punane. Kivist- ( Willendorfi Venus ~30-25 000 a.eKr ) ja luust kujukesed (mammutiluust hobusekujuke ~28 000 a.eKr) Värviti peenestatud mineraalidega värvimullad,mis segati vee või rasvaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. **Aafrika kunst puidust,luudest,(vähe savist) maskid. Arhitektuur
1) INDIAN ROCK ART: A NATIONAL TREASURE IN DANGER Unrecognized, unprotected, this priceless legacy of primitive art has endured the ravages of nature only to fall victim to wanton destruction by ,,civilized" man. Like the huge stone statues of Easter Island and prehistoric cave paintings of Altamira and Lascaux, North American Indian rock art is surrounded by an atmosphere of mystery. Although examples of rock art exist at some 15000 sites in canyons, deserts, caves and river gorges. Nowadays, however, primitive rock art in the United States has become a new field of scientific study. Klaus F Wellmann wrote two books about rock art. He is a professor of medicine. Rock art represents the history of aboriginal Americans. In the most cases the art is an expression of ideas
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...
muud detailid suunatud ülesse. Romaani kunstis ümarkaared. V Milline sõna/nimi ei sobi sisuliselt teistega kokku? Põhjenda! Chartres, Cluny, Reims, Amiens Cluny, sest Cluny on kirik,aga ülejäänud gooti kunsti arhitektuurinäited Praxiteles, Pheidias, Mausolos, Myron Mausolos, sest teised on vana-kreeka skulptorid. Karnak, Stonehenge, Altamira, Lascaux Karnak, kuna teised monument ja koopamaalid. termid, mastaba, akvedukt, triumfikaar Mastaba, sest on hauakamber, aga ülejäänud rooma kunsti arhetektuuri mõisted. fiaal, kuupkapiteel, tugipiilar, ristlillik Kuupkapiteel, sest ülejäänud on gooti kunsti arhitektuuri näited.
EUROOPA MUINASKULTUURID Arheoloogia mõiste archaios - vana, muistne logos - sõna, kõne, mõistus, käsitlus, teadus Sõna `arheoloogia' kasutas esmakordselt Platon 4. saj. e.m.a. dialoogis "Hippius". Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu. Arheoloogia ajalugu Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad-eksperdid. Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil. Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi (Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriar...
DHP- dokumendihaldus programm. DOKUMENDISÜSTEEMI OMADUS Dokumendisüsteemid peavad toetama dokumente, mis on autentsed, usaldusväärsed ja kasutatavad. Neid iseloomustavaiks omadusteks peaksid olema usaldusväärsus, terviklikkus, vastavus õigusaktidele, kõikehõlmavus, süsteemsus. RISO- riigiinfosüsteemi osakond EDHS- elektrooniline dokumendihaldussüsteem DVK- dokumendivahetuskeskus AJALUGU- Esimesed dokumendid 15000e.KR- Lascaux koopamaalingud. 8000 e.kr- savist zetoonide kasutamine arvepidamiseks viljasaagi ja karja üle vanas Mesopotaamias. 2400 e.kr Ebla arhiiv, mis koosneb rohkem kui 15000 savitahvlist.500 e.kr esimesed sekretärid Ateenas.Vana-Egiptuses ja Babüloonias olid olemas valitsuse ametnikud, kelle ülesanne oli dokumente luua ja hallata. Esimesed raamatukogud olid tänapäeva mõttes arhiivid, sisaldades maksude, laenude inventuuride jne dokumente. Esimene liigitusskeem on teada itaaliast ca 1200. 15
selle avastas 10. aastane tüdruk kes käis reisil koos isaga. maalingud kujutasid hispaanias ammu välja surnud euroopa piisoneid. selle koopa vanus oli vähemalt 12 000 aastat. enamus teadlasi ei usu sääraseid veidraid leide ja on skeptilised, enamus kuulutati võltsinguteks. avastati pürenee mäestikus, kus on maalinguid inimestest ja põhjapõtradest, metshobustest. seega jäädi uskuma ka altamiira piisonite lugu. 1940 leitakse lõuna prantsusmaalt, canoni jõe äärest, lascaux koobas. teise maalimasõja aegne. ka selle leiavad lapsed, seal on mitmed seinad täis kunsti. kui loomi osati realistlikult maalida, siis inimesed olid kriipsujukudena. [lk 185] Lascaux koopa maalid on veidi vanemad kui Altamira koopa omad. kuni 15 000 eKr. Suur leid pleoliitikumi kunstis toimus 1994. need on lõuna prantsusmaal, marseille ja _ _ _ vahel. püreneede mäestikus. koopa vanus on üle 33 000 aasta. seal on letud u. 500 stseeni loomadsest ja lindudest.
Kunstiajalugu 10. Klass 1.1 Mis on kunst? Sõnal kunst on mitu tähendust. Laiem käsitleb kunstina kõiki neid inimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Nii näiteks tegeleb muusika helikujunditega, kirjandus keelkujunditega, teatri-, filmi- ja tantsukukunst loovad liikuvaid ja visuaalseid kujundeid, segatuna helide ja keelekujunditega. Piir kunsti ja mittekunsti vahel on sageli udune ja muutlik, enam vähem kindlaks saab pidada ainult viimase paari-kolme sajandi vältel Euroopas loodud käsitlust kunsti tähenduse eesmärgi ja piiride kohta. Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajal...
Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia . Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Uurijate seas puudub üksmeel, kuidas perekonna Homo teadaolevad fossiilid liikidesse ja alamliikidesse rühmitada. Põhjuseks on mõnel juhul leiumaterjali vähesus, teistel juhtudel fossiilide suur omavaheline sarnasus. Osa fossiilileide (näiteks Piltdowni inimene) on hiljem paljastatud võltsingutena. Umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi kujunes Louna ja Ida - Afrikas Homo habi...
Euroopa muinaskultuurid Ain Mäesalu Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost (2. loeng) Babüloonia kuningas Nabunaid (555-539 eKr) - Kirjaliku allikate põhjal on ta lasknud uurida vanade templite varemeid, et sealt otsida huvitavamaid asju ja nendest uurimistöödest on olemas ka otsene jälg. Kyrillos (Konstantinos) ja Mathodios paavst Clemensi haud avastamas 861.a. Clemens suri märtrisurma. Põlluharimise käigus leiti maa seest savipotte. Põletusurnid olid lillepotid, mis maeti maa sisse. Palju hakkas muutuma renessansi ajal, mil hakati huvi tundma antiigi vastu. Mitmel pool hakati tegema ka kaevamisi. Nende kaevamiste eesmärk oli otsida ilusaid vanu ilusaid asju. Koguti ja kuhjati neid asju oma lossidesse ja paleedesse lihtsalt ilu pärast. Polnud pidepunkte, mille põhjal need paika panda. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) – huvitus antiikkunstist ja ta hakkas külastama neid tuntumaid kollektsioone. Seadis eesmärgiks antiikkunstia...
o Simulaakrum on tähistus protsessi viimanea rengufaas,milles tähistaja viitab vaid iseendale ja eelneb tähistatavale. o Alguses on tähistaja esindanud tähistatavat vahetult. Modernse paljundustehnoloogia levikul: üksühene suhe kadus; “originaal” ja “ehtsus” asendusid simulaakrumitega, mis ise loovad reaaalsust, mida nad justkui väidavad end esitavat. o Näited: Lascaux koopas Prantsusmaal; El Gouna, Ibn Battuta Mall, Burj Al Arab ja palmisaared o Uued turismiruumid (new tourism spaces) kui hüperreaalsus. Fantaasialinn on uus linna tüüp, mis sünnib mitme valdkonna koostoimes: vaba aeg, tarbimine, turism ja kinnisvaraarendus. Hannigan (1998) “Fantasy City: Pleasure and Profit in the Postmodern Metropolis”; fantaasialinna kuus tunnust: o teema-kesksed,
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse...
Euroopa muinaskultuurid I loeng 3. sept-13 Arheoloogia mõiste archaios vana, muistne logos sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ,,arheoloogia" asemel on kasutatud ka sõna ,,muinasteadus". Sõna ,,arheoloogia" kasutas esmaskordselt Platon 4. Sajandil e.Kr. dialoogis ,,Hippius". Platon on sõna tähendust väga laiahaardeliselt võtnud. Ta hõlmab ajalugu, pärimusi, maateadust jne. Arheoloogid olid antiikkunsti eksperdid. 19.saj. esimesel poolel hakati paljudes Euroopa maades huvi tundma rahva ajaloo vastu. Hakati tegelema arheoloogilise uurimistööga. Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuoma...
Jõhvi Vene Gümnaasium Kehakunst. Tätoveerimine, Augustamine. 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 1.Tätoveeringutest.................................................................................................................4 1.1. Tätoveerimise lühiajalugu.......................................................................................4 1.2. Tätoveeringu tegemine..........................................................................................11 1.2.1. Erinevad tatoveerimisvahendid.............................................................................12 1.2.2. Mida peaks teadma tätoveerimisest.......................................................................13 1.2.3. Tätoveerimisega seotud ohu...
Aktiivne dokumentides sisalduvat teavet kasutatakse aktiivselt asutuse ülesannete täitmisel ja tehingute tõendamisel. Dokumente hoitakse reeglina tööruumides. Väheaktiivne Dokumentides sisalduva teabe kasutamissagedus on kahanenud. Dokumente säilitatakse arhiiviruumis Mitteaktiivne Dokumentides sisalduva teabe kasutamissagedus on väga väike või puudub üldse. Dokumendid kas hävitatakse või antakse üle arhiiviasutusele Dokumendihalduse ajalugu 15 000 e.Kr Lascaux koopamaalingud, Lõuna-Prantsusmaal 8 000 e.Kr savist zetoonide kasutamine arvepidamiseks viljasaagi ja karja üle vanas Mesopotaamias. 2400 e.Kr Ebla arhiiv, mis koosneb rohkem kui 15 000 süsteemselt paigutatud savitahvlist. 950 e.Kr hakati kasutama kirjutusmaterjalina nahka 500 e.Kr esimesed sekretärid Ateenas Vana-Egiptuses ja Babüloonias olid olemas valitsuse ametnikud, kelle ülesanne oli dokumente luua ja hallata
paleoliitiliste joonistega. Suur osa Altamira piltidest on värvilised, kasutatud on punast, musta, pruuni ja valget värvi. Need maalingud annavad väga lihtsate joontega edasi loomade tõelisi omadusi. Peamiselt on tegu piisonitega, ürgveistega on aga ka metshobuseid, mammuteid, põhjapõtru. See näitab, et osa neist on tehtud jääajal, kuna vaid sel ajal olid mammutid. Kokku on u 800 maalingut ja joonist. Altamira maalinguid peetakse kõige täiuslikumateks. Teine tuntud koht on Lascaux koobas Prantsusmaal. Selle leidsid 1940. a koolipoisid. Maalingud paiknevad tavaliselt koobaste tagumises osas ja sageli kõige kaugemates osades, kuigi võidi elada eesotsas. Hilisemal ajal ei peeta koobast kõige meeldivamaks paigaks ega satuta sinna tahaotsa. Kujutati ette, et allilm saab alguse koopasuust. Võib arvata, et juba paleoliitikumis taibati koopasügavuse tähendust, seal peeti ehk mingeid miitinguid ja talitusi (?)
andmebaasides ja Euroopa Ühenduse kaubamärkide andmebaasides, samuti äriregistris. (EAS, s.a.) 1.1 Ajalooline taust ja areng Vanaaeg Alates varastest aegadest on inimesed kasutanud märke, et tõestada omandi- ja autoriõigusi. Peetakse tõenäoliseks, et primitiivsed inimesed kasutasid märke näidates kariloomade omandiõigust. Rooma keisririigi aegsed mõõgasepad märgistasid mõõgateramikele oma nimesi. Lõuna-Prantsusmaa, Lascaux Koopa seinadelt on leitud maalinguid, mis on tehtud umbes 5000 a. eKr. Vanad egiptlased, kreeklased, roomlased ja hiinlased kasutasid mitmesuguseid templeid ja märgistusi, et viidata autorlusele, näiteks keraamikal ja tellistel. Märgistused näitasid kaupade kvaliteeti ja probleemide korral oli inimestel võimalus tootja poole pöörduda. (Sherinian, s.a.) 5 Keskaeg kuni 19.sajand
Nii nimetatakse neid ürgajast säilinud koopajooniseid ka piltkirjaks. Paljude väikeste pildikestega anti edasi terve pikk mõte. See võis olla kirjutatud jahipidamise või kalapüügi kohta või esivanemate austuseks. Koopamaalid on levinud peamiselt Lääne-Euroopas, eelkõige Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalia põhjaosas, s.o. Alpides ja Pürenee mäestiku piirkonnas. Tähtsamateks koopamaalide 2 leiukohtadeks on Altamira (Hispaania), Lascaux (Prantsusmaa) jt. Teiseks koopamaalide piirkonnaks on Uraali mäestik, kus tuntuimad on Kapovo koopa (Baskiiria) maalid. Koopamaalid on tavaliselt monumentaalsed, tavaliselt 1,5-2 meetri kõrgused. Lascaux koopast on leitud isegi mõned 3 ja 5, 5 meetri kõrgused maalid. Maalidel kujutati peamiselt loomi: piisoneid, hobuseid, sigu, mammuteid, ninasarvikuid põtru jt, väga harva kujutati inimest. Loomamaalid paistavad silma suure tõetruuduse ja realismiga. See on ilmselt
Arheoloogia Arheoloogia muutus 19. Sajandil. Teati, kuidas kuningad elasid, kuid huvitas ka kuidas rahvas elas hakati kaevama. 19. sajandil oli kirjeldusel suur roll, sest ei osatud leitud asju dateerida. 20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine...
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või mulet...
a Altamira koobas. Koopamaale on tihti avastanud lapsed. Koobaste vanus on vähemalt 15 000 aastat. Altamira koopad on kõige tuntumad. Peamiselt kujutati loomi, eriti piisoneid. Osa laes, osa seintel. Omaaegsed kunstnikud olid väga osavad, sest üksikute joontega andsid edasi nii looma kuju kui ka olemuse. Kasutati erinevaid värve (punane, ooker, süsi, muld). Edasi on antud ka ruumilist efekti. Kaljuseina looduslikke elemente kasutati, et loom tuleks võimalikult tõetruult välja. Lascaux koobas avastati 1940. aastal koolipoiste poolt. See on teine olulisem koobas, kokku umbes 800 maalingut ja joonist, on ka inimesi ja linde, aga kõige rohkem on loomi. Maalingud on alati koopa kõige varjatumas ja kaugemas osas, seega on need maalitud kunstliku tule valguses. Tõrvikuvalguses loomi vaadeldes tunduvad nad elavatena. Vahel on maalingute juures ka kunstniku käejälg. Kolmas kuulus koobas oli 1994. a avastatud Chauveti koobas, kus on üle 300 maalingu, peamiselt suured
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
