MIS ON RAAMATUPIDAMINE? RAAMATUPIDAMINE on käesoleval ajal ja ka tulevikus igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Raamatupidamise areng on käinud kaasas kogu üldise majanduse arenguga. Ettevõtete raamatupidamisaruanded peavad kajastama õigesti raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. MAJANDUSARVESTUS on majandusinfo identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga vôimaldada info kasutajatel langetada juhtimisotsuseid. Majandusarvestuse süsteemid on: Finantsraamatupidamine Maksude arvestus Finantsanalüüs Finantside planeerimine Juhtimisarvestus Kulude arvestus Sisekontroll Audiitorkontroll Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise põhisüsteemist it...
vastuvõtmise aktile allakirjutamisest juhul, kui Teenused ei vasta Lepingus või õigusaktis sätestatule. 5. Käsundisaaja tasu ja kulude kandmine 5.1 Teenuste nõuetekohase osutamise eest tasub Käsundiandja Käsundisaajale [summa] eurot (vajadusel sisestada Tasu maksmise periood, nt kalendrikuus/kvartalis), [millele lisandub / millele ei lisandu käibemaks (mittevajalik kustutada)] (edaspidi: Tasu). 5.2 Käsundiandja on kohustatud Käsundisaajale Tasu maksma Käsundisaaja poolt esitatava arve alusel [päevade arv] päeva jooksul arve Käsundiandjale esitamisest arvates. 5.3 Tasu hõlmab kõiki Teenuste osutamisega seotud Käsundisaaja kulusid, olenemata kulude tekkimise ajast. Lisaks Tasule võib Käsundisaaja nõuda üksnes nende
vastuvõtmise aktile allakirjutamisest juhul, kui Teenused ei vasta Lepingus või õigusaktis sätestatule. 5. Käsundisaaja tasu ja kulude kandmine 5.1 Teenuste nõuetekohase osutamise eest tasub Käsundiandja Käsundisaajale [summa] eurot (vajadusel sisestada Tasu maksmise periood, nt kalendrikuus/kvartalis), [millele lisandub / millele ei lisandu käibemaks (mittevajalik kustutada)] (edaspidi: Tasu). 5.2 Käsundiandja on kohustatud Käsundisaajale Tasu maksma Käsundisaaja poolt esitatava arve alusel [päevade arv] päeva jooksul arve Käsundiandjale esitamisest arvates. 5.3 Tasu hõlmab kõiki Teenuste osutamisega seotud Käsundisaaja kulusid, olenemata kulude tekkimise ajast. Lisaks Tasule võib Käsundisaaja nõuda üksnes nende
Et teatud tegevusi soodustada. Proportsionaalne maks Kõik maksavad samasuguse protsendi tuludest. Tulude kasvades, kasvab sama palju ka maksukoormus. Eestis kehtib 26% üksikisiku tulumaks. Progresseeruv ehk astmeline maks - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurema sissetulekuga inmene peab maksma suurema protsendiga makse. Mida rikkam oled, seda rohkem maksad. Otsesed maksud: tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud: aktsiis ja käibemaks. 8. Kõiki neid kulutusi, mida riik teeb oma funktsioonide täitmiseks, nimetatakse valitsuskuludeks. Sinna hulka kuuluvad kulud teenuste organiseerimiseks ja rahalised ülekanded. Need kulutused mis tagavad heaolu ühiskonnaliikmetele sotsiaalsete riskiolukordade ja probleemide korral, katavad sotsiaalse kaitse ehk sotsiaalse turvalisuse poliitikat. Sotsiaalturvalisuse liigid: Sotsiaalkindlustus: Pensioni-, tervise- ja töötuskindlustus.
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmä...
........... Toode lisanditega .............. Toote väärtust tõstvad tajulised elemendid ................ 11. Väljavõte Postimehe ,,Kasu" leheküljelt: Mühls (kaubamaja finants- ja müügidirektor) lükkas ümber varem spordipoes müüjana töötanud Martini väite, et kaupluste juurdehindlusprotsent on 400. "Siin on küll selgelt üle nelja korra eksitud", lisas ta. Mühls selgitas, et kauba hind koosneb kaupluste sisseostuhinnast, millele on lisatud poe juurdehindlus ja käibemaks." Tarbijakaitse avalike suhete juht Kristiina Vaksmaa ütles, et hinnakujundus on Eestis vaba ja see, kui suur tohib olla kaupluse juurdehindlus kaupadele, pole reguleeritud. Kauplused ise pole nõus juurdehindluse protsente ning hinnakujundust detailselt avaldama ning mitmete poodide esindajad keeldusid juurdehindluse küsimusi Kasule kommenteerimast. Küsimus: Miks võis Mühls julgelt väita, et 400-protsendist juurdehindlust oletades on üle nelja korra eksitud? 12
KMS § 8 lg-s 3 nimetatud juhtudel. (KMS § 8 lg 2) Kauba ühendusesisene soetamine on ka kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane kasutab kauba soetamisel oma Eestis maksukohustuslasena registreerimise numbrit ja kaup toimetatakse võõrandaja liikmesriigist teise liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane tõendab, et: (KMS § 8 lg 5) - käibemaks kauba ühendusesiseselt soetamiselt makstakse selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati, või (KMS § 8 lg 5 p 1) - ta oli edasimüüja kolmnurktehingus. (KMS § 8 lg 5 p 2) 10. Millal on kauba käibe tekkimise koht Eesti? Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui: (KMS § 9 lg 1) 4 - kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis,
Käibemaks 18% Esileh Esile Hind Hind Kauba Kauba käibemaksu käibemaksu maksumus maksumus Kogus ta Käibemaks ga käibemaksuta käibemaksuga Kapp 6 4 000,00 kr 720,00 kr 4 720,00 kr 24 000,00 kr 28 320,00 kr Riiul 10 500,00 kr 90,00 kr 590,00 kr 5 000,00 kr 5 900,00 kr Laud 5 2 000,00 kr 360,00 kr 2 360,00 kr 10 000,00 kr 11 800,00 kr Tool 120 1 000,00 kr 180,00 kr 1 180,00 kr 120 000,00 kr 141 600,00 kr
37.Mida eripärast on dividendide maksustamisel ? Residendist äriühing maksab tulumaksu dividentidelt. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni käigus jaotatavat kasumit. Dividente ei maksustata tulumaksuga, kui dividendimakselt residendist äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi, lepinguriigi või Sveitsi konföderatsiooni residendiks äriühingult ja talle kuulub dividendi saamise ajal vähemalt 15% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest. 38.Mis on käibemaks ja millest sõltub tema suurus ? Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ning millega koormatakse igat müügietappi vähendades maksukohustusteelmistel etappidel makstud maksu võrra. Maksu suurus sõltub kauba või teenuste liigist ja väärtusest. 39.Kes on käibemaksukohustuslased ja kuidas seda saab kontrollida ? Käibemaksukoormuse kandjaks on lõpptarbija, kes ostab kaupa või teenust ning maksab toote hinna sees käibemaksu
nr. 10872190 10872190 KASSA SISSETULEKUORDER nr. 0 ORDERI KVIITUNG nr. 0 Kuupäev Kuupäev 00.00.0000 Kellelt Kellelt 0 Alus 0 Alus . 0 Hind Hind 0,00 Käibemaks 0,00 Käibemaks 0,00 Summa kokku 0,00 Summa kokku 0,00 Pearaamatupidaja Pearaamatupid aja 11 Denveiss OÜ Võru 12-32 13612 Tallinn Eesti Vabariik Reg.nr. 10872190 KASSA 0 VÄLJAMINEKUORDER nr. Kuupäev Summa Välja anda
Ostjatele rakendatavad hinnasoodustused tuleb kajastada koheselt müügimomendil või ajal. Järelmaksu intress peab vastama turuvääringule ning intressi ei maksustata käibemaksuga. Näide. Ettevõte müüb kodutehnikat hinnaga 950.-, ostja kohustub tasuma 3 kuu jooksul. Esmane sissemakse 200.-. Arvestatav intress tasumata summalt on 5%. Koostatakse arve, tavaliselt ka ostu- müügileping.: Arve: Kaup tk 1 791,67 Lepingust tuleneb intress 37,50 Käibemaks 20% 158,33 Kokku tasuda 950.- Tasutud esimene sissemakse 200.- arvele kindlasti märked ka tasumise aja kohta. Kirjendid: Müük D 10311 950 Intress Osaline tasumine D 21511 158,33 D 10311 37,5 D 1011200,- K 31014 791,67 K 3208 37,5 K 10311 200,-
Maksustamine maksude kehtestamine vastavalt seadusele või nende määramine vastavalt omavalitsuse määrusele. Maksudeklaratsioon võib olla tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioonid või maksuaruanne või muu maksusuuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või kinnipidaja on kohustatud esitama maksuhaldurile. Maksuhaldur on täidesaatva riigivõimu arvestus, kelle ülesanne on jälgida maksude arvestamise, deklaratsioonide täitmise ja tasumise õigsust. Maksukinnipidaja isik, kes on kohustatud kinni pidama maksumaksja maksu ning tasuma selle maksuhaldurile. Maksustamisperiood periood, mille eest tuleb arvestada, vastavalt seadusele, tasumisele kuuluv maksusumma. Maksukoormus näitaja, mis arvestatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena sisemajanduse koguprodukti. Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksukohuslase õigused ja kohustused ning maksuhalduri õigused ja kohustuse...
Progresseeruv maksusüsteem koos tulu kasvuga suureneb ka maksudeks makstav protsent sissetulekust. Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. Otsene maks maksumaksja maksab riigile oma tulult. 1) Maamaks laekub omavalitsuse eelarvesse. 2) Füüsilise isiku tulumaks peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult. 3) Ettevõtte tulumaks maksustatakse aktsionäride väljamakstud kasum. Kaudne maks moodustavad 40 % riigieelarve tulust. 1) Käibemaks 18 % kauba või teenuse hinnast. 2) Aktsiisimaks kehtestatakse kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud. 3) Hasartmängumaks maksavad kasiinode omanikud. 4) Tollimaks kogub riik sisse ja väljaveetavalt kaubalt. Sotsiaalmaks sihtotstarbeline maks (laekunud tulu võib kasutada ainult määratud otstarbeks) 33,6%. Sellest 20% läheb pensioniteks, 13% tervishoiule, 0.6% töötuskindlustuseks.
aruanded Tegin otsingu Füüsilisest isikust ettevõtja asutamise kulude kohta. Avaleht- Teemad- Ettevõtjale- Ettevõtte loomine- Füüsilisest isikust ettevõtja Nii leidsin, kui suured on FIE asutamise kulud? FIE asutamisel tuleb teil tasuda riigilõiv 13 eurot. Kui kasutate FIE asutamisel notari abi, tuleb maksta notari tasu. Avalduse allkirja õigsuse kinnitamise tasu on 12,75 eurot. Kui soovite, et notar koostaks ka avalduse projekti, lisandub tasu 18,20 eurot . Notaritasudele lisandub käibemaks. Nimi:Kairi Laur Õpperühm: IK12 AÜ Leht on kasutajasõbralik ja loogiline, kuna portaali peamine eesmärk on informatsiooni jagada, tundub mulle, et Eesti.ee loomine on õnnestunud. Portaal pakub mitmekülgseid võimalusi e-teenuste kasutamiseks. Saab lihtsalt ja mugavalt enda andmetest ülevaate. 7) Mis on portaali eesmärk? Mida portaalist leiab? Eesmärgiks on ühendada erinevaid Euroopa Rahvusraamatukogusid. Võimaldab kiiret ja
Maksustatav osa tulust kõigile Maksumäär suureneb astmeliselt Maksumäär alaneb tulude ühetaolise %-ga. vastavalt tulude suurenemisele. suurenedes. Maksu liigid: KAUDNE MAKS OTSENE MAKS Kujutavad endas teenuste ja kaupade hinnalisa Makstakse riigile vahetult oma tuludelt (tulumaks (tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisimaks, 20%, ettevõtte tulumaks->dividendide pealt, käibemaks, kütuseaktsiis, ravimid, maamaks, sotsiaalmaks) pakendiaktsiisimaks) Pangandus: erapankade ja keskpanga ülesanded. Lk 20 Erapankade ülesanne: pangateenuste osutamine (kontode avamine, laenude andmine, valuutaga kauplemine). Keskpanga ülesanne: hinnastabiilsus, pankadevaheline arveldussüsteem, raha emiteerimine (e. käibele laskmine), kommertspankade järelvalve. Inflatsioon ja deflatsioon. Kellele kasulik, kellele mitte? Lk 19
Müügileping ____ ______________20____. a. _________________________________, registrikood ______________, asukoha aadressiga __________________________________, mida esindab ____________________________, (edaspidi Ostja), ühelt poolt ja _________________________________, registrikood_______________, asukoha aadressiga _________________________________, mida esindab _____________________________ (edaspidi Müüja), teiselt poolt, edaspidi eraldi nimetatud Pool ning koos ja ühiselt nimetatud Pooled, sõlmisid käesoleva ostu-müügilepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Käesoleva Lepinguga Müüja müüb ja Ostja ostab Lepingu lisas 1 nimetatud kaubad (edaspidi: Kaup) kogumaksumusega ____________________ (summale lisandub käibemaks). 1.2 Kauba maksumuse on Ostja Müüj...
34. Kindlustus – tagatis , garantii, riskide juhtimise vorm, mida kasutatakse ettevaatusabinõuna rahalise kaotuse riski vastu. 35. Kaubamärk – tähis, mida kasutatakse teiste äritegevuses ja majandustegevuses oma kaupade eristamiseks. 36. Karjäär – tõus teenistuses, ametirajal, edu mingil alal. Elukestev areng, mida pidevalt täiendada. 37. Konkurents – võistlus, konkureerimine, kaubatootjate ja turustajate võistlus suurema turuosa nimel. 38. Käibemaks – kaudne maks, mis laekub riigieelarvesse kauba hinna kaudu, toote või teenusele lisandunud väärtuse maks. (20%, 9% raamatud, ravimid, meditsiinivahendid, majutusasutused) 39. Majandus – inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade tootmise ja tarbimise võimalust. 40. Majanduskasv – SKT suurenemine, tootmismahu suurenemine 41. Majanduskriis – kogu majanduse või mõne selle haru järsk terav häirumine. 42
maksukoormus ongi juba madal, siis enamasti leitakse, et vajalik on veel alandada tööjõu makse. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel linna-või vallavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne. Maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maksusüsteemi stabiilsus Maksusüsteemi stabiilsus on väga oluline riigi usaldusväärsuse seisukohalt. Stabiilne ja teadaolev reeglistik võimaldab maksukohustuslastel, kohalikel omavalitsustel ja riigil
maksukoormus ongi juba madal, siis enamasti leitakse, et vajalik on veel alandada tööjõu makse. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel linna-või vallavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne. Maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maksusüsteemi stabiilsus Maksusüsteemi stabiilsus on väga oluline riigi usaldusväärsuse seisukohalt. Stabiilne ja teadaolev reeglistik võimaldab maksukohustuslastel, kohalikel omavalitsustel ja riigil
sellist kauba vedu või osutatakse Eestis kaubaveoga seotud kõrvalteenust · isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik või · isikule, kes on Eestis ennast registreerinud maksukohustuslasenaon käibe tekkimise koht Eesti ja arvele tuleb lisada 20%-lise määraga käibemaks. Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui kaubaveoteenust osutatakse teisest liikmesriigist Eestisse või väljaspool Eestit, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu või sellise veo korraldamise teenust või kaubaveoga seotud kõrvalteenust väljaspool Eestit: · isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud
Täienduskaup · kaup, millest inimesed, kes on majanduslikes raskustes, võivad loobuda 11) Subsiidium · rahaline toetus, mida riik annab kas teatud majandusharule või teatud toote/teenuse müüjale 12) Maksud, maksumäärad Riiklikud · Otsesed maksud-ettevõttel endal tuleb kanda (hasartmängumaks, maamaks, sotsiaalmaks-tööandja 33% palgast) · Kaudsed maksud- tarbija tasub, lisatakse teenuse/kauba hinnale(tollimaks, käibemaks, aktsiisid) · Kohalikud maksud-kohalikule omavalitsusele · Otsesed maksud-automaks, paadimaks, lemmikloomamaks, tänavate sulgemise maks, kehtestab omavalitsus · Kaudsed-müügimaks 13) SKP · Sisemajanduse koguprodukt · riigist teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus. · Arvesse lähevad ainult lõpptarbimisele läinud kaubad(kaup/teenus/toode, mis kasutatakse ära) · Nominaalne SKP-SKP jooksvates hindades. Näitab kaupade ja teenuste maksumust
kulud, mille osas dokument on puudulik või kadunud. Lisa 7 omakapitali sisse- ja väljamaksed, makstud dividendid. Omakapitali väljamaksete ja dividendide maksete korral tuleb täita ka INF1, kus näidatakse, kellele täpselt makseid tehti. Need andmed lähevad hiljem otse üksikisiku tuludeklaratsioonile. 2. Käibedeklaratsioon koos lisadega Käibedeklaratsiooni peab igakuiselt esitama käibemaksukohustuslane. Käibedeklaratsioonis tuleb ära näidata oma maksustatav käive ja käibemaks, mis on õigus tagasi küsida. Käibedeklaratsiooni aluseks on tekkepõhine arvestus, mitte kassapõhine. Müügilt maksad käibemaksu ära, kui müük on sooritatud, ka siis, kui ostja sulle raha maksnud veel ei ole. Käibedeklaratsiooni täitmine on juba keerulisem ettevõtmine, seda paari lõiguga ära ei selgita. Lahtrite selgitus on muidu olemas KMD vormi teisel leheküljel Piiratud käibemaksukohustuslane esitab käibedeklaratsiooni ainult siis, kui tal on midagi deklareerida.
perenimi 1 mark 1 sisemälu sugu arv ketas sünniaeg / hind hind ... 0..* / maksumus_käibemaksuga 0..* ... / käibemaks / maksumus_käibemaksuta käibe- Arvutite müük Valemites aadressid maksu % 18% Maksu- käibe- Kuupäev Müüja Mark Arv Hind
Ettevõtte Ettevõtte tulumaks 748,3 tulumaks Muud Tulud varadelt 6% Sotsiaalmaks 11529,9 2% Füüsilise 4% isiku Käibemaks 8671,9 tulumaks Sotsiaalmaks Aktsiisid 3434,1 10% 39% Hasartmängumaks 109,3 Tollimaks 40,0 Aktsiisid Mittemaksulised tulud 2830,5 11% Riigilõiv 649,0 Segatulud 558,9 Tulud varadelt 1087,5 Käibemaks
Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks. Raamatupidamise lausendite liigid: 1. lihtlausend- lausendamiseks kasutatakse ühte deebetit ja ühte kreeditit. 2. Liitlausend- lausendi moodustamine toimub ühe deebeti ja mitme kreedit kontoga v ühe kreedit konto ja mitme deebet kontoga. 3. N1: Müügiarve ja kaubamüük: NB D: nõuded ostjate vastu 1180 K: Tulu 1000 K: Käibemaks 180 N2:Ostuarve: NB D: ladu/kulu 1000 D: käibemaks 180 K: võlad tarnijatele 1180 3. Kompleks lausend- lausendi moodustamise kasutatakse mitut deebet kontot ja mitut kreedit kontot. Arvestati majandusaasta kasumist tulumaks ja dividendid. NB D: aruande perioodi kasum 1000 D: tulumaksu kulu 500 K: dividendi võlg 1000 K: tulumaksu võlg 500 Raamatupidamise kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. majandustehingu kuupäev 2
majandustehinguid Kontoplaan Kirjendama algdokumentide või Kontoplaani rakendamise nende põhjal koostatud juhised koonddokumentide alusel kõiki Maksuseadused oma tehinguid Riigi poolt kehtestatud maksude raamatupidamisregistrites arvestamine ja tasumine Koostama ja esitama (tulumaks, sotsiaalmaks, perioodilisi ja aastaaruandeid käibemaks jt.) 10.1.13 Mai Takkis 15 Hea raamatupidamistava Hea raamatupidamistava Majandustehingute nõuab : kirjendamist raamatupidamisregistrites; Raamatupidamise alg või nende põhjal korraldamist tagamaks koostatud koond aktuaalse, olulise, objektiivse
Kursuse Ühiskonnaõpetus II kordamine 1) Riigi tunnused on territoorium , ……rahvas……………………. ja …iseseisev riigivõim(riigiorganid) 2) Seadusandlikku võimu esindab ……parlament. 3) Valitsus esindab täidesaatvat võimu. 4) Parlament annab välja ………seadusi……………………….. . 5) Seaduste arutamist nimetatakse …seaduseelnõu lugemiseks…………. . 6) Eesti on parlamentaarne.. vabariik, sest presidendi võim on …väiksem… kui Riigikogul. 7) Vabariigi puhul on võim rahval (rahvas valib riigikogu) , monarhia puhul on võim …… monarhil(kuningal nt.)(absol.monarhia puhul)……………………. 8) Euroopas on monarhiad praegu …Rootsi…, Norra…., …Taani… ja …Holland(konstituts.monarhiad) 9) Eesti Vabariik sündis …24.02.1918………………………………….(kuupäev, kuu, aasta). 10) Eesti Vabariik taasiseseisvus ………20.08.1991………… (kuupäev, kuu, aasta). 11) Eesti praegune põhiseadus pärineb aastast …1992……………………… . 12) Eestis on praegu sellised parteid nagu Keskerakond…....
vahet. 21.Mis on riigieelarve? riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. 22.Mida määrab maksupoliitika? määrab milliseid makse riik kogub. 23.Nimetage riigieelarve peamine sissetulekuallikas? Eesti eelarvesse kantakse sotsiaalmaks, mis on juba aastaid olnud Eesti riigieelarve suurim sissetulekuallikas. 24.Nimetage maksuliigid (2). tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisimaks ja omandilt saadavad maksud (maamaks). 25.Mis on regressiivne tulumaks? tulumaksu liik, mille puhul vastavalt sissetuleku suurenemisele tulumaksumäär brutosissetulekust kahaneb. 26.Missugust tulumaksusüsteemi peaks Eesti Teie arvates kasutama: proportsionaalset, progressiivset või regressiivset? Põhjendage oma arvamust. Progresiivset tulumaksustamist, sest suuremat brutotulu saavatele ettevõttevõttele või üksikisikule kehtib suurem maksumäär
Näiteks kui sokipaaride järgi on suurem nõudlus kui sukkade, toodetakse sokke rohkem ja ka nende hind võib olla kõrgem kuna neid ostetakse niikuinii. Kui nõudlus ja pakkumised on tasakaalus on ka turumajandus, sest inimesed jaksavad osta ja ka toota. 3. Nimetada Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse. Otsesed maksud võetakse maha kohe inimese palgast : tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud mõjutavad palka kaudselt, nende maksude tarbimisel : käibemaks, aktsiis 4. Nimetada Eesti finantsasutustes pakutavaid teenuseid. Investeerimistehingud, laenud, kindlustused(auto, kodu), hoiustamine, jne. 5. Milliseid teenuseid saab kodanik kasutada portaalis eesti.ee? Vaadata oma haridusandmeid, töökoha andmeid, vara olemasolu, haigekassat, id-kaardi/passi/lubade jms kehtivust, kindlustuste olemasolu. Vastuseid erinevatele sotsiaal/haridus/ametiala küsimustele jpm. III - väljund - mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas
Paraku on inimesi, kes püüavad maksudest kõrvale hoida ning ei suuda mõista,et nii nad teevad kahju ka endale. Inimesi tuleb rohkem teavitada ja leida neile motivatsioon olla seaduskuulekas kodanik. Riigi kõige olulisem maksuallikas on maksutulu, tänu millele saab riik toimida ja pakkuda kodanikele vajalikke teenuseid. Kui me lõpetame maksmise, jääme ilma paljudest hüvedest. „Riigieelavesse laekuvad tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, raskeveokimaks, tollimaks, maamaks, hasartmängumaks ja aktsiisid“ (Maksu- ja Tolliamet, 2015). Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekuvad aga kohaliku omavalistuse eelarvesse. „Kohalikud maksud on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu“ (Kohalike maksude seadus, 2015). Meie palgast läheb maha tulumaks, tööstuskindlustusmakse, sotsiaalmaks ja kohustusliku kogumispensioni makse
kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2017 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2017 väljastas hageja kostjale arve 120 eurot, millest 100 eurot moodustas parkimistasu ning 20 eurot käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 100 eurot Kostja pidi olema teadlik parkimisteenuse hinnast. Parkides oma sõiduauto tasulise parkimise alale, sõlmis ta parkimisteenuse lepingu. Kostja ei ole hagejaga väidetava võla aluseks olevat lepingut sõlminud. Kostja ei olnud teadlik, et ta pargib eramaale
Täida järgnev tabel vajalike andmetega PRINTERITE MÜÜK OKTOOBRIS Mudel Hind Kogus Summa 1 CANON BJ-30 3 894 5 19470 CANON BJ-31 5 074 3 15222 CANON BJ-32 3 490 5 17450 CANON BJ-33 4 290 8 34320 CANON BJ-34 5 890 6 35340 CANON BJ-35 9 853 2 19706 CANON BJ-36 5 890 6 35340 Summa kokku 176848 Käibemaks 35 370 Kokku 212 218 Täida järgnev tabel vajalike andmetega ja moodusta digramm lahtritest Mudel, Hind, Summa. 35000 PRINTERITE MÜÜK NOVEMBRIS Mudel Hind Kogus Summa 2 30000 CANON BJ-30 3 894 7 27258
hinna kujundamisel. Lähtutakse kahest hinnaarvestuse põhimõttest, mis oleksid kliendi jaoks võimalikult paindlikud ja arvestaks tema soove ja vajadusi. Aidatakse kliendil leida sobiva hinnalahenduse ning vajadusel on võimalik seda alati muuta. Fikseeritud hind - konkreetne kuutasu, mis vaadatakse üle kord aastas kui teenuse maht on oluliselt suurenenud. Fikseeritud hind aitab kliendil arvestada igakuise väljaminekuga raamatupidamisteenusele, hinnale lisandub käibemaks. 15 Dokumendimahu põhjal arvestus - töömahu arvestamine dokumentide arvu järgi. Kulutused raamatupidamisele sõltuvad ettevõtte tegevuse mahust, samas on tagatud arvestussüsteemi lihtsus ja arusaadavus. Tehtud tööde mahu osas peetakse täpset arvestust ning esitatakse täpne arve raamatupidamisteenuse eest, hinnale lisandub käibemaks. Konsultatsiooni teenuse hinnakujundus lähtub peamiselt eeltoodust ajast, mis kulutatakse
sellest 0% määraga maksustatavat müügitulu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 sellest 9% määraga maksustatavat müügitulu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 sellest 20% määraga maksustavat müügitulu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Muud äritulud (renditulu, intressitulu jne.) Käibemaks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Kapitali sissemaksed Pikajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Lühiajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Muud laekunud toetused hoonete ehitamiseks ja omandis olevate ruumide renoveerimiseks Muud laekunud toetused muu põhivara ostuks Muud laekunud toetused kulude katteks
00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0 Muud äritulud (renditulu, intressitulu jne.) 0 Käibemaks 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0
maksuhalduri vahelise suhtlemise põhireeglid. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest maksudest. (Makud ja maksusüstee.-eesti.ee Teksti koostanud maksu-ja tolliamet) Riiklikud maksud on: Tulumaks Sotsiaalmaks Maamaks Hasartmängumaks Käibemaks Tollimaks Aktsiisid Raskeveokimaks 1.1.1 Käibemaks Eestis on käibemaksu standardmääraks 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra. Eestis on kõik igapäeva kaup maksustatud 20%-ga ja 9% maksustamist võib kasutada majutusasutused. (Makud ja maksusüstee.-eesti.ee Teksti koostanud maksu-ja tolliamet) 5
....................................................................6 3.1. Kohtusüsteem...................................................................................................................6 3.2. Varia.................................................................................................................................6 3.3. Maksud ............................................................................................................................7 3.4. Käibemaks ja aktsiisimaksud ..........................................................................................7 3.5. Ettevõtte tulumaks ...........................................................................................................8 3.6. Sotsiaalkindlustusmaksud ja palgafondimaksud .............................................................8 3.7. Omandimaksud ............................................................................................................... 9 4
mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil Üldine maksukoormuse alandamine soodustab tarbimist - elavdab majanduse arengut. Maksude tõstmine piirab tarbimist pidurdab majanduse arengutempot Maksud Maksukoormus riiklike maksude suhe SKP-sse; näitab kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber; mida kõrgem on maksukoormus, seda suurem on riigi roll majandusesMaksud Eestis Riiklikud maksud Tulumaks (21%) Käibemaks (20%) Sotsiaalmaks (33%) Maamaks Hasartmängumaks Tollimaks Raskeveokimaks Kohalikud maksud müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks parkimistasuAktsiisid Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuse- ja elektriaktsiis Pakendiaktsiis Tarbimist mõjutavad maksud Käibemaks mõjutab vaesemaid, kes suurema osa oma sissetulekutest kulutavad Kapitalimaks
Assigneerimine kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks Eelarve defitsiit summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid 24. Eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted Kulude vähendamine Maksude suurendamine Riigilaenude võtmine Riigivarade müük 25. Riiklikud maksud Eestis, millest moodustuvad suurimad tulud eelarvesse Aktsiisid, tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 26. Suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves. Kolme suurimat kulu- ja tululiiki Eesti riigieelarvest 2017. A. Riigieelarve tulud: Sotsiaalmaks (28,8%) Tulumaks, Käibemaks (22,1%) Aktsiisid (10%) Riigieelarve kulud: Sotsiaalne kaitse (34%) Üldised valitsussektori teenused (19%) Tervishoid (13%) 27. Riigieelarves kulude jaotus Kindlaksmääratud kulu kulusummat ei tohi ületada ega kanda järgmisesse
20. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitus intressikanali näitel) 21. Euroopa stabiilsusmehhanismide (ESM) olemus ja toimimise põhimõte rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis on loodud euroala riikie poolt nö. euroala ühistupank. Eesmärk on anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud riikidele majanduspoliitilistel tingimuste toetust. 22. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest Euroopa liidu tuludeks on: heaolumaks, käibemaks, traditsioonilised omavahendid ja muud tulud. Euroopa liidu kuludeks on säästev kasv, otsetoetused, maaelu arend, kodakonsus, turvalisus, riikide ja riigialade haldus ja muud kulud. 23. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves. Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud.
Tartu Kutsehariduskeskus Majutamine ja toitlustamine Marili Tõrva Rootslased Iseseisevtöö Tartu 2010 Mida arvavad... Mida teised rootslastest arvavad Norralased arvavad, et rootslased kannatavad suurushullustuse all. Taanlased peavad neid rõõmurikkujateks. Inglased leivad, et rootslased on seksikad, kuid külmad. Sakslased arvavad, et nad on peast soojad,. Venelastele tunduvad nad lihtsalt paksud. Sisserännanud on Rootsi ühiskonnast vägal heal arvamusel, kuid ei mõista kohalike mõttelagedust. Mida rootslased teistest arvavad Rootslased on haruldased selle poolest, et nad ühtki teist rahvust ei vihka. Oma naabrite ülaolev kohtlemine on pigrm tingitud veendumusest, et Rootsi on parim. Nad arvavad, et üldiselt on välismaalased toredad: nende naljakad näod ja nõrkused tuletavad rootslastele meelde, kui tore on olle rootslane normaalne inimene. Iseloom Rootslaste ühine iseloomujoon on sügav raskemeelsus, mi...
majandusaastaaruande kinnitamiseni raamatupidamisosakonnas. Hommikuti tuli mul sisestada pangakandeid eelmise päeva kohta. Selleks võtsin eelmise päeva kassa aruande ja kirjutasin välja kaardimaksed. Kui klient soovis, pidin koostama talle arve. Seda juhtus paar korda päevas. Juhul kui klient ei tasunud arvet 10 päeva jooksul pärast tähtaega, tuli saata telle võlateatis kas kirja või e-maili teel. Tutvusin ka käibedeklaratsiooni tegemisega. See esitatakse ja käibemaks tasutakse maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. 7 KOKKUVÕTE Praktika üldist korraldust võib pidada väga heaks, sest see oli väga informatiivne nii raamatupidamise poolelt kui ka ettevõtte üldise tegevuse jälgimise tulemusel. Õhkkond oli enamjaolt meeldiv ja sõbralik. Töisematel päevadel muutus see natuke närvimisemaks.
1. Mis on logistika? Logistika määratlus. Logistika - materjalivoogude ja nendega seotud haldusprotsesside efektiivne planeerimine, teostamine, juhtimine ja jälgimine. Määratlus - Logistika on juhtimise integraalne tööriist, mis soodustab äritegevuse käigus strateegiliste, taktikaliste ja operatiivsete eesmärkide saavutamist materjali- ja teenuste voogude, samuti neid saatvate informatsiooni- ning rahavoogude efektiivse juhtimise kaudu. 2. Milliseid tegevusi hõlmab logistiline kett? Transport, laomajandus, varude hoiustamine, info töötlemine, juhtimine, pakkimine, korje, kaupade laialijagamine, kontroll varemmainitud tegevuste üle 3. Logistika areng, ajalugu Vanas Kreekas tähendas sõna logistike arvutamis- ja arutlemiskunsti. Rooma Impeeriumis mõeldi logistika all toiduainete jaotamise reegleid ja korda. Varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigu...
päev enne Kauba üleandmise tähtaega. 4.4. Müüja kinnitab tellimuse, vastavalt tellimuse esitamise viisile, telefoni või eposti teel. 4.5. Tellimuse alusel koostab Müüja arvesaatelehe, millele märgitakse Kauba nimetus, kogus ja hind. 4.6. Müüja poolt müüdava Kauba hind Lepingu sõlmimise hetkel on [summa numbritega] ([summa sõnadega]) eurot, millele lisandub seaduses sätestatud käibemaks. 4.7. Müüjal on õigus muuta Kauba hinda, teatades sellest Ostjale kirjalikult või eposti teel vähemalt [päevade arv numbritega] ([päevade arv sõnadega]) päeva ette. Uue hinnaga mittenõustumise korral on Ostjal õigus Lepingust taganeda, teatades sellest Müüjale kirjalikult ette vähemalt [päevade arv numbritega] ([päevade arv sõnadega]) päeva. Uus hind ei kohaldu
Majanduse põhimõisted: muutus, kultuur, eetika, globalisatsioon, innovatsioon, strateegia. Muutus majanduses on mingi asja muutumine ning muutumise tulemus. Kultuur paneb majanduse kasvama.See on väga suureks osaks majanduses. Kultuuriüritused toovad riiki välisturiste ja panevad siseturiste suuremat huvi tundma, nad kõik tarbivad teenuseid, millelt teenib nii ettevõtja, kes üritusega oma tuntustsuurendavad. Kasu teenib ka riik mille eelarvesse jõuavad nii käibemaks kui ka tööjõumaksud. Ärieetika on üks olulisematest asjadest ärielus. Ärieetika valdkond tegeleb küsimustega, kas kindlad äripraktikad on vastuvõetavad. Näiteks kas raamatupidaja peaks andma teada auditi käigus välja tulnud ebakorrektsustest, raamatupidaja on ka teadlik sellest, et klient võib lõpetada koostöö firmaga. Majanduses seostatakse mõistet globalisatsioon eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega.Globalisatsioon on viinud
ÕIGUSABILEPING NR ______________ ______________ 2017. a Tallinn 1. LEPINGU POOLED Käesoleva lepingu on sõlminud _______ Õigusbüroo OÜ (edaspidi õigusbüroo), registrikood ________________, asukoht: ______________, keda esindab seaduslik esindaja juhatuse liige, _________________, ja _________, isikukood ________, elukoht: ___________________ (edaspidi klient). 2. ÕIGUSBÜROO VOLITUS JA KOHUSTUSED 2.1 Käesoleva lepinguga teeb klient õigusbüroole ülesandeks ja õigusbüroo võtab endale ülesandeks ___________________________. Käesolev punkt on juristivolikirja väljaandmise aluseks, kui ülesande täitmine eeldab volikirja alusel esindusõiguse tõendamist. 2.2 Õigusbüroo peab olema kliendi suhtes lojaalne, juhinduma kutse-eetika n...
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal, tasuvus, rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28 LISAD 33 SISSEJUHATUS Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad ettevõtted pakuvad meile võimalust olla kursis toimunuga maailmas läbi kaabel-TV, interneti- ja telefoniteenuse. Analüüs teostatakse põhiliselt e...
Makse peavad tasuma nii füüsilised kui juriidilised isikud ehk maksukohustuslased (maksu subjekt). Maksustatakse omandit (vara), tulu või hüve (maksu objekt). Eesti maksusüsteemi põhialused on kehtestatud maksukorralduseseadusega. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, va osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna. Kohalikud maksud laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja pakendiaktsiisid) ja raskeveokimaks. Lisaks jagunevad maksud otsesteks ja kaudseteks. Kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustatava kauba või teenuse hinnale (käibemaks, aktsiis ja tollimaks). Otsese maksu puhul kannab maksumaksja vahetult maksukoormuse (tulumaks, maamaks ja raskeveokimaks). 14
osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. 3)Milline on maksumäär - 33% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 26 970,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse? - Riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) 4. Käibemaks 1)Kes maksab maksu - põhimõtteliselt kõik, kes ostavad kaupa/teenust 2)Mille pealt maksu makstakse - kauba/teenuse 3)Milline on maksumäär - 20%, 9% või 0% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 19 010,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks,
11) Linnaekskursioon Nefriitbuddha templisse ja Xin Tian Di meelelahutuskompleksi. 12) Ekskursioon Bundile. 13) Kruiis Huangpu jõel. 14) Külastus Oriental Pearl teletorni. 15) Shanghai muuseumi külastus. 16) Nanjing Road aega sisseostude tegemiseks. Pakkuja II: GoAdveture Hind: 39 990.- Kestvus: 10 päeva JAAPANI KULTUURIREIS HIND SISALDAB: * Lend ümberistumisega Tallinn-Helsingi-Osaka ja Narita-Helsingi-Tallinn, toitlustamine lennukis (Finnairi liinilennud). * Lennujaamamaksud, käibemaks. * Mugavustega bussi kasutamine. * Majutus vastavalt programmile hotellides*** (2-in toad), ryokanis (2-in toad). Hinnas hommikusöögid, lõuna- ja õhtusöögid vastavalt programmile. * Giidi/reisisaatja teenused, eestikeelsed ekskursioonid ja reisiteenindus kogu reisi vältel. * Tasulised sissepääsud, mis programmis märgitud. Programmis: 1) Ekskursioonid Jaapani tähtsuselt teises linnas Osakas Osaka lossi külastus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
