Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rootslased (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tartu Kutsehariduskeskus
Majutamine ja toitlustamine
Marili Tõrva
Rootslased
Iseseisevtöö
Tartu 2010
Mida arvavad ... 3
Mida teised rootslastest arvavad 3
Mida rootslased teistest arvavad 3
Iseloom 4
Patriotism 4
Käitumine 5
Külalislahkus 5
Söömine ja joomine 6
Huvitavad faktid rootslaste kohta 7

Mida arvavad...

Mida teised rootslastest arvavad

Norralased arvavad, et rootslased kannatavad suurushullustuse all. Taanlased peavad neid rõõmurikkujateks. Inglased leivad, et rootslased on seksikad, kuid külmad. Sakslased arvavad, et nad on peast soojad,. Venelastele tunduvad nad lihtsalt paksud. Sisserännanud on Rootsi ühiskonnast vägal heal arvamusel, kuid ei mõista kohalike mõttelagedust.

Mida rootslased teistest arvavad

Rootslased on haruldased selle poolest, et nad ühtki teist rahvust ei vihka. Oma naabrite ülaolev kohtlemine on pigrm tingitud veendumusest, et Rootsi on parim. Nad arvavad, et üldiselt on välismaalased toredad: nende naljakad näod ja nõrkused tuletavad rootslastele meelde, kui tore on olle rootslane normaalne inimene.

Iseloom

Rootslaste ühine iseloomujoon on sügav raskemeelsus , mille tingivad pikad talved , suured maksud ja geopoliitiline asend. Nad juurdlevad palju ja endassesüüvinult elu üle, ilma et kunagi jõuaks rahuldavate vastusteni.
Teine rootslaste ühine joon on alistumine survele. Kui viikingitest esivanematel oli kombeks isegi kõige tühisema lahkarvamuse puhul arveid klaarida, siis tänapäeva rootslased hoiduvad ig hinna eest konflikti sattumast. Nad usuvad, et alistumine on elegantne strateegia. Pealegi on see ligi kahe sajandi jooksul hoidnud riigi eemale sõdadest ja aidanud saavutada maailma üht kõrgemat elutaset.
Mõõdukus läbib kogu Rootsi elulaadi. See lubab mõningaid kandilisi aukke ümmarguste punnitega sulgeda. Majanduslikus mõttes on see võimaldanud leida kesktee progressi ja humaansuse vahel, see on kapitalismi ja sotsialismi vahel. Tootmises leiavad kasutamist optimaalsemad lahendused. Sotsiaalselt paneb mõõdukus eelistama mõõdukust suursugusele, mahendab piire äärmusliku rikkuse ja vaesuse vahel ning muudab rootslased tüütult enesega rahulolevaks. Lühidalt on mõõdukus Rootsi Mudeli alustala.

Patriotism

Kogu maailmas koonduvad inimes oma rahvuslipu alla, väljendades oma rahvuslikku väärtust ja ühtekuuluvustunnet.
Rootslased irvitavad avalike patriootlike manifestide üle mingi riidetüki ümber. Nad lihtselt unustavad, et tegelikult on nemad maailma kõige enam lipuga vehkiv rahvus. Kuna Rootsi sini-kollast lippu võib näha kõikjal – aedade lipuvardas, postkaartidel, sünnipäevatortidel, jõulupuude okstel . Lipuvärve jäljendatakse küünaldel ja salvrätikutel, pudelisiltidel ja küpsistekarpidel – isegi Rootsi firmade logodel.
Rootslaste jaoks on rahvuslipp eelkõige silmarõõmustav taust, mis ei õhuta inimesi sõtta minema, vaid hoopis niitudele piknikule.

Käitumine

Rootsi naise stereotüüp: ilus, omab oma arvamust ja räägib kolme keelt. Ta on esteetilises mõttes väga tundlik ning seksis vastutulelik. Olles üksik, reisib ta maailmas ringi ja proovib paikkonna kliimat ning sellega kaasnevaid naudunguid. Olles abielus, teeb ta igal juhul karjääri ja hoiab oma teenitud raha endale.
Keskmine rootsi mees on uje, järeleandlik, sentimentaalne, põhimõttekindel, usaldusväärne – täpselt selline meessoost kaasaslne, keda rootsi naine soovib isaks oma lapsele. Ta on „Parnda-see-ära“, kes oskab nii lapsevankrit lükata kui mähkmeid vahetada. Olemuselt on ta erak, kes on kõige õnnelikum tööl, suusanõlval või suvemajas, mida ta pidevalt ümber ehitab.

Külalislahkus

Kui rootslased sulle kodumaale külla tulevad, oled võõrustajaks tõenäoliselt sina. Nad räägivad sellest, kui kallis kõik Rootsis on, kuni su loomulik külalislahkus seguneb süütundega, nii et sööte ja joote plaanitust veelgi ohtramalt. Võib-olla palud sa neil isegi enda juures peatuda . Ei ole kahtluski, et nad su pakkumise vast võtavad ja jäävad piisavalt kauaks, et mitte su au riivata – mis võib aega võtta kolmest nädalast kuni poole aastani.
Kui tuleb sinu kord neid Rootsis külasatda, andes neile võimaluse vastutasuks sind poputada, võib sulle üllatav tuntuda, et su sõbrad võtavad su vastu dineega sinu hotelli restoranis. Sinu kulul. Nad põhjendavad seda sellega, et kuna sa endale Rootsis hotellis elamist võid lubada, makstakse su reis ilömselt kinni, nii et miks mitte anda sulle võimalus uuesti auväärse kostitaja rollis olla.
Kui rootslastele öelada midagi sellistr nagu „Külastage meid jälle, tulge millal iganes!“, siis tulevad nad kindlasti.

Söömine ja joomine

Küsige ükskõik milliselt välismaalaselt, mida too Rootsist teab ja vastus on Björn Borg , Saab, Ikea , kellad ja toores kala. Õnnetuseks on Borg emigreerunud Monacosse, Saab kuulub tänapäeval Ameerika General Motors ´ile. Ikea peakontor on kolinud Taani ja kelli ei valmistata Rootsis, vaid Šveitsis. Nii et järele jääb vaid toores kala.
See jõuab lauale marineeritud räimena ja on kesksel kohal rootsi lauas , mis kujutab unikaalset pidusöömingut, kus mereannid , salatid, külmad liha lõigud ja juustud võrdselt võistlevad gurmaanide tähelepanu pärast. Lisaks neile võib sealt tavaliselt leida ka mõnusaid lihapalle, keedetud anšooviseid ja laineliseks lõigatud kartuleid , mida kutsutakse Jannssoni ahvatluseks.
Kõige enam tarvitavat leiba kutsutakse knäkebröd (näkileib), mis näeb välja kui ristkülikukujuline õhuke ehituspapi tükk ja maitseb kui töötlemata tselluloos. Mujal näkileivana tuntud kloonid põhinevad tegelikult rootsi retseptil – mis on nii rabe ,et puruneb, kui sellele võid peale määrida; siit ka Rootsi komme seda määrides peos hoida.
Kes iganes mõtskleb selle üle, mis rootslastele eluvaimu sisse puhub ei tarvitse oma pead vaevata – see on kohv. Kohv on ainus põhjus, et hommikul üles tõusata, ning tasu iga väiksemagi päevasaavutuse eest. Õhtusöök ilma kohvita on mõeldamatu.
Rootslased ostavad Euroopa Liidu rahvastest kõige vähem alkoholi. Üks tõhus alkoholitarbimise piiraja on see, et riiklik alkoholimonopol varjab alkoholi olemasolu ja asukohta, näidates vaateakandel kõike muud kui alkoholi. Need, kellele seekõigele vaatamata õnnestub leida, peavad maksma vedelike eest, mis on kangemad kui vein, pööraselt kallist hinda. Teine piiraja on range karistus neile, kel sõidukit juhtides kasvõi alkoholi molekul veres on.

Huvitavad faktid rootslaste kohta

Rootsi kodusi külastades on välismaalased sageli hämmingus, leides WC-s varnas rippumas kotitäie hügeenisidemeid. Rootsi loogika ütleb, et kui sa ei hoia nähtaval hügeenisidemeid, siis võib sama hästi ka WC-paberi ära peita.
Rootslastele ie meeldi nende loomulik kahvatus – nad peavad seda halva tervise tunnuseks.kevadel kui päike paistma hakkab ja temperatuur üle 0 kraadi tõuseb, lahkuvad inimesed oma tööpostidelt, korteritest ja maakodutest, et panna alus iga aastasele päevitusele. Linnadest tormavad sisseostusde tegijad ja bürooametnikud üksteise võidu pargipinkidela ning napsavad bussipetustest nappe päikesekiiri. Maal muutuvad kahvatud näod päikese poole pöörduvateks päevalilledeks.
Rootslased esitavad abielumakse, kui ainult üks abikaasatest tööl käib. Näiteks, naise arve mehele tüüpilise abieluõnnes veedetud päeva eest oleks võinud välja näha selline:
Ülesäratamine 20 kr
Sobivate sokkide leidmine 50 kr
Hommikueine valmistamine 75 kr
Lapse kooli viimine 100 kr
Õhtusöögi valmistamine 300 kr
Lapse abistamine koolitükkide tegemisel 150 kr
Eskortteenused linnas 500 kr
Ööklubid, takso (pool arvest) 900 kr
Seks (kommentaardeta)
Seksiveidrused 200 kr
Vahekorrale järgnenud konsultatsioon 75 kr
Kogu majapidamise haldustasu 150 kr
Kokku: 2520 kr
Käibemaks (25%): 630 kr
Kokku: 3150 kr
Kasutatud materiaal : „Sellised nad on Rootslased“
8
Rootslased #1 Rootslased #2 Rootslased #3 Rootslased #4 Rootslased #5 Rootslased #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TorvaMarili1992 Õppematerjali autor
Iseseisevtöö

Sarnased õppematerjalid

Rootsi etikett-äritavad
8
docx

Rootsi etikett, äritavad

uusaasta (1. jaanuar) 2. kolmekuningapäev (6. jaanuar) 3. suur reede 4. vaikne laupäev 5. teine ülestõusmispüha 6. tööpüha (1. mai) 7. taevaminemispüha (viis nädalat pärast ülestõusmispühi 8. teine nelipühi (kaheksa nädalat pärast ülestõusmispühi) 9. suvine pööripäev (24. juunile eelnev nädalavahetus) 10. jõululaupäev (24. detsember) 11. jõulud (25. detsember). · Suvist pööripäeva (21. juuni) tähistavad tavaliselt tagasihoidlikud rootslased külluslikult. Õhtu veedetakse tantsides, lauldes ja krevettidest, õllest ning veinist koosnevast pidusöögiga. · Teine nelipüha on tradistsiooniliselt piknikupäev. Samuti on see päev populaarne luteri kirikus leeris käimiseks ning laulatuseks. · Suvel on elu tänu pidevatele festivalidele ja pidustustele rahutum, kui talvel. Rootsi äritavad Nagu teisedki Skandinaavlsed on ka rootslased avatud rahvusvahelistele mõjutustele. Nad

Etikett
Rootsi ajalugu Eestis
6
docx

Rootsi ajalugu Eestis

Kõige rohkem Rootsi-nimelisi kohti leiame Saaremaalt, Läänemaalt, Harjumaalt, muudest maakondadest vähem. Kuidas niisugust Rootsi nimede rohkust rannamail seletada? Uuemad uurijad seletavad, et meie maal muiste, enne eestlaste asumist praegustele elukohtadele, gootlased asunud. Mitmed katsuvad praegustest Eesti rannamail ja saartel asuvatest rootslastest muistsete gootlaste jälgi otsida. Asuvad ju ometi veel meie päevil Vormsis, Pakri saartel, Osmussaarel ja Ruhnu saarel rootslased, aga ka Noarootsi ja Risti kihelkonnas asub rannamail veel seda tõugu rahvast. Vanasti ulatasid rootslaste asutused palju kaugemale. Niipalju kui teame, asus Hiiu- ja Saaremaal vanasti rohkesti rootslasi, Hiiumaal nimelt põhjapoolses osas, iseäranis Reigi kihelkonnas; keisrinna Katarina II saatis nad sealt välja Lõuna-Venemaale elama, kus nad Vana-Rootsiküla (Alt-Schwedendorfi) asutuse põhjendasid. Varemini sulasid Saaremaal rootslased eestlastesse

Ajalugu
VAATAMISVÄÄRSUSED EESTIS
9
docx

VAATAMISVÄÄRSUSED EESTIS

hüppelauaks ordu juhtivate käsknike hulka. Muinasaja lõpul asus Rakvere linnuse praegusel asukohal eestlaste linnus, mida kutsuti Tarvanpääks. 1226. aastal peetud Virumaa reisil peatus seal ka Rooma paavsti legaatModena Wilhelm, kelle eesistumisel sõlmiti rahu taanlaste ja sakslaste vahel ning jagati eestlastelt vallutatud maid. Rakvere linnuse häving Aastail 1600-1629 toimus Poola-Rootsi sõda, mille käigus poolakad 1605. aastal linnuse osaliselt õhku lasid, hiljem tegid seda veel ka rootslased ning sellest ajast seisab linnus varemeis. 1635. aastal kustutasid rootslased Rakvere linnuse kindluste nimekirjast. Linnuses pakutakse erinevaid programme Pakume programme suurtele ja väikestele linnusesõpradele. Programmid sisaldavad erinevaid aktiivseid ühistegevusi ja töötubasid. Saab tutvuda näituste ja väljapanekutega. Võimalus tellida keskaegsete retsepdide järgi valmistaud toite Schenkenbergi kõrtsist.

Klienditeenindus
Rootsi jõulud jõuluroad
2
doc

Rootsi jõulud/jõuluroad

Rootsi jõulud/jõuluroad. · Ka Rootsis on jõulutoidud jõulude oluliseks osaks. Rootsis algab jõuluaeg õigupoolest Luutsinapäevast 13. detsembril, kui kohvilaudadele jõuavad safranisaiad(lussekatter). Pärmitaina sisse on lisatud ka toorjuustu, mis teeb kuklid eriti pehmeteks ja mõnusateks. · Järgmised kaks nädalat juuakse glögi ja süüakse piparkooke ning siirupikomme, mida rootslased nimetavad knäck. · Rootsis on maitsestatud veini joodud juba alates 16.-17. sajandist. Esialgu kutsuti sellist jooki nimega hippocras. Kreeklase Hippokratese järgi nimetatud meega, kaneeliga ja kättesaadavate vürtsidega maitsestatud veini tarvitati ravimina kõikvõimalike tõbede vastu. Glögiks hakati seda Rootsis kutsuma alles 19. sajandil. Kui 19.sajandi keskpaiku suhkur ka lihtsamale rahvale taskukohaseks muutus, hakati

Ühiskond
Eesti muinasaeg ja ristisõda
2
doc

Eesti muinasaeg ja ristisõda

arengutasemel: surnuid maeti asulast välja kägarasendisse? keraamika kaeotud nööri jäljenditega algeline loomakasvatus ja põllundus 2. Loe läbi allikakatkend muistsest vabadusvõitlusest ja vasta küsimustele . 10p Vahepeal tuli Rootsi kuningas Johannes koos oma hertsogiga ja oma piiskoppidega, kogunud suure sõjaväe, Ridalasse , ihaldades võita mõned osad Eestimaal ja valitsusvõimu./-/ ja rootslased käisid ringi mööda maakondi õpetades ja ristides neid ja kirikuid ehitades/-/ Kui aga sama kuningas oli paigutanud oma mehed linnusesse nimelt Lihula omasse, koos hertsog Karliga ja piiskopiga, pöördus ta Rootsimaale tagasi. Ja et neil ühelt poolt oli Liivimaa ja teiselt poolt taanlased, kuna nad ise asetsesid keskel, siiis hakkasid nad paganate vastu vähem hirmu tundma. Ja juhtus ühel päeval, kui esimene aovalge paistma hakkas, et tulid saarlased merelt suure sõjaväega ja piirates

Ajalugu
Varauusaeg - Võitlused ülemvõimu pärast läänemerel
2
docx

Varauusaeg - Võitlused ülemvõimu pärast läänemerel

Sellega eesti-liivi-ingerimma ja osa Soomest liidet ivene riigiga. Võrdle Uusikaupunki rahu sõjaeelse liitlastevahelise kokkuleppega. Põhjenda toimunud muutusi. Enne oli jutt, et Eesti saab endale Poola. Hiljem said aga Eesti endale hoopis venelased. Eesti ja Liivimaa tahtsid ise minna vene võimu alla. Eesti liideti lepingu tulemusel venemaaga. Rootslased võisid vilja välja vedada piiramatult. Kui kaua kestis Tallinna piiramine? Umbes kuu aega ja 7 pärva. Mis põhjustel pidid rootslased linna loovutama? Sest nende väed olid nõrgenenud. Nad jäid katku. Mida ütles kapituleerumisleping Rootsi sõjaväelaste saatuse kohta? Võisid tagasi Rootsi minna. Mis näitab, et rootslased umbusaldasid venelasi? Nad jätsid suure kaubavärava seniks enda kätte, kuni lahkusid.

Ajalugu
Liivi sõda arutlus
2
docx

Liivi sõda arutlus

jagamise keerukaks. Poola-Leedu, Taani ja Rootsi asusid omavahel võitlema ja 1563. aastal algas Põhjamaade seitsmeaastane sõda, kus Rootsi väed Hiiumaa vallutasid. Seitsmeaastane sõda lõppes Rootsi ja Taani vahelise rahulepinguga. 1583. aastal sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele tagasi nende vallutused Ingerimaal. Poola-Leedu tegutses aktiivsemalt sõja lõpu poole, astudes Põhjamaade seitsmeaastase sõja keskel Rootsi vastu välja, pärast mida rootslased neid vältida püütsid. Poola-Rootsi suhetes toimusid tähtsad muutused kui Rootsis oli võimule saanud poolameelne kuningas. Riigid sõlmisid omavahel rahu, ühtlasi alustasid ka koostöö tegemist. 1582. aastal sõlmis Moskva tsaaririik Poolaga Jam-Zapolski vaherahu. Kuna Venemaa loobus Liivimaast, läks see ala Poolale. Sõja lõpuks oli Poola võimu all ka Lõuna-Eesti. Eesti aladel oma võimu taastada püüdnud Taani oli 16. sajandil Läänemere läheduses tugevaim riik

Ajalugu




Kommentaarid (1)

egipus profiilipilt
egipus: Suhteliselt hea
20:01 28-04-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun