ja kuidas seda teha. Kui soovin meeldivalt vestelda ja suhteid arendada, siis räägin ajast ja elust. Samas kui on vaja töötajaid kiirel ajal tagant utsitada, tasuks mainida raha, jõukust ja eurosid. Igal juhul aitab suhtlemise hookuspookus hästi planeeritult oma vajalikke eesmärke saavutada“ (Reinsalu, 2013). Vabal ajal suhtlen ma aktiivselt nii kodus perega kui ka sõpradega väljaspool kodu. Lähedastega on suhtlemine kergem ja vahetum. Ka siin püüan olla aktiivne kuulaja ja annan kuuldule sõnadega tagasisidet, veendumaks, et olen räägitust õigesti aru saanud, kinnitamaks kõnelejale, et olen teda kuulanud ja innustamaks teda veelgi rohkem ennast avama. Samuti kasutan kuulates positiivset kehakeelt, noogutan ja hoian käed avatud ning keha veidi ettepoole kaldu. Hea suhtlejana püüan rääkijat mitte katkestada ja jutu lõppedes küsin sõbraliku tooniga lisaküsimusi, sellega näitan siirast huvi kõneleja kui isiksuse vastu
Kiire, vahetu ja aus tagasiside tõstab suhtlemise efektiivsust 9. Milline on aja roll inimkommunikatsionis? Lühikese aja jooksul (kiirustades) vahetatud info ja edastatud sõnumid võivad vastuvõtjale valesti kohale jõuda. 10. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Efektiivne inimkommunikatsioon on inimestevaheline suhtlemine, kus mõlemad osapooled (nii sõnumi saatja kui ka vastuvõtja) osalevad aktiivselt. Nii kõneleja kui kuulaja annavad endast kõik, et vahetatav informatsioon ja edasiantavad sõnumid jõuaksid teiseni selle maksimaalses tähenduses tekitamata teineteise vääritimõistmist. Nii rääkija kõnelemisest ning kuulaja vastuvõtlikkusest sõltub inimkommunikatsiooni efektiivsus. 11. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Sõnum peab olema otsekohene, sõnum peab olema selge(selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste ja
16. küsimus "Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self-image). Termin pärineb Erving Goffmanilt · Negatiivne nägu soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi · Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi 17. küsimus Positiivse viisakuse strateegiaid: · tu ("sina") · naljad · släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad · (faatiline kõne) · rõhutatud huvi kuulaja vastu · eesnimeline, diminutiivne pöördumine · komplimendid (sic!) · optimism, jne, jne · mitteverbaalsed: avatud keha, naeratus, avatud zhestikuleerimine, silmside, jutukus, ruumiline lähedus. 18. küsimus Negatiivse viisakuse strateegiaid: · vous · konventsionaalne kaudsus/indirektsus · põiklusväljendid (ingl hedges), nt "mulle tundub", "arvatavasti" jne · pessimism · viitamine üldistele reeglitele · passiivsus · vaikus (
Levinson). ,,Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt. Negatiivne ,,nägu" soov olla vaba kohustustest, tegutseda oma äranägemise järgi (independence); mitte pahas mõttes. Positiivne ,,nägu" soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi (involvement). 16. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil). 1) ,,sina" 2) naljad 3) släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad 4) rõhutatud huvi kuulaja vastu 5) eesnimeline, diminutiivne pöördumine 6) komplimendid 7) optimism 8) silmside 9) avatud kehahoiak, zestikuleerimine, naeratus 10) ruumiline lähedus 17. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil). 1) formaalne ,,Teie" 2) konventsionaalne kaudsus 3) põiklusväljendid 4) pessimism 5) viitamine üldistele reeglitele 6) vaikus 7) kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul
Mitteverbaalsed e sõnatud suhtlemisvahendid: Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on informatsiooni saatja seisukohalt motoorsed (liigutustega seonduvad) ja vastuvõtja seisukohalt visuaalsed. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid annavad teavet partneri kohta ca 60% ulatuses kogu partneripoolsest infost. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: silmad ja silmside näitab suhtlemisvalmidust, kas sõnum jõudis kohale, oluline on pilgu suund, kõneleja vaatab vähem otsa kui kuulaja, näoväljendused alluvad inimese tahtele, seega on võimalik teha soovikohast näoilmet. Mida impulsiivsem ja emotsionaalsem on inimene, seda raskem on miimikat kontrolli all hoida. Lahke, naeratav nägu! pealiigutused kindlalt piiritletud tähendusega, suur tähtsus partneri kuulamisel, kehaliigutused ja poos iseloomustavad keha asendit ja liigutusi teatud perioodil: lähenemispoosid väljendavad huvi
kõrgemaks/intelligentsemaks ja püüdis tema tähelepanu tõmmata, kui lähtuda silmavaatamise sagedusest. Samuti innustas nõrgem sugupool kasutades tegevuse markereid, andes vestlejale, antud juhul siis poisile, kellest tüdruk oli huvitatud, märku vestlust jätkama noogutades ja kaasa ühmates. Kuulaja andis nii kõnelejale tagasisidet, et ta ikka kuulab, mida vestlejal oli öelda. See innustab jutustajat rääkima edasi oma juttu/ lugu kuna kuulaja oli huvitatud jutu edasisest käigust. Ka jutu peegeldamine oli märgiks heast ning huvitatud kuulajast. Peegeldamine sisaldab endas jutustaja jutu ümbersõnastamist, et teada saada, kas kuulaja on kõigest õigesti aru saanud, et selles veenduda. Oma sõnadega jutustab kuulaja uuest üle jutus väljendatud mõtted või tunded ja see on rääkija jaoks samuti märk mõistmisest ning aksepteerimisest.
(Brown ja Levinson) ,,Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self- image). Negatiivne nägu soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi. Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi. 16. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) tu (,,sina") naljad släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad (faatiline kõne) rõhutatud huvi kuulaja vastu eesnimeline, diminutiivne pöördumine komplimendid (sic!) optimism, jne, jne Mitteverbaalsed: positiivne viisakus avatud keha, naeratus, avatud zestikuleerimine, silmside, jutukus, ruumiline lähedus. 17. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil) vous konventsionaalne kaudsus/indirektsus põiklusväljendid (ingl hedges), nt ,,mulle tundub", ,,arvatavasti" jne pessimism viitamine üldistele reeglitele passiiv
Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet KUULAMISOSKUS. AKTIIVNE KUULAMINE Juhendaja: Maie Oblikas Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -2- Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus......................................3 Aktiivse kuulamise tehnikad............4 Hea kuulaja 10 tunnust.....................5 Kuulamistõkked...............................5 Lisa...................................................7 Kokkuvõte........................................8 Kasutatud kirjandus.........................9 Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -3- SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulamine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta
lihtsalt ümber, vaid näeb seda läbi ajalise perspektiivi, lihtsalt ümber, vaid näeb seda läbi ajalise perspektiivi, lihtsalt ümber, vaid näeb seda läbi ajalise perspektiivi, mis sümboliseerib distantsi kaasaja kuulaja ja mis sümboliseerib distantsi kaasaja kuulaja ja mis sümboliseerib distantsi kaasaja kuulaja ja rahvalaulu algse kuju vahel. Koorilooming jaguneb: 1) rahvalaulu algse kuju vahel. Koorilooming jaguneb: 1) rahvalaulu algse kuju vahel. Koorilooming jaguneb: 1) Tsüklid Eesti ja Soome-Ugri rahvalaulude baasil
Päevane üritus Mees ülikond, klubipintsak, sakoülikond, zakett Naine väike must kleit, kostüüm, pükskostüüm Õhtune üritus Mees tumeülikond, smoking, spenser, frakk, vormirõivad Naine kleit, mille pikkus sõltub ürituse pidulikkusest, kostüüm, pükskostüüm. 11. Mida tähendab viisakas kuulamine? Too näiteid heast ja halvast kuulajast. Viisakas kuulamine vestluslik ja sotsiaalne kuulamine. Kuulamine kuulamise pärast. Halb kuulaja - peale esimeste lausete kuulamist arvad, et kogu jutt tuleb ebahuvitav. - Peab efektiivse suhtleja eest vastutajaks ainult rääkijat - Passiivne - Leiab tihti puudusi ja nõrkusi esineja isiku juures. - Kuulab ainult fakte - Kipub vahele segama ja vaidlema - Teeskleb tähelepanu Hea kuulaja - On kannatlik ja kuulab lootuses, et leiab jutust ka endale midagi kasulikku
"Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self-image). Negatiivne nägu soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi 16. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) · tu ("sina") · naljad · släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad (faatiline kõne) · rõhutatud huvi kuulaja vastu · eesnimeline, diminutiivne pöördumine · komplimendid (sic!) · optimism, jne, jne · avatud keha, naeratus, · avatud zhestikuleerimine · silmside · jutukus · ruumiline lähedus. 17. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil) · vous · konventsionaalne kaudsus/indirektsus · põiklusväljendid (ingl hedges), nt "mulle tundub", "arvatavasti" jne · pessimism
7. Retkejuht ei pillu labaseid nalju. 8. Retkejuht ei tutvusta objekti teemat valdamata ega ettevalmistust omamata. 9. Retkejuht ei tarbi alkoholi tööl olles vaid vastutab grupi eest ja on adekvaatne. 10. Retkejuht ei jäta abivajajat hätta. KÄSUD 1. Retkejuht on rõõmsameelne ja optimistlik. 2. Retkejuht peab valdama teemat, mida tahab tutvustada. 3. Retkejuht peab olema meeldiv suhtleja ning aktsepteerima teiste vajadusi. 4. Retkejuht oskab olla empaatiline kuulaja. 5. Retkejuht on kohanemisvõimeline. 6. Retkejuht väljendab end selgelt. 7. Retkejuht oskab anda esmaabi. 8. Retkejuht oskab toime tulla pingelises olukorras ja konflikte lahendada. 9. Retkejuht peab olema füüsiliselt ja vaimselt terve inimene. 10. Retkejuht peab armastama seda maad, kus ta elab, seda õhku, mida ta hingab ning neid inimesi, kellega ta retke läbi viib ehk armastama seda tööd, mida ta teeb. KONSPEKT Kuulamine ja enesekehtestamine
Levinson) "Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self- image) · Negatiivne nägu soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi · Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi 13. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) tu ("sina") · naljad · släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad(faatiline kõne) · rõhutatud huvi kuulaja vastu · eesnimeline, diminutiivne pöördumine · komplimendid (sic!) · optimism, avatud keha, naeratus, · avatud zhestikuleerimine, silmside, jutukus · ruumiline lähedus. 14. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) · vous · konventsionaalne kaudsus/indirektsus · põiklusväljendid (ingl hedges), nt "mulle tundub", "arvatavasti" jne · pessimism · viitamine üldistele reeglitele · passiiv · vaikus (?) · nominalisatsioon, jne, jne
Käte hõõrumine väljendab ootust, erutust ja teovalmidust. Rusikas käsi on kindlasti signaaliks, et inimene on vihane, kuid näitab, et ta ei kavatse midagi ette võtta (op. cit: 68 69). Käesurumist peetakse avatuse sümboliks, käte ühendamist ühtekuuluvuse sümboliks (Nierenberg 1997: 30). 2.2.1 Käed kui tõkked Ristates käed rinnale, tekitame tõkke. Kui kuulaja nõnda käitub, siis tähendab see tema eitavat seisukohta ning tähelepanu hajumist. Sellist poosi sunnib võtma tema sisemine pingeseisund ja vastuolu. Et sellise inimese suhtumist muuta, tuleks tema käed ristiasendist lahti harutada. Talle võib näiteks ulatada mingisuguse eseme. Nõnda asub kuulaja avatumasse poosi ning ka tema suhtumine muutub. Kui inimese käed on ristatud kramplikult või rusikas, siis näitab ta välja oma vaenulikkust ning pahameelt
*koosolek *seminar Teadmised *teadaanne *aruanne *kuulutus *ettekanne *loeng *referaat *kommentaar Kõnele alati ainult sellest, mida põhjalikult tunned, tead. Millest koosneb kõne? Kõne koostamine algab teema valikust ja eesmärgi püstitamisest. Kõne eesmärgid. Miks? · Info edastamine · Suhtlemine · Kuulaja veenmine · Õnnitlemine · Teadmiste jagamine Kõne on vajalik kommunikatsiooniks! Kõnel polegi peamisi sisu pealkirju, päris tihti on päriselus nii, et ei ole kindlaid teemasid paika pandud. Kindlatel teemadel saab kõneleda ainult kokkuleppel. Kõne koosneb kolmest olulisest osast:. Sissejuhatus (umbes 10% mahust); Teema arendus (umbes 85% kõne mahust); Lõpetamine (umbes 5% kõne mahust).
„Aukartus elu ees!“ Schweizer. „Kultuur ja eetika!“ KT küsimused 1.Protokoll? Käitumisnormide kogum 2.Etikett? Määratud käitumisviis antud kontekstis 3.Etiketi liigid- seltskondlik, diplomaatiline, vangla, kodune,hommikusöögi jne (kirjutatud v kirjutamata) 4.Ametlikuvastuvõtu tunnus- ilma abikaasata, 5.Mitteametliku vastuvõtu tunnus- kutse kahele 6.Parakeel on verbaalne ja mitteverbaalne. Reedab kui isiksust 7.Ruumitsoonide mõõdud: Intiimtsoon- alla 0,5 m Isikliktsoon- 0,5-1,2m Sotsiaalne tsoon- 1,2-3m Ühiskondlik tsoon- üle 3m 8.Tabuteemad: haigused, raha, poliitika, religioon, isiklik elu 9.Peamised pöördumisvormid: Härra, Proua, Preili 10.Netietikett- Interneti etikett SUHTLEMINE 11.Suhtlemine põhineb…..suhtumisel 12.Rääkija-kuulaja suhte dominant on…kuulaja 13.Avalikus kohas ei närita… nätsu, küüsi, toitu, juukseid, pastakaid jne 14.Käsi ei hoita… taskus 15.Suunda ja esemeid näidatakse… avatud käega 16.Viisakus- ja pöördumis...
Näoilme: Teadlased kinnitavad, et kõige paremini peegeldab inimese emotsioone tema näoilme. Kõige väljendusrikkamad on inimese silmad need võivad õnnest särada, olla kurvastusest niisked või punased või vaenulikult põrnitseda. Silmad annavad edasi ka infot sellest, milline on suhe antud inimeste vahel (näit soe silmside näitab vastastikust usaldust). Inimese emotsionaalne seisund kujundab aja jooksul tema näojooni. Hääle vihjed: Hea kuulaja ei kuula ainult sõnu ta kuulab hääle kõrgust, rääkimise kiirust, tämbrit ja muid sarnaseid nüansse, mis infot edasi annavad. Inimese hääletoonist on võimalik aru saada, kas ta on õnnelik või kurb, kas ta tunneb ennast kindlalt või kaitsetult jne. Kõrgem hääletoon, valjenenud hääl ja kiirem kõne näitavad selliseid tundeid nagu viha, entusiasm, rõõm. Normaalsest aeglasem kõnetempo ning vaiksem ja madalam hääletoon annavad aimu tüdimusest või depressioonist
KÕNE KOOSTAMINE Kõne eesmärgid: Miks? Info edastamine Suhtlemine Kuulaja veenmine Õnnitlemine Teadmiste jagamine Millest? Kõnele ainult sellest, mida põhjalikult tead, tunned Kellele? Lapsevanemale Kolleegile Ülemusele Lapsele Sõbrale Võõrale Armsamale Millal? Hommikul Lõunal Õhtul Öösel NB: kõnele aind siis kui sul on midagi öelda Kõneleja edu alus:
.") Rääkija "kohustused": · sama keele kasutamine (nt. erialast terminoloogiat ei mõisteta) · eneseväljendamine mitmel viisil (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), · erinevate kanalite kasutamine ja nende kokkuviimine, · vastutus endale (minust sõltub, kas ta sai aru), · tagasiside küsimine. Kuulaja "kohustused": · püüda mõista tähendust · teema ja emotsioonide fikseerimine (millest ta räägib ja mida ta tegelikult mõtleb sellega?), kuulaja kehakeel (otsa vaatamine jne.), · tagasiside andmine ka siis, kui seda ei küsita. Kommunikatsiooniprobleemid suhetes väljenduvad saadetud sõnumite ebaõnnestunud tõlgendamises, ebatäpses eneseväljendamises jne. Kommunikatsioon loob võimaluse läheduse kujunemiseks, on seotud suhete dünaamika ning lõppemisega. Uurimused meeste ja naiste vaheliste erinevuste osas (Rubin, 1980; Harrison, 1976) · kommunikatsioonistiil (ekspressiivne, instrumentaalne) · orienteeritus tunnetele
· edastab meelsasti uut teavet; · on uudishimulik, kuulab meelsasti, et saada infot; Kõnelemis- ja kuulamisoskus lisavad enesekindlust, see omakorda tagab edu igapäevasuhtluses ja positsiooni ühiskonnas. · Enne teistega suhtlema asumist suhtleb inimene iseendaga. · Enne otsuse langetamist kaalub poolt- ja vastuargumente või laseb end juhtida emotsioonidest. Kommunikatsiooniprotsess on suhe kõneleja ja kuulaja(te) vahel. Sõnumile annab tähenduse just kuulaja. On vaja kuulaja hinnangut. 3 4
Pöidla hõõrumine teiste sõrmede vastu tähendab tavaliselt raha ootust. Ristatud sõrmed väljendavad aga pettust või nördimust, vastupidiseks sellele tähendavad aga harali pöidlad jaatavat märguannet. Juhul, kui pöidlad paistavad välja tagumistest püksitaskutest, siis püüame varjata oma tegelikku seisundit. Rinnal ristatud harali pöialdega käed tähendavad eitavat suhtumist või kaitseasendit, samuti üleolevat suhtumist. Ristates käed rinnale, tekitame tõkke. Kui kuulaja nõnda käitub, siis tähendab see tema eitavat seisukohta ning tähelepanu hajumist. Sellist poosi sunnib võtma tema sisemine pingeseisund ja vastuolu. Et sellise inimese suhtumist muuta, tuleks tema käed ristiasendist lahti harutada. Talle võib näiteks ulatada mingisuguse eseme. Nõnda asub kuulaja avatumasse poosi ning ka tema suhtumine muutub. Kui inimese käed on ristatud kramplikult või rusikas, siis näitab ta välja oma vaenulikkust ning pahameelt
MINA TEENINDAJANA Kaia Teder K112 Kõige tähtsam on ... Naeratus Silmside Pean oskama... Klientidega suhelda Emotsioone valitseda Anda nõu Vajadusel abistama Pean olema... Kiire Eriala tundev Empaatiline Hea pingetalumisvõimega Viisakas Sõbralik Verbaalselt võimekas Hea mäluga Meeskonnatööoskusega Tööst rõõmutundev Loogilise mõtlemisega Tähelepanelik kuulaja Mitte lobisev Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Välimus... Juuksed korralikult patsis Mitte liiga ülelõhnastatud Riietus mitte liiga väljakutsuv
tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks (oma kogemuse pakkumine võib olla ohtlik!) huvi teise inimese vastu kehakeel ja distants vestlejate vahel sünkroonsed liigutused kontrollitud liigutused, näoilmsed, silmside keskkondlikud tegurid vähemtähtsad kui rääkija, füüsilised barjäärid psühholoogiline kohalolek tähelepanelik vaikimine kuulamine: ... on enam kui sõnade kuulmine ...tähendab seotust teise inimesega ...eeldab tagasisidet abistav kuulamine: oluline: kuulaja enda kuulamisharjumus ja oskused, emotsionaalne taust, väärtustesüsteem, motivatsioon arvestada: see on rääkija probleemne olukord. hetkel oluline, mida rääkija tunneb, mõtleb jne. abistav e. tähelepanelik kuulamine aitab lahendada probleeme mõista, mida tuntakse, otsustada jne. tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil. suhtlemistõkked: mõju suhtlemisele negatiivne, sisaldavad riski, blokeerivad vestlust
KÕNE LIIGID Kõneõpetus gümnaasiumile Koostaja Enn Kullama C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium 2007 Kõik söök ei kõlba süüa, kõik kõne ei kõlba kõnelda Enne, kui asud kõnelema, tee endale selgeks kõnelemise eesmärk: MILLEKS? MIDA? KUS? MILLAL? KELLELE? KUIDAS? VEENMISKÕNED Esineja mõjutab kuulaja hoiakut ja käitumist Poliitiline kõne Avaldus Deklaratsioon Müügikõne Reklaamkõne OLMEKÕNED Eesmärk on meeleolu loomine Tervituskõne Õnnitluskõne Lauakõne Tänukõne Avamiskõne Lõpuaktuse kõne Esitlemine Pühadekõne TEATMEKÕNED Teadmiste andmine Teadaanne Seletus Aruanne Kuulutus Informatsioon Raport Reportaaz Loeng Kommentaar Ettekanne Referaat
Kui teil puudub õigus otsustada või te ei ole milleski kindel, siis andke sellest kohe teisele poolele teada. Ärge keerutage, kui te täpselt ei tea või ei oska, ütelge seda, et siis otsida, kes selles küsimuses on kompetentne. Edukas firmas teab iga töötaja oma kohustuste ja vastutuse ulatust, vajakajäämisi tuleb tunnistada ja vajadusel töökliimat parandada, koolitada oma töötajaid või palgata uusi. Rääkija peab ka ise tähelepanelikult jälgima, kas kuulaja ikka kuulab ja saab aru, ta saab esitada kuulajale asjakohaseid kontrollküsimusi. Aktiivne kuulaja võib vestlust toetada omapoolsete küsimuste ja kokkuvõtetega, formuleerida oma sõnadega kokkuleppeid, otsustusi ja tööülesandeid see kinnitab teineteisest ja teema käsitlusest ühesugust arusaamist. Püüdke vältida teineteisest möödarääkimisest. Parem küsige ja täpsustage, koguge rohkem teavet, et tööülesanded või muud kohustused saaksid selgeks nii
MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE Mitteverbaalne suhtluskomponent võimaldab: · ilmestada ja täpsustada kõnet · kannab mitteteadvustatud infot · kergendab rääkija/kuulaja tegevust Mitteverbaalne suhtlemine sisaldab: 1. Miimika. 2. Kehaasendid. 3. Zestid. 4. Inimese seisundi autonoomsed signaalid. 5. Prokseemika. Miimika · P. Ekman ja kuus kultuuridevaheliselt sarnast miimilist emotsiooni · pilgukontakt: reguleeritud, agressiivne, allaheitlik · amiimika probleem · suujoon Supernormaalsed stiimulid Kehaasendid: · avatud (siiras soov suhelda, agressiivsus) · suletud (peidetud agressiivsus, hirm, häbelikkus) Zestid · primaarsed, mis on seotud füsioloogilise seisundiga · sekundaarsed, mis on otsesed signaalid - ekspressiivsed - imiteerivad - regressiivsed - sümbolil...
kaitseks välja meie ,,kamba" olulisemaid päid ning teatas täie südamerahuga, et ka tema ammutab tarkust raamatuist. Neil päevil polnud sellest suurt lugu, kuid praegu, olles juba isiksus, on kontrastid me vahel nii suureks läinud, et sõprus on vaevumärgatav oleme langenud niiöelda ,,lihtsalt kaaslaste" tasemele. Kuid lootus jääb... Hädana võib tõlgendada ka sõbra kohalolekut rasketel aegadel. Mängu tuleb usaldus, kuna hea sõber peab olema ka hea kuulaja ning oskama pidada suu kinni nende asjade kohapealt, mis pole mõeldud teiste kõrvadele. Kohati on vastassoo esindaja isegi parem kuulaja, kellelega avatult rääkida. Samuti parem õlg, mille najal nutta. Selliste isikute jaoks on eraldi termin semu. Palju on diskuteeritud kahe vastassugupoole vahelisest sõprusest. Mõnede arvates on see võimalik vaid juhul, kui üks osapool on homoseksuaalne, kuna vastasel korral oleks tegu ju armastusega. Teiste meelest (sealhulgas minu) on ju
inimese kombel suhelda ning temaga on üldiselt hea koos viibida, siis ei oma tema erilised omadused mingit tähtsust. Mida rohkem erinevate inimestega suhelda saan, seda mitmekesisemaks muutub ka minu enda maailmapilt ja suhtumine. Igal inimesel on elus olla õigus selline nagu ta soovib. Minu arvates on vale näidata kellelegi näpuga ja väita, et tema mõtleb valesti, riietub koledalt, käitub vääralt. Öeldakse, et rääkida oskab igaüks, kuid kuulamine on kunst. Üritan olla hea kuulaja enda ümberolevatele inimestele, kuid tihtipeale ei tule see väga hästi välja. Eriti kui räägitakse teemal, millest ise väga ei huvitu ning milles kaasa ei oska rääkida, avastan end justkui kuskilt mujalt maailmast. Järgmine hetk võin juba sattuda piinlikkuse olukorda, kui midagi antud teemal küsitakse. See kui hea kuulaja ma olen, oleneb ka tihtipeale minu tujust ja suhtumisest inimesesse. Usun, et kuulamine on omadus, mida on võimalik arendada.
Pere Holdeni ümber Kevin Kiolein Kerli Lehes Markus Lapolainen 8c. Phoebe Josephine Caulfield 10 aastane Holdeni noorem õde Välimuselt kõhn, ilus ja punapäine Oma ea kohta arukas, hea kuulaja Oskas hästi tantsida Jonnakas Lahke Allie Holdeni noorem vend, kes on surnud Holden tundis temast puudust ja pidas teda omamoodi idealistiks Iseloomult kena Mängis pesapalli D.B Holdeni vanem vend Töötab Hollywoodis näitekirjanikuna Käib peaaegu igal nädalalõpul Holdenit vaatamas Isa Töötas advokaadifirmas Ükskõikne iseloom, kuna Phoebe
AKTIIVNE KUULAMINE Aktiivse kuulamise põhisisu on lihtne: partneri pingest vabastamine ja rääkima õhutamine. Kuulaja ülesanne on rääkija mõtete valikuline ümber sõnastamine. Olulised on: · aeg, koht · võrdne tasand · huvi · usaldus · eelarvamusteta suhtumine TEGEVUSED + - kontakti loomine ja hoidmine katkestamine (silmside, distants, puudutused) toetamine, julgustamine ignoreerimine nn ,,ukseavajad" tüüpi küsimused suhtlemistõkked Mind huvitaks... ( kõrvalised tegevused) Ma tahaksin teada ... ümbersõnastamine ülekuulamine · jutu sisu ümbersõnastamine ,,kas" tüüpi küsimuse...
küsida: mis juhtub siis, kui eesmärk ei täitu? Mis on kaalul? Kui oluline on mulle, kõnelejale, konkreetse eesmärgi saavutamine? Suurt rolli mängib kõnelemisel auditoorium st. kellele ma räägin. See, kellele ma räägin on ju kõige otsesemalt seotud eesmärgiga miks ma üldse räägin. Kõnelemine on tegelikult dialoog. Sellest pole midagi, et teine pool on vait, on kuulaja. See vaid tundub nõnda. Ka vaikimine on kõnelemine, ka kuulamine on kõnelemine. Tegelikult vaidleb kuulaja mõtteliselt meile vastu või on meiega nõus. Mida peaks teadma ja oskama, et luua mõjukas esitus? Kuidas mõjuda usutavalt ja end kohtusaalis kuulama panna? Mis on oluline? 3 2. Hääle ja keha valitsemisoskus Kõneleja ainuomased jooned aitavad öeldut rõhutada ja mõjule pääseda. Silmas tuleb pidada nelja aspekti: häält, miimikat, silmsidet ja hingamist. Keha ja hääl on lahutamatud
· Liikumatus · mittemidagiütlev näoilme · silmside vältimine · Vaikimine · ruumiline distants 19. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? W = P (H,S) + D (S,H) + R W kogukaal P kuulaja võim kõneleja üle D kuulaja ja kõneleja vaheline distants R konkreetse teo raskus H Hearer kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) S kõneleja/kirjutaja P staatuse-erinevused e. vertikaalne distants üldiselt suur hierarhilistes ühiskondades; aga ka nt USA-s (Hofstede!); Prantsusmaal (võimu näitamisse suhtutakse üldiselt positiivselt)
Hea rüht ja sirge kehahoid, mis on omane sihikindlatele, elus edasi jõudnud inimestele, annavad teavet eneseusaldusest. Enesekindlad inimesed otsivad sagedamini pilkkontakti, vaatavad vestluspartnerile kauem otsa, pilgutavad silmi harvemini kui ebakindlad (või salatsevad) isikud. Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama. Suheldes inimesega, võiksime kujutada vestluskaaslase laubal kolmnurga. Jälgides seda jääb partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene Kehakeel kliendi töös Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama. Suheldes inimesega, võiksime kujutada vestluskaaslase laubal kolmnurga. Jälgides seda jääb partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene. Hoides pilku üleval laubal. võime näiteks läbirääkimisi juhtuda. Intiimne pilk jälgib kaaslase keha kuni puusadeni. Huvi väljendab silmanurgast heidetud pilk. Võib järgneda ka kulmukergitus või naeratus
ta sel perioodil pikalt koduõppel." Perekodu kasvataja: ,,Jah! Me oleme temaga ja tema käitumisega lausa hädas." Mina: ,,Ma sain teist aru, et Aadu käitumine valmistab ka perekodus muret." Perekodu kasvataja: ,,Nii on. Ma räägin teile..." Pikka ümbersõnastamistehnikat kasutades oli üheks oluliseks ümbersõnastamise osaks tähelepanelik kuulamine ja suhtluspartneri ütluste peegeldamine. Tähelepanelik kuulamine soodustas vestluspartneri rääkimist ja kõneleja avamist. Kuulaja rollis olev isik, ehk siis antud juhul mina, saab sel juhul vestluspartnerist paremini aru ja vestluse teine pool saab rohkem rääkida. Jälgisin, et kuulaja rollis olles ei katkestaks kõnelejat. Vestluse alguses oli minu vestluspartner pahur ja negatiivselt meelestatud. Vestluse käigus ta tajus, et teda kuulati ja temast hooliti. Minu oskusliku kuulamise ja ümbersõnastamise tulemusel ta leebus ja vestlus kulges edasi sõbralikus õhkkonnas ja üksteisemõistmises. Kasutatud kirjandus: 1
KÕNE KOOSTAMINE Emakeeleõpetaja: Ivi Eiche Tallinna Hiiu Põhikool Juhendaja: Anne Tiits KÕNE EESMÄRGID MIKS? · Info edastamine · Suhtlemine · Kuulaja veenmine · Õnnitlemine · Teadmiste jagamine Mõttetera: "Sõna on õhk ning ometi võib ta õigel hetkel öelduna maailma pahupidi pöörata" Fr. Tuglas MILLEST? Kõnele ainult sellest, mida põhjalikult tunned, tead. KELLELE? Lapsevanemale Kolleegile Ülemusele Lapsele Sõbrale Võõrale Armsamale MILLAL? Hommikul Kõnele ainult siis, Lõunal kui sul on midagi Õhtul öelda! Öösel KÕNELEJA EDU ALUS: · Kuidas
KUULMINE Miks on kuulmist vaja? Tajuda ja eristada helisid; võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha, hinnata heli tugevust ja kõrgust. Tekib heli - kuulaja võtab helivõnked vastu - tekivad närviimpulsid, mida aju tõlgendab Kõrva ehitus VÄLISKÕRV Kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust koosnev kõrva osa Helilainete kinni püüdmine ja edasi juhtimine; Kõrvalest Trummikile Kuulmekäik Õhuga täidetud väiksest õõnest KESKKÕRV koosnev kõrva osa. Kannab võnkeid üle sisekõrva.
Õllesummer 2010 Ainuke muusikaüritus, kuhu ma see aasta jõudsin, oli Õllesummer 2010. Seal esinesid väga paljud üle maailma tuntud kuulsad artistid. Minu mineku põhjuseks oli Calvin Harris. Kuigi ma ennem ei olnud temast midagi väga kuulnud, tirisid mu sõbrad mind kaasa ning sain veeta väga toredat aega. C.Harris lasi just sellist muusikat, mis tegi enesetunde väga heaks, kui muusika läbis keha. Peale seda üritust olen ma C.Harrise kõva kuulaja. Seda kontserdit kordaks kasvõi koguaeg. Kes ei soovinud mingit bändi kuulama minna ning tahtis niisama aega veeta, oli seal talle palju muud tegevust. Väiksemate või noorte seas kujunes üsna populaarseks seal tivolituur, mis oli ka Õllesummerile kohale jõudnud. Oma silmaga oli ka näha täiskasvanud sõitjaid karusellidel. Õllesummeril oli võimalik joosta kokku oma vanade sõpradega, keda pole ammu näinud või muude tuttavatega, kes on kallid.
· Ebaõige keeleline vaste oma sõnumile (väär kodeerimine). · Segane, arusaamatu väljendus. Sõnumi edastamine on pikk ja ükskõikne, vastuvõtja jälgiv aktiivsus lülitub välja. Kahvatu ja ebalev jutt (püüd piirduda olulisemaga, detailide ja argumentatsiooni väljajätmine). Ülelihtsustamine (püüd vältida mittemõistmist). Sõnumi vastuvõtja poolt loodud suhtlemistõkked. · Tähelepanu hälbimine · Mõttelaiskus (ei vaevu olema pikemalt kuulaja rollis) · Vastuvõtja paneb tähele vaid ootuspärase teemaga seotud informatsiooni, naaberteemade kohta antav informatsioon jääb tähelepanuta, ununeb kohe. · Vastuvõtja keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõna, väide). · Omaenda "superesinemise" ettevalmistamine. Psühholoogiline barjäär: · kahtlev hoiak · eelarvamuslik suhtumine · otsene antipaatia Akommunikatiivsus
Haarlemis Ta oli tolle aja üks suurimaid portreemeistreid, kes täitis enamjaolt tellimustöid Isaac Massa 1626 Talle ei meeldinud oma pilte viimistleda. Ta kasutas detailide väljendamiseks jooni, täppe ja värvilaike Jester Lupe'ga Originaal vasakul, halb koopia paremal Küpse kunstnikuna hakkas Hals huvi tundma grupiportreede vastu Püha Jüri maakaitseväekompanii ohvitseride bankett 1627 Frans Hals maalis üsna palju lapsi Rommeli mängutoosi kuulaja 1618 - 1622 Tihti oli inimeste nägudel salakaval naeratus või peidetud emotsioon Mustlastüdruk 1628 - 1630 Kasutatud kirjandus http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/index.html http://et.wikipedia.org/wiki/Frans_Hals "KUNSTIAJALUGU" David Piper, 2006 "MAALID" Rolf H. Johannsen "Maailmakunsti ajalugu" Krausse, Anna - Carola
● Teravate piirjoonteta ● valguse ja varju kujutamine ● Püüti väljendada taltsutamatuid kirgi ja afekte ning kujutada tähtsaid inimesi suurtes tegudes. Michelangelo Caravaggio ● 1573-1610 ● Maalis tegelikku elu ● Realistliku maalisuuna looja ● Püha Peetruse ristilöömine Muusika ● Itaalia ● Muusika väljendas jõulise inimese tundeid (pingestatus, äärmuslik tundelisus jpm.) ● Muusika pidi mõjutama kuulaja emotsioone ● Pingeline, dramaatiline meloodia ● kontsertstiil Antonio Vivaldi ● 4.märts 1678-28. juuli 1741 ● Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija ● "Neli aastaaega", "Gloria" ● ooperi "Tito Manlio" Johann Sebastian Bach ● 31. märts 1685- 28. juuli 1750 ● saksa helilooja ● Põhiline helilooja barokiajastul Aitäh kuulamast!
Säästlik suhtumine loodusvaradesse Kõik inimesed maailmas peavad säästlikult suhtuma loodusvaradesse. Inimesi tuleb harida, et nad oskaksid loodusvarasid kokkuhoidlikult kasutada. Soosida tuleb loodusvarade korduvkasutamist. Mõtle ja vasta! Mille poolest erinevad taastuvad ja taastumatud loodusvarad? Too näiteid oma kodukoha loodusvaradest. Miks peab loodusvarasid kokku- hoidlikult kasutama? Olid tubli ja tähelepanelik kuulaja! Loodetavasti suhtud ka ise nüüd teadlikumalt loodusvaradesse ja oled säästlik ning kokkuhoidlik tarbija.
karekter, see on üks tähtsaim usutavust mõjutavaid tegureid. Peab olema kogu hingega karakteris, käituma, hingama, nii nagu mängitav tegelaskuju seda teeks. Laval arenev karneval moodustab terviku, mis on nii värvikirev ja elujõuline, et varjutab lavataguste telerite pildi. Väga hea oli ooperis ka ühtlane solistide ansambel, kõik tõid oma karaktereid nii muusikas kui ka laval hästi esile. Kaks ja pool tundi tiheda ja küllalt raske muusikaga möödub märkamata. Pidev areng hoiab kuulaja pinges ja tähelepanu all, kordagi ei hakka igav. Isegi siis, kui muusikast kaugel kuulaja ei leia ühtegi meeldejäävat meloodiakatket. Ja loomulikult kõik need apelsinid!
Vastasel juhul, läheb osa juttu, mida partner räägib, kõrvast mööda. Nii võivad hiljem tekkida arusaamatused. Hea on, kui mõlemad osapooled tahavad kontakti luua, sest nii toimub suhtlus tõhusalt. Heas kontaktis toimub aktiivne kuulamine, positiivne kehakeel (näiteks inimene nõjatub ettepoole), silmside. Kindlasti peab heal kontaktil olema ka hea ajastus. Halvas kontaktis puudub silmside, laused on napisõnalised, kuulaja tegeleb teiste asjadega, ka võib kontaktil olla halb ajastus. Kuulamise eeldused on avatus, tingimusteta aktsepteerimine, partnerlus, sotsiaalne soojus, empaatia ja aktsepteerimine. On olemas ka osaline kuulamine ehk pseudokuulamine, kus inimene püüab jätta muljet kuulamisest. Suhtlemine ei ole lihtne. Igapäeva elus tekib suhtlemisel tõrkeid. Inimeste arvamused on erinevad, inimeste käitumisviisid on erinevad
Retsensioon Portico Quartet Käisin jazzkaare raames toimunud kontserdil, kus juhtus esinema neljapealine ansambel nimega Portico Quartet. Antud kontsert leidis aset 25. aprillil, kell 22:00 Merepaviljonis. Mulle meeldis kõige rohkem see, et nad on suutnud oma muusikaga uue ja vana kokku segada ja see, et neil põhimõtteliselt ei olnudki mingisuguseid lugusid, vaid nad mängisid 1,5h nagu ühte lugu, atmosfäär oli väga mõnus, valgustus segunes pimedusega hästi ja heli oli kokkupakitava telgi kohta väga mõnus, isegi bass jõudis põrandaplaatide kaudu ilusti mu jalgadeni. Seda muusikat kuulates tekkisid vahepeal siuksed faasid või asjad, kus jäin mõtetesse, see muusika reaalselt suutis algusest lõpuni mind endaga paeluda ja kohal käies on ikka täiesti teine feeling kui kõrvaklappidest kuulates. Koosseis oli päris hea, kahjuks kedag...
saj kultuuris oli rohkem ja muusikaharidus arenenum kui praegu;3)haritud kuulaja-kuulab ja ostab palju, kuid vahetut muusikaga ja muusikalise struktuuri tajumise võimet asendavad muusika kohta käivad teadmised, eriti mis puudutab interpreetide elulugusid ja nende võrdlust üksteisega;4)emotsionaalne kuulaja-eelistavad tundelist,emotasionaalset muusikat, nt Tsaikovski. Huvi pakub vaid omaenese mentaalsus;5)minevikku pöördunud kuulaja-püüab taasluua kuulaja sellist suhet muusikasse, nagu valitses varasematel ajastutel, protest ametliku muusikaelu ja selle institutsioonide vastu;6)meelelahutust otsiv kuulaja-neid on kõige rohkem, hindavat muusikat kui meelelahutust, nende käitumine sarnaneb suitsetajale, meenutab maaniat. Nad on väga passiivsed ja avaldavad teravat vastupanu igale jõupingutusele, mida kunstiteos neilt peaks nõudma;7)inimesed, kes on muusika suhtes ükskõiksed-ükskõiksuse põhjusi otsib Adorno varajasest lapsepõlvest
? 2)konventsionaalne kaudsus/indirektsus 3)Põiklusväljendid(Mulle tundub, arvatavasti) 4)Kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul 5)Pessimism 6)Viitab üldistele reeglitele 7)Passiiv 8)Vaikus 9)Nominalisatsioon 16. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? W = P (H,S) + D (S,H) + R / W kogukaal , P kuulaja võim kõneleja üle, D kuulaja ja kõneleja vaheline distants R konkreetse teo raskus, H Hearer kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) , S - kõneleja/kirjutaja P staatuse-erinevused e. vertikaalne distants üldiselt suur hierarhilistes ühiskondades; aga ka nt USA-s (Hofstede!); Prantsusmaal (võimu näitamisse suhtutakse üldiselt positiivselt) D üldjoontes suurem põhjapoolsetes riikides (D-d võib seostada individualismiga, aga pigem D reaalset,
Klassitsism muusikas. Klassitsism hõlmab muusikas 18.saj. II poolest 19.saj. Alguseni. Lõpule jõudis suur murrangu periood. Barokkmuusik oli arenenud ääretult keerukaks ja kuulaja kaugeks. Klassitsism pöördub lihtsusesse. Arhitektuuris loobutakse liigsest kaunitustest ja ovaalsetest kujunditest. Valdavad sirged jooned, siledad seinapinnad ja fassadil egiptuse temli otsaviilu imiteeriv sammastele toetuv kolmnurkne katuseviil. Klassitsitliku perioodi muusikakeskuseks saab Viin. Selle aja muusikat iseloomustab lihtsus ja läbipaistvus. Meloodia on meeldejääv ja muusika tihti optimistlikult rõõmsameelne. Kasvab ilmaliku muusika osakaal
Lugupeetud kuulaja ! Oleme siia kogunenud, et arutada mida saame meie- eesti noored teha isamaa heaks. Alustuseks tahaksin öelda, et iga üks meist saab midagi teha, mitte väga palju , kuid kasvõi natukene.Igaüks saab armastada ja austada isamaad ning ka igaüks saab ka jätkata Eesti kultuuri. Oleme ainus Eesti riik maailmas. Ainus, kus räägitakse ja mõeldakse eesti keeles. Eestlane ei tohi häbeneda eestlaseks olemist. Vale on häbeneda eestipärasust, nimesid ja eesti kultuuri. Niisama vale on häbeneda oma riiki. Väikese Eesti tugevuseks ei saa olla võimas sõjavägi, vaid me peame hindama teisi püsivaid väärtusi. Sõjaväed ja riigid võivad kaduda maailma ajalooareenilt, ent rahvuse olemus võib olla püsiv. Ja samas kui pole rahvust, siis pole ka riiki. Seetõttu peame eelkõige mõtlema selle üle - kuidas säilitada rahvus? Kui hindame neid väärtusi, mis ühendavad eestlasi keel, traditsioonid, kultuur -, siis säilib ka eesti rahvus ning sel...
Tove Jansson Britta Sims KELA II Tove Marika Jansson 19142001 Ema illustraator Isa skulptor, Soome kodusõja tõttu palju eemal 2 venda Lugude rääkimine oli peres väga oluline Vanemad tahtsid, et temast saaks kunstnik Maalimine, graafiline kunst Õppis kunsti Stockholmis, Helsingis ja Pariisis Reisimine 40ndatel avaldasid kõik lapsed oma esimesed raamatud Muumikoomiksid Tove ja Lars Al 1959 koomiksid Lars Lühikest aega kihlatud Elukaaslane Tuulikki Pietilä Muumide tekkelugu Igal aastal viis kuud saarel kalurimajas Kokkupuude looduse ja loomadega Huvi kunsti vastu Väike veidravõitu jõehobu Lähedased inspiratsiooniks tegelaskujude loomisel Muumilood "Väikesed trollid ja suur veeuputus" 1945 "Sabatäht/Sabaga täht tuleb" 1946 "Võluri müts" 1948 "Muumipapa memuaarid" 1950 "Ohtlik jaanipäev/südasuvi" 1954 "Trollitalv" 1957 "Nähtamatu laps ja teised lood"1962 "Muumipapa ja meri" 1965 "Novembri lõpus" 1970 Looming "Skulp...
Meeldimine kui poolehoiu võitmine D. Carnegie (1936) alusel K.Kullasepp enda suhtumise muutmine teise inimesse teise inimese käitumise muutus Osata tunda ära enda käitumises ilmnevaid signaale, mis vähendavad mõju teisele inimesele Carnegie (1936) Meeldimist suurendavad: teistest huvitatud olemine naeratamine nime mäletamine inimese olulisusele, tähtsusele viitamine teise inimese kuulamine, julgustada teisi rääkima Carnegie (1936) Vältida vaidlemist Lugupidamise väljendamine teise arvamuste suhtes Enda eksimuse tunnistamine Vestluse alustamine teemadega, mis toovad välja sarnasuse, nõustumine (“jah” ütlemine) Lase teisel rääkida (palju) Teise seisukohast asjade nägemine (“Mida sa teeksid?”) Teise isiku soovidesse ja arvamustesse heatahtlikult suhtumine Enne positiivne info, siis negatiivne Suhtumine avaldub käitumises Julgustamine (vi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
