Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LoodusVarad-1 Osa (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on loodusvarad?
  • Missugused taastumatud?
  • Mille poolest erinevad taastuvad ja taastumatud loodusvarad?

Lõik failist

Vasakule Paremale
LoodusVarad-1 Osa #1 LoodusVarad-1 Osa #2 LoodusVarad-1 Osa #3 LoodusVarad-1 Osa #4 LoodusVarad-1 Osa #5 LoodusVarad-1 Osa #6 LoodusVarad-1 Osa #7 LoodusVarad-1 Osa #8 LoodusVarad-1 Osa #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor extreme Õppematerjali autor
Loodusvara
Minu Koostatud

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Loodusvarade kasutamine Eestis. (taastuvad ja taastumatud loodusvarad)

Loodusvarade kasutamine Eestis. (taastuvad ja taastumatud loodusvarad) Kogu inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavara) kui ka põllukultuure. Loodusvarad jagunevad taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad loodusvarad on need, mis säästliku tarbimise järel suudavad ennast taastada. Need on muld, mets, veevarud ja toit, aga ka osa energiast (päike, tuul, vooluvee ja biomassi energia). Inimese seisukohalt on taastuvad loodusvarad põhimõtteliselt igavesed. Taastumatud loodusvarad on näiteks maagid, kaevandatavad kütused, geotermiline energia ja tuumaenergia. Neid on vaid piiratud kogus ja nad on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul.

Geograafia
thumbnail
4
doc

Rahvastikuprobleemid

Loodusvarad Igasugune inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõistetakse nii otse loodusest võetavat, kui ka näiteks põllukultuure. Niisiis on loodusvaradeks näiteks vesi, õhk, kaevandatavad maavarad, muld ning ka mitmesugused taimsed ja loomsed saadused. Viimastel aastatel on loodusvarade mõiste alla mahutatud ka looduse mitmekesisus ja looduskeskkonna esteetiline ilu. Loodusvarade üks levinud jaotusviise on järgmine: 1) taastuvad loodusvarad: Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia). 2) taastumatud loodusvarad: Taastumatud loodusvarad on maagid, kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumaenergia. Inimese praeguse aja tarbimise seisukohalt on taastuvad loodusvarad põhimõtteliselt igavesed ning kestavad tõenäoliselt kauem kui inimkond. Taastumatuid loodusvarasid aga tarbitakse praegu nii intensiivselt, et

Geograafia
thumbnail
5
docx

Lehitu pisikäpp

Igasugune inimese tootmistegevus tugineb loodusvarade kasutamisele. Loodusvarade all mõistetakse kõike otse loodusest võetavat, millele ei ole inimene selle tekkega kaasa aidanud. Loodusvarade hulka ei kuulu kalakasvandused, hooldatavad metsad, haritav maa ning kõik muu nö inimkäe all kasvav ja arenev. Niisiis on loodusvaradeks näiteks vesi, õhk, kaevandatavad maavarad, muld ning ka mitmesugused taimsed ja loomsed saadused. Loodusvarasid jaotatakse kahte suuremasse rühma: taastuvad loodusvarad (muld, mets, veevarud) ja taastumatud loodusvarad (maagid, kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumaenergia). Loodusvarad on vajalikud inimkonna olemasoluks. Esmase tähtsusega on puhas õhk hingamiseks, joogikõlbulik vesi ning nii taimne kui loomne toiduvaru. Kuid muidugi ei piirdu tänapäeva inimene vaid elementaarse ja eluks vajaliku resssursi kasutamisega, vaid tähtsal kohal on majandustegevuse edendamine. Tänapäeval kasutatakse saadavalolevaid loodusvarasid väga intensiivselt,

Bioloogia
thumbnail
28
docx

Globaliseerumine maailma mastaabis

ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides jm. Praegu piiratakse CFC-ühendite kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides.“ (http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/osooniaugud.html) 3.5 Loodusvaradega kaasnevad probleemid Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida ühiskond olemasoluks vajab ja tootmiseks kasutab. Loodusvaradeks on näiteks vesi, õhk, muld, kivimid. Loodusvarasid jaotatakse kaheks: taastuvad loodusvarad ja taastumatud loodusvarad. Taastuvad loodusvarad on näiteks muld, mets, veevarud. Need on loodusvarad, mis otsa ei või saada ning kestavad arvatavasti kauem kui inimkond. 7 Taastumatud loodusvarad on näiteks maagid, kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumaenergia. Need on loodusvarad, mis võivad mingi aja lõppedes otsa saada, kuna neid kasutatakse nii intensiivselt.

Geograafia
thumbnail
8
doc

Keskkond ja selle saastumine

kaevandatavad maavarad, muld ning ka mitmesugused taimsed ja loomsed saadused. Viimastel aastatel on loodusvarade mõiste alla mahutatud ka looduse mitmekesisus ja looduskeskkonna esteetiline ilu. Inimese praeguse aja tarbimise seisukohalt on taastuvad loodusvarad põhimõtteliselt igavesed ning kestavad tõenäoliselt kauem kui inimkond. Taastumatuid loodusvarasid aga tarbitakse praegu nii intensiivselt, et samasuguse tempo juures saavad nad üsna varsti otsa. Taastumatute loodusvarude mõiste on tegelikult pisut eksitav, kuna tegelikult nad siiski taastuvad, kuid nad taastuvad võrreldes tarbimisega väga aeglaselt. Näiteks tekib ka naftat maailmas iga päev pidevalt juurde, kuid võrreldes tarbimisega on see kogus väga väike. Taastumatud

Keemia
thumbnail
10
pdf

Globaalsed keskkonnaprobleemid

........................ 4 Kliima muutus ...................................................................................................................................... 4 Energia................................................................................................................................................. 5 Ökosüsteemid ...................................................................................................................................... 5 Loodusvarad ........................................................................................................................................ 6 Vesi ...................................................................................................................................................... 7 Rahvas ................................................................................................................................................. 7 Prügi .............................

Bioloogia
thumbnail
17
doc

Ökoloogilised globaalprobleemid

Liigkarjatamine; Tagajärjed: Viljakate muldade hävimine; Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine; Veekogude kuivamine; Sooldumine, mis ohustab inimese tervist; Mida saaks ette võtta: Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terrass- ja ribapõllundus); Tõkete rajamine põldude äärde; Puude istutamine; chryssy 9 8. Loodusvarade kasutamine Taastuvad loodusvarad Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, turvas aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia). Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Turvast moodustub ühe aastaga umbes 1 mm. Taastumatud loodusvarad Taastumatud loodusvarad on metallimaagid, kaevandatavad kütused (põlevkivi, maagaas, kivisüsi,nafta), mineraalsed maavarad (fosforiit), maapõuesoojus ja tuumaenergia.

Keskkonnaökoloogia
thumbnail
36
doc

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID

Tagajärjed:  Viljakate muldade hävimine;  Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine;  Veekogude kuivamine;  Sooldumine, mis ohustab inimese tervist; Mida saaks ette võtta:  Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terrass- ja ribapõllundus);  Tõkete rajamine põldude äärde;  Puude istutamine; chryssy 9 8. Loodusvarade kasutamine Taastuvad loodusvarad Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, turvas aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia). Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Turvast moodustub ühe aastaga umbes 1 mm. Taastumatud loodusvarad Taastumatud loodusvarad on metallimaagid, kaevandatavad kütused (põlevkivi, maagaas, kivisüsi,nafta), mineraalsed maavarad (fosforiit), maapõuesoojus ja tuumaenergia.

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun