Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel.. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis.
ja algloomades ) on rakutuum. Tavaliselt on rakutuum kujult ümar ja suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis. Rakutuuma katab kahest membraanist koosnev tuumaümbris. Selles on poorid, mille kaudu tuumasisene plasma on ühenduses teda ümbritseva tsütoplasmaga. Need poorid võimaldavad info- ja ainevahetust rakutuuma ja tsütoplasma vahel. Rakutuum suunab ja kontrollib raku eutegevust- kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Nad säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta. Kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna. Kromosoomid on mikroskoobiga nähtavad ainult raku jagunemise ajal, sest muul ajal on nad niidikesteks lahti keerdunud. Tuumas on alati kindel arv kromosoome. Nende arv ja kuju on liigile iseloomulik tunnus. Kasutatud kirjandus: Bioloogia õpik põhikoolile II
Interfaas periood kahe mitoosi vahel. G1 faasil on 2 nimetust: postmitootiline ja presünteetiline. Lõpus on esimene kontrollpunkt. Olulised sündmused: rakkude kasv, raku struktuuride arvu suurenemine. Need sündmused rajanevad valgusüteesil. Erandiks on G0 faas, selles olevad rakud minetavad kas ajutiselt nt. teatud silma kestade rakud. S faas ehk sünteesifaas toimub DNA kahekordistumine e. replikatsioon. Faasi lõpuks on moodustunud kahekromatiidilised kromosoomid. Selles faasis suurenevad tuuma mõõtmed. Lõpus teine kontrollpunkt, sisuliselt kõige olulisem, kontrollitakse DNA terviklikkust ja veatust. Vigade avastamisel: rakus käivitatakse enesehävituslikud signaalid e. apoptoos, tulevad tapjarakud ja hävitavad selle raku või muutustega rakk säilitab eluvõime ja hakkab andma järgmisi vahepõlvkondi ja kujuneb kasvaja. G2 faas : premitootiline või postsünteetiline selles faasis toimub vahetu ettevalmistus mitoosiks. Nt
aluselised valgud. Histoonid on DNA-ga spetsiifiliselt komplekseerunud, moodustades kromatiinist struktuurseid alaüksusi, mida nimetatakse nukleosoomideks. Üks nukleosoom on läbimõõduga 11 nm ning 6 nm kõrgune struktuur. Histoonid on fülogeneetiliselt väga tugevalt konserveerunud. Eukarüootse kromosoomi pakkimine. Metafaasi kromosoomi kondensatsiooniaste on võrreldes DNA molekuli kontuurpikkusega 10000 kordne. Võrreldes interfaasi kromosoomidega on meioosi ja mitoosi kromosoomid rohkem kondenseerunud. Eukarüoodi kromosoomi kondensatsioonil on eristatavad kolm astet. 1) DNA nukleosoomne struktuur. Iga 200 nukleotiidi pikkuse DNA lõigu kohta on moodustunud üks nukleosoom, mis sisaldab 146 aluspaari. Nukleosoomid on ühendatud linkeraladega. Iga nukleosoomi koostises on 2 molekuli histoone H2a, H2b, H3 ja H4. Histoon H1 on seondunud linkeralaga. Linkeralade pikkus võib varieeruda nii liigiti kui ka erinevates rakutüüpides liigisiseselt
Rakutuum kordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. Raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib kogu raku elutegevust. Tuumakesse sünteesitakse ribosoomide RNAd. Rakutuuma ehitus Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes on poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisene plasma on karüoplasma see sisaldab DNAd, valke, RNAd. Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. Tuumas on üks või mitu tuumakest need on piirkonnad, kus toimub kromosoomidelt intensiivne DNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum on enamasti ümar, kuid selle kuju ja suurus võib eri rakkudes varieeruda. Kui tuum kõrvaldada, siis kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub. Enamasti on igas rakus üks tuum, kuid näiteks kingloomal on kaks tuuma ja vöötlihasrakk on hulktuumne. Kui palju on rakkudes kromosoome ja missugune on nende ehitus?
Geen kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe tunnuse, pärilikkuse püsivad ja segunematud tegurid. Genotüüp isendile omane geenide ja selle alleelide kogum. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis sõltub genotüübist ja keskkonnast. Monohübriidne ristamine ristamine, mille puhul uuritavad vormid erinevad ühe tunnuse poolest. Alleelid ühe geeni erivormid. Homosügootsus geenipaari seisund, mille puhul paikneb mõlemas homoloogilises kromosoomis vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. Heterosügootsus geenipaari seisund, mille puhul paiknevad homoloogilistes kromosoomides vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub. Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus ei avaldu. Iga tunnus on dominantne või retsessiivne ainult kindla tunnusepaari piires. Mendeli I seadus e. ühetaolisuse seadus: homosügootsete va...
Neist kujunesid järgmised inimese eellased, nagu osav inimene (Homo habilis), püstine inimene (Homo erectus). Ligikaudu 300 kuni 400 tuhat aastat tagasi arenes Aafrikas tark inimene (Homo sapiens). Targa inimese üheks alamliigiks olid samal ajal Maal elanud neandertallased. Nad olid suhteliselt lühikest kasvu, pikkade käte ja lühikeste jalgadega. Praeguseni teadmata põhjustel surid nad välja umbes 35 000 aastat tagasi. PILET 8 1.Mitoosi faasid, kirjeldus ja tähtsus. Profaas kromosoomid keerduvad, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Anafaas kääviniidid lühenevad ja kromatiidid eralduvad ja liiduvad pooluste poole. Telofaas kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti ja moodustub 2 tütarrakku. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. 2.Evolutsiooni vormid. Evolutsiooni tõendid
teistel imetajatel, samuti äädikakärbsel, ZW-soomääramissüsteem aga peamiselt lindudel, ka mõningatel putukatel (liblikatel) ja mõnedel roomajatel. Imetajatel (sealhulgas inimesel) määrab isendi soo Y-kromosoomi olemasolu (isane) või selle kromosoomi puudumine (emane). Seega on emasel sugukromosoomid XX ja isasel XY. ZW-soomääramissüsteemis on emastel kaks erinevat kromosoomi (WZ) ja isastel kaks sarnast kromosoomi ehk homoloogilised kromosoomid (ZZ). See sugukromosoom, mis esineb mõlemal sugupoolel (X või Z), sisaldab mitmesuguseid vegetatiivseid tunnuseid määravaid geene. See gonosoom, mis ei esine (Y või W) mõlemal sugupoolel, sisaldab tavaliselt märksa vähem geene. Näiteks on Y-kromosoomi sugumäärav funktsioon seotud ainult ühe geeniga testiste kujunemist määravat tegurit (TDF) määrava geeniga (SRY geen). Samas on teada, et Y-kromosoom sisaldab ka vegetatiivseid geene,
o Hingamine, toitumine, eritumine jne 4. Elusorganisme iseloomustab püsiv sisekeskond. 5. Paljunemine o Suguline o Mitte suguline (pole vaja sugurakke) 6. Kasvamine ja areng, vananemine ja surm 7. Pärilikkus ja muutlikkus 8. Reageerimine keskonna muutustele, kohanemine 9. Organismi rühmade kohanemine, evolutsioon Eluslooduse organiseeritus 1. Molekulaarne tase NT: DNA molekul a. Organellid: kromosoomid, membraan, kloroplastid jne 2. Rakutase a. Kõik eluomadused olemas a.i. Hulkraksetel: kude (side kude, lihakude, närvikude jne) a.ii. Organ mass, süda, kops, aju (taimedel juured, leht jne) b. Loomadel: elundkonnad nt hingamiselundkond 3. Organismi tase a. Toimub organismi talituse reguleeriminepüsiv sisekeskkond b. Hormoonide abil humoraalne regulatsioon (NT: kilpnäärme hormoon,
DNA reparatsioon Organismidel on evolutsiooni kaigus valja kujunenud fermentsusteemid, mis kindlustavad geneetilise info sailimise suhteliselt muutumatuna ja liikide pusimise. Absoluutne muutumatus katkestaks evolutsiooni. Sellised fermendid on voimelised no parandama (repareerima) DNA struktuuris tekkinud vigu juba replikatsiooni eel, selle kaigus voi jarel krossingoveri teel. Tsutogeneetika alused Tsutogeneetika pohiliseks uurimisobjektiks on kromosoomid, milles sisaldub kogu raku geneetiline informatsioon. DNA molekulide ruumiline paiknemine rakus soltub suurel maaral organismi struktuurist. Lihtsaimateks uherakulisteks organismideks on bakterid. Nende rakuehitus on suhteliselt lihtne ja neil puudub rakutuum. Bakterite DNA pohiosa paikneb raku tsentraalses osas uheainsa rongasmolekulina ja pole seotud valkudega. Seda bakterite DNAmolekuli nimetatakse genofooriks, ehk bakterikromosoomiks. Baktereid ja teisi organisme,
Mitokondrid on kujult ümarad või pulkjad, ümbritsetud kahe membraaniga (sisemembraani kurde nimetatakse harjakesteks), sisaldab DNA ja RNA molekule. Põhiülesandeks on raku varustamine energiaga, seal viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Mida enam energiat rakk vajab, seda enam on seal mitokondreid. Enamikus rakkudes on üks tuum (ümbris koosneb kahest membraanist milles paiknevad poorid, sisest plasmat nim. karüoplasmaks (sisaldab valke, RNAd, DNAd); kromosoomid on tuuma olulisimaks osaks; üks või mitu tuumakest; enamasti ümar), mis reguleerib kogu raku elutegevust. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja lõpuks rakk hukkub. Kromosoomid koosnevad nukleosoomsest fibrillist (DNA kompleksis valkudega) ja nende arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu (inimesel 46). Homoloogilised (paaris) kromosoomid sisaldavad samu pärilikkuse tunnuseid moodustuvaid geene. Enamikul
Bioloogia 7. aprill 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eellaste tunnuseid ja anda neid edasi oma järglastele. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid. 2. Kuidas kujunevad organismide tunnused? Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid mis koosnevad DNA' st. Teatud kromosoomi lõigud ehk DNA lõigud on geenid, mis määravad teatud kindlaid tunnuseid. 3. Kuidas tagatakse raku jagunemisel see, et mõlemad tütarrakud saavad samasuguse pärilikkuse informatsiooni? Kuna kromosoomid on rakkudes paaridena ja paarilised sisaldavad samu geene, siis enne raku jagunemist DNA kahekordistub ja mõtlemisse rakku jääb vajalik arv kromosoome ja DNA on samasugune. 4
KORDAMISKÜSIMUSED TAIMERAKK JA KOED 1. Nimeta ja kirjelda raku osasid ja nende ülesandeid. Vastus: Rakumembraan Imeõhuke, elastne kile. Ümbritseb ja kaitseb rakku. Laseb valikuliselt aineid raku sisse ja välja. Säilitab ja annab edasi pärilikkuse. Rakutuum Ümmargune, sees paiknevad kromosoomid, sisaldavad DNA-d. Juhib raku elutegevust ja jagunemist. Tsütoplasma Koosneb veest ja orgaanilistest, anorgaanilistest ainetest. Seob raku ühtseks tervikuks. Rakuplasmasse kogunevad raku elutegevusel tekkinud jääkained. Organellid - On raku väikesed koostisosad, mis täidavad ülesandeid. Nt: mitokondrid varustavad rakku energiaga. 2. Joonista loomarakk, taimerakk, märgi juurde osade nimetused. Vastus: Õpik lk 32. 3
organell. 19. Tsentrosoom – ehitus, tsentrioolide areng, ülesanded rakus. Tsentrosoom- rakuorganell, mis etendab olulist osa mikrotuubulitest koosneva tsütoskeleti organiseerimisel ning rakutsükli reguleerimisel. Ainult loomarakul. Rakutsükli interfaasis on tsentrosoomid kinnitunud tuuma membraanile. Mitoosis tuuma membraan laguneb ning tsentrosoomist alguse saanud mikrotuubulid interakteeruvad kromosoomidega, moodustades kääviniidid, mis kromosoomid üksteisest eemaldavad. Tsentrosoom paljuneb ainult korra rakutsüklis, kusjuures iga tütarrakk saab ühe vanemaraku tsentriooli. Tsentrosoom replitseerub rakutsükli S-faasis. 20. Tuuma koostisosad — tuumamembraan, karüoplasma, kromatiin, tuumake, nende ülesanded rakus, tuumapoori kompleks Tuumamembraan- tuumaümbris (NE) koosneb kahest membraanist — välis- ja sisemembraanist; sise- ja välismembraani vahelist osa nim. perinukleaarne ruum;
palju lineaarseid kromosoome, DNA üldhulk suur, (on histoonid). 4. Võrrelge rakujagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine, tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes e emarakuga geneetiliselt identsed; diploidsed. Tähtsus: mood 2 tütarrakku geneetiliselt identsed; suureneb rakkude arv tagatakse organismi kasv; vajalik ka surnud rakkude asendamiseks. Raku jagunemisel 4 faasi profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Profaas kromosoomid nähtavaks, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembraanid lahustuvad, tsentrioolid poolustele, kääviniidistiku kujunemine. Metafaas kromosoomid raku ekvatoriaaltasandile; kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri & teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas kääviniidid lühenevad, kromatiidid poolustele. Telofaas kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, tuumamembraan, tsütokinees. Meioos rakujagunemise eriline
Kui normaalseks replikatsiooni tempoks loetakse 1 000-1 500 nukleotiidi sekundis, siis ühe vea parandamine võtab aega ligikaudu 10 sek. DNA reparatsiooni uurimine on toonud mõningat selgust ka mutatsioonide tekkeprotsessi:arvatakse, et mutatsioonid tekivad reparatiivsete fermentide häirete tõttu (puuduvad «remontijad»). 11. Tsütogeneetika alused .Kromosoomid. Tsütogeneetika põhiliseks uurimisobjektiks on kromosoomid, milles sisaldub kogu raku geneetiline informatsioon. Iga kromosoom koosneb kahest pikast peenest spiraalsest niidist kromatiidist DNA paikneb põhiliselt rakutuumas olevates kromosoomides ja DNA hulk rakus on püsiv. Kromosoomid on pärilikkuse materiaalsed kandjad ja nad kindlustavad geneetilise info edasikandmise järglastele. Kromosoomid «teevad» endast täpse koopia, registreerivad kõik temas toimunud
Geneetika kordamisküsimused 1. Mis on kromosoomid? Kromosoom on rakutuuma element, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks (ainult siis mikroskoobist nähtav). Kromosoomid on moodustunud kromatiinist (DNA ja valkude kompleks), on kepikujulised struktuurid ja sisaldavad geene. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. 2. Telomeer, tsentromeer Telomeer on DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes. Telomeeri ülesandeks on kaitsta kromosoomi otsi kahjustuse eest. Iga jagunemise käigus väheneb DNA ahela pikkus kromosoomi otstest just telomeeride piirkonnast, see on hea selleks, et kahjustada ei saaks olulised geenid. Teiseks
diploidne kromosoomistik, genoomis palju lineaarseid kromosoome (bakterites histoonid üldjuhul puuduvad ja esineb haploidne kromosoomistik). 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos – moodustuvad diploidsed tütarrakud, identsed emarakuga; tagatakse organismi kasv, surnud rakkude asendamine. Esieneb 5 faasi: interfaas – geneetiline materjal on hajus mass (kromosoomid pole eristatavad), profaas – kromosoomid paksenvad ja lühenevad (keerduvad kokku), tsentrioolid liiguvad poolustele, kääviniidistiku kujunemine; metafaas – kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile; anafaas – eralduvad tütarkromatiidide tsentromeerid ja tütarkromatiidid liiguvad poolustele, liikumine toimub mikrotuubulite lühenemise tulemusena; telofaas – kromosoomid on liikumise lõpetanud ja mikrotuubulid jagunevad laiali, moodustub tuumamembraan, tsütokines ja rakk jaguneb pooleks
4. Rakutuum, selle ehitus ja ülesanded. Rakutuum on üks põhjalikumalt uuritud rakustruktuure. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Ehituselt on sarnased teiste rakumembraanidega. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See on tihedam, kui rakuplasma. Ta nukleiinhappeid sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. Enamikes rakkudes neid ei näe, sest kromosoomid on väga peenteks niitideks lahti keerdunud. Mikroskoobi abil võib näha ühte või mitut tuumakest piirkonnad, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse - kui rakk on ümar siis ka tuum on ümar. Kui rakk on välja venitatud siis ka tuum on välja venitatud. 5. Kromosoomid, koostis, ehitus, ülesanded. CHROMIS värv SOMA - kehake
Kaitseb rakku. Kõigil rakkudel esinev rakuümbris. Päristuumsetel rakkudel koosneb Rakumembraan + + + + fosfolipiididest ja valkudest. Kaitseb rakku ja vahendab aine ja energiavahetust. Membraaniga piiritletud päristuumse raku Rakutuum + + + + osa, milles asuvad kromosoomid. Reguleerib kõiki raku protsesse. Raku poolvedel sisu, mis liidab kõik raku Tsütoplasma + + + - organellid ühtseks tervikuks. DNA ja valgu molekulide kompleks, milles Kromosoomid + + + - sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid.
MIKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes. Enamlevinumad mikroelemendid on magneesium, raud, vask, koobalt, tsink, jood, seleen. MAKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. SAHHARIIDID e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks :kuulub RNA koostisesse, oligosahhariidideks 2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL:energeetiline(energia allikas);struktuurne(selgroo välistoes, taime,seeneraku kestas);varuaine(tärklis,glükogeen); osalemine biosünteesil(DNA, RNA); bioregulatoorne(hormoonid); kaitse(antikehad loomadel,taimedel külmumise vastu). LIPIIDID koosnevad alkoholist j...
Pärilikkuse seadused 1. Geen on DNA lõik, mis määrab ära ühe tunnuse (pärilikkuse alge) 2. Homoloogilised (paarilised) kromosoomid - ühesuguse kuju ja suurusega kromosoomid, mis sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene 3. Alleelid (geenivormid) on homoloogilistes kromosoomides paiknevad ühte tüüpi (ühte ja sama tunnust määravad) geenid 4. Homosügootsus (-ne) - alleelid määravad tunnuse täpselt ühte moodi 5. Heterosügootsus (-ne) - alleelid määravad tunnuse erinevalt 6. Dominantne alleen (valitsev) - alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootsuse korral avaldub, tähistatakse suure tähega (A) 7
Kordamisküsimused, Genoomi Struktuur ja Funktsioon 2014/2015. NB! Need ei ole eksamiküsimused. Need on märksõnad, mille tausta teada. Eksamiküsimused (3 suuremat, 3 väiksemat) on pigem laiemat tüüpi ja integreeritud teadmistele suunatud. Põhinevad loengumaterjalidel ja üldisemas kontekstis seminarides käsitletud teemadel. Seminariartiklite üksikuid detaile eksamil ei küsita. Genoomi arhitektuur: • Liigispetsiifilised kromosoomid ja nende evolutsioon, homoloogia (sünteensuse) kaardid. Kromosoomistik on liigispetsiifiline, igal liigil on kindel arv, kindla kujuga kromosoome. Näiteks inimestel on 46 kromosoomi, koertel 78, kassidel 38, tubakal ja kartulil 48 jne. • Mõisted Eu- ja heterokromatiin: omadused, funktsioon. Kromatiin jaguneb eu- ja heterokromatiiniks. Eukromatiin on valdavalt dekondenseerunud olekus ning seal toimub geenide transkriptsioon ehk on
Kokku tähendab see ligi 3 miljardi nukleotiidi sekveneerimist. Praeguseks on identifitseeritud üle 5000 inimese geeni ja umbes pooltel neist on teada täpne asukoht kromosoomis. Enamus seniseks iseloomustatud geenidest on seotud kas mingi haigusega või geneetilise defektiga. Märksa raskem on aga konkreetseid geene seostada selliste normaalse muutlikkusega tunnustega nagu kasv, kaal, naha pigmentatsioon, juuste värvus, vastupanu haigustele Kromosoomid kui pärilikkuse kandjad Kromosoomid Kromosoomid avastati 19. sajandi teisel poolel saksa tsütoloogi W. Waldeyeri poolt. Kasutades erinevaid värvimistehnoloogiaid on nad kõige paremini jälgitavad jagunevates rakkudes. Interfaasis ei ole individuaalsed kromosoomid eristatavad, difuusset materjali, mis värvub, nimetatakse kromatiiniks. Kromatiini erinevad regioonid värvuvad erinevalt nõrgemini eukromatiin ning tugevamini heterokromatiin, kus DNA kondensatsiooniaste on suurem.
Kokku tähendab see ligi 3 miljardi nukleotiidi sekveneerimist. Praeguseks on identifitseeritud üle 5000 inimese geeni ja umbes pooltel neist on teada täpne asukoht kromosoomis. Enamus seniseks iseloomustatud geenidest on seotud kas mingi haigusega või geneetilise defektiga. Märksa raskem on aga konkreetseid geene seostada selliste normaalse muutlikkusega tunnustega nagu kasv, kaal, naha pigmentatsioon, juuste värvus, vastupanu haigustele Kromosoomid kui pärilikkuse kandjad Kromosoomid Kromosoomid avastati 19. sajandi teisel poolel saksa tsütoloogi W. Waldeyeri poolt. Kasutades erinevaid värvimistehnoloogiaid on nad kõige paremini jälgitavad jagunevates rakkudes. Interfaasis ei ole individuaalsed kromosoomid eristatavad, difuusset materjali, mis värvub, nimetatakse kromatiiniks. Kromatiini erinevad regioonid värvuvad erinevalt – nõrgemini eukromatiin ning tugevamini heterokromatiin, kus DNA kondensatsiooniaste on suurem.
V. Taimerakkudel on iseloomulik plastiidid. Neil on ka rakukest. Loomrakkudes pole vakuoole ja rakukesta. 7) Kirjelda rakkude suurusi? V. Bakteritrakud on väikesed 1-10 värdjatühikut, munarakud on väga suured 8) Miks ei saa rakud olla väga suured? V.kuna muidu jääb nende varustamine toitainetega ja infoga ümbritsevast keskkonnast kehvaks või olematuks 9) Kuidas rakud paljunevad? V: Rakud paljunevad jagunemise teel. Enne raku jagunemist kahekordistuvad kromosoomid. 10) V: ainuraksed on väikesed ja kerge ehitusega. LK 20 1) Selgita millest tuleb nimetus viirus ja miks see on õigustatud? V: viirus tuleneb ladinakeelsest sõnast virus mis tähendab mürki. 2) Võrdle viirust ja taimerakku. Leia erinevad ja ühised tunnuseid. V: neil on präilikkusaine olemas, võime muutuda ja ajajooksul areneda. 3) Kirjelda millistel viisidel saavad viirused peremeesrakuks paljuneda.
29.)pimestaadium fotosünteesi teine etapp,mille tulemusena moodustub glükoos.Protsessi käigus seotaxe CO2 ning kasut.valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2ja ATP molekule.Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 30.)mitoospäristuumse raku jagunemise viisi,millega tagataxe kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. 31.)meioos päristuumse raku jagunemise viis,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda.Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad.Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. 32.)ristsiiresugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust, kahelt vanemalt. 19.) generatsiooni aeg; 21.)osmootselt toituma; 27.)anaeroob Rainis Jõepera (C)
Arengu bioloogilised ja kultuurilised teooriad ONTOGENEES käistleb indiviidi käitumise arengut. FÜLOGENEES käistleb käitumise evolutsiooni. Geneetika ja arengu põhiplaan Keha koosneb rakkudest – ajurakkud, vererakud, lihasrakud, luurakud jne. Elu aga algab ühe rakuna – ema munaraku ja isa seemneraku ühinemisel tekib „sügoot“. Igal rakul on tuum, mille sees on niiditaolised struktuurid – kromosoomid. Viimased on tüüpiliselt paaris: äädikakärbsetel on neli paari, šimpansitel 24 paari ning inimesel 23 paari. Kromosoomid omakorda koosnevad geeniahelast. Geenid koosnevad omakorda DNA-st (desoksüribonukleiinhape), mis kujutab endast üksteise ümber põimunud kerulisi molekule, mis asetsevad kaksikheeliksina. Geenide kogumit nim. „genotüübiks“. Tänu geenidele toimub kasv ja areng ning vajalike materjalide totmine. Kogu kehaehitus põhineb geenipärilikkusele
Inimese kasv ja kehakaal inimese ABO-süsteemi vererühmad 0, A, B AB Morgani seadus ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos sugukromosoomideks nim. Kus 46 kromosoomi jaguneb 23 paariks autonoomiks nim. 22 paari kromosoomi , millel on mõlemad sugupoolel ühesugused suguliitelised on X-kromosoomi geenid Meestel on X ja Y sugukromosoomi ja need ei ole homoloogilised Naistel on X kromosoomid ja need on homoloogilised Uue organismi sugu määratakse viljastumisel: munarakk viljastub X kromosoomiga sisaldava spermiga, tuleb tüdruk munarakk viljastub Y kromosoomiga sisaldava spermiga, tuleb poiss suguliitelised puuded on suguliiteliste geenide poolt põhjustatud pärilikud geenid dalton e. punarohepimedus kemofiilia e. vere hüübimatus kombinatiivne m - vanemate erinavate geenialleelide ümberpaiknemine meioosis (ristsiire)
Teiseks aitab rakujagunemise kontrollimine ära hoida kasvajate teket ja mutatsioonide levikut. Raku elutsüklis on nn kontrollpunktid, millest sõltub, kas rakk liigub järgmisesse faasi või mitte. 10. Meioosi eesmärk on valmistada sugurakke, kus oleksid haploidsed kromosoomid. Tulemuseks esimeses faasis tekib 2 diploidset rakku aga teises faasis 4 haploidset rakku. 11. Mitoosiga saadakse somaatilisi rakke aga meioosiga sugurakke. Meioosi homoloogilised kromosoomid liiguvad paaridena ühele tasapinnale. Meioosil toimub ristsiire. Meioosil toimub kaks järjestikust jagunemist, aga mitoosil mitte. 12. Spermid moodustub terve elu, kuid üle 45.-50. Aastatel naistel munarakkude valmimine aeglustub ja lakkab. Spermid vajavad kehatemperatuurist paar kraadi madalamat temperatuuri, kuid munarakk vajab arenemiseks kehatemperatuuri. Spermid ei tohi verega kokku puutuda kuna kehavõõrad rakud, munarakk aga puutub verega kokku. 13
See toimub sugurakkude arengu käigus. Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nimetatakse meioosiks. Protsess koosneb kahest järjestikulisest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Meioosile eelnev interfaas sarnaneb mitoosi omaga. Kõigi nimetatud protsesside poolest sarnaneb meioosi esimese jagunemise profaas mitoosi algusega. Põhiline erinevus seisneb aga selles, et meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi(ristsiire). Võrreldes mitoosi esimese faasiga vältab meioosi esimene jagunemise profaas tunduvalt kauem Anafaasis kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega teineteisest ekvaatoritasandil ja jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele. Telofaas nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja
o Pärilikkus o Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga o Keerukas organiseerituse tase o Kohastumine TV lk 3 ül 1-3, lk 4 ül 5,6 Ül 1. Pilt on eraldi vihikus. Ül 2 A) Vesi see ei ole ainurakne biomolekul B) DNA see on teiste valikute koostis C) C Hüljes ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude
Ehitus: -kaks membraani -tuumavedelik – karüoplasma- sisaldab DNA’d -poor (ainete liikumine tuuma ja välja) -kromosoomide/DNA/pärilikkuse aine -tuumake (piirkond, kus kromosoomidelt toimub rRNA ja ribosoomide moodustumine) Tähtsus: -Juhib raku elutegevust Rakutuum puudub nt inimese küpsetes erütrotsüütides (punastes verelibledes) -on kaotanud jagunemisvõime -uued moodustuvad vereloomeelundites Homoloogilised kromosoomid: inimese keharakkudes on 46 kromosoomi Sugukromosoomid: -inimese sugurakkudes on 23 kromosoomi 23 + 23 Kromosoomi koostis: -kromosoom= 1DNA molekul + valgud (DNA molekul on kokkupakitud). -kromosoomid jaotatkse homoloogilistesse paaridesse, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määrvaid geene 3. Rakumembraan -transport -info retseptor – eraldab raku sisekeskonda väliskeskkonnast / ühendab rakke omavahel Koostis: (lk 57 JOONIS) -valgud -fosfolipiidid -(kolesterool) -oligosahhariidid
elundkondade areng jätkub ning loode kasvab kiiresti 7.Mis on: Ovulatsioon – munaraku vabanemine munasarjast Ontogenees – isendi areng viljastumisest surmani Apoptoos – kontrollitud rakusurm Rakutsükkel – raku eluring ühest jagunemisest teiseni Telomeer – DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes Telomeraas - kromosoomi otstes asuv DNA ahela piirkond DNA replikatsioon – DNA jagunemine kaheks Haploidne kromosoomistik – kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad ühes korduses Diploidne kromosoomistik – kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes korduses Menstruatsioon – emakaseina paksenenud limaskesta ja vere irdumine Hermafrodiit - organism, kellel on olemas nii emas-kui isassugurakke tootvad organid Transeksuaal – inimene, kelle sooidentiteet erineb tema bioloogilisest soost Eutanaasia – halastussurm 8.Mis ülesanne on lootelehtedel, lootekestadel, platsental?
Pärilikkus: DNA, GEENID, KROMOSOOMID. DNA Aine, mis paikneb rakutuumas paiknevates kromosoomides, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Koosneb nukleotiididest. GEEN DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geen sisaldab infot, mille alused sünteesitakse organismis erinevate omadustega valke. KROMOSOOM Rakutuuma organellid, mis sisaldavad pärilikkuseainet. DNA molekul koos valguga moodustab kromosoomi.
kolesterool- liitlipiid, organismile hädavajalik, samas ka kahjulik 16.denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride hävimine; renaturatsioon- valgu kõrgema järgu struktuuride osaline taastumine 17.ensüüm- valgud, mis käivitavad keemilisi reaktsioone 18.nukleotiid- nukleiinhappe monomeer, koosneb lämmastikalusest, fosfaatrühmast ja monosahhariidist. 19.replikatsioon- DNA kahekordistumine 20.prokarüoot-eeltuumne, eukarüoot-päristuumne 21.homoloogilised kromosoomid- paarilised kromosoomid, sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene 22.fagotsütoos- protsess, mille käigus rakk omastab suuri tahkeid molekule 23.autotroof-toodab ise orgaanilist ainet, heterotroof-tarbib valmis orgaanilist ainet. 24.assimilatsioon-biosünteesiprotsess, dissimilatsioon-lagunemisprotsess 25.makroergiline ühend- energiarikas ühend, millega rakk salvestab energiat enda tarbeks. 26. mitoos- rakkude jagunemine, kromosoomide arv tütarrakus ei muutu 27
: a)puriinalused (2-tsüklilised) A- adeniin ja G - guaniin b)pürimidiinalused (ühetsüklised) U- uratsiil ja C- tsütosiin 3. Fosforhape Ehitus 1. esmane - RNA üksikahel- oluline nukleotiidijääkide hulk ja järjestus, esineb nt teatud RNA viirustes 2. sekundaarstruktuur - molekul, kus kaksikahelalised piirkonnad vahelduvad üksikahelaliste lõikudega. Komplementaarsus A-U ja G-C 3. kolmandat järku struktuur - RNA molekul seostub valkudega nukleoproteiiniks. Nt kromosoomid ja ribosoomid RNA põhivormid 1. mRNA- ülesandeks info vahendamine DNAlt valgu sünteesiks, ja raku RNAde koguhulgast tema arvel kuni 5% 2. tRNA- molekulide ülesanne aminohapete transport valgu sünteesiks, RNAde koguhulgast 15% 3. rRNA- ülesanne kuulumine koos valkudega ribosoomi koostisse, millel valgu süntees toimub. Ligi 80% Kaval: Võrdle DNAd ja RNAd kahest aspektist 1. erinevuste paaride teadmine (tunnuste võrdlus: DNAl pentoosiks desoksüriboos, RNAl
Kromosoom -- 1) eukarüootse organismi genoomi struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne moodustis rakutuumas, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nuleotiidijärjestused. Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli, sellega massivõrdses koguses aluselisi valke -- histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid valke ja vähesel hulgal RNAd; seda kromosoomi koostisainete kompleksi nim. kromatiiniks. Kromosoomid läbivad mitoosi ja meioosi eel ning ajal keerukaid reproduktsiooni, kondensatsiooni-dekondensatsiooni ja lahknemise protsesse. Mitoosi (ja meioosi) pro- ja metafaasis koosneb kromosoom kahest kromatiidist, mille ühendus katkeb viimasena tsentromeeri kohalt. Tsentromeer (e. primaarsoonis) jagab kromosoomi tavaliselt kaheks osaks (õlaks); mõnes kromosoomis esineb sekundaarsoonis, mis eraldab väikese (keraja) tipuosa, nn. satelliidi. Meioosi (ja
Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt B. Elu organiseerumine. 4. Elule vajalikud lihtsamad molekulid 5. Elu makromolekulid. 6. Raku ehitus. 7. Biomembraanid. 8. Sümbiogenees. 9. Hulkraksus. 10. Ökosüsteem C. Elu läbiv energiavoog. 11. Energiavoo vajalikkus. 12. Heterotroofne energiavarustus: Hingamine ja käärimine. 13. Autotroofne energiavarustus: Fotosüntees. D. Elu püsimine: geneetika. 14. Kromosoomid. 15. Mitoos. 16. Meioos. 17. Pärilikkuse seadused 18. DNA teabe realiseerumine. 19. Geenide regulatsioon. 20. Geenitehnoloogia E. Elu püsimine on muutumine: evolutsioon. 21. Evolutsiooni tõendid. 22. Evolutsioonilised muutused populatsioonis. 23. Liikide teke F. Elu: mitmekesisus. Bioloogilise mitmekesisuse alused ja selle evolutsioonilise kujunemise taust. 24. Süstemaatika teaduslikud alused. 25. Liigi miste. Liik bakteritel, eukaruootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud
Mitoos, meioos, viljastumine Christiin Lember 12.klass 1. Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Mitoos toimub ainult tuumaga rakkudes ning on eri organismirühmades erinev. 2. Telofaasis moodustuvad tuumakesed ja kromosoomid keerduvad lahti 3. Et kromosoomide arv püsiks suguliselt paljunevatel organismidel stabiilne, toimub sugurakkudes protsess, mida nimetatakse meioosiks. Sarnaselt mitoosiga toimub ka enne meioosi DNA kahekordistumine. Seega on rakkudel vaja kaks korda jaguneda, et jõuda lõpuks poole väiksema kromosoomide arvuni. Mitoosi kääviniidid Meioosi kääviniidid Profaas- tsentrosoomid liiguvad rakus I profaas- tsentrioolid liiguvad raku
rakuorganelle Erinevused: 1. Mitoosi eesmärk saada keharakke, meioosil sugurakkel 2. Mitoosil eesmärk saada 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku 3. Mitoos somaatilised rakud; meioos gameedid 4. Mitoos diploidne kromosoomistik; meioos haploidne kromosoomistik 5. Mitoosil 4 faasi, meioosil 4+4 faasi Miks on amitoos tähtis? Kellel avastati? Amitoosi puhul toimub raku ebavõrdne jagunemine, kromosoomid ei jagune / paljune ühtlaselt, rakk lihtsalt pooldub. Nt bakterid, algloomad, inimese vähirakud. Avastati algloomadel. 2. Inimese suguelundite ülesanded. 3. Põhiline erinevus naise ja mehe sugurakkude tekkimisel ja järeldused sellest. Meestel hakkavad sugurakud tekkima alles murdeeas, aga naistel tekivad need juba looteeas ja neid elu jooksul juurde ei teki. Seega peavad naised end terve elu hoidma, et munarakke mitte kahjustada. 4. Kuidas vältida rasedust
Õige 3. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär; tsütokinees on tsütoplasma jagunemine. 4. Viljastatud munarakku nimetatakse ovogooniks. Väär; Munaraku eelasteks on ovogoonid. 5.Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär; Katteseemnetaimed paljunevad risoomida, sibulate, varre- ja lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on haploidse kromosoomistikuga. Väär; Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. 7. Mitoosi ja meioosi alguses on kromosoomid kahekromatiidsed. Õige 8. Viljastatud munarakku nimetatakse gameediks. Väär; Vanemorganismide sugurakke nimetatakse gameediks. II Leia kõige õigem vastusevariant. 9. Replikatsioon toimub raku elutsükli: a) profaasis, b) interfaasis, c) telofaasis, d) metafaasis. 10. Munarakud küpsevad keskmiselt: a) 12-päevase, b) 23-päevase, c) 28-päevase, d) 46-päevase intervalliga. 11. Meioos esineb: a) sügoodi jagunemisel, b) spermatogeneesil, c) vegetatiivsel
Tsütoplasmas on palju aminohappeid, nukelotiide, mono-ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jaa nii edasi. Anorgaanilised ained tagavad raku sisekeskonna põsiva Ph taseme. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainevahetus. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalamolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad.. Neid enamus rakkudes ei näe, kuna nad on lahti keerdunud väga peeneteks niitideks. Tuumas võib näha mitut tuumakest. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub. Kromosoomide arv ja kuju on muutumatu. Inimese iga keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Need võib sarnasuse alusel jagada 23 paariks.
Kokkuvõte Koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal 1) Raku ehitus 1) Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. Membraanideks on poorid. Tuumaväline osa kaetud tsütoplasmaga. 2) Rakk on kõige väiksem osake, millel on omane elutegevus ja mis võib elada iseseisvalt 3) Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakud moodustavad kogumikke, mida nimetatakse kudedeks st. koed koosnevad rakkudest. Tähtsamad organellid on mitokondrid nad varustavad rakku energiaga, mida on vaja elutegevuseks Ribosoomid neis sünteesitakse valke
Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Vastavalt rakutuuma olemasolule eristatakse eel- ja päristuumseid ( pro- ja eukarüootseid ) rakke. Sellest tulenevalt jaotatakse ka organismid pro- ja eukarüootideks. Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid bakterid ning eukarüootide hulka protistid, seened, taimed ja loomad. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Ained läbivad seda passiivse või aktiivse transpordiga. Eukarüootse raku kromosoomid on membraanidega ümbritsetud rakutuumas. Viimase karüplasmas asuvad kromosoomid, milles paikneb raku pärilik info. Kõige rohkem on rakus ribosoome. Nendes sünteesitakse valke. Rakule mittevajalikud makromolekulid lagundatakse lüsosoomides. Tsütoplasmat läbivad tsütoskelett ja tsütoplasmavõrgustik. Taimerkaud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. See täidab kaitse-, tugi- ja transpordifunktsiooni. Plastiidid on taimele ainuomased organellid. Neis sisalduvate
Mittesuguline on oluline sarnaste järglaste ja sorditunnuste säilitamiseks, saadakse lühikese ajaga suur hulk isendeid. Sugulisel on tähtis see, et järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. 8. Selgita mõisteid: Rakutsükkel- raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Interfaas- kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos- on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. · Karüokinees- raku tuuma jagunemine · Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine · Embrüogenees- on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga (elussünnitajatel), koorumisega (lindudel) või eo moodustumisega seemnes (taimedel). · Postembrüogenees-lootejärgne areng · Viljastumine- on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või
struktuure. Eukarüoodid ehk päristuumsed jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Tsütoplasma on raku sisemuses olev poolvedel aine, mis on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuum on ümbritsetud kahekihilise membraaniga, et eraldada ja kaitsta kromosoome. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Sealsed kromosoomid nähtavad vaid rakujagunemise ajal. Kromatiin ehk rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega). Tuumake on piirkond, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Membraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annab tugevust kolesterool. Ülesanded:
Rakutuum:Ül- päritoluinfo,raku elutegevuse juhtimine,1 tuum(errand-punalible),tuuma suurus:tuuma tsütoplasma suhe 1/10(erand-sugurakud).Ehitus:tuuma katab tuumaümbris tuuma sees on tuumasisene plasma e.karüoplasma-sisaldab lahustunud kujul kromosoome-kromatiinina ,rakutuumas võib esineda üks või mitu tuumakest neist toimub ribosoomide moodustamine.Krom.arv rakus:arv on liigile omane tunnus;sugurakkudes on see poole väiksem kui keharakkudes.(inimesel 46 krom.).Homoloogilised kromosoomid:esinevad paarina,on saadud ühelt ja teine teiselt vanemalt,on sarnased ehituselt ja suuruselt,geenid määravad samu pärilikke tunnuseid.Autosoomid:krom.mis isastel ja emastel on sarnased.inim.44 autosoomi(22 paari)Suguhormoonid-krom.mis isastel ja emastel on erinevad.naistel XX ja meestel XY,esinevad kõikides rakkudes.Kromosoomid:moodustavad tuumas asuva DNA kokku keerdumisel;koosnevad 1 DNA molekulist ja seda stabiliseerivatest histoonvalkudest;pakivad kokku ja kaitsevad DNAd
asemel on kaksikmembraaniga tuumapiirkond ümbritsetud tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA Dna hulk on DNA´d on rohkem, väiksem, on üks on lineaarsed rõngaskromosoom (alguse ja lõpuga) kromosoomid 5)sisemembraanistik(tsütopalsma puudub on -võrgustik, organellid) arenenud(nt.sER, rER) 6)tsütoplasma jäik ja liikumatu vedelam ja liikuv
vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi 8) Selgita mõisteid: · Rakutsükkel Päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni · Interfaas on faas kahe mitoosi vahel, kus tsentrioolid kahestuvad, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv, toimub DNA replikatsioon, ATP süntees, kromosoomid keerduvad lahti. Interfaasis enamik rakke difenrentseerub. · Mitoos Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Jaguneb: karüokinees(tuuma jagunemine), tsütokinees(tsütoplasma jagunemine) · Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussündijatel), koorumisega(lindudel) või idu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
