Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organismide paljunemine ja areng (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas paljunevad organismid ?
  • Kus moodustuvad mehe sugurakud?
  • Kuidas nimetatakse ühe isendi arengut viljastumisest surmani ?
  • Milliseid vahendeid kasutatakse rasestumise vältimiseks?
  • Millest sõltub organismide eluiga?
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG
I. Mõisted :
Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste ( spooride ) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel..
Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil.
Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood . Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub.
Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel.
Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.
Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis.
Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel.
II. Leia õige vastusevariant:
  • Pärmseened paljunevad enamasti :
    a)pungumisega, b) vegetatiivselt rakise tükikeste abil, c) ristumise teel
    2) Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas keskmiselt :
    a) 25-päevase intervalliga, b) 28-päevase intervalliga , c) 20-päevase intervalliga
    3) Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroosetel on :
    a) kehasisene viljastumine , b)kehaväline viljastumine
    4) Kõige tõenäolisem rasestumise periood :
    a) 10-14 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust , b) 2-9 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust, c) 12-16 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust.
    5) Rasedus vältab kokku :
    a) 35nädalat , b) 40nädalat , c) 50nädalat
    III. Täida lüngad :
    Sugulisel paljunemisel aab uus organism alguse viljastunud munarakust.Vegetatiivselt paljunevad bakterid , protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid .Interfaasi lõpus roimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised.Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega.Suur osa emaka limaskestast eemaldub naise organismist menstruatsioonil.
    IV . Vasta küsimustele :
  • Kuidas paljunevad organismid ? Organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunnud munarakust.
  • Kus moodustuvad mehe sugurakud ? Need moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes .
  • Kuidas nimetatakse ühe isendi arengut viljastumisest surmani ? Seda nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks .
  • Milliseid vahendeid kasutatakse rasestumise vältimiseks? Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilsi, keemilisi, emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid.
  • Millest sõltub organismide eluiga? Eri liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest.
    V . Pane joonise nimed õigesse järjekorda .
    a) metafaas (2)
    b) profaas (1)
    c) telofaas (4)
    d) anafaas (3)
  • Organismide paljunemine ja areng #1 Organismide paljunemine ja areng #2 Organismide paljunemine ja areng #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ly lill Õppematerjali autor
    Ise tehtud organismide paljunemise ja arengu kohta KT .

    Sarnased õppematerjalid

    Organismide paljunemine-mitoos-meioos-sugurakkude areng
    7
    rtf

    Organismide paljunemine, mitoos, meioos, sugurakkude areng

    Võrrelge omavahel mitoosi ja meioosi bioloogilist tähtsust. Mitoos kindlustab organismi kasvamise ja uuenemise (rakkude uuenemise) aga meioos kindlustab sugurakkude tekke. 30. Kuidas on haploidse ja diploidse kromosoomistiku moodustumine seotud generatiivse paljunemisega? Generatiivseks paljunemiseks peab moodustuma haploidsed sugurakud, kuna nii emalt kui ka isalt läheb 1 sugurakk, millest kokku saadakse diploidse kromosoomistikuga sügoot. 31. Kuidas on organismi kasvamine ja areng seotud mitoosiga? Mitoos tagab rakkude jagunemise. 32. Missugused põhilised erinevused on generatiivsel ja vegetatiivsel paljunemisel? Generatiivsel paljunemisel ühineb isassugurakk ja emassugurakk aga vegetatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse ühest vanemast. Kokkuvõte Kõik isendid paljunevad kas suuliselt või mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel saab organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Eri liikide esindajad tavaliselt ei

    Bioloogia
    Organismide paljunemine ja areng-11-klass
    4
    doc

    Organismide paljunemine ja areng (11. klass)

    Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine ­ viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine ­ sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu.

    Bioloogia
    Bioloogia kordamisküsimused-paljunemine
    4
    docx

    Bioloogia kordamisküsimused: paljunemine

    Bioloogia KT (paljunemine) 1. Paljunemine on järglaste saamine. 2. Mittesuguline paljunemine - mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, paljunemine võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt, nt: vegetatiivselt: taimed, algloomad, eoseliselt: sõnajalgtaimed, sirmik. 3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine. 4. Vegetatiivse paljunemise võimalused ­ pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6

    Bioloogia
    Diploidne kromosoomistik
    8
    doc

    Diploidne kromosoomistik

    Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub.

    Bioloogia
    Paljunemine ja areng
    12
    doc

    Paljunemine ja areng

    Organismide paljunemine ja areng Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise. Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud

    Bioloogia
    Paljunemine ja paljunemise viisid
    9
    docx

    Paljunemine ja paljunemise viisid

    Paljunemine Paljunemine: 1) Suguline paljunemine ­ uus organism saabb enamasti alguse viljastunud munarakust (eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu 2) Mittesuguline paljunemine ­ uus organism pärineb alati ühest vanemast, võib toimuda kas eoseliselt või vegatatiivselt Paljunemine on kahel tasandil: 1) rakutasand a) mitoos b) meioos (sugurakkude puhul) 2) organismide tasand a) suguline b) mittesuguline Eoseline paljunemine * suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljuneb eoste e spooridega Vegetatiivne paljunemine * vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune) * toimub kiiresti + * arvukas järglaskond + * kõik isendid on ühetaolised - Vegetatiivse paljunemise viisid: 1) otsepooldumine (nt bakterid) 2) pungumine (nt pärmseened)

    Bioloogia
    Bioloogia paljunemine
    5
    docx

    Bioloogia paljunemine

    Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik ­ enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik ­ meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine ­ mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine ­ mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine ­ suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine).

    Bioloogia
    Organismide paljunemine ja areng
    4
    doc

    Organismide paljunemine ja areng

    · Õistaimed *Seened · Inimesed * Sammal- ja sõnajalgtaimed · Loomad * Bakterid Nimetage vegetatiivse paljunemise vorme! 1. Otsepooldumine ­ bakterid. 2. Pungumine ­ pärmseened 3. Rakise tükikesre abil ­ samblikud 4. Risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja kahte osapoolt ja see saab alguse viljastatud munarakust, aga mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism ühest vanemast. Millised muutused toimuvad interfaasis? · Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. · Loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine · Rakk suureneb · DNA kahekordistumine Millised muutused toimuvad kromosoomidega mitoosis?

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun