Mustanahaliste liikumine)martin luther king võitles mustanahaliste eest- nõuti võrdsust seaduse ees. Naised nõudsid õigusi-naise koht pole kodus, edu. Seksuaalrevolutsioon- vahekord enne abielu , rasestumisvastased vahendid. INGLISMAA Usas valitsevad parteid?vabariiklased ja demokraadid Iseloomusta inglismaa riiklikku korraldust!Kes oli võimul? Parlamentaarne monarhia, troonil Elisabeth II, võimul vaheldumisi leiboristid ja konservatiivid. Kuidas mõjutas Suessi kriis inglismaad? Suessi kriis 1956a. Inglismaa pidi loobuma kolooniatest. Inglismaa kaotas om ajuhtpositsiooni maailmas. Millised asjaolud võimaldasid Inglismaal võimalikult rahulikult leppida ja kohaneda koloniaalimpeeriumi kadumisega? Alaline positsioon ÜROs.Briti Rahvaste Ühendus osutus elujõuliseks. Majanduskasv. Mida tähendas sotsiaalne turumajandus? Riik ei sekku majandusee, vabaturumajandus Miks inglismaa majandus arenes aeglasemalt kui Saksamaa oma?
25. XX sajandi esimesed aastad............................................................................. 1 Tartu liberaalid..................................................................................................... 1 Tallinna radikaalid................................................................................................ 2 Sotsiaaldemokraatia............................................................................................ 2 Kriis..................................................................................................................... 3 1905. aasta revolutsioon..................................................................................... 3 27. Aasta 1917....................................................................................................... 5 Veebruarirevolutsioon......................................................................................... 5 Autonoomia....................
Selle oli kokku kutsunud Soome president Urho Kaleva Kekkonen, lootes sellega parandada idabloki ja Lääne riikide vahelisi suhteid. 1. august 1975 allkirjastati lõppdokument. Pingelõdvenduspoliitikaga paranesid oluliselt USA ja NSV Liidu, aga ka lääne- ja idabloki riikide vahelised suhted. Külma sõda sellega aga lõpetada ei õnnestunud USA ja NSV Liidu vaheline vastasseis jätkus, kuid otsese sõjalise konflikti oht vähenes. 5. Lääneriikide kriis 1970.ndate keskpaigaks selgus, et senine arengumudel ei toimi enam. Aina enam levis taas kommunism. Lääneriikide majanduslangus- energia- ja toorainekriis. Nafta hinna tõus. Tootmise vähenemine, kriis levis ka arengumaadesse. Suleti ettevõtteid, sotsiaaltoetuste süsteem vajas rohkem raha, selle peale trükiti raha lihtsalt juurde. Lisaks tööpuudusele inflatsioon, mida koos stagnatsiooniga hakati nimetama stagflatsiooniks. -> tekkis vaimne surutis, kadus usk heasse tulevikku
Euroopa turule, ning viimane tahtis Eestilt põllumajandustoodangut. Riik toetas ettevõtteid, mis kasutasid tootmiseks kohalikku toorainet. 1.dets. 1924 Toimus relvastatud riigipöördekatse, kus relvastatud salgad üritasid võimu üle võtta. Kontroll olukorra üle saavutati enne, kui kommunistid jõudsid Moskvast abi paluda. Hiljem mõisteti nende kommunistide üle kohut, neid pandi vangi, saadeti riigist välja, ninamehed lasti maha. Peale seda keelati kommunistlikud ühingud. Suur kriis Majanduskriis 1930-1934 Majanduskriis puudutas enam maarahvast ja põllumajandust. Talurahva sissetulekud vähenesid, põllumehed olid sunnitud toodangut piirama, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti. Ka ettevõtted läksid pankrotti, samuti pangad, inimesed jäid töötuks Sisepoliitiline kriis Valitses rahulolematus valitsuse suhtes. Erakonnad jälle lagunesid. Lokkas korruptsioon, valitsuskriiside tekitamine, toimus pidev riigipiruka jagamine, samuti lehmakauplemine,
vähenenud. Majorile heideti ette võimetust kohaneda muutuva olukorraga, kalduvust näha tühistes poliitilistes tagasilöökides tõsist kriisi ning oskamatust seda lahendada. 1. V 1997.a. parlamendivalimised võitis ülekaalukalt Leiboristlik Partei, tänu oma karismaatilisele liidrile Tony Blair’ile. PÕHJA-IIRIMAA. 1922. a. Ühendatud Kuningriigi koosseisu jäänud Põhja-Iirimaa püsis suhteliselt rahulikuna 1960. aastate lõpuni. Siis vallandus seal taas kriis. Põhjuseks ÜK sotsiaal-majandusliku olukorra üldine halvenemine, kusjuures Põhja-Iirimaa oli riigi mahajäänum osa. Teiseks põhjuseks võib lugeda katoliiklaste rõhutud seisundit Põhja-Iiri ühiskonnas. 1960. aastate lõpul elavnes katoliiklaste võitlus kodanikuõiguste eest, millele protestantlik politsei vastas vägivallaga. Katoliiklastelt järgnes omakorda vastu terror jne. Tekkis taas Iiri Vabariiklik Armee - IRA. Peatselt see aga lõhenes. Ühed nõudsid võitlust poliitiliste
Ajalugu 12. märtsi 1934. aasta riigipööre: 1929. aasta majanduskriisi ilmmingud, põhiseaduse kriis, Pätsi- Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu. 1929. aasta majanduskriisi ilmingud: 1929 lõpul USAs alguse saanud ülemaailmse majanduskriisi esimesed ilmingud jõudsid Eestisse järgmisel aastal, kulmineerusid 1933 suvel. Alates 1930 aastast langesid toiduainete hinnad maailmaturul järsult, samas tollimaksud tõusid kiiresti. Talurahva sissetulekud vähenesid, paljud põllumehed olid sunnitud tootmist piirama,
5. Kirjelda Eesti valitsemist 1920-1934 aasta märtsini (korraldus, parteid, tähtsamad seadused) 1920. koostati Eesti esimest põhiseadust Võim oli parlamendi Riigikogu käes. Riigivanem täitis peaministri ja riigipea kohust, sest presidendi kohta polnud loodud. Nelja aasta jooksul tekkis palju erakondi e. parteisid ja selle tõttu riik ei suutnud midagi tähtsat otsustada, sest kõigil olid erinevad meeled. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. 1930. aastal tabas eestit kriis, mis algas maailmakriisist, mille tulemusena paljud tehased, ärid läksid pankrotti. Inimesed kaotasid töökohti ja majandus langes. Inimesed süüdistasid kõiges parlamenti. Inimesed lootsid et piiratakse Riigikogu võimu ja tehakse riigipea ametikohta, selleks aga tuli muuta põhiseadust. Selle muutmist nõudis eriti Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. 1933. aastal kiideti heaks Vabadussõjalaste poolt parandatud põhiseadust. 1934
võimu vastu Kesk- ja Ida-Euroopas ja NSVLis. Lääneriigid polnud valmis toetama ülestõusu ning kardeti III MS puhkemist ning öeldi, et ei tulda appi. NSVL surus 4.november 1956 vastuhaku jõuga maha. Ungarlased palusid abi ÜROlt, aga seda ei tulnud. Novembri lõpuks oli ülestõus lõplikult maha surutud. ( Ungarist põgenes 180 000, hukkus 3000 ja arreteeriti 20 000 inimest. ) Arreteeriti ka Nagy, talle pakuti elu, kui mõistab ülestõusu hukka. Ta keeldus ja 1958 ta poodi üles. Suessi kriis 1952. a kukutati Egiptuses monarh. 1956 riigistas uus valitsus Suessi kanali. NSVL toetas Egiptust (Eg), varustas relvadega. 1956 sügisel ründas Iisrael Suurbritannia ja Prantsusmaa õhutusel Eg tahtsid kontrollida Suessi kanalit. ÜRO, USA ja NSVL sundisid mõlemaid pooli sõjategevust lõpetama. Kõik viisid oma väed Egiptusest välja. NSVL liiduriigid ei lootnud enam lääne abile. NSVL arvas, et tuumasõjaga ähvardades suudetakse kapitalistlik süsteem lõpuks hävitada.
2) Majanduslik ebastabiilsus. Mitte vaid 1929 aasta suur majanduskriis, vaid ka varem. Itaalias oli 20.-aastate alguses väga palju töötuid, sest sõjaväest tulnud mehed ei saanud tööd. Lõuna- ja põhjaosa oli majanduslikult erinev, seega tekkis lõunaosas manipuleeritav mass, keda Mussolini ära kasutas. Poola ja Leedu olid põllumajanduslikud riigid, raske oli inimeste heaolu tõsta. Suurim põhjus oli siiski 1929 aasta kriis, sest tekkisid inimesed, kes lubasid, et nad viivad riigi kriisist välja. 3) Demokraatia noorus. Paljudes riikides oli demokraatia kehtestatud pärast esimest maailmasõda. Oli palju uusi valijaid. Demokraatia ei ole kiire ega lihtsate lahendustega, kuid uued poliitikasse tulnud inimesed ootasid just kiirust ja lihtsust. See aga on võimalik autoritaarses ühiskonnas. Riikides olid koalitsioonivalitsused, sest parlamenti pääses palju väikeparteisid
Mis on tõenäolisemad kriisiolukorrad Eestis? Eesti on oma pindalalt väike riik ning asub Põhja-Euroopas. Tänu sellele ei ohusta Eestit niivõrd suured ja tugevad kriisid, kui mujal maailmas mõnda teist riiki. Kriis isiklikul või sotsiaalsel tasemel võib olla ebastabiilne ja ohtlik sotsiaalne situatsioon poliitilises, sotsiaalses, majanduslikus, sõjategevuses või oluline looduskeskkonna nähtus, millega kaasneb ähvardavalt järsk muutus. Eestit ei ohusta niivõrd suured kriisid, kuid mis on Eestis kõige tõenäolisemad kriisiolukorrad? Eesti on arenenud riik, mis üha enam toetub internetile. Järjest rohkem on hakanud kogu tegevus leidma aset võrgus
260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud. Nõukogude väed tungisid Mandzuuriasse ja Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud. PILET 8 1. Kriis Saksamaal Versailles' rahulepingu tingimused, eriti reparatsioonid, tõid niigi majandusprobleemide käes vaevlevale Saksamaale kaasa rasked ajad. 1923. a. oli Saksamaal tõsine kriis Ruhri kriis. Prantslased ja belglased okupeerisid Ruhri tööstuspiirkonna, et sundida sakslasi reparatsioone maksma, protestiks selle vastu algas Ruhris streik, mis viis valitsuse tulude järsu vähenemiseni
Berliini kriisid Sissejuhatus Berliini blokaad Berliini kriis Berliini blokaad 24. juuni 1948-11. mai 1949 Toimus Berliini linnas Saksamaal. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareform,mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne-Berliin sõltuks neist. Saksama lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. 1955. a. võeti Saksa LV NATO liikmeks. Õhuliinid Berliini Berliini kriis 1953-1961 Osalesid: USA, NSVL, Saksamaa Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d,pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa Lvpoliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDV-d tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõiks,et SDV-d tunnustatakse lääneriikide poolt. 1958. a nõuti,et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDV-ga läbirääkimistesse. 13. augustil 1961. a .püstitati Berliini müür. SLV ja SDV eraldati müüriga.
14 mai 1948 kuulutasid juudi organisatsioonid Palestiinas välja oma riigi Iisraeli. Kuigi seda tehti ÜRO nõusolekul tekkisid kohe konfliktid Palestiina araablastega. Nemad ei olnud nõus Palestiinat juutidega jagama. Peamine põhjus, miks tülid tekivad on see, et juudid peavad Palestiina alasid oma ajalooliseks kodumaaks. Samas araablased, kes on seal viimased sajandid elanud arvavad, et see maa kuulub siiski neile. 7) Palestiina sõda Suessi kriis ja 6-päevane sõda Jom Kippuri sõda. Üks päev peale riigi väljakuulutamist algas Palestiina sõda. Selle käigus vallutas Iisrael osa Palestiinast, osa maad jagati Jordaaniale ja Iisraeli okupeeritud aladelt läks sadu tuhandeid araablasi paguluslaagritesse. See sõda ei lahendanud Lähis-Ida probleemi, vaid muutis olukorra veelgi keerulisemaks. 1956 puhkes sõda Egiptuse ja Iisraeli vahel. Seda nimetatakse Suessi kriisiks. Sõda lõpetati ÜRO survel ilma alade loovutamiseta
1. Üle kriisi läheb sild Kriisiolukorda tuleb õigel ajal ära tunda. Elus vahelduvad headus ja kurjus, rõõm ja kurbus ning edu ja läbikukkumine. Kõige raskemast olukorrast võib välja viia kiireim tee edasi. Vigadest tuleb õppida ning tulevikus tuleb proovida neid vältida. Heata ei oleks kurja ning kurjata poleks head - just nagu "Kurjuse laul" Oskar Lutsu jutustuses "Nukitsamees". Kui elaksime elu, kus poleks kas head või halba, ei suudaks me eristada, kumb see nüüd oleks. Inimene peab läbi elama nii kurjust kui headust, et ta suudaks neid hinnata ja ka eristada. Kui keegi on harjunud sünnist saati headusega, elab ilma teise pooleta, siis ei oska ta seda hinnata ning peab seda loomulikuks, ehk justkui polekski see headus. Nii headus kui kurjus on elus olulisel kohal ning aitab meil elu hinnata. Edu teekonda võiks võrrelda noole laskmisega. Levib ütlus, et rasked ajad vinnastavad noole, mis elu oma kiirusega kaasa tõmmates edasi ...
· Mussolinist sai kogu Itaalia juht e. duce. · Ettevõtteid kontrollis riik. · Töölised jagati eriala järgi kutsekogudesse. · Tööandjad ja töövõtjad moodustasid korporatsioone, kelle ülesandeks oli tülide lahendamine. · Salapolitsei jälgis inimeste tegevust ja meelsust. · Ajalehtedes võis ilmuda vaid fasistlikud kirjutised. · Mussolini tahtis Vahemerd Itaalia sisemereks. · Vallutati Albaania ja Abessiinia 10. Milles seisnes demokraatia kriis? · Muutused ühiskonnas Keskklass kaotas poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõimu. Naistele anti valimisõigus. Tugevnes tööliskond. · Sõja mõju Sõja-aegadel karmikäeline riigivõim. Juhid tegutsesid kindlakäeliselt ja karistasid vaenlasi. · Pettumine Versailles' süsteemis Sõjas kaotanud riigid olid ärritunud sõjas kaotanud maade pärast. Juhid lubasid rahvale ebaõigluse jõuga heatada. · Majanduslikud raskused 1929
MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimühiskonna pikas arenguloos võib eristada mitut etappi, mis kõik on põhinenud eri tehnoloogiatel ja sotsiaalsetel suhetel ning toiminud vaid neile iseloomulikus ühiskonnakorralduses. Jättes kõrvale väga kauged ajad, võib ühiskonna arengus eristada põllumajandusajastut, tööstusajastut ja infoajastut. 1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Ligikaudu kaks miljonit aastat elasid inimesed korilusest ja küttimisest. Umbes 6000-7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu ning lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatus-vahendeid, millest valdav osa tarbiti elatus- majanduse e. naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Esivanematelt päritud t...
P: kukutada korrump ja sb-ga tihedalt seotud kuningas; vabastada araabia välismõjudest ja ühendada see egip juhtimise all; suessi kanali riigistamine. T:6.nov.'56 sõlmiti vaherahu nsvl ja usa survel. Korea kriis'50-'53- O:nsvl, hiina, p-korea, am, üro, l-korea. P:nsvl tahtis maad muuta kommunistlikuks; kumbki Korea riik keeldus teist tunnistam. T:'53juulis sõlmiti vaherahu; K endiselt kaheks jagatud mööda 38.paralleeli; põhjas total. kommun. reziim, lõunas demokraatia. Kuuba kriis '62=kariibi kriis - O: kuuba,usa, nsvl. P:nsvl paigutas kuubale raketid; '59kukutati usa- meelde diktaator, valitsus muutus kommunistlikuks. T:nsvl viis raketid ära, kuubat kasut. baasina, kust üritati am-sse kommunismi eksportida. Vietnami (II sõda)'64-'75- O:Vietnam, usa, nsvl. P: kommunismi kartus. T: tekkis üks sotsial. vietnam(`76) Tsehhoslov kriis- O: tsehhid, slovakid. P: breznevi doktriin('68) nsvl on õigus sekkuda iga idabloki maa siseasjadesse, ülestõusud. T: ülestõus suruti
keskustes tabatud sotsialistid meest parandama väiksematesse provintsidesse: tööstustöölised Tallinna ja üliõpilased Tartusse. Venemaal oli sotsialism keelatud, siis töötasid sotsialistid illegaalselt. Eestis propageeriti demokraatiat. 4.Andke hinnang ajalehtede tähtsusele Eesti 20.sajandi alguse ühiskondlikus elus. Ajalehed olid üheks suureks inimeste mõjutajateks. Ajalehe abil kutsuti kaasmaalasi kaasa elama. 5.Miks võib väita, et 1905.aasta alguseks oli ühiskonnas kujunenud kriis? Kriis lõi kõik suhted sassi. Kriisi teket mõjutas Vene-Jaapani sõda, kus Venemaad häbistati. 6.Miks võib 1905.aastat nimetada üheks Eesti ajaloo pöördepunktiks? Sellel aastal oli Verine Pühapäev e rahumeelse demonstratsiooni tulistamine- see vallandas protestimeele Venemaal, protestid jõudsid ka Eestisse.
Ajaloo kontrolltöö Sündmused õiges järjekorras: 1. II MS lõpp 2. Churchilli kõne Fultoni ülikoolis 3. Trumani doktriin 4. Berliini blokaad 5. NATO loomine 6. Hiina RV väljakuulutamine NLKP sekretärid: 1. Suur terror, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, II MS lõpp – Stalin 2. Sulaaeg, erinevad kampaaniad, Berliini müüri ehitamine, Kuuba kriis – Hruštšov 3. Praha kevad, neostalinism – Brežnev Kaks Saksamaad: 1. Demokraatlik, föderatsioon, orientatsioon Läände – Saksa LV 2. Unitaarriik, kommunistlik diktatuur, sõltuvus NSVL – Saksa DV Mõisted: 1. forsseeritud (raske)tööstuse eelisarendamine – industrialiseerimine 2. Nõukogude Liit, tema satelliitriigid ja teised sotsialistlikud maad külma sõja ajal – sotsialismileer 3
Referaat Tallinn 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Külma sõja kriisid....................................................................................................................4 2.1.Korea sõda.........................................................................................................................4 2.2.Suessi kriis........................................................................................................................7 2.3.Kuuba kriis........................................................................................................................9 2.4.Vietnami sõda..................................................................................................................12 3.Kokkuvõte......................................................................................
Hoia oma perekonda, oma kaasõpilasi, ammuta tarkust õpetajatelt, ole hooliv ja abistav, siis on põhiväärtused paigas. Edasi saame üheskoos luua uusi väärtusi, saame muuta Eestimaa tugevaks ja järjepidevaks ja meile jäävad alles käsikivi ja rukkileib. David Vseviovi tsitaat "vajame uusi väärtusi" on levinud kõikjale. Kuid millised peaksid olema need uued väärtused, mida vajame? Kas need peaksid olema väärtused vanade probleemide lahendamiseks? Kõik näib olevat Praegune kriis on enesega kaasa toonud väga konkreetse mured ja loonud hirmuäratavad eeldused, mis meid kõikjalt piiravad. Ja selleni on viinud ikka valdavalt vigane rahandus ja majanduspoliitika, mis tulenes pankade kergekäelisusest ning valituse ebapädevusest. Kuid nii ulatusliku kriisini ei saanud viia vaid puhttehnilised põhjused, sellel kõigel on palju sügavamad põhjused, see on laiahaardelisem kriis. Nagu on öelnud ajaloolane David Vseviov on see
Korea kriis 1950 surma sai ligi 3mln inimest, olukord jäi seal ikka samaks ehk maa oli jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks(Põhja- ja Lõunakorea) Lähis-Ida kriis mitmel korral puhkesid sõjad iisraeli ja araabia riikide vahel.NSVL üritas mõjuvõimu saada araablaste seas, Usa aga toetas Iisraeli, kuid otsis liitlasi ka araabia maade seas. Kuuba kriis 1950 Usa proovis Kuuba võimuhaaraja E.Castro kõrvaldada, kui Kuuba sõlmis NSVL lepingu ning toodi sisse tuumalõhkeainega raketid. USA ja NSVL leppisid kokkuleppe, kus NSVL viib oma raketid Kuubast välja ning USA viib oma tuumaraketid välja Türgist(NSVL piiri lähedal). Berliini kriis 1960 aastal ehitati Berliini müür kuna paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemiga Saksa DV ning kombeks oli seega põgenemine Ida-Saksamaale.
• Miks? - Et üles ehitada tugevamad riiklikud institutsioonid, mis omakorda tagavad tulemuslikuma majanduspoliitika väljatöötamise ja rakendamise • Kuidas? - Koostöö keskpankadega, samuti valitsustega maksupoliitika loomiseks, parandada üksuste makromajanduslike andmete analüüsi võimekust Ülevaade IMF tegevusest 1947 1982 1996 2008 2020 Reaalse tegevuse algus Ladina-Ameerika kriis HIPC Finantskriis COVID kriis 1956 1991 1997 2018 Suessi kriis NSVL lagunemine Aasia kriis Argentiina kriis Suessi kriis (1956) • Vaidlus Suessi kanali üle • Prantsusmaa, Suurbritannia, Iisrael, Egiptus • IMFi abi – $858mln • Esimene suurem kogemus Ladina-Ameerika kriis (1982) • Põhjused
Kahepooluseline maailm * Saksamaa lõhenemine * lõpetati NSVL poolt * 1961 Berliini müür Idablokk: juht NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, BERLIINI KRIIS 1953 Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Ida-B & Lä-B, kommunitslikust kapitalistlikku liiduvabariigid: juht USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia *Lääne- ja Ida-Berliin NL võimu alla 9.02.1946 Stalini kõne Moskvas UNGARI KRIIS e ülestõus 1956 05.03
seista. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) - rajati 1955. aastal. NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk. NSV Liit on endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. Euroopa Söe- ja Teraseühendus – kapitalistlike riikide majanduslik organisatsioon, mis asutati 1952 Saksamaa ja Prantsusmaa poolt, liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Euroopa Liidu eelkäija. 1950ndate kriisid (Korea sõda, Ungari kriis, Suessi kriis) Korea sõda (1950-1953) osalesid Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Hiina, NL, USA. Sõja põhjuseks oli Põhja-Korea liidri soov vallutada Lõuna-Korea. Tulemusena oli Korea jagatud 2 riigiks: kommunistlik Põhja-Korea ja kapitalistlik Lõuna-Korea. Ungari kriis (1956) – osalesid Ungari, NL, Poola. Põhjus: meeleavaldus Poola toetuseks, taheti vabaneda Moskva ülemvõimu alt. Tulemus: NL viis VLO väed Ungarisse sisse, ülestõus suruti maha ja võim anti taas Moskva-meelsetele.
KÜLMA SÕJA KRIISID Kriis Osalevad riigid Probleem Tulemus Berliini blokaad NSVL, Saksamaa, NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Ajendiks: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa (1948-1949) USA rahareform lõhenes lõplikult. Korea sõda NSVL, hiina / Enne oli Korea Jaapani koloonia
4. Millised asjaolud tagasid majandustõusu 1920. Aastate teisel poolel? Vabadussõja järel algas ülikiire majandustõus. Eriti kiire oli tõus tööstuses. Mõne aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjalitööstusele. Küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele. Vene tellimusel elavnes metalli ja paberitööstus. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. Aastal kaasa kriisi. Kriis sai alguse pangandusest. Pangad olid andnud liiga palju laene. 1924. aastatel käivitas Otto Strandman uue majanduspoliitika. Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule. Riik aitas toetuste kaudu kaasa põllumajanduse arengule, ühistegevusele(masinaühistud, meiereid jm), maaparandusele sordi- ja tõuaretusele. Viidi läbi panga- ja rahareform. MARKADELT MINDI ÜLE KROONIDELE. Suurenes põllumajandus- ja tööstustoodangu eksport, tõusis elatustase
Minu viimane kokkupuude bardakiga. Paljud inimesed sageli ei tea, mis on bardakk. Minu arvetes, see on samasugune, kui sotsiaalsed probleemid, nagu vaesus, töötus, kuritegevus, narkotikuumid ja muidugi ülemaailmne majandus kriis. Kui keegi mainib neid sõnu, mulle meenuvad järgmised mõisted, nagu segadus, korralagedus ning kaos. Need sõnad, ma tean, ei oska ehmatust pole põhjusta. Sajad inimesed kogu maailmas seisavad iga päeval erinevate sotsiaal probleemide ees, aga vaatamata sellele, kõik nad on erinaevad. Näiteks ülemaailmne majandus kriis. Ma arvan, et ei ole maailmas inimesi, keda see ole ei puudutanud. Ka mina sain seda tunda. Kõik on muutunud. Ja eelkõige on muutunud see, kuidas inimesed elavad
1)NSV liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias. 2) Marshalli plaani käivitamine USA poolt (USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks). 3) Berliini blokaad(takistati sissepääsu Lääne-Saksamaalt saamine Berliini) Kriisid ja sõjad: 1) Berliini blokaad (Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. Heil enn) 2) Korea sõda 3) Berliini kriis 4) Ungari ülestõus (peale Ungari okupeerimist Kremli juhtkonna poolt lahkusid sajadtuhanded inimesed kodumaalt.) 5) Afganistani sõda (NSVL viis oma väed sinna on ikka maun) 6) Vietnami sõda 7) Kuuba ehk Kariibi kriis (Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis, maailm oli kolmanda maailmasõja äärel) Taheti üksteisest üle trumbata kõikidel elualadel: relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-
Kriisid: Korea sõda (1950-1953) Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne-Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest. Lähis-Ida kriis ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948. aastal tekkis Iisraeli riik ning araabialased tungisid Iisraelile kallale. Iisraeli toetas USA, araablasi NSVL. Indo-Hiina kriis (1960-1973) USA pidas sõda kommunistliku Põhja-Vietnami vastu. NSVL abistas sealseid kommuniste ja USA sai lüüa. Kogu Vietnam läks kommunistide valdusesse. Egiptuse kriis 1946. aastal natsionaliseeris Egiptus Suessi kanali, mis kuulus varem inglastele. Inglismaa ässitas Egiptuse kallale Iisraeli. Iisrael võitis ja tahtis tükki Egiptusest. ÜRO sekkus ning sõja lõppedes jäi ÜRO piiri valvama. Kuuba kriis 1962
Religioonipsühholoogia uurimisobjektiks on sisemine ja välimine usuline käitumine. Religiooni- psühholoogia uurib, mis on inimese jaoks religioon, kuidas see avaldub ja palju muud. Meetodid on samad, mis sotsiaalteadusel- ankeedid, küsitlused, vestlus, introspektsioon ehk enesevaatlus jne. Saab uurida isiklikul ja sotsiaalsel tasemel, ühe- ja mitme-dimensiooniliselt. (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Religioonips%C3%BChholoogia ) Usuline kriis on vaid üks nendest religioonipsühholoogia teemadest, mille kohta on hulgaliselt küsimusi ja suhteliselt vähe vastuseid. Ka mina huvitun nendest küsimusest, seetõttu valisingi selle teema. Esiteks oleks eesmärk mõista, milleks on inimestele usku vaja. Miks inimesed usuvad kedagi, kes ei ole viie meelega tajutav- Jumalat. Mõned usuvad rohkem, kuid teised vähem.. Miks luuakse reegleid- näiteks
BREzNEVI DOKTRIIN NSV Liidul on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ning, et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. VIETNAMISEERIMINE poliitika, mille kohaselt sõda toimub USA relvade, aga vietnamlaste kätega. Ennem USA rahurääkimisi ja sõjast eemaldumist. BERLIINI MÜÜR kui külma sõja sümbol NSVL ehitas müüri, et tõkestada inimesi Läände minemast. Ühel pool müüri demokraatia, teisel pool sotsialism, see eraldas neid maailmavaateid reaalselt. KUUBA KRIIS - oli külma sõja kõige tugevam konflikt, sest maailm oli tuumasõja äärel. Kuubas kehtis kommunism, USA üritas seal kehtestada demokraatiat, mille tulemusena NSVL lõi sinna oma raketibaasi. Kennedy pani Hrustsovi fakti ette- likvideerida baasid, muidu USA ründab NSV Liitu. NSVL tegi seda, kuid USA lubas Kuubat mitte vallutada 1962.a VASAKPOOLNE REzIIM NSVL, Hiina. Vaba ajakirjanud puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvad suruti maha,
riigipea-president parlament-40 plus 80 liiget(riigivolikogus 80 liiget, riiginõukogus 40 liiget), kahekojaline valitsus-vabariigivalitsus, mille ees oli peaminister, kes oli presidendi tahte ja otsuste täideviija võimalus osaleda poliitikas-piiratud rahvahääletus ja valimisõigus, kaotati ära rahvaalgatus, streigiõigus puudused-kärbiti rahva võimalusi osaleda poliitikas, presidendi liiga suur võim · 1923. ja 1930. a majanduskriisid · 1920.a majanduskriis miks puhkes kriis 1923 kergekäeline laenamine, pangandussektori kokkuvarisemine, pankroti laine miks puhkes kriis 1930 üle oma võimete elamine , ületootmine, riigid ei sekkunud majandusse milles kriis väljendus-kriis põllumaj., toiduhinnad langesid, tollimaks tõusis, pankroti laine, kriis tööstuses, väliskaubanduse neg. bilanss mis vahendeid kasutati kriisist välja tulemiseks-range kokkuhoiu poliitika, KT väliskaubanduse üle, hädaabitööd, põllumeeste abistamine, 1933 devalveeriti kroon .
OKUPATSIOONITSOONIDEKS • SEE JAOTUS PIDI KEHTIMA KUNI UUE, DEMOKRAATLIKU SAKSAMAA LOOMISENI • USA KOOS LÄÄNERIIKIDEGA JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA MILLAL? • BLOKAAD- 24. JUUNI 1948 – 12. MAI 1949 • ÜLESTÕUS- 16. – 17. JUUNI 1953 • KRIIS- 4. JUUNI – 9. NOVEMBER 1961 KELLE VAHEL? • BLOKAAD -SAKSAMAA, NSV LIIT, USA • ÜLESTÕUS -SAKSAMAA DEMOKRAATLIKU VABARIIGI EHITUSTÖÖLISED (IDA- SAKSAMAA) JA SAKSAMAA VALITSUS, NÕUKOGUDE SÕJAVÄGI • KRIIS - NSV LIIT JA SAKSAMAA LIIDUVABARIIK (LÄÄNE- SAKSAMAA) MIKS? • BLOKAAD- USA LÄÄNERIIGID JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA NING RAHAREFORMI LÄBIVIIMINE • ÜLESTÕUS- RAHULOLEMATUS VILETSATE ELUTINGIMUSTE ÜLE • KRIIS- LÄÄNE- BERLIINI VÄGEDE PAIKNEMINE TEKITAS NSV LIIDULE RAHULOLEMATUST OLULISEMAD TEGELASED OLULISEMAD SÜNDMUSED • 1949 MAI – SAKSAMAA LIITVABARIIK LÄÄNETSOONIDES • 1949 OKTOOBER – SAKSA DEMOKRAATLIK VABARIIK IDAOSAS • HALLSTEINI DOKTRIIN
KÜLMA SÕJA KRIISID Osalevad Kriis Probleem Tulemus riigid Berliini blokaad NSVL, NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. (1948-1949) Saksamaa, Saksamaa lõhenes lõplikult. USA Korea sõda NSVL, USA, Enne oli Korea Jaapani koloonia
võita Europpa riikide poolehoid. 5. Millist sündmust peetakse avaliku külma sõja alguseks? Dateerige aastaga. Berliini blokaadi 24. juuni 1948 6. Miks ei suutnud USA võita sõda Vietnamis ja tõkestada kommunismi võidulepääsu? USA väed ei osanud võidelda sissisõjas. Tal puudusid liitlased, kardeti Hiina sekkumist. Puudus rindejoon, looduslikud tingimused rasked. Usas endas rahuliikumised. Kriisid 1. Kriis: Berliini blokaad Aasta: 1948-49 Põhjus: Berliini blokaadi ajendiks sai USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonides läbi viidud rahareform. Tulemus: *blokaad kiirendas Saksamaa lõhenemist; *NSV liit saavutas olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks haldusüksuseks. 2. Kriis: Praha kevad Aasta: 1968 Põhjus: Dubcek tahtis inimnäolist sotsialismi Tulemus: Brežnevi doktriin, Dubcek vangistati 3
Suur Prantsuse revolutsioon (1789 – 1799) 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: I ja II seisuse (3%) privileegid III seisuse (97%) maksukoormus b) Poliitiline kriis: Absolutism kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi c) Rahandus- ja majanduskriis: riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) maksude tõstmisega rahva elu halvenes ikaldusaastad (1787 ja 1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni: GENERAALSTAADID I, II ja III seisus ▼ III seisus lahkub ja moodustab
Sõjaks valmisstumine USA ja NSV Lidu vastasseis Kapitalismi ja kommunismi vastasseis Külma sõja põhjused Lääneriikide rahulolematus NSV Liidu poliitikaga Ida-Euroopas Soov saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas Püüd laiendada oma mõjuvõimu kolmandas maailmas Soov omada rohkem ja paremaid relvi oma vastastest (Võidurelvastumine) Kriisid sõja aastatel Berliini blokaad (1948-1949) Korea sõda (1950-1953) Suessi kriis (1956) Kuuba kriis (1962) Vietnami sõda (1964-1973) Võidurelvastumine (1950-1980) Pinge lõdvendus (1970-ndad) Afganistani sõda (1979-1989) Berliini blokaad 1948-1949 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid ühinesid Marshalli plaan Ida-Saksamaa - Vaesus ja nälg - Põgenemine läände Lääne Berliini totaalne blokeerimine Õhusilla rajamine Tulemus 2 Saksamaad: - 1949. august Saksamaa Liitvabariik - 1949
TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond 1934. AASTA RIIGIPÖÖRE Referaat Tallinn 2018 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................1 1.Suur Kriis.........................................................................................................................3 1.1. Majanduskriis............................................................................................................3 1.2. Poliitiline kriis...........................................................................................................3 2.Vapsid......................................................................................................
Ajalugu. Külm sõda. 1. Kuuba kriis toimus aastal 1962. Sel aastal paigutas Venemaa Kuubale toomapommi kandvad raketid, USA saatis Kuuba ümber mereblokaadi. Kriisi kõrgperiood oli 22. 28. oktoober, peale seda teatas Hrustsov, et toob Kuubalt raketid ära. Lähis-Ida kriis pingeid tekitas Iisraeli sünd, mis tõi kaasa vanade vastuolude tervnemise juutidele Iisraeli riik, araablastele Palestiina riik, 1948. kuuluati välja juutide riik, arablased ei nõustunud ning ründasid Iisraeli, sõja võitsid juudid. Suessi kriis toimus aastal 1956 ning selle põhjuseks oli 1869-ndal aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolt rajatud Suessi kanal. 1952. aastal riigipöördega võimule tulnud Gamal Abdel Nasser alustab natsionaliseerimist, natsionaliseeritakse ka Suessi kanal
Demokraatlikud: Parempoolsed: Liberaalid-vabadused, vaba turumajandus, Konservatiivid- (asusisd toetama vaba turu reforme) pereesksus. Vasakpoolsed: Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid- (tööerakond) sotsiaalsed õigust, suuremat riigi abi. B.Mittedemokraatlikud: Vasakpoolsed: kommunistid- klassivõitlus, tööklassi diktatuur. Parempoolsed:natsionaalsotsialistid ja fasistid- Rahva ühtlus, tugev võim mõju kasvas peale I maailmasõda. Sõja järgne kriis eriti Saksamaal. Suurbritannia- Probleemid majanduses:* ei olnud maailma esimene ja juhtiv tööstuslik riik * vananenud tehnika kaotanud juhtpositsiooni*suur töö puudus *võlad USA-le*kriis tekstiili tööstuses-muutus mood*kaevurite sterigid*tooraine odavnes. Briti Rahvaste ühtndus- umb. 1930. tema endised asumaade ühtendus. Tööpartei(leiboristid)- tesindas töölisi olid valitsuses kahel korral.
5. Millised asjaolud tagasid majandustõusu 1920.aastate teisel poolel? Vabadussõja järel algas ülikiire majandustõus. Eriti kiire oli tõus tööstuses. Mine aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjalitööstusele. Küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele. Vene tellimusetel elavnes metalli ja paberitööstus. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923.aastal kaasa kriisi. Kriis sai alguse pangandusest. Pangad olid andnud liiga palju laene.1924. aastal käivitas Otto Strandman uue majanduspoliitika. Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule. Riik aitas toetuste kaudu kaasa põllumajanduse arengule, ühistegevusele(masinaühistud,meiereid jm), maaparandusele, sordi- ja tõuaretusele. Viidi läbi panga- ja rahareform, markadelt mingi üle kroonidele. Suurenes põllumajandus- ja tööstustoodangu eksport, tõusis elatustase
Rahvusvahelised suhted XX sajandil Rahvusvahelised suhted Keskriigid Antant 1879 Saksamaa + 1893 Venemaa + Austria-Ungari Prantsusmaa 1904 Inglismaa + 1882 + Itaalia Prantsusmaa - 1902 + Türgi 1907 Venemaa + Inglismaa 1905 Venemaa kaasamise katse I maailmasõja eelsed kriisid 1905 I Maroko kriis 1911 II Maroko kriis 1912-1913 I Balkani sõda Serbia, Bulgaaria ja Montenegro vs Türgi 1913 II Balkani sõda Serbia, Montenegro, Türgi, Kreeka ja Rumeenia vs Bulgaaria Sõja algus 28. juuni 1914 atentaat Sarajevos 23. juuli Austria-Ungari ultimaatum Serbiale 28. juuli Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1. aug Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. aug Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. aug Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale Kokku osales 34 riiki, sõjategevus
Roosevelt -USA president 30-40 H.Truman -USA president R.Nixon -USA president 70 R.Reagan -USA president 80 W.Brandt -SLV kantsler 60-70 J.K.Paasikivi -Soome president 50 Aastaarvud http://www.abiks.pri.ee 1950-53 -Korea sõda 1951 -San Francisco lepinguga sõlmitakse Jaapaniga rahu 1979 -NSVL tungib Afganistaani 1962 -Kariibi kriis 1968 -Rahutused Tsehhoslovakkias, mille surub maha NSVL 1949 -NATO rajamine, SLV-SDV Saksa lagunemine 1947 -Berliini blokaadi algus 1974 -Nafta kriis Daatum Suessi kriis -1956 Nafta kriis -1974 Saksa taasühend. -1990 Saksa lõhenem. -1949 ÜRO rajamine -1945 Vietnami sõda -1960-73
1. Millised olid prantsuse revolutsiooni põhjused?- Prantsuse revolutisoon puhkes selle pärast: * ühiskondlik kriis * poliitiline kriis * rahandus kriis * majandus kriis * talupoja rasked koormised 2. nimeta seisused prantsusmaal enne revolutsiooni- 1.seisus, 2.seisus, 3.seisus 3. Kes kuulusid nimetatud seisustesse ja millised olid nende privileegid ja ülesanded? vaimulikud(1.seisus), aadlikud,mantliaadel(2.seisus), ülejäänud rahvas nt: talupojas,töölised jne (3.seisus) 4.miks oli kuningas sunnitud 1789.a kokku kutsuma generaalstaadid? Finantskriis, rahvaolekuolematus 5.Millal ja millise sündmusega algas Prantsuse revolutsioon? 14.07
endale. Rahvademokraatlik Vabariik. Hiina 1946- 1949. aastal. Hiina kodusõda Suessi 1956. aastal Inglismaa, Egiptus otsustas Suessi kriis Kriisi tulemusena Prantsusmaa ja Iisraeli natsionaliseerida nõrgenes Inglismaa ja rünnak Egiptusele. Suessi kanali kuna Prantsusmaa Inglismaa ja USA ei positsioon ja kasvas
Põhjused: Põhja-Vietnam ja Lõuna-Vietnam tülis, USA Lõuna-Vietnami poolele 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. USA hakkas vägesid välja viima, kohale jäid ainult nõuandjad. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Tulemused: Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. KUUBA KRIIS Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. Aeg: 1956-1962 Osalejad: NSVL, Kuuba, USA 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul
märgatavalt suurenenud, osteti rohkem ja ka toodeti märgatavalt rohkem. Paraku oli see majandusedu näiline. Tekkis majanduskriis. Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas. Mis oli selle põhjustanud? Sel ajal kui majandus oli tõusuteel, toodeti kaupu rohkem, kui inimesed suutsid neid osta. Selleks et neid osta võeti palju laene ja ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks. Samas oli ka jäänud Esimesest maailmasõjast hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. Kriis haaras kogu Ameerika ja levis üle maailma, sest teiste riikide majandus sõltus palju Ameerika omast. 1929. aastast kuni 1932. aastani vähenes tööstustoodangu maht peaaegu poole võrra. Kümned miljonid inimesed jäid tööta ja nälga. Selleks, et kriisist üle saada alandati kaupade hindu, vähendati tootmist, vallandati töölisi. Massilise vallandamisega seoses suurenes tööjõu pakkumine. See tõi kaasa palkade languse, millega vähenes elanikkonna ostujõud. Kuna enam
· Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga · Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi tarbekaupadega · Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ja mõne aja pärast see lõpetas · NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid rikutud. · Berliini blokaadi nimetatakse külma sõja alguseks Berliini kriis (1960'ndate algus 1961) · Idasakslased ei olnud rahul kommunistide valitsusega Saksa Demokraatlikus Vabariigis · Rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha · Idasakslased põgenesid läände, mille takistamiseks Saksa DV võimud lahe Saksamaa vahelise piiri · 1961 ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist Kuuba kriis (1960ndad 1970ndad) · 1950ndate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro,
11. november 1918 Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
