Kuuba raketikriis Jane Jürisson Kuuba raketikriis Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: Fidel Castro saarele oktoobri lõpus 1962 jõudsid venelased viia püsis umbes nädala 36 raketti ...
Versaille tingimused-relvajõudude vähedamine 100000 meheni,sõjaväekohustuse keelamine,sõjalaevastiku vähendamine,allveelaevade omamine rangelt keelatud,õhujõud tuli likvideerida,tuli loovutada maa-alasid,maksma reparatsioonimakse.Weimari vabariik-Hitler, Karl Liebknecht, sakslased ei suutnud tasuda reparatsioone,kivisöe tootmise lõpetamisega seiskus majandus, kulud kasvasid, enam kannatasid töölised, kes elasid palgast mille väärtus võis langeda paari päevaga.Euroopa kriis-liiga suured maksud, saksamaa ei jõudnud maksta,belgia ja prantsusmaa tõid oma väed saksamaale et sundida neid maksma.1929-1933 majanduse kriis-ületootmine,riik ei sekkunud, puudus programm valitsusel.tööpuudus,inflatsioon.Usa kriisiprogramm,roosevelt-riiklik kontroll,sekkus majandusse,pensionid,töötuabirahad,tervishoiukindlustused,hädaabi tööd töötutele.Usa isolatsionism-mitte sekkuda maailma poliitikasse euroopas, mitte astuda sõjalisse liitu,esikohal oli ladina-ame...
vabaneda Tür ülemvõimu alt; Tür sai lüüa, kaotas kõik EU valdused (v.a. Istanbul). 2: 1913; Tür,Kre,Ser,Rum vs Bul; Tekkis tüli Mak alade jagamise pärast; Bul sai lüüa ja kaotas valdused." Balti hertsogiriik - isv. 1918, eralduti venemaast, kreisisaadik Stryk, 19.nov 18' eesti ja läti isv Barbarossa plaan - välksõjaplaan venemaa vallutamiseks Berliin-Rooma telg - sõjaline liit saksamaa ja itaalia vahel Bolševikud - ru töölispartei poliitilised esindajad, enamlased Bosnia kriis - 1908-1909;Bosn-Her,Tür,Ser,Aust-Ung;Aust-Ung tahab Bos alasid;Bos-Hert liidetakse Aus-Ung Briand-Kelloggi pakt - 1928, mõistab hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi Compiegne’i vaherahu - antant-saksamaa vaherahu, demilit rein, loobuma relvastusest Eesti Asutav Kogu - parlament 19'-20', Estonia teater, Tõnisson, Päts, 4 erakonda Eesti maareform - maaomandite riigistamine, uued talukohad, sundvõõrandamine
Majanduskriis 1929. aasta oktoober ~ 1933 Põhjused: * maailmamajanduse kohanematus: I maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. * kaupade ületoomine: kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta. * vale majandamine: riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu, kuid ühel hetkel muutus laenukoormus üleliia suureks. Üsna pea jõudis kriis ka Euroopasse, kuna nende majandus sõltus Ameerika omast (eriti sai kannatada Saksamaa, kuna ta oli tihedalt seotud majanduslikult USA-ga). Kriis tõi esile mitmeid probleemid: * Uutele tootmisviisidele ei jätkunud piisavalt tarbijaid. * Suur tööpuudus, mis põhjustas nälja, mässe ning muid sotsiaalseid probleeme. * Kriis kestis väga kaua (5 aastat) ning seetõttu oli vaja riigipoolset sekkumist (riik pidi rakendama erilisi meetmeid, et suunata majandust tõusuteele). 1932
Terrorismiga kaasnesid ka epideemiad ja näljahädad. Kuid terrorism ei olnud kindlasti ainus kriiside põhjustaja, pigem tuleks vastust otsida kaugemalt, et miks üldse algas terrorism ja miks ei suudetud seda ennetada? 20.sajandil toimunud kriisid ei lõppenud kõik kohutavalt, suudeti ka leida lahendusi. Näiteks kui Iraak okupeeris Kuveidi, siis 1991.aastal tõrjus USA Iraagi väed välja, nüüdseks on Kuveit iseseisev ja rahulik riik. Samuti leidis lahenduse ka Kashmiri kriis, milles Pakistan soovis moslemitega asustatud Kashmiri endale. Tänapäevaks on Kashmir jagatud kolmeks Pakistani, Hiina ja India vahel. Kuid on ka kriise, mis pole siiani lahendust leidnud. Somaalia kriis, mille põhjustasid hõimudevahelised probleemid, pole siiani lahenenud ja seal toimuvad sõjad ning suureks probleemiks on näljahädad. Teine lahendust leidmata kriis on Suurbritannia koosseisu kuuluv Põhja-Iirima, see tekitab endiselt ärevust ja vaenulikust.
Suur depressioon 1929-1933 · Börsikrahh - "Must neljapäev" (24. okt 1929) suurinvestorid kiirustavad müüma väärtpabereid (laenuintress tõusis) - "Must reede" (25. okt 1929) NY börsi kokkuvarisemine - "Must teisipäev" (29. okt 1929) üleriigiline paanika- ameerika ärimehed hakkasid oma raha Euroopast ära tooma Börsikrahh ei olnud Suure Depressiooni põhjus. Majanduskriisi põhjused · Ületootmiskriis · Struktuurne kriis · Majanduse riikliku regulatsiooni puudumine · Euroopa majanduse nõrkus · USA impordi-poliitika(sisse tuua kallis) · USA immigratsiooni-poliitika Suur ülemaailmne majanduskriis. Suur depressioon 1929-1933 Kriisist väljumiseks kasutati kahte teed: - riik teeb reforme st . sekkub osaliselt majandusse (USA) - riik sekkub täielikult: totalitaarsed riigid (Itaalia, Saksamaa) Uus kurss ehk New Deal · Uue presidendi Fr. D
NSV Liidu ees- mrgiks oli jtta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mjusfri . Blokaadi ajendiks oli raha reformi lbiviimine Saksamaa ja Berliini lne- sektoriteks . Vastuseks sellele blokeeris NSVL kik juurde psud Berliini lnesektoritele , eesmrgiks sundida lneriike sellest alast loobuma . Lneriigid ees otsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks husilla Lne- Berliiniga , viies sinna sellisel moel kike vajaliku . NSVL ei ritanud sja puhkemise kartuses kuidagi takistada . Kuuba Kriis - Oktoobris 1962 avastasid USA luurelennukid Kuubale paigutatud Nukogude tuuma- lhkepeaga keskmaaraket , mille lennuulatus oli kuni USA keskosani . Arenes literav rahvusvaheline sjalis-poliitilne kriis . Kuid sel juhul suu- deti juda kompromisini . NSVL viis oma raketid ra ja sai kinnituse USA presidendilt ,et USA ei rnda kuubat . Klm sda kestis (1995-1990) , Vidurelvastumine toimus (1950-1980)
Lähiajalugu 1. Suur ülemaailmne majanduskriis. Selle peamised põhjused ja tulemused. Põhjused: *Majanduse kohanematus *Ületootmine- lõhe hulgitootmise ja tarbimisvõime vahel *Liiga kergekäelised laenud- ei suudetud enam maksta *Riigi passiivsus majanduse kujundajana-tulude jaotumise ebavõrdsus *Riikide omavahelised hõõrumised Tulemused: *Majanduskriis levis üle maailma *Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti *Miljonid inimesed jäid töötuks *Kriis kestis viis aastat 2. Võrdle omavahel Suurbritannia ja Prantsusmaa majandust 1920.-1930. aastatel. Suurbritannia majandus *Üheks valusaimaks probleemiks oli riigis valitsev tööpuudus. *Raskeiks koormaks kujunesid võlg USA-le ning turu kahanemine. Tööstuskaubad vahetati toidu ja toorainete vastu. *1920.aastal valitses väikeettevõtlus, kus kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite streike. *1920.aastate lõpul algas Inglism...
TERVE MEES 19.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv Kuni viienda rasedusnädalani arenevad mees- ja naisloode enam-vähem ühtemoodi 12. rasedusnädalal algab munandite laskumine munandikotti 14. rasedusnädalaks on sooline diferentseerumine lõppenud ja loote testosteroonitase on võrreldav täiskasvanu mehe omaga 0-1 imikuiga 1-3 maimikuiga 7-12/14 kainiku etapp kriis elu kriis surm 20.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed Munandid- 25-30g, kaetus valkja tihedast sidekoest valkjaskestaga TUNICA ALBUGINEA. Tavaliselt on 3 väänilist seemnetorukest. Seemnetorukeste kogupikkus on umbes 250m Tekivad spermid ja meessuguhormoonid- androgeenid. TESTOSTEROON Pärast sündi kuni teismeeani on minimaalne produktsioon. Saavutab maksimumi 20-30 aastasena. Munandites ja natuke neerupealiste kooreosas. Selle defitsiit on üks peamine südamelihase infarkti põhjus noorte meeste seas. Se...
Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis (1961) rahvusvahelised suhted olid teravnenud. NSVL tahtis Lääne Berliini muuta vabalinnaks et seal viidaks välja USA, Prantsusmaa ja Briti väed välja. Augustis püstitati Saksa DV võimul betoonmüür Berliini piiridele. Püüti takistada idasakslaste massilist põgenemist. Kuuba kriis, NSV Liidus "Kariibi kriis". 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro. Kuubal algasid reformid, mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei
NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil. Liit asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le. * Sotsialistlikud maad juht: NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, ? BERLIINI KRIIS 1953 Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Ida-Blokk & Lääne-Blokk, * Liiduvabariigid juht: USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia *Lääne- ja Ida-Berliin NL võimu alla sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, raudne eesriie *Sotsialismileeri moodustasid Moskva kontrolli all olevad riigid koos Nõukogude Liiduga. *Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma poliitilise ja majandusliku arengu ja kultuuritausta poolest. Nõukogude
OSCE. 5. Pingelõdvendus ja selle tulemused? Suhete paranemine NKL ja lääneriikide vahel 1970-ndate alguses. Tulemused: *tihedam läbikäimine lääneriikide ja idabloki vahel. *Lääneriikide investeeringud kesk ja Ida-Euroopa riikidesse ja laenud neile. *Tihenes kultuuri ja teadusvalla suhtlemine ja turism. *Kesk ja ida Euroopa sattumine Läänest sõltuvusse. 6. Kaardi ülesanne. 7. Pildi ülesanne. 8. Külma sõja kriisid. *Korea sõda 1950-1953 *Berliini kriis 1953-1961 *Ungari ülestõus 1956 *Vietnami sõda 1959-1973 *Afganistaani sõda 1979-1989 *Kuuba kriis 1962 *Suessi kriis 1956 *Praha kevad 1968 9. Mida tähendavad a) reaganoomika ja b) tätserism? a) USA presidendi R. Reagani majanduspoliitika. Kärbiti sotsiaaltoetusi ja alandati makse. Tugineti eraalgatuseleja turumajandusele. Algul tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. Vähenes inflatsioon, tööpuudus vähenes, elatustase tõusis
loobumine sotsialismist SDVs liiduvabariikide etteotsa kohalikud Beria arreteeriti 26. juunil, hukati detsembris 195557 võimuvõitlus Malenkovi ja Molotoviga Sula Rehabiliteerimine koju said Saksa ja Jaapani sõjavangid liiduvabariikide õigusi suurendati isikukultuse hukkamõistmine XX kongressil Stalini matmine 953 IdaBerliini ülestõus 1956 Poola ülestõus, Ungari ülestõus, Suessi kriis 1961 Berliini müür 1962 Kuuba kriis Malenkov suurem tähelepanu sotsiaalsetele oludele, palkade ja pensionite tõus Kosmosetehnika areng 1957 sputnik 1961. 12. apr Gagarin Hrustsov kampaaniad: uudismaad, maisi kasvatamine jne 1959 parteikongress: sotsialism on lõplikult võitnud, kommunism saabub 1980 1963 viljaikaldus, vilja hakati sisse ostma kartus, et jätkub varasema reziimi
19301934 Majanduskriis Ülemaailmne kriis puhkes 1929. a. Eestisse jõudis 1930. a. Esmajoones tabas põllumajandust, seejärel ka tööstust Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks Ulatuslik tööpuuduse kasv Sisepoliitiline kriis Kriisi süüdlasi nähti erakondades 1931. a. Üritati olukorda leevendada erakondade liitumise teel Liitusid Põllumeeste Kogu ja Asunike koondis ning Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond ja Tööerakond moodustasid Rahvusliku Keskerakonna Põhiseaduse muutmise aktsioon Riigikogu V koosseisu valimised Vabadussõjalased Organisatsiooni (EVKL) eesmärgiks oli esialgu liikmeskonna
Suur Majanduskriis 1929-1934 (Eesti 1931) Sai alguse Wall Street'i suure börsikrahhiga 29. okt 1929 (Musta teisipäevaga) Selle tulemusena varises kokku usaldus pankade vastu ning ameeriklased hakkasid tagasi nõudma Euroopale antud laene, mis tekitas massilise tööpuuduse nii Ameerikas kui ka Euroopas, samuti muudes tööstuslikult arenenumates maades. Euroopasse jõudis kriis, kuna nende majandus sõltus USA omast. Kriis mõjus kohati kuni II MS alguseni. Franklin D. Roosevelt tõi suurest majanduskriisist välja uue kursiga (New Deal) See pidi ergutama tööstust ja looma uusi töökohti. See oli suur ja mitme aasta peale jagatud tegevuskava. Põhjused: 1. ületootmine 2. ebamajanduslik käitumine 3. riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse Erines eelnevatest majanduskriisidest sest: 1. hulgi toodetud kaubale ei olnud tarbijaid 2
Saksamaa tasuma tohutuid reparatsioone ja sakslastele pandi peale rasked rahutingimused.Versailles diktaat oli võitjate poolt kaotajatele peale surutud reparatsioon: sõjakahju hüvitis Rahvasteliit: pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö patsifism: maailmavaade, mis eitab igasuguseid sõdu ja taunib neid kõlbelisest seisukohast agressor: sõjaalgataja ja vallutaja Ruhri kriis: 1923. Saksamaal ja puhkeb , sest sakslased ei suuda tasuda reparatsioone. Prantsuse ja belgia väed lähevad Ruhri tööstuspiirkonda, et sumdida sakslasi maksma, aga sakslased hakkavad streikima ja tulemuseks on reparatsioonide vähendamine dawesi plaan: 1924.USA majandusteadlase C. Dawesi kava anda saksamaale 200 miljonit USD rahalist abi, et saksamaa saaks oma majanduse üles ehitada ja tegi ettepaneku reparatsioone vähendada locarno konverents: 1925. sveitsis
Sellised relvad on tuumarelvade kõrval ka keemia- ja bioloogilised relvad. Võidurelvastumine viis selleni, tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri- olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. Nii USA-s kui ka NSV Liidus eraldati relvade tootmiseks ja sõjaväe ülalpidamiseks tohutuid rahasummasid, mida muidu oleks võinud kasutada inimeste elujärje parandamiseks. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuida kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Mitu kriisikollet tekkis Aasias. Korea sõda Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. See lõppes tulemusteta
Korea sõda(1950-1953)- Põhja(abi:NSV Liit,Hiina)- ja Lõuna-Korea(abi:USA,lääneriigid) vahel.Tulemused: Põhja-Korea jääb kommunistlikuks ja Lõuna-Korea demokraatlikuks. Kuuba kriis(1959-1962)- Kahe üliriigi USA ja Kuuba vahel puhkenud vastasseis,mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba juht-Caestro pooldas kommunismi. Sõlmib NSVL-ga lepingu. USA-le see ei meeldinud ning kuulutas sõjalise blokaadi. Kriis lahenes rahumeelselt, kus peale läbirääkimisi viis NV Liit raketid saarelt välja. Berliini müür(13. aug 1961-1989)- Lääne-Berliin eraldati Ida-Berliinist müüriga, SLV(Lääne- USA,SB,PR) ja SDV(Ida-NSVL). Takistada Ida-sakslaste põgenemist Lääne-Saksamaale. Läbis tervet Saksamaad. Suessi kriis(1952-1956)- Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud
aastal võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse. Eesti oli iseseisev demokraatlik vabariik. Seadusandlik võim kuulus parlamendile e. Riigikogule. Täidesaatvaks võimuks oli valitsus, mida juhtis riigivanem. Riigipea e. Presidendi koht puudus, esindusülesandeid täitis riigivanem. Erakondade paljususe tõttu moodustati koalitsioonivalitsusi (mitmetest erakonna esindajatest koosnev valitsus) sagedased olid valitsuskriisid. 7. Milles seisnes kriis Eesti Vabariigis 1930.-ndate aastate algul? 1930. aastate algul tabas Eesti ühiskonda kriis: 1. ülemaailme majanduskriis a) vabrikud ja talud läksid pankroti b) tööpuudus c) elutaseme langus 2. Sisepoliitiline kriis rahvas oli rahulolematu riigi võimuga, nõuti uue põhiseaduse ja riigipea ametikoha kehtestamist. 8. Nimeta Vaikivale Ajastule iseloomulikke jooni Eestis? a) keelustati kõik poliitilised organisatsioonid
maiustusi Berliini õhusild https://astrablobs.blob.core.windows.net/kitcontent/2 307eec2-9fd5-4cdf-ac12-e9f1ce381153/2cff7a4c-9 d50-4e1d-b1e9-881239409273/L%C3%A4%C3% A4ne-Berliini_%C3%B5husild_m.jpg Berliini blokaadi tagajärjed ● Berliini blokaad põhjustas Saksamaa lõpliku lõhenemise ● Kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksamaa LV ● Idatsoonis ja Ida-Berliinis kuulutati välja Saksa DV https://www.youtube.com/watch?v=n wjFSQCrShM Berliini kriis 1953 1953. a juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki ja toimus massimeeleavaldus. Rahutused toimusid kogu Ida-Saksamaal, mitmel pool said meeleavaldajad võimu enda kätte. Lääneriigid olid lubanud vastuhakku kommunismile toetada, kuid tegelikult ei olnud kindlat plaani rahva abistamiseks. http://www.davidmixner.com/2013/06/history-on-film-east-germans-revolt-against-soviet-occupationjune-1953.html Berliini kriis 1958-1961
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Mis on Prantsuse revolutsioon? Aastatel 1789-1799 toimunud pöördelised sündmused, vana korraldus asendati uuega. Revolutsioon lükkas käima ,,vana korra" lagunemise ja oli varauusaja lõpuks ning uusasja alguseks. Revolutsioon sünnitas revolutsionäärid st. keegi ei kutsunud üles riiki pöörama või monarhiat kukutama. Revolutsiooni põhjused: Ülevaatlikult on need ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, kuningavõimu kriis ja majanduskriis. POLIITILISE kriisi põhjustas kõigi kolme seisuse väga erinevad poliitilised eesmärgid. Esimesed kaks seisust tahtsid seisust säilitada, kolmas soovis võrdsust. Selleks, et reforme läbi viia vajas kuningas kõiki seisuste toetust, kutsus kokku generaalstaadid ehk seisuste esinduskogu. Mõttetu, sest nad ei suutnud kokku leppida, kas hääletus seisuste kaupa või ühiselt.
Saksamaa-vastasus (Elsass-Lotring) · Venemaa Türgi-vastasus Balkan · Inglismaa Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas · Jaapan Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA Eesmärgid Teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas 1989 Ameerika-Hispaania sõda Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba Kahuripaatide diplomaatia Rahvusvahelised kriisid 1905-1906 I Maroko kriis 1908 Bosnia kriis 1911 II Maroko kriis 1911-1913 Liibüa konflikt 1912-1913 I Balkani sõda 1913 II Balkani sõda I Maailmasõda 1914-1918 Põhjused Teravnenud vastuolud maailm suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust Sõja romantiseerimine (ülev, hiilgav) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
katsetasid esimesi vesinikupomme. Pidevalt täiendati õhu- ja raketitõrjesüsteeme. · Võitlus kõrgema elatustaseme eest. · Teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine. · Luuretegevus. · Kosmose avastamine ja uurimine. · Võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides, nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis. 2. Külma sõja kriisid (dateering, isikud, olemus ehk milles kriis seisnes, kriisi tähtsus, tulemus) a) Berliini blokaad Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult
Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Noorukiiga (15/16-20/22 aastat) 2. Mida nimetatakse arengukriisiks ja traumaatiliseks kriisiks? Arengukriis on loomulik ning enamasti ennustatav muutus inimese elus, identiteedimuutus (sünd, käimaõppimine, kooliminek, murdeiga, tööleasumine, vananemine jne). Arengukriisi põhjustavad valdavalt isiksusesisesed (kasvamine, valmisolek muutuseks). Traumaatiline kriis järgneb ootamatule isikuvälisele muutusele (õnnetus, haigus vms). Traumaatiline kriis on vägivaldne muutus elu ennustatavas kulus, seetõttu reeglina akuutsema kuluga. 3. Mille kaudu avalduvad pere ja kodu mõju lapse arengule? Suhete kaudu – ema ja isa omavahelised suhted (ka suhted lapse endaga, keda on vaja tunnustada ning kellega tegeleda). Igapäevaelu kaudu – väärtushinnangud, traditsioonid, õigused, õdede-
Finlandiseerumine oli poliitiline protsess Soomes, mille käigus Soome tegi koostööd NSV liiduga. Enda iseseisvuse säilitamiseks + majandusliku kasu saamise nimel. ÜRO maailmarahu hoidev organisatsioon (1945) NATO Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon (sõjaline ühendus) (1949) Berliini kriisid: 1) Berliini blokaad (1948-1949) - NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Kõik sidemed katkestati ja Saksamaa lõhenes lõplikult. 2) Berliini kriis (1953-1961) Ida poolt põgeneti Läände ja selle tulemusel ehitati Berliini müür. Korea sõda (1950 1953) NSV võttis Põhja-Korea ja USA Lõuna-Korea. Mõlemad tahtsid teist poolt endale saada. Sõda lõppes tulemusteta, kõik jäi samaks ja mõlemad pooled jäid vaenlasteks. Kuuba kriis (50-datel) üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis. Mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga (kolmas maailmasõda). Tulemus oli see, et NSV lubas oma väed
1.Millised olid 20. sajandi alguse olulisemad sündmused? -I Maroko kriis (1905-1906), Bosnia kriis(1908), II Maroko kriis(1911), I Balkani sõda(1912-1913), II Balkani sõda(1913) 2.Mida tähendab mõiste „eurotsentristlik maailm"? Euroopa domineeris maailmas poliitiliselt, majanduslikult, teadus-tehniliselt, sõjaliselt. Euroopa riigid omasid väga palju asumaid. Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku, st. Tugevnesid rassistlikud arusaamad. Vähemarenenud maades hakati L-EU eeskujul tühistama aegunud seaduseid. 3
26 jan 1921 antandi ülemkogu tnnustas ühekorraga kõiki balti riike.Eesti välispol peamine ül oli riigi julgeleku kindlustamine. Ohuallikateks olid saksma ja venemaa.EKP eesti kommun partei üritas 1 sept 1924 relvastatud riigipöördekatset. tlnas ründas 300 võitussalklast valitsus asutusi sidekeskusi ja sõjaväeosi. 1923- Eesti-Läti kaitseliiduleping. 22 sept 1921 sai eestist rahvasteliidu liige. SUUR KRIIS- Suur kriis 1930-1934 majanduskriis 1929.a. sai Ameerikast alguse ülemaailmne majanduskriis. Hulk ärisid ja tööstusettevõt teid läksid pankrotti. Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul vähenes. Raskeks löögiks oli Suurbritannia otsus naelsterlingi devalveerimine . Üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. Ettevõtete sulgemine tõi endaga kaasa ulatusliku tööpuuduse. Hädaabi tööd raudteede maanteede lennuväljade rajamiseks. Rakendati range kokkuhoiupoliitika
*Hotentoti Liit Saksamaal 1904-1907a. hotentottide ülestõus Lõuna-Aafrikas, Saksamaa koloniaalpoliitika jõudis kriisini. 1907. a valiti uus Riigipäev, kuhu koondunud poliitilised jõud olid valmis toetama koloniaalpoliitikat, seda nimetati Hotentoti blokiks. 4. Miks tekkisid pinged imperialistlike suurriikide vahel? Inglise Buuri sõda, Maroko kriisid, USA Hispaania sõda, Vene Jaapani sõda, Bosnia kriis (aeg, põhjus, tulemus, hilisem mõju). - 20. sajandi algusele olid iseloomulikud vastuolud suurriikide vahel, mis olid tingitud sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada. *Inglise-Buuri sõda 1899-1902a. Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (LAV) ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi- ja kullamaardlad.
nõuti väikerahvaste õiguste arvestamist ,Toetasid intelligents ja töölisklass 7.Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? -2p Tugines töölisklassile. Lubati likvideerida ebavõrdsus ja ühiskonna probleemid, häälekandja leht "Uudised" (1903) , Euroopas ja Tsaari Venemaal levisid laialt marksistlikud ideed, Seisukohad: demokraatlik vabariik kodanikuvabadustega, tunnistasid vähemusrahvaste õigusi. 8.Miks süvenes kriis ühiskonnas e, mis olid 1905.a. revolutsiooni põhjused?-3p Ebaõnnestunud sõda Jaapaniga Riigi valitsuse passiivsus reformide ettevalmistamisel Demokraatlike vabaduste puudumine Kriitiline hoiak tsaarivalitsuse suhtes Majanduskriis Venemaal (1900-1903). Liiga palju rõhku pandi sõjandusele. Maa puudus 9.Milliste sündmustega on seotud?-2p von Sievers - Kurikuulus karistussalga juht, tema korraldusel lasid 1905. aasta
Prantsuse revolutsioon Prantsuse kuningriik on kriisis Ühiskondlik kriis Poliitiline kriis Rahanduskriis Majanduskriis PINGED Generaalstaatide kokkukutsumine 1789 Revolutsiooni algus Vastuolud Generaalstaatides Rahvuskogu Asutav Kogu Rahvarahutused Pariisis Rahvuskaarti loomine 14. juuli 1789 Bastille kindluse vallutamine http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.hot
kehtestas riigis oma diktatuuri. Valitses 1939-1975. ADOLF HITLER 19331945 SM ja Natsionaalsotsialistliku Töölispartei juht. Lubas tühistada Versailles' rahulepingu, lõi võimsa sõjaväe, rikkus rahulepingut, lahkus RL-st. FRANKLIN DELANO ROOSEVELT demokraat, USA president 1933-1945. Koostas tegevuskava ,,New Deal'i" selleks, et majanduskriisist väljuda. HERBERT HOOVER vabariiklane, USA president 1929-1933. Arvas, et riik ei peaks majandusse sekkuma ja kriis lõppeb varsti. Tallinna aukodanik. 2. MÕISTED. PARIISI RAHUKONVERENTS 18. jaanuar 28. juuni 1919 Pariisis toimunud konverents, kus osalesid 27 riigi esindajad, kuid lõpuks otsustas ,,suur nelik". Otsustati, et SM on süüdi I MS puhkemises, ta peab vähendama oma sõjaväge ja territooriumi, maksma reparatsioone. REPARATSIOON kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale WILSONI 14 PUNKTI USA presidendi W. Wilsoni loodud punktid, mille järgimisel oleks võimalik
Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kaotuste või muutustega, toimetuleku kogemustest ja hetkeolukorrast. Mida rohkem pingeid ja stressi on kriisi sattunud inimese elu juba eelnevalt, seda raskem on ootamatu muutusega toime tulla. Mõned läbivad kriisi kui protsessi üksi või koos lähedaste abiga.Alati see aga ei õnnestu, siis on vaja professionaalset abi. Kui tasakaalu ei õnnest kiiresti taastada, kujuneb välja psüühiline kriis inimene ei tule toime igapäevaste kohustustega, elutähtsad funktsioonid on häiritud, ta on nagu muust maailmas isoleerunud. Psüühilises kriisis olev inimene vajab eelkõige ärakuulamist ja hoolimist, Esmalt on oluline, et inimene saaks rääkida kaotusest või muutusest. Nõuandmine ja lohutamine siin ei aita. Meeleheites inimene eelkõige südmusest korduvalt rääkimist, see aitab tal leevendada hingelist raskust ja ta hakkab ise mõistma, mis tegelikult on juhtunud.
Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kaotuste või muutustega, toimetuleku kogemustest ja hetkeolukorrast. Mida rohkem pingeid ja stressi on kriisi sattunud inimese elu juba eelnevalt, seda raskem on ootamatu muutusega toime tulla. Mõned läbivad kriisi kui protsessi üksi või koos lähedaste abiga.Alati see aga ei õnnestu, siis on vaja professionaalset abi. Kui tasakaalu ei õnnest kiiresti taastada, kujuneb välja psüühiline kriis inimene ei tule toime igapäevaste kohustustega, elutähtsad funktsioonid on häiritud, ta on nagu muust maailmas isoleerunud. Psüühilises kriisis olev inimene vajab eelkõige ärakuulamist ja hoolimist, Esmalt on oluline, et inimene saaks rääkida kaotusest või muutusest. Nõuandmine ja lohutamine siin ei aita. Meeleheites inimene eelkõige südmusest korduvalt rääkimist, see aitab tal leevendada hingelist raskust ja ta hakkab ise mõistma, mis tegelikult on juhtunud.
Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kaotuste või muutustega, toimetuleku kogemustest ja hetkeolukorrast. Mida rohkem pingeid ja stressi on kriisi sattunud inimese elu juba eelnevalt, seda raskem on ootamatu muutusega toime tulla. Mõned läbivad kriisi kui protsessi üksi või koos lähedaste abiga.Alati see aga ei õnnestu, siis on vaja professionaalset abi. Kui tasakaalu ei õnnest kiiresti taastada, kujuneb välja psüühiline kriis – inimene ei tule toime igapäevaste kohustustega, elutähtsad funktsioonid on häiritud, ta on nagu muust maailmas isoleerunud. Psüühilises kriisis olev inimene vajab eelkõige ärakuulamist ja hoolimist, Esmalt on oluline, et inimene saaks rääkida kaotusest või muutusest. Nõuandmine ja lohutamine siin ei aita. Meeleheites inimene eelkõige südmusest korduvalt rääkimist, see aitab tal leevendada hingelist raskust ja ta hakkab ise mõistma, mis tegelikult on juhtunud.
riigid, territoorium vähenes armeega ja alustas oma mõjusfääride laiendamist 3)Võitja riigid jaotasid kaotaja riikide mandaatalad 3)Oli riike kes kaotasid oma iseseisvuse, ja samas oli üksteise vahel neid kes vabanesid koloniaal ikkest Sarnasus: Saksamaa kaotas mõlemal korral. Paranes USA positsioon Võitjad riigid muutsid maailma poliitilist kaarti Mõlemal juhul moodustati ülemaailmne rahu org. 2.Berliini kriis 1948-1949. Saksamaa lõhestumine lk 9-10 3.Marshalli plaan. Vastastikuse Majundusabi Nõukogu(VMN) Oli Euroopa taastamise ja arendamise kava, aastateks 1948-1952.a Millega loodeti ära hoida kommunistide võimuletulek, kuna ajalugu näitas, et kommunistid haaravad võimu alati kaose ajal. Abi anti 17 euroopa riigile. Abi andmisel lähtus USA ka enda kasust- talle oli vaja tugevaid kauba ja majandus partnereid. Moskva nimetas Marshalli plaani teiste riikide siseasjadesse sekkumiseks
sõjaväeosi. Enamlased lootsid majanduslanguse käes vaevleva töörahva toetusele, kuid see jäi saamata ja mäss sururi maha. Pärast seda kadus Eestis igasugune poolehoid enamlaste ideede ja poliitika vastu. 1930.a. jõudis Eestisse USA-st alguse saanud ülemaailmne majanduskriis, mis kõige raskemini avaldus Eestis 1933.a. suvel, olles iseseisvusperioodi rängim majanduslangus, mille tõttu Eesti demokraatia nõrgenes veelgi. Esmajoones tabas kriis Eesti peamist majandusharu põllumajandust, talude majandusraskused tõid kaasa tõsised probleemid ka teistes majandusharudes. Suur osa rahvast muutus ostujõuetuks, paljud ettevõtted läksid pankrotti, kiirelt tõusis töötute arv (1932.a. oli neid 32 000). Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati ulatuslikult põllumehi, töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid. Kriis hakkas taanduma alles pärast seda, kui Jaan Tõnissoni valitsus tegi 1933.a
Majanduskriis on väga aktuaalne teema. Seda oli ammu arvata, et ükskord see tuleb, sest on ju loomulik, et pikale kasvule järgneb langus, kas siis osaline või täielik. Eestis oligi elu muutumas juba liiga heaks ja mugavaks. Raha paigutati erinevatesse kinnisvaradesse ning osteti palju kalleid ja uhkeid asju. Jääb tunne, et Eestil oligi vaja seda majanduskriisi, et inimestele taas mõistus tagasi tuua. Kõige paremini õpitaksegi ju kogemustest ning loodetavasti annab see kriis meile uusi kogemusi ning palju rohkem eluväärtust. Inimesed aga ei ole võrdsed, ning kõik ei saa ühepalju kogemusi sellest. Kui rikkamaid inimesi paneb see ainult mõtlema oma elu üle järele siis kahjuks on tuhandeid inimesi kellele käib see kriis üle jõu ning neil kaovad kodud ning hävivad elud. Sellepärast tuleb inimestel loota palju riigi abile ja toetusele. Õnneks ei tabanud Eesti riiki majanduskriis väga tugevalt. Eestil ei olnud nii
*Marshalli plaan *Ida-Saksamaa -Vaesus ja nälg -Põgenemine läände *Lääne Berliini totaalne blokeerimine *Õhusilla rajamine *Tulemus 2 Saksamaad-1949. august Saksamaa Liitvabariik-1949. oktoober Saksa Demokraatlik Vabariik . KOREA SÕDA 1950-1953 Jagatud Korea piki 38-ndat paralleeli *1950 aasta juunis ründab Põhja-Korea Lõuna-Koread *Põhja-Korea suur edu *Sekkusid ÜRO ja Hiina väed *ÜRO väed said lüüa *Tagajärjed:-Hakati kartma tuumasõda-1953 sõlmiti vaherahu SUESSI KRIIS 1956 1956 kuulutas Nasser kanali Egiptuse omaks *Läbirääkimised ei õnnestunud *London ja Pariis otsustasid sõjalise sekkumise kasuks *29.oktoobril algas invasioon koos Iisraeli vägedega*USA survel tõmbuti tagsi *Nasser sai üleöö võidu ja muutus kangelaseks *Kriis näitas NATO võimetsut üksmeelselt ja kiiresti reageerida BERLIINI MÜÜR 1961 Üle 3 miljoni inimese põgeneb Lääne-Berliini *13.august 196-
Ungari NSVL saatis punaarmee ülestõus kommunismi vastu. lased Ungarisse, tõus Nõuti demokraatia suruti maha. Poodi Imre taastamist, uut valitsust, Nagy, kuna ei teinud poliitvangide NSVLga koostööd. vabastamist, sõnaja trükivabadust. Suessi kriis Egiptus riigistas lääne Egiptus vs Sündmustesse sekkunud riikidele kuulunud Suessi Suurbritannia ja ÜRO nõudel sõlmiti kanali, et Niiluse jõele Prantsusmaa vaherahu. Suessi kanal elektrijaama rajada sai kaks aastat hiljem (lääneriigid ei andnud ametlikult Egiptuse laenu)
-> eesmärk parandada tööliste olukorda. 1906.a Parlamendi valimised võitsi Tööliste Partei -> Püüti lahendada koloniaaltülisid Venemaa, Prantsusmaa ja Saksamaaga. Briti Impeerium muutus Briti rahvaste Ühenduseks 1911 ,,home rule"'i seadus -> Iirimaale autonoomia andmine -> Ulsteri protestantide vastupanek. 1909 revolutsiooniline eelarve -> suurmaaomanike ja suurmaaomanikelt võetavate maksute suurendamine -> sotsiaalprogormaamide rahastamine Konservatiivide valitsus parlamentaarne kriis -> uued valimised Valimised võitisi ikka tööliste partei Miinimumpalga sisse seadmine ja 8-tunnine tööpäev mäenduses Kuninganna Victoria 63. valitsuaja lõpp. Prantsusmaa Prantsusmaa III vabariik Liberaalse ja demokraatliku reziimi vastasseis : paremal rahuvsliku liikumise rühmad Vasakul sotalistikud rühmad 1899.a juhtis valitsust Rousseau Võitlus parmepoolsete ja vasakpoolsetega. Dreyfusi afäär, jagas Prantsusmaa 2 leeri 1) Dreyfusi toetajad ehk vabariiklased
Arutlus Ülemaailmne majanduskriis sai alguse 1929. aasta oktoobris, kui USA majandust tabas võimas tagasilöök. Majanduskriisi peamisteks põhjusteks olid maailmamajanduse kohanematus, kaupade ületootmine ja vale majandamine. Kriis jõudis ka Euroopa riikidesse, kuna nende majandus sõltus Ameerika omast. Majanduskriis kestis mitu aastat. Selle lõpuks nimetatakse 1933. aastat, kui Ameerika Ühendriigid hakkasid majanduslangusest üle saama. Ma arvan, et kriisi peapõhjuseks oli see, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Väike osa inimesi sai suurema osa tuludes ja ülejäänul neist ei olnud piisavalt raha kaupade ostmiseks. Kui riik oleks, aga sekkunud ja kehtestanud rikastele suuremad maksud, oleks
suurendamine a.ii. Noored võtsid oma iidoliteks isikud, kes vanemat põlvkonda ärritasid a.iii. Peamisteks iidoliteks olid kommunistlikud tegelased b. Väljendus vormid: b.i. 1968 aastatel USA-s ja Prantsusmaal üliõpilasrahutused b.i.1. Pariisis vägivaldseimad 3. Õpilane teab tähtsamaid kriise 1960.aastatel: a.i. Berliini kriis inimesed üritasid põgeneda Lääne-Berliini kaudu, ehitati berliini müür a.ii. Kuuba kriis USA hakkas riigistama kuuba omandeid, NSVL hakkas ostma kuubalt suhkrut, paigutas sinna tuumaraketid, tehti kuuba blokaad. Tulemus: NSVL viis raketid minema, Castro leppis USA võimuga a.iii. Vietnami sõda vietnam kuulus Prantsusmaale, hiljem jagati kaheks
Kylm s6da nimetatakse Ida ja Lääne poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku konflikti Pohjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasoda. Vahenditeks oli voidurelvastumine, kriiside yles2ssitamine, Algas Berliini blokaadiga 1948/49 ja loppes NSVL lagunemisega 1991. Moju laienemine Euroopas Poola,Eesti,Lati,Leedu,Ungari, Tsehhoslovakia,Rumeenia,Bulgaaria Aasias-Hiina,Pohja-Vietnam,Pohja-Korea,Mongoolia Sotsialismimaad alates 50ndatest. Siia kuulub NSVL, Poola, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, välja jääb Jugoslaavia, kellel NSVLga konflikt (eristub teistest sots maadest) Raudne eesriie - idablokki piirav välismaailmaga suhtlemist takistav piki SDV, Rumeenia, Bulgaaria ja Tsehhoslovakkia piire jooksev piir Trumani doktriin - '47, seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest- kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. Marshalli plaan -47, abiandmisplaan Euroopa r...
Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Doktriin mõjus NSVL-e aga ärritavalt. Mõlemad suurriigid soovisid olla maailmas juhtival kohal ning olukord oli pingeline. Üheks oluliseks sündmuseks tollel ajal oli Berliini blokaad ehk Berliini esimene kriis. Sündmus näitas hästi, kuidas ideoloogiad vastanduvad. Berliini blokaad toimus 1948-49 ning kriisi peamiseks põhjuseks oli NSVL soov kogu Berliini enda kätte saada. Peale sõda jagunes Berliin NSVL, Prantsusmaa, Inglismaa ja USA vahel. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis.
- 1953 vaherahu - NB! Jaapani abi Kim Il Sung Kim Jong Il http://www.guardian.co.uk/world/video/2011/dec/19/kim-jong-il-mourning-video?INTCMP=ILCNETTXT3487 Kim Jong-un 1956 Ungari ülestõus - ülestõus nõukogude korra vastu - peaminister Imre Nagy soov VLO-st lahkuda > NSVL surus ülestõusu maha (Budapest vallutati) > Nagy hukati, hukkus 2000, põgenes 200 000 > NSVL võitis, kuid reziim senisest leebem >> lootusetus, leppimine 1961 Berliini kriis - takistamaks põgenemast - 1955 Hallsteini doktriin: SLV ei tunnista SDV-d, on rahva ainuesindaja - SDV juhi ettepanek - NB! J. F. Kennedy kõne "Ich bin ein Berliner" http://www.youtube.com/watch?v=_Pjn5E6yOKo 1962 Kuuba kriis 1962 Kuuba kriis - 1959 Fidel Castro (USA vastu) - NSV Liidu raketid Kuubale - USA ultimaatum NSV Liidule > kompromiss: USA leppis Castro võimuga NSV Liit viis raketid Kuubalt, ... > teatav pingelõdvendus 1946/1964-1973 Vietnami sõda
võim Eestis kolmeks aastaks valitud 100 liikmeslisele Riigikogule. Esinduskogu poolt valitud Riigivanem täitis ühteaegu nii peaministri kui presidendi rolle. Kuidas teostas rahvas kõrgemat võimu põhiseaduse järgi? - Rahvahääletus - Riigikogu valimised - Rahvaalgatus (25 000 allkirjaga seaduseelnõu) Mis põhjustas majanduskriisi? - Esialgu toetuti Venemaa turule ja kui see ära kukkus tekkis kriis. - Eesti laenas samuti liiga palju. Mis muutus majanduskriisi tõttu? - Rohkem tähelepanu juhiti põllumajandusele, mis sai peamiseks majandusharuks - Orienteeruti rohkem lääne turule - Võeti kasutusele uus laenupoliitika- jälgiti rohkem ka kulutusi - Võeti kasutusele ka uus majanduspoliitika- Otto Strandmani eestvedamisel 1923-1924- majanduskriis Eestis 1923- Eesti ja Läti kaitseliiduleping 1924- Kommunistid püüdsid korraldada riigipööret 1928
Suur Depressioon Ülemaailmne majanduskriis 1929 - 1933 1929.aasta suvi Riigid üle terve maailma rõõmustavad saagi üle Oma panuse maailmaturule annab ka Nõukogude Liit Kuid vilja on juba hangedes ja enam ei piisa labidastki, et endale liikumisruumi teha Vilja hind langeb Farmeritele ja tervele turule suur ebaõnn..keegi ei jaksa enam vilja ära pugida.. Inimestes on suur ebakindlus rahakotis pole enam baktereidki Lahendus - kõik börsile!!! Krahhhhh.... Inimesed kaotavad oma töökohad..kaotavad oma varanduse..kaotavad laenumakse võimalused.. Kõik on rasketes oludes ning riigi pangandus variseb kokku :( Ja siis tuleb mõte! Küsime võõrastelt võlad, kehtestame võõrastele maksud ja lõpetame võõraste kauba tarbimise küll siis kriis rahuneb KUID .. 30 000 000 töötut Miljonid vaesunud pered Nälgivad kahejalgsed Tootmise vähenemine 44% Rahva pettumine demokraatias Kuni tuli mees, kes haaras ...
Just seda vahet nimetas ta lähema arengu tsooniks, mis iseloomustab lapse homset päeva. Kahe kooli andmetel leidis Võgotski, et suhteliselt kõrge IQ oli vähemalt 57%-l õpilastest seotud soodsate koduste arengutingimusteha see n.ö. tegevus lähima arengu tsoonis tõstiski nende õpilaste IQ-d edukust koolis. Seega pole lapse arendamine mitte ainult huvitav, vaid ka tulemusrikas. Võgotski kriisiteooria etapid: 0-2 kuud - Sünnikriis 2 kuud- 1 aasta - Stabiliseerumine 1. eluaasta - Kriis seoses käima hakkamisega 1-3 Varajane lapsepõlv. Stabiilne 3. eluaasta - Eneseteadvuse (mina) läbimurre 3-6 (7) - Stabiliseerumine 6 (7). aasta - Kooliea alguse kriis 7-12 - Noorem kooliiga. Stabiilne 9-13 - Murdeea kriis 13-17 - Stabiliseerumine 17. eluaasta - Noorukiea kriis Urie Bronfenbrenner Urie Bronfenbrenner peab väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Ta kujutab ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse,
Idarinne- Tannenburgi lahing- 1914 Vene armee löödi puruks. Corlice operatsioon- 2.mai 1915, Vene kaitseliinidest murti läbi. Muud rinded- allveesõda- 1915 7.mai Saksa ründas Inglismaad. Jüüti merelahing- 1916, Saksa kuulutas oma võidu, tegelik võitja Inglismaa. Caporetto lahing- 1917 oktoober, Saksa ja A-U lõid Itaaliat Venemaa revolutsioonid 1917.a Veebruarirevolutsioon- 1917 veebruar. Põhjusteks majanduslik kriis, rahutused sõjaväes, rahulolematus ülem- ja alamkihtides, parteide tegevuse hoogustumine, vähemusrhvad soosivad iseseisvust. Revolutsioon algas 23. veebr, 3.märts pidi tsaar kirjutama alla troonist loobumise aktile. Tulemusteks monarhia kukutamine, vabariigi kehtestamine. Kutsuti kokku Asutav Kogu, kaksikvõim (Ajutine Valitsus ja saadikute nõukogud), Sots.dem. lõheneb (mensevikud ja bolsevikud) Oktoobrirevolutsioon- 1917 oktoober
o Soome Sotsialistid: töölised. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Riikide liidud 1882 kolmikliit · Saksamaa · Austria-Ungari · Itaalia Juhtiv riik saksamaa. Austria-Ungari sisemiselt ebakindel. Itaalia nõrgim lüli. Antant · 1893 loodi Vene-prantsuse liit · 1904 loodi Prantsuse-Inglise liit (Entente cordiale)(südamlik kokkuleppe) · 1907 liidi Vene-Inglise liit Rahvusvahelised kriisid · 1905 I Maroko kriis · Prantsusmaa tahtis kehtestada kontrolli Maroko üle. · Saksamaa oli selle vastu ja ähvardas sõjalise sekkumisega · Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumisega 1908 Bosnia kriis · 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia · Venemaa ja Serbia olid selle vastu · Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 II Maroko kriis · Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos · Saksamaa saatis Maroko Rannikule oma sõjalaeva, ähvardades sõjaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
