Suur Depressioon Ülemaailmne majanduskriis 1929 - 1933 1929.aasta suvi Riigid üle terve maailma rõõmustavad saagi üle Oma panuse maailmaturule annab ka Nõukogude Liit Kuid vilja on juba hangedes ja enam ei piisa labidastki, et endale liikumisruumi teha Vilja hind langeb Farmeritele ja tervele turule suur ebaõnn..keegi ei jaksa enam vilja ära pugida.. Inimestes on suur ebakindlus rahakotis pole enam baktereidki Lahendus - kõik börsile!!! Krahhhhh.... Inimesed kaotavad oma töökohad..kaotavad oma varanduse..kaotavad laenumakse võimalused.. Kõik on rasketes oludes ning riigi pangandus variseb kokku :( Ja siis tuleb mõte! Küsime võõrastelt võlad, kehtestame võõrastele maksud ja lõpetame võõraste kauba tarbimise küll siis kriis rahuneb KUID .. 30 000 000 töötut Miljonid vaesunud pered Nälgivad kahejalgsed Tootmise vähenemine 44% Rahva pettumine demokraatias Kuni tuli mees, kes haaras ...
Kriis Aeg Osalejad Põhjused/ajend Kriis Tulemused i käik Berliini blokaad 19481949 USA, Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis NSV NSVL saavutas vaid selle, et Lääne-Berliini ei Prantsusmaa, lisaks Lääne-Berliinis (USA, Pr., Sbr
rünnakut.Tollel ajal oli kõige võimsam relv USA-l tuumapomm.1952.aastal valmistasid Ühendriigid veel võmsama relva,termotuumapommi. Külm sõda oli sõda,mis ei toonud kokkuvõttes kaasa kolmanda maailmasõja puhkemist,oldi sellele korduvalt lähedal.Külma sõja ajal toimus erinevaid sõdu ja kriise.Korea sõda(1950-1953),Berliini ülestõus 1953.a.,Kriis Kesk-ja Ida-Euroopas 1956.a.,Ungari ülestõus 1956.a.,Suessi kriis 1956.a. Külma sõja tulemuseks oli USA võit ja NSV-liidu kaotus.NSV-Liit suutis lühikese ajaga kaotada suure osa rahvusvahelisest autoriteedist.Majandus oli langenud,kuna relvastus nõudis suuri kulutusi,pankrot.
Miks? Muusikat kirjutas ta algul klaverile, kuna oma karjääri alustas ta pianistina. 5. Kellelt soovis Beethoven loomingut õppida? Ludwig soovis saada Mozardi õpilaseks. Õppis ka Haydnilt 6. Millega tegeles Beethoven esimesed 10 aastat Viinis? Oli Haydni õpilane, vabakutseline helilooja, valmisid kaalukamad teosed. 7. Kuidas mõjus 1795.aasta paiku avastatud kuulmisvaegus Beethovenile? Seoses kuulmisvaegusega tekkis heliloojal hingeline kriis, kuid sellega kaasnes erakordne loominguline aktiivsus. 8. Mis on “Heiligenstadti testament”? Beethoveni kuulus kiri oma vendadele. 9. Kuidas mõjus hingeline kriis loomingule? Hingelise kriisiga kaasnes erakordne loominguline aktiivsus. 10. Missuguseks kujunes Beethoveni väljenduslaad? Beethovenlik väljenduslaad – Jõuline, dramaatiline ja pateetiline. 11. Kui vanalt saabus Beethovenil loominguline kõrgaeg? 32-aastaselt. 12. Nimeta selle aja kuulsamaid teoseid
Suurem osa endisest misamaast jagati asundustaludena (u 35 000) vlja rahvale, esmajrjekorras said maaomanikeks Vabadussja silma- paistvamad veteranid. Kuigi esialgu oli uutel taludel raske toime tulla, said talupojad siiski hakkama. Misamajandus asendus talumajandusega, enamikul maasoovijatest oli vimalik olla maaomanik ning seetttu kadusid varasemad teravad vastuolud. Majandus arenes Eestis 1920ndate algul vga kiiresti (nt laialdane ehitustegevus, plevkivitstuse teke), 1923.a. saabus aga kriis. Suur osa oli selles pankade liiga kergekelisel laenuandmisel, mis ti kaasa inflatsiooni ja vajaduse ma maha suur osa riigi kullavarudest, aga ka Venemaa tegevus (poliitilistel phjustel krbiti tugevalt majandussidemeid Eestiga). Kriisist vljumiseks rakendas majandusminister Otto Strandmann 1924.a. uut majanduspoliitikat, mille kohaselt hakkas valitsus rohkem sekkuma majanduse suunamisse, Vene turult orienteeruti mber Euroopa turule ning esikohale seati
maade) ning teiselt poolt USA ja Lääne-Euroopa maade vahel. 4) Külma sõja tunnusjooned(avaldusvormist) 1) kahepooluselise maailma kujunemine 2) võidurelvastumine 3) tuumasõjaoht 4) uute sõjalis-poliitiliste liitude teke (NATO, VLO, SEATO, ANZUS, CENTO) 5) ,,raudse eesriide" kujunemine 6) kriisid : Berliini kriisid, Suessi kriis, Kuuba kriis jt. ja lokaalsed sõjad ( Korea sõda, Vietnami sõda, ...) 5) Sotsialistliku maailmasüsteemi kujunemine Lk 19 need 5 punkti. 6) Kolmas maailm Kolmandasse maailma kuulusid riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike lääneriikide hulka ega kommunistlikku idablokki. 7) Sotsialistlik orientatsioon 8) Seletage mõisted: - Kahepooluseline(biopolaarne) maailm - Võidurelvastumine, ABC relvad
1. Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Hankimine, töötlemine, kättetoimetamine. 2. Too üks poolt ja vastuargument, et maailma energiamajandust võib lähitulevikus tabada kriis. + Praegu kasutatakse rohkem taastumatuid energiaallikaid ning sellepärast võibki olla kriis - Taastumatutele energiaallikatele on hakatud leidma alternatiive, mis on taastuvad allikad (tuuleenergia,päikeseenergia jne) 3. Too välja alternatiivsete energiaallikate 2 eelist ja 2 puudust. Eelised: 1) taastuvad 2) keskkonnasõbralikud Puudused: 1)energiahulk väike 2) kallid 4. Miks on Prantsusmaal ja Jaapanis suur tuumaenergia osakaal? Seal on suur tuumaenergia osakaal, sest seal on palju inimesi ning seega on ka väga
Hakkas kujunema niinimetatud Kolmas maailm ehk riikide rühm, kelle majandus oli arenemisjärgus, kuid kes ei liitunud ametlikult poliitiliste liitude ja blokkidega, püüdes leida oma arenguteed ja oma kohta maailmas ehk mitteühinemisliikumine. Sotsialistid lõid seevasto oma riikide vahelise sõjalis-poliitiline organisatsiooni 1955. aastal Varssavi Lepingu Organisatsioon, VLO. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. Nii USA kui ka NSV Liidu sõjaväelised juhid arvasid, et jagatud Saksamaa pinnal võib puhkeda uus suur sõda Euroopas. 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksa linnades toimunud rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha, eriti julmalt tehti seda Berliini ülestõusu ajal 1953. 1961
Külm sõda 1. a)BKuuba kriis(1952): Castro tuli Kuubal võimule ning see ei meeldinud USAle. USA ei ostnud enam Kuubalt kaupa. Aga siis hakkas seda tegema NSVL ja NSVL tõi oma tuumapommid Kuubale, USA sai tada ning piiras Kuubat kuniks NSVL nõustus oma tuumapommid Kuubalt välja tomma. Osalesid: USA- Kuuba ja NSVL. b) Lähis-Ida kriis(1948-tänapäev): Juutidele anti nende kodumaa Iisrael tagasi. See tõi endaga kaasa sõja, sest palestiinlased, kes elasid juutide kodumaal pidasid seda ala enda omaks ning nad alustasid sõda juutide vastu. Araablased said lüüa ning neile mõeldud Palestiina riik ei sündinud, sest osa territooriumist hõivas Iisrael ning teise osa Jordaania. Osalesid: Juudid(Iisraellased) ja USA- Palestiinlased(Aaraablased) ja NSVL c)Suessi kriis(1956): Egiptlased hõivasid Suessi kanali, mis oli enne olnud Inglaste ja prantslaste valduses. Inglased ja prantslased alustasid sõda Egiptuse vas...
vältel. Kahe peamise külmas sõjas osaleva riigi NLi ja USA tohutu sõjalise võimsuse tõttu vältisid mõlemad riigid üksteisele otseselt sõja kuulutamist. Selle asemel toimus pidev võitlus oma mõjusfääride laiendamise pärast, mis puudutas eelkõige riike, mis ei kuulunud otseselt NSV Liidu või USA liitlaste hulka. Selline võitlus toimus kõigil mandritel, kuid eriti teravalt Euroopas, Lähis- Idas ja Kagu-Aasias. Juba 1950ndate aastate algul tekkis tõsisem kriis Kagu-Aasias. Peale Teist Maailmasõda jagatud Korea poolsaar oli jagatud põhjas kommunistliku Korea Rahvademokraatilku Vabariigi ning lõunas asuva autoritaarse ning mõnevõrra leebema autoritaarse reziimiga Korea Vabariigi vahel. Kumbki riik teist ei tunnustanud ning mõlemad olid valmis kogu maad relvajõul ühendama. Korea poolsaar oli tolajal nagu maailma miniatuurkoopia üksteise kõrval toimisid kommunistlik valitsus Nõukogude Liidu toetusel ning demokraatlikum riik, mida toetas USA
Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati Nõukogude Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette, mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948.aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. 1960. aastate algul puhkes Ida-Saksamaal kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksamaalt hakkas rahvast palju välja rändama. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Kriisid toimusid ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades. 1956
Žirondiinide üleskutse armuandmisele ei leidnud toetust. Olukorras, kus emigrandid ja välisriigid tegutsesid aktiivselt revolutsiooni tagasipööramise nimel, nähti kuningavõimu säilimises eksistentsiaalset ohtu. 21. jaanuaril 1793. aastal hukati kuningas giljotiinil. Kuninga hukkamine viis aga Prantsusmaa sõtta nii kodus kui ka võõrsil. Kriisiolukorras haarasid võimu radikaalid, kes viisid ellu teise revolutsiooni. 4. Kriisid Ühiskondlik kriis: Vastuolud seisuste vahel. Poliitiline kriis: Tekkiv kodanlus soovis aadlikke ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. Majanduskriis: 1787-1788 ikaldused. Kuningavõimu kriis: Riigi valitsemise moto – „Pärast meid tulgu või veeuputus“. 5. Võimude lahusus 6. Rahvuskogu ja Asutav Kogu Rahvuskogu: Koosneb 3. seisuse saadikutest + osad vaimuliku saadikud Asutav Kogu: Rahvuskoguga liitunud aadlikutest saadikud, võetakse vastu I põhiseadus. 7. Generaalstaadid
põhiseadustes. Dem tugevuseks oli võimalus tutvustada mitmesuguseid reforme, mis aitasid parandada rahva olukorda peale soda (kaasnes ka suurem toetus) Maailmamajandus 20datel-30datel: · Maailmamajandus oli muutunud tsükliliseks (tõus vaheldus langusega) · 1918 1923: väike maj tõus; põhjusteks oma majandust sõjapurustustest taastavad riigid, taastatud kaubavahetus; sõjajärgne tarbimise kasv · 1923-1924: esimene sõjajärgne maj kriis Euroopas (hõlmas peaaegu kõiki riike); ületootmiskriis, mille põhjusteks: 1. Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest maj süsteemist 2. Tekkisid raskused üleminekul militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele 3. Sks suutmatus võitjariikidele reparatsioone maksta 4. Ülejäänud Eur riigid ei suutnud võlgu maksta USAle 5. Rahvusvahelise olukorra teravnemine (seoses Ruhri piirkonna okupeerimisega) 6
1. Suessi kriis 1956 Tekkepõhjus: Egiptuse uus valitsus eesotsas Gamal Abdel Nasseriga riigistas 1956.a. inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi kaasa konflikti lääneriikidega. Osapooled: sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt Tagajärjed: 1) kriis näitas, et Euroopa riikide valitsemine maailmas on lõppenud (ükshaaval ei suuda maailmas kaasa rääkida). 1957- Euroopa riigid sunnitud läbi viima tihedamat koostööd – Rooma leping 2) võimu keskuses USA-s ja NL-s Külma sõja ajal 3) pärast kriisi laiendas NL oma võimu islamimaades. Kuni 1970 Egiptusega head partnerid Iisraelist ja USA-st. Väga head liitlased (koostöö partnerid) Gamal Abdel Nasser- Egiptuse president, tahtis vabastada islamimaad
· Inglismaa arendas suhteid Prantsusmaaga, sest Saksamaa muutus liiga mõjuvõimsaks. · 1904 aprillis sõlmiti Inglise-Prantsuse kokkulepe, millega sätestati Ingglise tegevusvabadus Egiptuses ning Prantsusmaa Marokos. Lepingu salajases osas jaotati omavahel koloniaalvaldusi, nähti ette Egiptuse ja Maroko iseseisvuse kaotamine ja kolooniavaldusteks muutmine. · See liit oli Saksamaale ohu märgiks ja Berliin püüdis tulutult Vene-Prantsuse liidusuhteid lõhkuda. Maroko kriis (1905-1906): · Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju kasv P-Aafrika ainsas isesseisvas riigis Marokos · 1905a. otsustas Saksmaa takistada reforme Marokos, mis oleks tugevdanud Prantsuse võimu. · 1906 jaan. toimus Maroko sultani nõudmisel Hispaanias konverents Maroko kriisi arutamiseks. · Konverents otsustas säilitada Maroko iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse, kõigile riikidele anti majandussuhetes Marokoga vabadus ja võrdsed võimalused.
Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906.jaanuaris arutati maroko kriisi iseseisvus ja territoriaalse terviklikkuse säilitamine · majandussuhetes vabadus eelistati Prantsusmaad, Saksamaa sai lüüa
Kokkulepe vägede väljaviimiseks sõlmitu 1983, mille tingimuseks on PLO baaside likvideerimine Iisraeli naaberriikidest. Suessi kriis 1956 Suurbritannia, Egiptus riigistas 1956.a. 1952.a. riigipöördega läks 1956. a. lõpus tungis Iisrael Egiptusele kallale, ka Prantsusmaa, lääne riikidele kuulunud võim rahvuslastest ohvitseride Sbr ja Pr viisid väed kohale. ÜRO nõudel sõlmiti Iisrael vs. Suessi kanali kätte, juhiks G. A. Nasser. vaherahu (nii NSVL kui USA nõudel). Kahe aasta
eelisarendamine, ühisuste loomine.1928.a.rahandusreform-üleminek kroonile.Välispoliitika:tunnustuse saamine lääneriikidelt-26.01.1921-Antanti riikidelt, 22.09.1921-Rahvasteliidu liige.Läbisaamine Venemaaga:1.12.1924 oli kommunitide riigipöördekatse, EKP populaarsuse langemine(põhjus miks kukkus läbi), Balti liidu idee, sõjalis- poliitiline koostöö skandinaavia ja baltimaade vahel.Suur majanduskriis.Eriti ränk al.1933 aastast.Toiduhindade langus, kriis põllumajanduses. kõik majanduskriisi ilmingud, hädaabitööde orgaiseerimine, jaanuaris 1933 krooi devalveerimine.Sisepoliitiline kriis: rahulolematus ja kriitika valistseva korra suhtes, erakondade killustumine, valitsuste kiire vahetumine(rekord 76 päeva), Vabadussõjalaste Keskliidu esilekerkimine:natsionaalsotsialistlike ideedega, juht Andres Laska, Artur Sirk,politiseerus 1933.aastaks. 1933.lisandus veel põhiseaduse kriis ja algas üleminekuaeg
Kaart. 1951 San Francisco rahuleping, Jaapan vabaneb USA okupatsioonist 1953 Stalini surm 1953 Berliini ülestõus 1953 1964 Hrustsovi valitsemisaeg 1954 Eestis moodustatakse pagulasvalitsus 1955 Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) loomine 1955 Eesti TV saadete algus 1956 Suessi kriis 1956 Ungari ülestõus 1957 1965 Eesti NSV Rahvamajandusnõukogu eksisteerimise aeg 1958 Suure hüppe poliitika algus Hiinas 1959 Eestis algab üleminek 8 klassilisele koolikohustusele 1964 1973 USA osalemine Vietnami sõjas 1962 Kariibi kriis 1963 Tuumakatsetuste keelustamise leping 1964 1982 Breznevi valitsemisaeg
paljude Ida-Berliini inimeste sugulased elasid Lääne-Berliinis ning nad ei saanud oma sugulasi külastada, kuna Berliini müüri valvasid punaarmee sõdurid ning seda valvati ööpäeva ringselt. Praeguseks on Berliini müür lõhutud ning seda tänu sellele, et Nõugude Liitu autoriteet oli kogu maailmas langenud ning sakslased said aru, et NSVL võim ei kesta enam kaua ning inimesed soovisid lahti saada eraldatusest. Berliini kriis on järjekordne tõestus sellele, et Külm sõda on maailmasõda, kuna NSVL kasutas väga jõhkraid meetmeid, et kehtestada enda võimu ning hakata demokraatiale vastu. Neljandaks tõestuseks, et Külm sõda oli maailmasõda võib pidada Kuuba kriisi. Nimelt 1962. aastal otsustas Nõukogude Liit paigutada keskmise lennukaugusega tuumaraketi Kuubale. Teatavasti on Kuuba Ameerika mandril. 1959. aastal oli Kuuba astunud sotsialismi leeri ning Nõukogude Liidul oli õigus Kuubale minna
Lahenduste leidmine kriisidele on olnud minu silmis pooleldi edukas. Kui Iraak okupeeris nafta saamiseks Kuveidi, siis 1991. aastal toimunud Lahe sõjas tõrjus USA iraagi väed Kuveidist välja. Kuveit on iseseisev ning seal valitseb rahu. Samuti leidis lahenduse Kashmiri kriis, mille algatas Pakistan, kes nõudis moslemitega asustatud Kashmiri endale. Tänapäevaks on Kashmir jagatud kolmeks Pakistani, Hiina ning India vahel ja kõik on sellega rahul. Rwanda kriis, mis kujutas endast kahe Kesk-Aafrika rahva, hutude ja tutside ohvriterohket sõda, on samuti tänapäevaks lõppenud. See-eest kõik kriisid pole siiani lahenust leidnud. Somaalia kriis, mille põhjustasid hõimudevahelised probleemid, ei ole leidnud edukat lahendust. Maa on vaenutsevate rühmituste käes ning käimas on sõjategevus ja valitsevad näljahädad. Teiseks probleemiks on Põhja-Iirimaa, mis on endiselt Suurbritannia koosseisus. Siiski õnnestus 1998
Tänu konveierite kasutamisele tootmises sai üle minna kaupade kiiremale tootmisele. Kiire majandusarengu tulemusena lootis iga ameeriklane peagi osta endale korteri, külmkapi ja sõiduauto Ford I. Raha laenati mitmeks otstarbeks: kaupade ostmiseks ja äri alustamiseks. TV lk 9 ül 2 1929. aastal alanud majanduskriisil oli mitmeid põhjusi: a) maailmamajanduse kohanematus b) kaupade ületootmine c) vale majandamine → kergekäelised laenud Kriis jõudis peagi ka Euroopasse, sest nende majandus sõltus Ameerika omast. Puhkenud majanduskriis oli erinev varasematest, sest a) Uute tootmisviisidega hulgi toodetud toodetele ei jätkunud tarbijaid. b) Kriis põhjustas suure tööpuuduse, millega kaasnes nälg, mässude oht jms c) Kriis kestis väga kaua: viis aastat Kriisist väljumiseks kasutati peamiselt kahte teed: a) DIKTATUUR. Arvati, et päästjaks on karmikäeline valitseja
– Pigem rahvuste vahel, kuna erinevad riigid olid oma vahel liidus, mis näiteks tähendas seda, et konflikt Serbiaga tähendab ka konflikti Venemaaga. 6. Miks on nimetatud Balkani poolsaart 20. sajandi algul Euroopa püssirohutünniks? – Kuna riikide omavahelised liidud vallandasid väiksest konfliktist suure sõja. 7. Nimeta 1900. -1913. aastate olulisemad sõjalised konfliktid. – 1904-1905 Vene – Jaapani sõda. 1905 Revolutsioon Venemaal. 1905-1906 Esimene Maroko kriis Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. 1908 Bosnia Kriis. 1911 teine Maroko kriis Prantsusmaa ja Saksamaa vahel (prantsusmaa tahtis Marokot endale, Saksamaa soovis selle iseseisvust). 1911-1912 Itaalia-Türgi sõda. 1912-1913 Esimene Balkani sõda (sõjategevus Türgi vastu Balkani riikidelt, Venemaa toetas Balkani riike kuna tahtis suurendada oma mõju Balkanil). 1913 Teine Balkani sõda (esimese sõja võitjate suutmatus alad ära jagada) 8. Kuidas avaldusid 20
Alud: rahvusvahelisele koostööle (1945 ÜRO EL) 1. x peetakse rahvusvahelist kohut sõjakurjategijate üle algab KÜLM SÕDA (2 maailmavaate vastasseis Külma sõja perioodid Sotsialismileer: kõmmun. Maj. süsteem 1945-48 kujunemine Mõiste raudne eesriie (1945) Churchilli poolt (ei teatud, mis Idapiiri taga toimub) Külm sõda (1946) kasutuselevõtt Trumani doktriin (kommunismi pidurdamise poliitika); I Berliini kriis Sotsialismileeri kujunemine rahvademokraatia vormis Koloniaalsüsteemi lagunemine (NATO; VLO e. Varssavi pakt/kommunistlike riikide "NATO ") + tuumarelva arendamine + KOSMOSETEHNOLOOGIA ARENG 1970 pingelõdvendusperiood (1. algatajaks: Lääne-Saksamaa (Tahetakse soojendada suhteid Ida-Saksamaaga) 2. USA autoriteedi langemine; info vabavahendamine 1980 lõpp sotsialismileeri lagunemine 1990 lõpp OSCE e. EU julgeoleku + koostööorg. poolt
Kõik see nõudis veel aga ka suuri kulutusi, külm sõda võttiski enda alla palju aega ja raha, mida sageli raisati väga meeletustes kogustes. Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini bokaad. Selles osalesid NSVL , Saksamaa ja USA. Probleemiks oli see , et NSVL ei tahtnud , et läänes tekiks ühine tsoon. Selle tagajärjel katkestati kõik ühendusteed läänepoolega ning Saksamaa lõhenes lõplikult. Teine kriis , mis oli samuti seotud Berliiniga oli Berlini kriis. Paljud idasakslased ei olnud rahul kommunitsliku valitsemisega Saksa demokraatlikus Vabariigis. Rahvas üritas põgeneda kommunistlikult poolelt demokraatlikule poolele . Selle tagajärjel ehitas Nõukogude Liit Berliini müüri , mis eraldas Lääne- Berliini Ida -Berliinist. Kriisid olid külma sõja üheks oluliseks aspektiks. Mitmeid neist kriisides leidsid aset ka Aasias. Üks neist oli Koera sõda, milles osalesid Hiina , NSVL ja USA . Põhja - Koread toetasid NSVL ja
Lääne-Berliini varustamine Berliini blokaadi ajal, makartism 1953-61 D.Eisenhower VP tagasitõrjumisdoktriin, kommunistide võimuletulek Kuubal 1961-63 J.F.Kennedy DP ,,New Frontier" (Uus Rajajoon), keinsism(Keynes), Kuuba kriis, Sigade lahe dessant, mustanahaliste liikumine 1963-69 L.Johnson DP reformide kavaprogramm ,,Great Society" (Suur Ühiskond), alus pingelõdvendusele, tema välispoliitika ebaõnnestus, jätkub majandusbuum 1969-74 R.Nixon VP ,,Law and Order", Nixoni doktriin ehk jõudude
AJALOO KT Revolutsiooni 4 põhjust: Ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis, majanduskriis Talupojad olid ra ei olda rahul võlad kasva- pikaajalised ulolematud, ku absolutismiga sid, eelarve sõjad,priiskav na pidid palju oli tasakaalust elustiil, kehvad makse maksma väljas viljaastad viisid majanduskriisini Revolutsiooni algus: aeg ja sündmused 14. juuli 1789.a vallutati Bastille'i kindlus august 1789
sõjaolukorralt rahuliku elu juurde Euroopa riikides üsnagi pikaajaliseks.Prantsusmaa ja Põhjamaad suutsid kiiresti oma majanduse ümber korralda, sellepärast algas neil 1920. aastal majanduslik tõus. 1920. aastate teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena oli kriisinähte näha põllumajanduses, seal oli juba mõnda aega ületootmine, mistõttu põllumajandustoodete hinnad langesid järkjärgult. Tekkis majanduskriis Ameerika Ühendriikidesse. Kui Ameerikas oli kriis siis nõudsid Ühendriigid Euroopast tagasi sinna antud laenud ning kehtestasid kõrged tollimaksud, see viis kriisi Euroopasse edasi ning Euroopast levis see teistesse maailmajagudesse. Lõplikuks tagajärjeks oli ülemaailmne kriis. Kriisi põhjusteks võib mainida esiteks ületootmist. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta ja tarbida. Teiseks võib välja tuua vale majandamise. See tähendab seda, et riigi toel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda
alustamiseks.Üliagar laenamine maksis hiljem valusasti kätte. 1929.aasta oktoobris tabas USA majandust võimas tagasilöök.Algas majanduskriis.Tuhanded tehased ja vabrikud lõpetasid egevuse ja miljonid inimesed jäid tööta ning kaotasid sissetuleku.Selle põhjusteks olid lahendamata majandusprobleemid,kaupade ületootmine(kaupu toodeti rohkem,kui inimesed suutsid neid osta),liigne laenamine.Kuna euroopa riigid olid tihedalt seotud USA-ga jõudis kriis peagi ka euroopasse ja hiljem ka mujale maailmas.Kriis põhjustas enneolematult suure tööpuuduse,millega kaasnesid nälg mässude oht ja muud sotsiaalsed probleemid. Kriis kestis enneolematult kaua viis aastat.Varasemad majanduskriisid olid lõppenud 1-2 aastaga,sest majandus suutis ise toibda.Nüüd oli aga vaja riigipoolset sekkumist.1932 aastal valiti presidendiks Franklin Delano Roosevelt.Ta asus riisgis teostama reforme.Selleks
Kontrolltöö kordamine 11.11.1918 Compiegne Vaherahu (Saksamaa Prantsusmaa vahel ) jaan-juun 1919 Pariisi rahukonverents ( kaotajad ei tulnud sinna ) avamispäev 18 jaanuar, valitud sest 48 aastat tagasi välja kuulutatud Saksa keisririik, koostati Versaille leping Saksamaa kahjuks. 24.10.1929 Majandus kriis : põhjus- ületootmine, vale majandamine. 1930 a. Majandusolukorra teravnemise põhjused: 1. Saksamaa tahtis oma kaotust tasa teha 2. Itaalia ja Jaapan ei olnud rahul oma asumaade suurusega 3. Rahvasteliit ei toiminud 4. Uued riigipiirid tekitasid pingeid Majanduskriisi põhjused: 1. Palju laene 2. Ületootmine 3. Maailma majanduse kohanematus Kriisist väljumise kaks teed: 1. Reform e. Ümberkorraldus, koostati mitme aastane tegevus kava. 2
Üliriigid Ameerika Ühendriigid · Dwight Eisenhower- 1953-61 -Korea sõja lõpetamine- vaherahulepingut ei eksisteeri - Eisenhoweri doktriin- ameeriklaste lubadus kaitsta aasia rahvaid kommunismi ohu eest -1956.aasta kriisid-Ungari, Poola, Suessi kriis- ameeriklaste jõuline sekkumine -Kosmose võidujooksu algus Nli ja USA vahel · John F. Kennedy 1961-63 -vaja uut noort radiaalsemat lähenemist -Sigade Lahe dessant- ebaõnnestunud op, kukutamaks Castro reziimi Kuubas, tuhandest pagulasest dessantüksus , panna võimule ameerika reziim Kuubas -Kuuba kriis- 1962- tuumasõjaohu hirm, NL toimetab Kuuba saarele tuumaraketid -22.nov 1963- Kennedy surm · Lyndon B Johnson- asepresident enne -Kodanikuõiguste liikumine- mustanahaliste õigused -Vietnami sõda- sõda muutub Johnsoni valitsemisajal veriseks * Kodanikuõigused A...
Leedu, Soome. Venemaa, Austria-Ungari territooriumid muutusid. Venemaal, Türgis, Austrias-Ungaris, Saksamaal kaotati monarhia-tekkis vabariik. Rahvasteliit-Riikide vaheline orgasisatsioon. Lahendaks konflikte, teeks koostööd, suudab sõdu ära hoida. 20 aastatel-edukas, suuri konflikte polnud, rahvasteliit suudab probleemid ära lahendada, suurriigid ei ole valmis suureks sõjaks. 30-aastatel-ei ole kasu enam, suurriigid on valmis sõjaks, kriis tegi asja veel hullemaks. 3. Euroopa riigid said kannatada. Prantsusmaa sai jalad alla kõige ennem, tänu Saksamaa maksudele. Suurbritannia kaotas maailmse juhtpositsiooni. Ei oldud enam maailma valitsejad. USA ei saanud kahju üldse (purustusi polnud), ta pigem võitis selle sõjaga- ta sai sellest kasumit. Teamst sai juhtriik. Saksamaa oli omadega täitsa maas (purustused, maksud, pärast lisandus ka kriis). Suur Depressioon tekkis 1929-34 aastatel. Tekkis ületootmise, ebamajandusliku
NSVL kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, kuid kui lääneriigid korraldasid õhusilla üle blokaadi, siis ei andnud see Moskvale meelepärast tulemust ning see lõpetati mõne aja pärast. NSVL ja lääneriikide suhted olid nüüd aga lõplikult rikutud. Kuna paljud idasakslased põgenesid läände, siis selle takistamiseks ehitas Saksa DV 1961. aastal müüri, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. 4. Miks puhkes Korea sõda ja millega see lõppes? Miks puhkes Kariibi kriis ja kuidas see lõppes? 1950. aastatel puhkes sõda Koreas Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina ja NSVL, Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid. Sõda lõppes tulemusteta, maa jäi endiselt jagatuks. Kariibi kriis hakkas arenema, kui 1950. aastate lõpul teostas F. Castro relvastatud riigipöörde ning asus kehtestama kommunistlikku diktatuuri. USA toetas sealjuures kommunismivastaseid jõude ning lootis
Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis
salajases osas oli kirjas, et hispaanlased saavad osa Marokost endale. Keskriigid 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; 1882 liitus lepinguga ka Itaalia. (Kolmikliit) 2. Probleemid rahvusvahelistes küsimustes 20. sajandil a) Saksa keiser otsib koostööd Venemaaga (kaks korda liidulepingu projekt), kuid Prantsusmaa tõttu jääb leping ära b) 1905 esimene Maroko kriis Saksamaa sekkub Prantsusmaa tegevusse Marokos Maroko jääb iseseisvaks c) 1911 teine Maroko kriis marokolaste ülestõus prantslaste vastu; prantslased okupeerivad Maroko pealinna; Saksa sõjalaevad Maroko rannikul; läbirääkimiste tulemusena tunnustas Saksamaa Prantsusmaa protektoraati Marokos ning Saksamaale anti osa Kongost d) 1912-1913 I Balkani sõda (Türgi kaotab oma Euroopa osa)
vaid sellest eemaldumine b.viii.3.b. Idamaade filosoofia + narkootikumid b.viii.4. 1969 Woodstock'i festival b.viii.4.a. Peetakse noorsoomässu kulminatsiooniks (alasti mäss) b.ix. Teised ühiskondlikud liikumised (seksuaalrev., naisliik., mustanah.) 2. KRIISID 1960ndatel AASTATEL a. Berliini kriis 1961 a.i. Põhjus: idasakslaste põgenemine välismaale Lääne-Berliini kaudu a.ii. Lahendus: Berliini müür b. Kuuba kriis 1962 b.i. Eellugu: 1959 riigipöörde käigus võimule F. Castro. Hakkas kindlustama oma võimu ameeriklaste omandite riigistamisega. USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut, NSVL ostab. Castro teatab, et on kommunist. b.ii
Lipu levitamine. Igapäevaelu: majade ülevärvimine. Kultuurielu: ülikoolide autonoomia piiramine. Koolireform- rõhutati kutseharidust. Kirikureform- tugevdas kiriku võimu. Raamatu aasta ja nimevahetus (eesti pärasemaks). 3) MAJANDUSELU pärast 1919. a. tekkisid asundustalud- mõisamaa riigistati ja sinna tekkinud talud asundustalud. (40 000). 1920-1923 maareform- 40 000 uut asundustalu orienteerumine vene turule-tööstuse kiire areng, tehased- I maj. kriis (vene turg ei olnud huvitatud eesti kaubast)- inflatsioon. 1924-1929- orienteeruti põllumajandusele- lääne turg kasutusele võeti Eesti kroon. 1929-1933 Ülemaailmne maj. kriis- talude pankrotid tööpuudus- kroonidevalveerimine. 1933-1940 plaanimajanduse elemendid riiklik monopol-väljamaale või, munad ja peekon. 4) VÄLISPOLIITIKA Rahvasteliitu võeti vastu 1921. a. Kollektiivne julgeolekusüsteem- häda korral loodeti abi saada
poolt jälle SLV kommunismi leviku taasrelvastamine, tõkestamine Idablokk loob oma sõjalise bloki VLO 1955 Ungari ülestõus Suessi kriis 1956- Berliini 1948- müür Kuuba 1962- NSVL paigutab oma NSVL, USA, Kuuba NSVL viib oma (kariibi) keskmaaraketid raketid Kuubalt, kriis Kuubale USA viib oma raketid Türgist. Algavad
pikaajaliseks. Prantsusmaa ja Põhjamaad suutsid kiiresti oma majanduse ümber korralda, sellepärast algas neil 1920. aastal majanduslik tõus. 1920. aastate teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena oli kriisinähte näha põllumajanduses, seal oli juba mõnda aega ületootmine, mistõttu põllumajandustoodete hinnad langesid järkjärgult. Tekkis majanduskriis Ameerika Ühendriikidesse. Kui Ameerikas oli kriis siis nõudsid Ühendriigid Euroopast tagasi sinna antud laenud ning kehtestasid kõrged tollimaksud, see viis kriisi Euroopasse edasi ning Euroopast levis see teistesse maailmajagudesse. Lõplikuks tagajärjeks oli ülemaailmne kriis. Kriisi põhjusteks võib mainida esiteks ületootmist. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta ja tarbida. Teiseks võib välja tuua vale majandamise. See tähendab seda, et riigi toel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda
oleksid pidanud käituma laenude suhtes targemalt. Majanduskriis jõudis üsna ruttu euroopasse, kuna euroopa majandus oli seotud Ameerika majandusega. Kõige rohkem sai kannatada Saksamaa, selle pärast et neil olid juba enne probleemid, kuna nad peeti ilma põhjuseta sõja algatajaks ja neile pandi peale igasugused piirangud. Sõja algataja ei olnud Saksamaa minu arvates, sest sõja alustas Austria-Hungari troonipärija mõrv, millega polnud Saksamaa üldse seotud. Kriis põhjustas suure tööpuuduse, millega kaasnes nälg, mässude oht ja muud sotsiaalsed probleemid. Kriis kestis viis aastat, riik pidi rakendama erilisi meetmeid, et suunata majandus tõusuteele. USA käitus minu meelest esimese maailmasõja ajal väga targalt ja nad said sellest väga palju kasu. Kahjuks inimesed käitusid laenudega valesti, ning selle kõrval oli veel muid probleeme. Lõpuks tekkiski suur ülemaailmne majanduskriis, millest oli raske välja tulla.
Prantsuse revolutsioon Prantsuse kuningriik on kriisis Ühiskondlik Poliitiline Rahanduskriis Majanduskriis kriis kriis PINGED Väljapääsmatu Rahanduslik olukord Generaalstaatide Kokkukutsumine 1789 http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon_files/image002.jpg&imgrefurl=http://www.hot.ee /voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon.html&usg=__3CAIYXO
majanduslikku abi ; tingimuseks oli loobumine ettevõtete riigistamisest ja rahvusvaheline kontroll abi kasutamise üle ; eemärgiks oli Eur majanduse kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule ; USA pakkus abi ka NL-le ja Ida-Eur riikidele, need loobusid, Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu ; Jugoslaavia võtab abi vastu-idabloki esimene kriis. -Vastastikuse Majandusabi Nõukogu(1949): VMN loodi peale seda, kui Ida-Eur sotsialistlikud riigid olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi, sest pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse ; eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine ; Moskva allutas endale läbi selle organisatsiooni Ida-Eur sotsialistlike riikide majanduse ja sai sellega parema kontrollmehhanismi nende riikide üle.
Lõppes tulemusteta. Korea ps'l jäi olukord samaks. *Lähis-Ida 1950-1960 vahemikus NSV Liit tahtis saada Lähis-Ida. USA toetas Iisraeli, kuid otsis liitlasi ka araabia maade seas. *Vietnam 1960-1970 Sõda lõppes USA jaoks lüüasaamisega ning kogu Vietnam langes kommunistide võimu alla. *Kuuba 1950 Nõuk. Liit viis oma raketid Kuubalt minema. Usa viis oma omad välja Türgist ja tunnustas Kuuba puutumatust. Kriis lahenes rahumeelselt. *Berliin 1960 Nõuk. Väed suruti maha. Ida- ja Lääne-Berliini vahele ehitati müür (Berliini müür). *Afganistan 1979 Kriis ei toonid Nõuk. Sõjaväele edu. USA pani Nõuk. Liidule peale uue võidurelvastumise. Kas kriisid lahendasid riikide vastasseisu? Ei lahendanud, sest Nõuk. Väed suruti koguaeg maha, mis ei olnud Nõuk.Liidule hea. Samas oli see hea teistele riikidele, sest siis nad ei langenud enam Nõuk.Liidu mõjusfääri. NATO asutati 1949
- loobuti (islam ja komm. ei tekkis tuumasõja oht kui edukam) reform sobinud kokku) 3)Ingl., Pr. NSVL teatas oma mõju maailmapoliitikas tuumapommist. hakkas vähenema KUUBA KRIIS BERLIINI KRIIS VIETNAMI SÕDA PRAHA KEVAD AFGANISTANI SÕDA (1959-62) (1961) (1964-73) (1968) (1979-89) 1959- toimus Kuubas Põhjused: 1) SDV-st 1954 Vietnam jagunes: Põhjused: 1)dem. reformid 1973 kukutati riigipööre, mille põgenesid noored, 1)Põhja- V. (komm
· Woodstocki rokifestival, hipiliikumine: vabadus, narkootikumid ja seks · Terroristlikud organisatsioonid- Punaarmee, Punased Brigaadid · Kolmanda tee otsing: Tsehhoslovakkia katse rajada inimnäoline sotsialism, kuid NSV Liit nurjas selle Inglismaa · Riigivorm: parlamentaarne monarhia · Riigipea: Elizabeth 2 · Parteid: leiboristid ja konservatiivid · Prestiiz: madalam kui varem (Suessi kriis, kolooniate kaotamine, ülemereturg, tööpuudus) · Poliitika positiivsed jooned: ÜRO Julgeoleku Nõukogu alaline liige, tuumariik, briti rahvanduse elujõulisus · Emotsioonide teke: Beatles´i edu, omamoodi ´´maailma vallutamine 1960 a., sport(jalgpalli MM võit 1966 a.) Saksamaa Liitvabariik · Riigipea: Konrad Adenauer · Parteid: krislikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid · Liidukantsler: Willy Brandt
Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. Berliini ülestõus 1953 1953.a. juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvasid massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa. Lääneriigid aga jätsid ülestõusnud saatuse hooleks, mis võimaldas ülestõusu kiiresti maha suruda. Saksa DV-s kehtestati erakorraline seisukord. Rahutusi toodi maha suruma Nõukogude sõjavägi. Kokku hukkus tuhatkond inimest. Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956.a. pidas Nikita Hrustsov NLKP XX kongressil kõne, kus mõistis hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod, mis vapustas kommuniste terves maailmas NSVL normaliseeris suhted ja 1955.a. viidi Nõukogude väed välja Austriast. Sündmused Poolas 1956.a. 1956.a. juunis algasid Poolas ulatuslikud streigid, mis kasvasid augustis üle rahutusteks. Rahutuste mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe. Poola kommunistliku partei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka.
koalitsioonivalitsused. Knesset koosneb enamasti kümnest parteist. Peamsitekspoliitilisteks jõududeks on 2 pareid kes on loomult sotsiaaldemokraatlikud. Need on Tööpartei ja Likud. Likud on päris kaua võimul olnud. Kui juutidel riiki veel ei olnud ja nende eesmärk on olnud koguaeg oma riigi saamine. 20 sajandil on nende meelsus sionistlik (marurahvuslik). Soov oli palestiinas luua oma riik. Eesmärgiks on araablaste väljatõrjumine. Juudivihkamine on antisemitism. Suessi kriis ja siinai sõda. Lk 71 73 al 82 84 IISRAEL Elab ligikaudu 5mlj inimest. Umb 83% juudid. Demokraatlik parlamentaarne vabariik. Parlamendi nimeks Knesset. Riigikeeled: araabia ja heebrea. Knesset koosneb enamasti 10-st parteist. Sotsiaaldemokraatia domineerib (üks on Likud, teine töölispartei). 1948 kuulutab iisrael end iseseisvaks Lähis-Ida araabia riike ühendab mitu liitu. Naftariigid (OPEC) ja islami usk. 1945 luuakse Araabia liiga et teha majanduslikku koostööd
paraneda. Sõlmiti USA ja NL vahel mitmeid tähtsaid lepinguid. 4.Külm sõda : mõiste, dateering, liiderriigid, teised osapooled (poliitiline sõda) Ida ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt II ms järgsel rahuperioodil. Peale II ms kuni 1980 kui idablokaad hakkas lagunema. Liiderriigid olid USA ja NSVL Teised osapooled Inglismaa , Jaapan, Prantsusmaa 5.Kriis külmas sõjas : nimeta üks külma sõja kriis, kes olid antud kriisi osapooled , mis oli kriisi põhjus, tulemus. Vietnam 1960-1970 USA ja NL vahel. Mõjuvõimu pärast. USAle lõppes lüüasaamisega . Vietnam langes kommunistide võimu alla. 6.Sõnasta heaoluühiskonna ühised tunnused (5) *Kõrge elatustase *Tööpuudus kadus *Kehtestati toetused, pensionid ja stipendiumid *Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-,tervishoiu-, ja sotsiaalabi süsteemid *Sotsiaalse turvalisuse kasv 7
Vabariigis. Demokraatia hukule Saksamaal aitasid kaasa Esimese Maailmasõja võitnud Antanti riigid, eriti Prantsusmaa. Rurhi okupeerimine prantslaste poolt tõi kaasa tõelise krahhi Saksamaa majanduselus. Sõja tagajärjel niigi nõrgestatud majanduselu suri praktiliselt välja. Versailles' rahulepinguga määrati ära Saksamaale lubatud lahingulaevade arv, seepärast viidi paljud laevatehased Saksamaalt üle Venemaale ja mujale Euroopasse. Oli sõjajärgne raske olukord. 1923. aastal puhkes kriis, mis tegi majandusraskused suuremaks ning millega kaasnes rahapuudus ja hüperinflatsioon. Inflatsiooni tõttu langes tunduvalt elutase, eriti neil, kellel olid kindlad sissetulekud nagu töötasud, toetused, pensionid. Saksamaal oli aga turumajanduslik süsteem, mis viis ka 8 miljoni töötuni. 1923. aastal maksti paljudes ettevõtetes palka kaks-kolm korda päevas ning tehti siis vaheaeg, et töölised saaksid selle ära kulutada, sest inflatsiooni tõttu langes raha
SUUR MAJANDUSKRIIS Puhkes Ameerikas 29. oktoober 1929. Kriis oli tegelikult hakanud juba paar aastat vanem, kuid siis tekkis tõeliselt suur kriis. Põhjused: Inimesed olid sinisilmsed ning naiivsed ning tekkis ületootmine. Nad olid elujärjel paremal kohal kui Eurooplased ning toodeti luksuskaupasid palju eeldades et need ostetakse ära, kuid ühel hetkel enam rahval polnud vaja nii palju tarbida. Hakkas suurenema ettevõtete pankrotistumine. USAs oli alkoholiprobleem ning tekitati kuivseadus, ehk karskusseadus, kuid siis hakkas levima salakaubandus ning riigil jäi väga suur osa maksudest saamata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
