· Aine lahustuvus toatemperatuuril peab olema 5-200 mg/ml. Kui lahustuvus on üle 200 mg/ml, saadakse liiga viskoosne, klaasjas lahus. (nt glütserool) · Lahusti valikul on määrav tegur lahusti keemistemperatuur, samuti dielektriline konstant ja polaarsus. · Tüüpilisemad lahustid on vesi, metanool, etanool, propanool, isopropanool, atsetoon, etüülatsetaat ja heksaan. · Protsessi juures on määravaks ka lahuse kontsentratsioon, üleküllastatuse tase; lisaks lahuse temperatuurile ka jahutamise kiirus; kõiksugused lisandid; kristallterade esinemine lahuses ning pH, seda eriti soola kristalliseerumisel. · 2 protsessi: a) esialgse faasi täielik lahustumine ja b) kristallisatsioon- stabiilse faasi kasv. · Aeglane jahutamine efektiivne kui lahustub paremini kõrgel temperatuuril, aeglane soojendamine siis kui aine on vähem lahustuv kõrgel temperatuuril.
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 8f Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.03.2012 Töö ülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20 Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid: 0,5n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Töö käik: 250-ml mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteerisin vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele lahuse: 5ml 3n HCl + 3ml etüületanaati + 2 ml etanooli Sulgesin kolvi kiiresti ...
selles, et lahustunud komponendi (nt vase) aatomid, mis esialgu paiknevad hajutatult tardlahuse kristallivõres, hakkavad koonduma. Tekivad suure vasesisaldusega tsoonid, nn Guinier’- Prestoni tsoonid. Asjaolu, et alumiiniumi ja vase aatomiraadiused erinevad tunduvalt, tekitab neis tsoonides suuri kristallivõre moonutusi. See muudabki tugevust ja kõvadust. Loomulikul vananemisel protsess esimesest staadiumist edasi ei lähe. Kõrgematel temperatuuridel läheneb vase kontsentratsioon Guinier’-Prestoni tsoonides vastava keemilise ühendi (nt CuAl2) kontsentratsioonile ja tekib uus faas, nn Wassermanni faas, millel on juba 93 tardlahuse kristallivõrest erinev, kuid sellega koherentselt seotud kristallivõre. See vastab vananemise teisele staadiumile ja esineb lühiajalisel seisutamisel 150…200 oC juures. Pikem seisutamine või kõrgem temperatuur tekitab juba puhta keemilise ühendi osakesi, mis vastab vananemise kolmandale ja viimasele staadiumile
vees või 1 km kaugusel rannast. Andmete koguhulga suuruseks kujunes 445 237 globaalses mastaabis klorofülli tulemust mis olid mõõdetud 1899- st 2009-nda aastani. Mahukam andmete hulk oli saadaval Põhja Atlandi ja Vaikse Ookeani piirkondade kohta. Joonisel 1. on kujutatud in situ ja läbipaistvus meetodil mõõdetud klorofülli seiramiste hulk. Joonis 1. (b) in situ ja (c) läbipaistvus meetodil seiramiste hulk. Joonis 2. Keskmine klorofülli kontsentratsioon raku kohta in situ ja läbipaistvus meetodil kokkupanduna. Joonis 3. Klorofülli muutus 10° X 10° ruudus (n=364). Kollased ja punased ruudud tähistavad klorofülli suurenemist ja sinised vähenemist. Mustade äärtega ruudud omavad statistiliselt olulist muutuste määra (P<0.05) ja valged ebapiisavat määra (P>0.05). Klorofülli trendide tuletamiseks ookeanides jaotati andmed 10° X 10° kraadisteks ruutudeks ja mudelite abil tehti muutuste analüüs. Analüüsi
Makroparameetrid. Makroparomeetriteks nim füüsikalisi suurusi, mis kirjeldavad keha tervikuna. Mass, ruumala, rõhk, temperatuur ja tihedus on olekuparomeetrid (st, kui 1 neist muutub, muutub kindlasti ka vähemalt 1 veel). Saab vahetult mõõta. 16. Mikrokäsitlus ainete kirjeldamisel. Mikroparameetrid. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel (nt mass, kiirus, keskmine kiirus, keskmine kineetiline energia ja kontsentratsioon (molekulide arv ruumalaühikus)). Ei saa vahetult mõõta. 17. Ideaalse ja reaalse gaasi mudel. Ideaalne gaas on lihtsaima gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed c) molekulide vahel pole vastastikmõju. Ideaalse gaasi mudel sisaldab kõike seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. Mida hõredam ta on, seda paremini vastab ideaalse gaasi tasemele. Reaalsel gaasil kõik vastupidi. 18. Temperatuur. Erinevad temperatuuriskaalad
pindasid ilmastiku kahjustuste eest! · Regulaarsel pesemisel ei määrdu auto uuesti nii kergelt! 1.leotuspesu Leotuspesuks sobiks väga hästi VAN DER CHERRY Ta on tumepunane vedelik, Jätab pesulasse meeldiva kirsikivi lõhna, Sisaldab tugevaid pindaktiivseid aineid, tensiide ja vee baasil lahusteid, Tugevalt leeliseline! Sobib mootori kui ka välispindade pesuks. Mootori pesuks peaks kontsentratsioon olema 1:5 ja välispindade leotuseks 1:10-125. 2.autoshampoon VAN DER WASH Tugevalt kontsentreeritud, Nõrgalt leeliseline, Tugev püsiv vaht, Loputamisel ei jää pinnale mustuskihti Segada 1 korgitäis toodet ühe ämbri veega. Veendu, et auto pesemiseks on varjuline koht
kommentaarid remargid. Vaatus jaguneb piltideks: stseenid e etteasted. Näidend ja selle 4) viimane episood, koori lahkumine. lavastus võivad olla eri kujutluspildid. On ka lugemisdraamasid. Ülesanne: arutleda, miks kujunes teater just Dionysose pidustustest. Vajalik kontsentratsioon kindel aeg (max 3 tundi) seab piirangud. Kompositsioonilt on Dionüüsiatest kujunesid regulaarsed teatrietendused, ehitati kindlad teatrid - dr 1 nõudlikumaid ilukirj liike. Sündmusi liikumapanevaks jõuks on konflikt. Konflikti vabaõhuteatrid, mida nim ......................................... tavaliselt asusid need need arendamise ja lahendamise eripära põhjal jaguneb dramaatika zanriteks: 1) ..
Erütrotsüüdid Analüsaatorid väljastavad lisaks hemoglobiini kontsentratsioonile, hematokritile ja erütrotsüütide üldarvule veel mitmeid erütrotsüütide indekseid: · erütrotsüütide keskmine maht (mean cellular volume, MCV). MCV = Hkt/Er. Väga oluline näitaja aneemiate diagnostikas. · keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüütides (mean cellular hemoglobin, MCH). MCH = Hgb/Er. · erütrotsüüdi keskmine hemoglobiini kontsentratsioon (mean cellular hemoglobin concentration, MCHC). MCHC = Hbg/Hkt. · erütrotsüütide suurusjaotuvus (red cell distrbution width, RDW). Erütrotsüütide settekiirus SR (erythrocyte sedimentation rate, ESR) on sagedamini kasutatav mittespetsiifiline analüüs, mida kasutatakse aktiivse haigusprotsessi indikaatorina. Trombotsüüdid Trombotsüütide loendamine on problemaatiline, kuna nad aktiveeruvad kergesti ning võivad kokkukleepuda nii omavahel kui ka leukotsüütide pinnale.
moodustavad ülejäänud orgaanilise aine. 4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? Vesi osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides ja on hea lahusti. Samuti on veel hea soojusmahtuvus, mis aitab hoida püsivat keha temperatuuri. 5. Tooge näiteid katioonide tähtsusest eri organismides. Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevusese. 6. Kuidas muutub inimese elu jooksul tema luude keemiline koostis? Vananedes kaltsiumsoolade kontsentratsioon tõuseb ja luud saavad suurema tugevuse, kuid muutuvad hapramaks. 7. Kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustunud süsihappegaasist? CO2 lahustub vees ja moodustuvad karbonaatioonid. See koguneb koevedelikku ja sealt veri kannab selle kopsudesse, kus organism sellest vabaneb. 8. Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ühendid? Inimene saab oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ained peamiselt toiduga. KÜSIMUSED LK 32 1
Lahusesse jäävad vaid vabad aminohapped ja madalmolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (türosiin, trüptofaan, fenüülalaniin) sisalduse alusel. Need aminohapped omavad neeldumismaksimume lainepikkustel 270-280 nm, kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldus väljendatakse türosiini kontsentratsioonina. Kasutades olemasolevat kaliibrimissirget leitakse absorbtsiooni väärtuste järgi türosiini kontsentratsioon kindlatel aegadel reaktsioonisegust võetud proovides. Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine • Uuritava proteaasi lahusena kasutatakse alkalaasi. • Alkalaasi kaaluti analüütilisel kaalul 17,9 mg ja tehti sellest 5 ml lahust boraatpuhvris (pH 8,4) gradueeritud katseklaasi Ensüümireaktsiooni läbiviimine • Võetakse 50 ml katseklaas, kuhu pipeteeritakse 25 ml 2% kaseiini lahust pH 8,4 juures
Mitmete lahtede vesi põhjarannikul on ujumiseks ebasoovitatav. Kliima soojenemine-Viimase saja aasta jooksul on täheldatud süsihappegaasi sisalduse vähe st ent järjekindlat tõusu, õhu seni üsna püsivas koostises. See on inimtegevuse ilmne tagajärg.Kasvuhoonegaaside hulka kuulub peale süsihappegaasi veel umbes 30 ühendit ( freoonid , metaan, dilämmastikoksiid, veeaur jne) Kliimasoojenemine ja inimese mõju Kasvuhoonegaaside ja aerosoolide kontsentratsioon atmosfääris ning uute territooriumite hõlvamine mõjutavad soojuse neeldumist, hajumist ning kiirgamist kliimasüsteemis, mille tagajärel tekivad muutused (negatiivsed või positiivsed) maailma kiirgusbilansis. Koos inimkonna arenguga on pidevalt suurenenud tema energiatarve Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega.Energiatarbe pidevat suurenemist hakkas pidurdama seitsmekümnendatel aastatel nafta ja muude energiatoorainete hinna tõus
a. Katepsiinid b. Kaseiinid c. Kaleiinid 13.Defekti heeringa kaljanus kutsub esile a. Kalade näljaseisund b. Toitumine vetikatest c. Toitumine vähilaadsetest organismidest 14.„Punetus“ on a. Mikrobioloogiline riknemine b. Kalade nakkushaigus c. Reaktsioon karotinoidi sisaldavale toidule 15.Konservikarbi sisu võib värvuda hallikaks ja omandada metalse maitse, sest a. Karbi pinnad on vähese korrosioonikaitsega b. Konservis on soola kontsentratsioon liiga suur c. Kala liik ei ole sobiv konserveerimiseks 16.Segasoolamine on a. Soolamismeetod, kus iga päev segatakse soolatavaid kalu puust labaga b. Soolamismeetod, kus kasutatakse kuivsoola ja soolvett c. Soolamismeetod, kus soolatakse koos erinevat liiki kalu 17.„Kaaviar“ on a. Punane kalamari b. Helehall kalamari c. Must kalamari 18.„Kaaviari“ valmistatakse a. Soomkalade marjast b. Siiglaste marjast c. Tuurlaste marjast 19
Kliima soojenemine on katastroofiline probleem, et eelnevalt mainitud tagajärjed on vaid väike osa sellest, mida see kõik endaga kaasa toob. Inimkond ei tea veel, kuidas erinevate toimingute mõjul mingisugune kolmas asi võib juhtuda. Samuti ei suudeta ennustada midagi, sest ei ole piisavalt teadmisi. Praegu ollakse täiesti kindlad, et 90% kliimasoojenemisest on põhjustanud inimtegevus. Alates tööstusrevolutsioonist on õhku paisatud süsiniku kontsentratsioon tõusnud 40%. Seetõttu ongi Pariisi kliimakonverents kõiki riike kohustav kokkulepe, et aidata maailmal liikuda vähese CO2 heitega ning kliimamuutustele vastupanuvõimelise tuleviku poole. Leppe täitmisse on valmis panustama rekordarv, 197 riiki. Oma konkreetsed ettepanekud heitkoguste vähendamiseks esitasid enne Pariisi konverentsi enam kui 170 riiki, mis katavad üle 95 protsendi ülemaailmsetestheitkogustest. Suur edusamm Pariisiks on see, et osalevad suurimad
absoluutseks ning suhteliseks vaesuseks. Absoluutse vaesuse korral on isiku sissetulek arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Suhtelise vaesuse korral jääb inimese aasta ekvivalentsissetulek alla vaesuspiiri. Vaesust võib pidada tänapäeva ühiskonna üheks suurimaks sotsiaalprobleemiks. Inimesed jaotatakse sissetuleku järgi viite kvintiili. Esimeses kvintiilis on madalaima sissetulekuga inimesed ja viiendas kõrgeima sissetulekuga kodanikud. Eestis on kõrgeima sissetulekuga inimeste kontsentratsioon kõrgeim Põhja-Eestis, kus elab 53% inimesi, kelle sissetulek kuulub neljandasse või viiendasse kvintiili. Madalama sissetulekuga inimesi, kes kuuluvad esimesse või teise kvintiili leidub kõige rohkem Kirde-Eestis, vastavalt 56%. Ülejäänud piirkondades on sissetulekujaotus võrdlemisi ühtlane. Aastate jooksul on vähenenud sissetuleku suurus maa ja linna vahel. Seda sellepärast, et suurema sissetulekuga inimesed on nõus maale elamaminemiseks läbima pikemaid vahemaid
Elektrolüüt HCOOH Piiriline ekvivalentjuhtivus (käsiraamatust) 1) Lahuse erijuhtivus 2) Lahuse ekvivalentjuhtivus 3) Dissotsiatsiooniaste (nõrkade elektrolüütide korral f=1) 4) Näiline dissotsiatsioonikonstant Jrk Lahuse Mõõdetud Elektri- Ekvivalent- Dissotsiat- Näiline nr. normaalne takistus juhtivus juhtivus siooniaste dissotsiat- kontsentratsioon siooni- S m2 konstant n R, S/m , gekv K 1. 0,048 n 269 0,11937 2,487 * 10-3 0,06150 1,93 * 10-4 2. 0,0961 n 178 0,18040 1,877 * 10-3 0,04641 2,17 * 10-4 3
-metüleen-bis-akrüülamiidi molekulidest). Kolonni iseloomustavad mahud: · Granulitevahelise vedeliku maht (). · Graanulitesisese vedeliku maht (). · Geelimaterjali ehk maatriksimaht (). · Täidise kogumaht ehk üldmaht (). Kolonnist väljuvat lahust kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Iga ainet, mis sisaldub segus, iseloomustab väljumis- ehk elueerimismaht . Aine x elueerimismaht on selline eluuadi maht, mille juures kolonnist väljuvas fraktsioonis on aine x kontsentratsioon maksimaalne. Minimaalne elueerimismaht selline elueermismaht, mille juures kolonnist väljuvad kõige suuremad molekulid (=). Maksimaalne elueerimismaht selline elueerimismaht, mille juures kolonnist väljuvad ka need molekuli, mille molekulid täielikult diffundeeruvad geeli pooridesse (=). Aineid, mille molekuli suudavad täielikult diffundeerida geeli pooridesse ja mille antud kolonnis on teada, iseloomustatakse liikuvusteguriga : Selle värtusedjäävad vahemiku 0...1 Töö käik
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool ADSORPTSIOONI UURIMINE LAHUSE JA ÕHU Töö nr: 1 PIIRPINNAL Liis Hendrikson KATB 41 Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 29.02.2012 Joonis . Stalagmomeeter Töö ülesanne Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist leida adsorptsiooni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Töö käik 1. Tegin kontsentratsioonide arvutuse kuue erineva propanooli vesilahuse kohta ja esitasin need juhendajale. 2. Valmistasin propanooli kuue erineva kontsentratsiooniga...
(neid niigi 16493840x vähem kui teisi liike) 2) Eutrofeerumine on vee-elustikule ohtlik, sest see paneb vetikad kiirelt kasvama, mis omakorda teeb vee häguseks. Mistõttu halvene veesisese suurtaimestiku, veeselgrootute ja kalade elukeskkond ning nende arvukus langeb. Tekib bakteritele ja seentele soodne elukeskkond ja nad hävitavad kogu vees oleva hapniku, mis toob kaasa veekogu täieliku hävingu. 3) Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris on kiirelt tõusnud fosiilsete kütuste põletamise tagajärjel. 4) Küttimine ohustab suuresti liigirikkust. 4. Kuna paljud liigid on oma looduslikest elupaikadest välja surnud või ei saa inimetegvuse tõttu säilida, on Maa liigirikkuse säilitamisel oluline roll GEENIPANKADEL, LOOMAAEDADEL, SUUTREL AKVAARIUMITEL, BOTAANIKAAEDADEL, SEEMNEPANKADEL. (ka kaitsealad) 5
Soolade dissotsiatsioonil tekivad positiivsed metalliioonid ja negatiivsed happeanioonid: K2SO4 → 2 K+ + SO42- Al2(SO4)3 → 2Al3+ +3SO42-( puudub astmeline diss) Dissotsiatsiooniaste (dissotsiatsioonimäär) � näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on lagunenud ioonideks. Dissotsiatsiooniastet väljendatakse tavaliselt kümnendmurruna, kuid võib kasutada ka protsenti. Cd cd - ioonideks dissotsieerunud molekulide kontsentratsioon α = ------- C c – molekulide üldkontsentratsioon Hapete, aluste ja soolade osalusel toimuvad reaktsioonid on ioonidevahelised reaktsioonid, mida väljendavad ioonvõrrandid. Ioonvõrrandites kirjutatakse ioonidena tugevad hästilahustuvad elektrolüüdid (ained, mis ongi lahuses valdavalt ioonidena), ülejäänud ained kirjutatakse molekulidena. Ioonidevahelised reaktsioonid toimuvad, kui reaktsiooni tulemusena tekib:
Vees lahustunud hapnik O2 Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega: 25 C 8,32 mg/l 0 C 14,74 mg/l C = KH P kH on Henry konstant (mol/1 atm); C gaasi kontsentratsioon lahuses (mol/l); P gaasi osarõhk lahuse korral (atm). Kalad ja teised mereorganismid kasutavad hingamiseks umbes 4-5 mg/l hapnikku Osarõhk e. partsiaalrõhk on rõhk, mida mingi gaasisegu keemiline komponent avaldaks, kui see vaadeldav komponent esineks üksi samal temperatuuril ja samal ruumalal.
Põhjustab üldmürgistuse. Kontsentratsioonil üle 1000 ppm seiskub kohe hingamine; Kontsentratsioonil 800 ppm saabub 50% inimestel surm 5 min jooksul. Gaasiandurid - reageerivad häirega kui konts >15 ppm. 1. Süsinikdioksiidi iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus) Lahustub vees, leidub õhus, kasvuhoonegaas st. laseb läbi nähtavat valgust, neelab infrapunast kiirgust. Suures kontsentratsioonis mürgine. Kontsentratsioon: inimorganismi hakkab kahjustama kui CO 2 on üle 1% , 8% - narkootiline toime. Silmanägemine halveneb, kuulmine halveneb ja palju muid vaevusi. CO2 seovad taimed. Kasutatakse laborites, transportimisel toiduainete säilitamisel ja laevanduses, survepesu, jookide tööstus 1. Faasidiagrammid (selgitus, joonis- vee oleku diagrammi näitel). Seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid. Võimaldavad määrata aine agregaatolekut
5.2. Punktdefektid 5.2.1. Vakantsid ja võrevahelised aatomid Vakantsid on tühjad aatomkohad kristallvõres, mis normaalselt on ideaalses võres hõivatud. Vakantsid on lihtsamateks punkdefektideks (joon. 3.39). Vakantsid võivad tekkida kas materjali tahkumisel kui lokaalsed häiritused ideaalsusest kui ka kristallvõre võnkumiste fluktuatsioonide tõttu tekkinud aatomite ümberpaigutumise tulemusena juba väljakujunenud kristallides. Vakantside tasakaaluline kontsentratsioon materjalis suureneb temperatuuriga vastavalt (joon 3.38). Q N v = N exp - T kT kus, N - võrekohtade arv; Q t - vakantsi aktivisatsioonienergia (energia, mida on vajalik anda võrele, et toimuks vakantsi moodustumine); T - absoluutne temperatuur Kelvini kraadides K - gaasi e. Boltzmanni konstant. K väärtus on 1,38 . 10-23 J/aatom·K ehk 8,62 . 10-5 eV/aatom K ehk kui anname mooli aine kohta siis k asendub R - 8,31 J/mool K e
Midagi juurde ei kasva. Netofotosüntees võrdne nulliga. Ülemine veekiht ühtlase temp - segunenud vesi. Kriitiline sügavus veesügavus, kus integreeritud päevane süsiniku fotosünteetiline assimilatsioon on tasakaalus integreeritud süsiniku hingamiskattega. Kõik on nullis. Toitained Lämmastik ja fosfor põhiliselt. Enamus mere süsteeme on klassifitseeritud aastase primaarproduktsiooni alusel: oligotroofsed ehk vähetoitelised veekogud - fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon on madal. Primaarproduktsioon väga madal. C aastane varu vees alla 100g C/m 2 kohta aastas. eutroofsed ehk rohketoitelised veekogud - fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon on kõrge. Primaarproduktsioon kõrge. C aastane varu vees 300-500g C/m2 kohta aastas. hüpertroofsed ehk liigtoitelised veekogud fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon väga kõrge. Ülemäärane taimestik ja esineb veeõitsenguid. Reostunud veekogu. C aastane varu vees üle 500g C/m 2 aastas.
Reaktsiooni kiirus valemina c2 c1 Dc v t2 t1 Dt 171 Reaktsiooni kiirust mõjutavaid tegureid kokkuvõtvalt. · Reageerivate ainete iseloom (vesinik-hapnik, raua roostetamine jne) · Reageerivate ainete kokkupuutepinna mõju mida suurem on reageerivate ainete kokkupuutepind, seda suurem on reaktsiooni kiirus. · Ainete kontsentratsiooni mõju reaktsiooni kiirusele mida suurem on aine kontsentratsioon, seda rohkem on osakesi ühes ruumalaühikus ja seda suurem aineosakeste kokkupuutumise võimalus-tõenäosus - järelikult suurem kontsentratsioon, seda suurem on reaktsiooni kiirus. (Massitoimeseadus keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega ehk osakeste effektiivse) kohtumise tõenäosusega). · Reaktsiooni kiirus sõltub temperatuurist van`Hoffi seadus temperatuuri
Kõige väiksema veevahetusega on suhteliselt sügavad umbjärved või allikalised lähtejärved, kus vesi vahetud üks kord 3-5 aasta jooksul. Mitmetes madalates järvedes, eriti oru- ja rannajärvedes vahetub vesi aasta jooksul kümneid kordi, näiteks Porijärve Võrtsjärve lõunatipu lähedal, kus vesi vahetub 170 korda aastas, Tammelais on see 140, Oesaare lahes 48, Preeksa Palujärves 43, Endlas 31 ning Noodasjärves 26 korda aastas. Vees olevate mineraal- ja biogeensete ainete kontsentratsioon sõltub valgala suurusest ja veevahetuse intensiivsusest. Temperatuurimuutused järvedel on märkimisväärsemad mais ja oktoobris (kiire soojenemine ja kiire jahtumine). Tugevam temperatuuri kihistus esineb sügavamates ja väiksemates järvedes, eriti metsajärvedes ning vähese läbipaistvusega järvedes. Vesi seguneb järvedes täielikult 2 korda aastas. Eestis on avastatud ka täielikult segunemata veega ehk meromiktseid järvi, kus sügavamates veekihtides täielikku
van der Waalsi võrrand: (p+ m2/M2 a / V2)(V- m/M b)= m / M RT (p- gaasi rõhk, m- mass, M- molaarmass, V- ruumala, T- temp, R- universaalne gaasikonstant, a ja b- katseliselt määratavad konstandid, mis olenevad gaasist. a- iseloomustab molekulidevahelisi tõmbejõude ja b- molekulide ruumala. Ülekandenähtused: ¤Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Difusioon esineb siis, kui gaasimolekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. Edasikandunud gaasi massi saab leida seosest m= D (n1- n2 /l) St (m- gaasi mass, t-aeg, S-pinna suurus, l- gaasimolekulide alg- ja lõppasendite vaheline kaugus, n1ja n2 on vastavalt molekulide konsentratsioon alg- ja lõppasukohas, D-difusioonitegur, milles väärtus on erinevatel gaasidel erinev.) ¤Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa
Taimetoitained on peamiselt ioonidena. Positiivselt laetud ioone nimetatakse katioonideks, negatiivselt -- anioonideks. Näiteks: CO2 , H2O, O2 , 10. Nimeta taimede toitumisviisid. a) Juurtoitumine; b) Juureväline toitumine 11. Kirjelda juurtoitumise viise. · Passiivne omastamine (transpiratsioon, imav jõud). Toimub toitainete imamine koos veega. · Difusioon (kontsentratsioonide erinevused). Sellest osast, kus toitaine kontsentratsioon on suurem, liiguvad toitained sinna ossa, kus kontsentratsioon on väiksem. Ainete liikumine jääb seisma, kui % on mõlemal pool ühesugune. Looduses difusioon seisam ei jää, sest toitained kasutatakse taimes mitmesugustes protsessides. · Asendusadsorptsioon ehk aktiivne omastamine. Sel juhul toimub ioonide vahetus taime ja lahuse vahel. Positiivseid ioone vahetatakse positiivsete vastu ja negatiivseid negatiivsete vastu. 12
5. Le Chartelivi printsiip ja järeldused Dünaamilise tasakaalu põhimõte: Kui mingi välismõju muutmine rikub keemilist tasakaalu, siis kulgevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. Järeldused: 1. Ühe lähteaine täiendav sisestamine süsteemi tekitab süsteemisisese vastasmõju, mis viib selle ainekoguse vähenemisele. Seetõttu väheneb ka teiste lähteainete kontsentratsioon ja suureneb saaduste kontsentratsioon. 2. Mingi komponendi eraldamisel tasakaalul. süsteemist nihkub tasakaal selle aine täiendava tekke suunas. Sel põhjusel kulgevad reaktsioonid selle aine tekke suunas lõpuni, mis mingil põhjusel väljub tegeliku reaktsiooni sfäärist. 3. Rõhu suurendamine põhjustab kontsentratsiooni tõusu süsteemis. 4. Temperatuuri tõustes nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni korral saaduste tekkimise suunas, eksotermilise reaktsiooni korral saaduste vähenemise suunas. III RIDA 1
Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on suurenenud süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%. Happevihmad on kujunemas tõsiseks probleemiks, mis juba praegu mõjutab suurt osa USA ja Kanada territooriumist. Happevihma mõjusid vaadeldakse kahest erinevast aspektist - märja sadestuse ja kuiva sadestuse kaudu. Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et
8.39. Millised pinged mõjuvad painutatud ja väänatud nelikant-ristlõike ohtlikes punktides? (Eelmine joonis); *O1-ristlõike nurk, kus on suurimad samamärgilised (+ või -) paindepinge väärtused *O2-punkt, kus on suurim paindepinge väärtus ja suurim väändepinge väärtus (muud pinged puuduvad); *O3-punkt, kus on suurim paindepinge väärtus ja suurim väändepinge väärtus (muud pinged puuduvad). 8.40. Määratlege varda tugevustingimus painde ja väände koosmõjul? 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Mis on pingete kontsentratsioon? Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon 15.2. Nimetage olulisemad pingete kontsentratsiooni allikad! Pingekontsentraatorid, punktkoormused, soojuseffektid, struktuuri järsud muutused. 15.3. Mis on pingekontsentraator? varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; 15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid?
osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on suurenenud süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%. Õhu saastumine. Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob
Neid kasutatakse vedeliku mõõtmiseks mistahes rummla gradueeritud osa piirides. Pipetid ja bürett loputatakse eelnevalt töölahusega-lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. See on vajalik selleks, et vee- või teistsuguse kontsentaratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. 9.Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kuulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Meie katses ma otsisin soolhappe kogust HCl ja NaOH vahelise reaktsiooni abil HCl + NaOH NaCl + H 2 O , kusjuures ma teadsin NaOH lahuse täpset kontsentratsiooni ja HCl lahuse mahtu. Tiitrimisel pipeteerisin koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet, lisasin indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segased, lisasin büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. Katsest kordsin kolm korda kuni saavutasin kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega 0,05 ml
Autor: Mari-Liis Kesküla Redaktor: Alexey Nesterovich SÜLG Sülg on kompleksne biovedelik, mis mõjutab suu tervist läbi oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste. Organismi tervise süsteemsed muutused viivad sülje süsteemsele muutusele. Sülg on plasma suhtes hüpotooniline, Na- ja Cl-ioonide kontsentratsioon on väiksem kui plasmas. Gl.submandibularis 70%, segasülg (rohkem seroosne) Gl. parotidea 25-27%, seroosne Gl.sublingualis 3-5 %, segasülg (rohkem mukoosne) MÕISTED Sülg on süljenäärmete limane, kergelt aluseline sekreet. Täissülg on süljenäärmete sülg+igemetasku vedelik+ lima. Parodontiit hambajuurt ümbritsevate igemete progresseeruv põletik. Esmased nähud on igemete veritsemine, mille tagarjärjel hävineb hammast ümbritsev luu ning hambad hakkavad loksuma
- erinevate molekulmassidega ainete väljumismahte tähistatakse: Vx1, Vx2, Vx3 ... - selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljuvas fraktsioonis on vastava aine kontsentratsioon maksimaalne MINIMAALNE ELUEERIMISMAHT (Vxmin ): - kui segus on molekule, mis on liiga suured, et mahtuda kolonni täitva geeli pooridesse, siis väljuvad nad kolonnist esimesena ehk kõige kiiremini - võrdne graanulitevahelise vedeliku mahuga Vxmin = Vv MAKSIMAALNE ELUEERIMISMAHT (Vxmax): - Ained, mille molekulmass on väiksem, difundeeruvad täielikult geeli pooridesse ning liiguvad kolonnis kõige aeglasemalt
juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3-3,5 kg jõusööta. Sead on kõigesööjad: Sead tarbivad, seedivad ja omastavad mitmesuguseid taimseid ja loomseid söötasid, samuti kõiksuguseid toidujäätmeid, mistõttu neid saab pidada väga erinevates söötmistingimustes. 2. Sigade reproduktsioonijõudlus 1. Kuldi sperma viljastusvõime: Kuldi keskmine ejakulaadi maht on 250300 ml (maks. 900) ja spermatosoidide kontsentratsioon on 0,2 miljardit 1 ml-s. Kuldi spermas sisaldub kuivainet vaid 5% (vett 95%), milles on 3,8% proteiini. Sperma kvaliteeti hinnatakse organoleptiliselt määratakse ejakulaadi maht, värvus ja lõhn. Täpsemaks analüüsiks uuritakse spermat mikroskoobiga, millega selgitatakse välja spermide tihedus, liikuvus, kontsentratsioon, patoloogiliste spermide osa ejakulaadis jne. Pärast sperma kvaliteedi hindamist tehakse otsus selle kasutamise kohta. 2. Emiste viljakus 3. Emiste piimakus
suhe C : N on oluliselt madalam kui maismaataimedel. Eri loomaliikide ja nende eri kudede koostises on süsivesikud, valgud, lipiidid, vesi ja mineraalained sarnastes proportsioonides. Taimedes ja taimekudedes varieeruvad nende ainete suhtarvud olulisel määral. C- taimed kujunesid C-taimedest kohastumusena tugeva valgusintensiivsuse, kõrge temperatuuri ja kuivuse suhtes ajal, kui CO kontsentratsioon atmosfääris langes (arvatavalt 5..7 miljonit aastat tagasi). Kuivades ja kuumades tingimustes sulgevad taimed õhulõhed, et takistada vee aurumist. Kui valgusenergiat on palju, on fotosünteesi limiteerivaks teguriks õhulõhede sulgumise tõttu CO puudus ning sellistes tingimustes omavad eelist C- taimed, kuna nemad suudavad Calvini tsüklit efektiivsemalt varustada CO-ga ka suletud õhulõhede korral. C-taimede hulka kuuluvad nt
suunas, milles on gaasiliste ainete moolide arv väiksem. 18. Keemilise reaktsiooni kiirus (ühikud) homogeenses süsteemis näitab reageerivate mol ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus ( ) dm 3 s 19. Massitoimeseadus (valem) - v1 = k1 C Ap C Bq 20. Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid Reageerivate ainete eripära. Reageerivate ainete kontsentratsioon.Temperatuur. Katalüsaatorite toime. Reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus. 21. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist põhjustavad tegurid Välistingimuste mõjul. 22. Katalüüs - reaktsiooni kiiruse muutmine katalüsaatori toimel. 23. Katalüsaatorid on ained, mis muudavad reaktsioonikiirust. 24. Ioonvõrrandid kirjeldab täpsemalt toimuvat, kuna elektrolüüdid on vesilahustes jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu. 25
muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. Stratosfäär temperatuur tõuseb kuni -2°C tingituna osoonikihi võimest absorbeerida soojenemist põhjustavat UV- kiirgust. Osooni kontsentratsioon kihi keskel ulatub kuni 10 ppm. Sünergism ökoloogias keskkonnatingimuste koosmõju Toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela tüüpe on kiskahel, laguahel ja nugiahel. Toiduvõrk toitumissunete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Ka konnaks. Troofiline tase teoreetiline üldistus, mis tuleneb ökosüsteemi energeetilisest käsitlusest, kus esimesel tasemel on
valmistamiseks, 150 kg liimi ja 18 kg fütosteriini. Mida tähendab paberi 1m3 kaal, selgita? Enne paberivalamismasinate eelsesse basseini suunamist lastakse see mass läbi rafinaatorite, mis veelkord jahvatavad teda peenemaks ja ühtlustavad kogu segu komponentide mõõtmeid ja kontsentratsiooni. Masina eelses basseinis on massi kontsentratsioon 2,5...3,5 %. Paberimasinasse suunatav mass veelkord lahjendatakse, et oleks lihtsam eraldada prahti ja et saada ühtlasem paber. Lõplik kontsentratsioon sõltub sellest, kui paksu paberit tahetakse saada. Paberi 1 m2 kaalu ja algse massi kontsentratsiooni omavaheline suhe on järgmine: 1 m2 paberi kaal grammi 17...24 45...50 50...70 120...150 Massi kontsentratsioon % 0,25...0,4 0,55...0,70 0,65...0,9 1,2...1,4 paberimasinasse suunatava massi kontsentratsioonile vastav 1m2 paberi kaal tselluloosi ja paberitootjad eestis? Räpina paberivabrik, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS, Estonian cell
44. Miks on enamikul rakkudel küllaltki sarnane suurus? Rakkudel on küllaltki sarnane suurus, sest mingi objekti pindala ja ruumala suhe sõltub objekti suurusest. Rakus toimub palju keerulisi biokeemilisi reaktsioone, mis tõuavad raku piisavat suurust. Samuti toimub raku pinna kaudu selle aine- ja energiavahetus. Liiga suur V ei luba piisavat pindala. 45. Oletame, et rakk on kuubi kujuline, mille serva pikkus on 10 m. ATP kontsentratsioon rakus on 5 mM. Mitu ATP molekuli on rakus? M=n/V ja n=N/N N=6,02x1023 10m=10^-5m=10 -4 dm ; (10^-4dm)^3=10-12 dm3 5mM=5x10-3 mol/dm3; n=5x103 mol/dm3 x 10 -12 dm3 =5x10 -15 mol; N=5x10-15 mol x 6,02x1023 =30,1x108 Vastus: Rakus on 30,1x108 ATP molekuli 46. Oletame, et bakterirakk on vaadeldav kuubina, mille serva pikkus on 1 m. Bakterirakus on 50 DNA polümeraasi molekuli. Milline on DNA polümeraasi kontsentratsioon bakterirakus? V= (10-6m)3 = 10-18m3 n = 50 C=n/V = 5*1019 M 47
suunas, milles on gaasiliste ainete moolide arv väiksem. 18. Keemilise reaktsiooni kiirus (ühikud) homogeenses süsteemis näitab reageerivate mol ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus ( ) dm 3 s 19. Massitoimeseadus (valem) - v1 = k1 C Ap C Bq 20. Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid Reageerivate ainete eripära. Reageerivate ainete kontsentratsioon.Temperatuur. Katalüsaatorite toime. Reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus. 21. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist põhjustavad tegurid Välistingimuste mõjul. 22. Katalüüs - reaktsiooni kiiruse muutmine katalüsaatori toimel. 23. Katalüsaatorid on ained, mis muudavad reaktsioonikiirust. 24. Ioonvõrrandid kirjeldab täpsemalt toimuvat, kuna elektrolüüdid on vesilahustes jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu. 25
intensiivsusest I0. Valguse intensiivsuste I ja I0 sõltuvust iseloomustab Bouguer-Lamberti seadus, mille kohaselt sama lahuse ühesuguse paksusega kihid neelavad võrdselt valgust. Lahust läbinud valguse intensiivsus on eksponentsiaalselt sõltuv lahusekihi paksusest: =0- A = ·l·c, milles A- neelduvus - neelduvustegur, iseloomulik ainele ja lainepikkusele l- efektiivse lahusekihi paksus c- analüüdi kontsentratsioon lahuses Absorptsioon (A) ja lahuse paksus (l) ning kontsentratsioon (c) on lineaarses sõltuvuses. Seadus kehtib ainult monokromaatilise elektromagnetilise kiirguse korral. Igal ainel on omadus neelata ja peegeldada elektromagnetilist kiirgust ühel või teisel viisil, kusjuures neeldunud ja peegeldunud kiirguse hulk on võrdeline aine hulgaga. Seda nähtust on rakendatud fotomeetrilisel analüüsil, kuna võimaldab koostada lineaarseid kalibreerimisgraafikuid. Kolorimeetrilised meetodid on laialdaselt kasutatavad vahendid keskkonnaanalüüsidel
Happevihmad Kivisöe, põlevkivi ja nafta põletamisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid, mis reageerivad atmosfääris õhuniiskusega tekitades happesademeid. Mullaosakestest tõrjutakse vajalikud toitained välja, muutused liigilistes koosseisudes. Sudu Suits+udu. Mõjub hingamisteedele ja kopsudele Orulinnades saaste koondumine, meil soodustavad tuuled saasteainete kontsentratsioonide kiiret langust. Osoonikihi lagunemine Neelab uv-kiirgust Osooniaugud-alad, kus O3 kontsentratsioon on langenud väga madalale (Antarktika, Austraalia). Hävitajad-flur- ja kloroorgaanilised ühendid (külmutusseadmetes). Montreali protokoll 1987 Kasvuhooneefekt Õhkkond takistab Maalt lahkuvat pikalainelist kiirgust, mistõttu maapind säilitab suure osa soojusest. Kasvuhoonegaasid-veeaur, CO2, metaan ja aerosoolid. Normaalne nähtus, kuid liialt tugevnenud. 1998 Kyoto protokoll Kliima soojenemine Kasvuhoonenähtus tingib globaalset kliima soojenemist. Jäämassiivide sulamine
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevad taimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistel päristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidav...
mania sümptomite vähendamisele 1886. a. kirjeldasid Carl Lange ja Fritz Lange liitiumi lühiajalist ning pikaajalist (profülaktilist) ravitoimet depressioonile 1940.-dad aastad 1950-60 teostas Mogens Schou kliiniliseid eksperimente, kus kinnitas liitiumi efektiivsust mania ravis Farmakoloogilised aspektid : Liitium imendub kergesti suukaudse manustamise järgselt Parenteraalseid ravimvorme pole Seerumi maksimaalne kontsentratsioon saabub 1-2 tunniga, aeglaselt vabanevatest vormidest 4 tunniga Liitium ekskreteeritakse peaaegu täielikult neerude poolt, poolestusaeg jääb 14-30 tunni vahele Liitiumi ravi tõhusus Tõenduse tase 1 - Ägeda bipolaarse mania monoteraapias - Ägeda bipolaarse depressiooni monoteraapias - Monoteraapiana bipolaarse mania säilitusravis - Monoteraapiana kiiresti vahelduvate bipolaarse häire episoodide korral Liitiumi profülaktiline kasutamine
Tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja tugevad alused. Nõrgad on nõrgad happed ja alused. Tugevate elektrolüütide lahused juhivad oluliselt paremini elektrit kui nõrgad elektrolüüdid. Ioonsed ained(soolad, leelised) on tugevad elektrolüüdid. (naatriumkloriid ehk keedusool). Aine lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustund aine max kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud tempil. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 l ehk 1 kuupdm lahuses. Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees ioonide vastastiktoime kristallvõres nõrgeneb nende seostumise tõttu polaarsete vee molekulidega .Happe elektrolüütiline dissotiatsioon on happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Tugevate hapete elektrolüütiline dissotsioon lahuses on täielik. Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotiatsioon
Leegipõletuse korral kustuta teki või vaiba abil kannatanu rõivad ning alusta kiiresti jahutamist. Jahutamiseks kasuta jahedat vett. Jahutamise järel kata vigastatud koht puhta linaga. Kannatanud toimetada arsti juurde. · Ammoniaak Terava ärritava (nuuskpiirituse) lõhnaga värvitu sööbiv õhust kergem gaas. Atmosfääris moodustab külma valge udupilve, mis püsib maapinnal. Soojenedes tõuseb gaasipilv üles. · Ohud Mürgise kemikaali kontsentratsioon õhus. · Mõju tervisele Ärritab tugevasti silmi ja hingamisteid. Põhjustab pisaravoolust, nina kurguvalu, köha, hingamisraskust, valu rindkeres. Suuremate kontsentratsioonide korral raske hingamisteede ja kopsude kahjustus, s.h kopsuturse, võimalik on äkksurm. Niiskusega reageerides tekib söövitav ammooniumhüdroksiid, mis kahjustab silmi ja nahka. · Tegutsemine Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Varjuda kinnistesse ruumidesse
keedetakse, mille käigus taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub punase sademena sadenev Cu2O ning lahusesse jääb ekvivalentses koguses vaba triloon B: Jägnevalt tuleb määrata tiitrimise teel triloon B kogus, kasutades 0,02M vasksulfaadi lahust ning indikaatorine mureksiidi. Tiitrimisel komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)-ioonidega ning seda näitab ka indikaator: Kulunud CuSO4 koguse järgi leitakse kaliibrimissirgelt taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivsus avaldatakse mikrokatalites 1g kohta. Töö käik: I. Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine Valmistan 4ml lahust ensüümi kontsentratsiooniga 3mg/ml (lahusesse 12mg) tahkest ensüümipreparaadist. Lahustina kasutan atsetaatpuhvrit pH=4,8. Ensüümi kaalun analüütlilisel kaalul, viin kvantitatiivselt gradueeritud katseklaasi, lisan vajaliku puhvri koguse ning segan umbes 5 minutit klaaspulgaga ühtlase
Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml HCl lahust ja lisada 2...3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrata 2...4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1...0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Saadud tulemustest võtta keskmine. Katse andmed Valmistatava lahuse massiprotsent Kontsentreeritud soolhappe tihedus Kontsentreeritud soolhappe massiprotsent Vaja on võtta kontsentreeritud hapet Vaja on võtta vett Andmete töötlus Kokkuvõte ja järeldused Kasutatud teabeallikad: ,,Keemia alused praktikum" , A. Trikkel. http://www.chem.ttu.ee/files/yki/keemia_alused/S2007/yki0020_1lab.pdf
Gleistumine- Mullatekkeprotsess,mis toimub liigniiskuse ja hapnikuvae keemiliste elementide (Ca, Mg, K) väljapesemist muldadest langeb guse tingimustes.Sellisele mullale on iseloomulikud sinakad või rohekad muldade viljakus ning võib tõusta mõne de toksiliste ainete (Al, Fe) rauaühendite (glei)laigud, roosteplekid või pidev gleihorisont Erosioon e kontsentratsioon. Mullaorganismide elutegevus aeglustub ning see uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjusta tud põhjustab org. aine lagunemise aeglustumist. Oluliselt kahjustuvad metsad kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. leetumine- Protsess, kus bioproduktsioon langeb või mets võib isegi hävida. Mullad hävivad orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa (loodus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
