Energia arvestuse teemad (0)

Energia arvestuse teemad
1. Mis on elektrivool ? Elektrivoolu tekkimise tingimused.
Laengukandjate suunatud liikumine. Peavad olema vabad laengukandjad jda jõud, et neid liikuma panna.
2. Milliste füüsikaliste suurustega on määratud voolutugevus juhtmes?
Voolutugevus näitab, kui palju laengukandjad läbi juhi ristlõike läheb. Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest.
3. Ohmi seadus vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta.
Vooluringi osa - Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega.
Kogu vooluringi - Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega.
4. Takistite jadaühendus .
Jadaühenduse korral on konstantne voolutugevus.
5. Takistite rööpühendus .
Rööpühenduse korral on konstantne pinge
6. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist.
Juhi takistus sõltub juhi pikkusest, ristlõike pindalast ja juhi materjalist. Eritakistus näitab, kui suur on ühikulise pikkuse ja ristlõikepindalaga juhi takistus. Väikese eritakistusega materjalid on head elektrijuhid.
7. Takistuse sõltuvus temperatuurist.
Temperatuuri tõustes takistus suureneb.
8. Ülijuhtivus , aine siirdumine ülijuhtivasse olekusse.
Väga madalal temperatuuril võrdub eritakistus nulliga. Kriitilise temperatuuri juures läheb metalli takistus nulliks ja saab ülijuhtivasse olekusse.
9. Pooljuhid. p- ja n- juhtivus .
Pooljuhtides laengukandjaid kerge vabaks muuta, nt sulas olekus keemilised elemendid.
P-juhid – Legeteeritud lisandaine aatomid , millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel. Elektrone puudu; lisandiaatomid paiknevad valentstsooni lae ligidal; elektronid saavad kergelt valentsist keelutsooni.
N-pooljuhis asub elektronidega täidetud nivoo juhtivustsooni põhja ligidal; elektronid suudavad kergelt keelutsoonist juhtivustsooni liikuda . Legeeritud lisandaine aatomid, kus väliskihil on rohkem elektrone kui põhiaine aatomitel.
10. Elektrivoolu soojuslik toime (Joule`i-Lenzi seadus).
Voolu toimel laengukandjate liikumine vooluringis, neile mõjub takistus ja selle ületamisel eraldub soojus .
11. Elektriliste seadmete võimsus.
Teevad tööd, kui laengukandjad liiguvad suunatult.
12. Elektrivoolu töö ja töö ühik 1 kW·h.
Töö on A. 1 kW/h tähendab, et ühe tunni jooksul eraldub 1 kW energiat.
13. Vahelduvvool . Vahelduvvoolu kirjeldavad füüsikalised suurused.
Vool, mille laetud osakeste suund ajas perioodiliset muutub. Kirjeldatakse: hetkväärtus i, u, e; efektiivväärtus I, U, ; amplituudväärtus Im, Um, m. Kirjeldatakse ka ringsagedusega , perioodiga T ja sagedusega f.
14. Vahelduvvooluahelas esinevad takistused.
Aktiivtakistus R; induktiivtakistus XL; mahtuvustakistus Xc.
15. Makrokäsitlus ainete kirjeldamisel. Makroparameetrid .
Makroparomeetriteks nim füüsikalisi suurusi, mis kirjeldavad keha tervikuna .
Mass, ruumala, rõhk, temperatuur ja tihedus on olekuparomeetrid (st, kui 1 neist muutub, muutub kindlasti ka vähemalt 1 veel). Saab vahetult mõõta.
16. Mikrokäsitlus ainete kirjeldamisel. Mikroparameetrid .
Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel (nt mass, kiirus, keskmine kiirus, keskmine kineetiline energia ja kontsentratsioon (molekulide arv ruumalaühikus )). Ei saa vahetult mõõta.
17. Ideaalse ja reaalse gaasi mudel.
Ideaalne gaas on lihtsaima gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed c) molekulide vahel pole vastastikmõju.
Ideaalse gaasi mudel sisaldab kõike seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele . Mida hõredam ta on, seda paremini vastab ideaalse gaasi tasemele .
Reaalsel gaasil kõik vastupidi.
18. Temperatuur. Erinevad temperatuuriskaalad.
Temperatuur iseloomustab keha soojusastet; osakeste kineetilist energiat. Temperatuuri saab mõõta Celsiustes või Kelvinites.
19. Absoluutne nulltemperatuur. Seos Celsiuse ja Kelvini temperatuuri vahel.
Absoluutne null = -273oC. Seos Celsiuse ja Kevinite vahel: T = t + 273K
20. Isoprotsessid .
Isobaarne – rõhk konstantne; temp. ja ruumala on võrdelises seoses. p = T/V
Isokoorne – ruumala konstantne; temp. ja rõhk on võrdelises seoses. V = T/p
Isotermne – temp. konstantne – ruumala ja rõhk on pöördvõrdelises seoses. T = pV
21. Töö gaasi paisumisel .
Sõltub temperatuurist. Madalamal temperatuuril peab vähem (väiksema energiahulgaga) tööd tegema, sellest tuleb „kasulik töö“. Avaldub kujul A = p V.Ideaalse gaasi võrrandist
22. Soojusmasina tööpõhimõte ja kasutegur.
Masinat saab iseloomustada kasuteguri järgi. Ideaalse masina korral kasutatakse kirjeldamiseks temperatuuri. Soojusmasinad muudavad kütuste siseenergia mehaaniliseks energiaks kütuste põletamisel.