alguseni tuli heliloojatel kinni pidada kehtivatest vormiskeemidest, nüüd on aga heliloojatel vabad käed. Ambrosiuse hümn on saanud nime Milano piiskop Aurelius Ambrosiuse järgi. Ambrosiuse hümni iseloomustab vabalt voolav, sageli kaunistustega meloodia. Hümn on vaimuliku sisuga koorilaul, mille aluseks on reeglina värsstekst. Gregoriuse koraali ise loomustab korrapärase meetrumi puudumine rütmis ja proosatekst. See sai nime Gregorius I Suure järgi. Esimesed andmed mitmehäälse kirikumuusika kohta on 9. sajandist, kutsudes seda laulu organumiks. Nimetuse organum päritolu pole selge. Organumi põhihääleks on Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl. Selline on paraleelorganum ja see oli k asutusel 9. - 11. sajandil. 11. sajandi II poolel asendus see vaba organumiga, kus põhihääl oli tavaliselt alumine ja teine hääl võis liikuda vastassuunas.
Eesti Vabariigi kirikumuusika Kirikumuusika Oli heal järjel Kanti ette klassikalisi suurvorme(oratooriume, kantaate) Kunstiväärtuslikku vaimulikku muusikat Noored organistid õppisid konservatooriumis ning leidsid hiljem rakendust Paremaks korraldamiseks oli loodud EELK Kirikumuusika sekretariaat Cyrillus Kreek sünninimega Karl Ustav Kreek 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) – 26. märts 1962 Haapsalu Oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise Johannes Hiob 17.05.1907 - 7.08.1942 vaimulik muusika jõuline ja kontrastiderohke väljenduslaad vokaalsümfoonilised suurvormid, orelimuusika, koorilaulud Enn Võrk 14. märts 1905 - 20. september 1962 Helilooja, koorijuht
TARTU ÜLIKOOL USUTEADUSKOND Maria Urbel MUUSIKA KIRIKUS Referaat Juhendaja : Kaido Soom Tartu 2009 Mis on kirikumuusika ? Kirikumuusika ehk kultusmuusika on suhtlemisvahend inimese ja Jumala vahel; ta on patukahetsuse, palve ja ülistuse üks võimalik vorm. Kirikumuusika on nii verbaalse kõnemeloodia võimendaja kui ka mõtte ja sõna jõustaja, süvendaja. Piltlikult öeldes lisab heli sõnale füüsilist ja vaimset resonantsi, ta teeb kuuldavaks inimhinge sisima kõne. Üldisel kultuurimaastikul võib kirikumuusikat nimetada ka nisikultuuriks, kuna ta teenib ühiskonnas kindlat huvigruppi ning joonistub väga selgelt välja
Muusika KT Hiina muusika · U 3000 a eKr hakati korrastama helisüsteemi · On üsna vähe muutunud · Oluline on ümbritsev maailm · 5 astet (f, g, a, c, d), 1. aste kõige tähtsam · 2700 a eKr leiutati kammertoon (bambustoru kuhu mahtus 100 hirsi- või riisitera), see oli f noot · Muusika oli ühehäälne, kahehäälsus oli juhuslik (burdooniga - muutumatu saateheliga) · Hästi olid arenenud tants, luule, kujutav kunst, näitekunst, nende kokkupanemisel saadi muusikaline draama. · 2 tantsuliiki: klassikaline, folkloorne · Pillid: pipa 4-keelne lauto-taoline keelpill; er-hu viiulitaoline 2-keelne poognaga keelpill; king 11 kiviplaadiga ja haamriga löökpill India muusika · Valitsevad 2 usku hinduism ja budism · Veda hümnide laulmine · Veedad on iidsed ilmutuslaulikud (u 3000 a eKr) · Rigveda kirjalik allikas, muusika teooria · ...
1 Mis on minu arvates kirikumuusika, kristlik muusika, vaimulik muusika Kirikumuusika Kirikumuusika all mõistab kirjutaja esmalt ja kitsamalt kiriklike teenistuste muusikat, veelgi kitsamalt EELK jumalateenistuste ja talituste muusikat ja eelkõige luterlikku koraalilaulmist oreli saatel. Selline arusaamine tekkis nõukogudeaegses lapsepõlves, kui regulaarselt käis kirikus vaid vanaema, ebaregulaarselt (st suurte pühade) ajal vanemad ja laps mitte kunagi. Aga kodus kuulati soome raadiost jumalateenistuste ülekandeid, mis oli
Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: ·kirikumuusika ·rahvamuusika ja kultuur ·rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika ääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma.
Dominante ja Kaarli kiriku Kontsertkoor Laupäeval, 11.oktoobril 2008, käisin kontserdil Kaarli kirikus, kus esinesid Dominante segakoor Soomest Seppo Murto juhatamisel ja Tallinna Kaarli Kiriku Kontsertkoor Mikk Üleoja juhatamisel. Kontsert algas ühislauluga - Cyrillus Kreegi seadega Eesti rahvaviisist ,,Mu süda ärka üles". Koorid kõlasid üldiselt ilusti, aga kuigi laulev koosseis oli suur, siis oleks oodanud ikkagi natuke vaiksemat pianot. Nüüd alustas oma kavaga Kaarli kiriku koor ja nende esimeseks teoseks oli Joonas Kokkoneni 5. osaline ,,Laudatio Domini". Selle puhul häiris mind natuke koori sopranirühm, kelle tämber oli väga kile ja ei sulandunud kogu ülejäänud kooriga. Koori plussiks oli ilus ja mahe aldirühm ja suur ja ilus forte. Järgmiseks kõlas Guillaume de Machaut ,,Kyrie". Selles teoses domineerisid mehed. Siin jäi vajaka erinevate häälte sisseastumiste täpsusest ja nende sisseastumiste välja...
VENE MUUSIKA · Kiievi-Venemaa, Novgorod · BÕLIINAD vene vägilaslaulud · SKOMOROFF rahvalaulik, kutselised muusikud, laulavad, tantsivad, mängivad pilli, mustkunstnikud, näitlevad, taltsutavad loomi. Kirik ei sallinud. 1649. aetakse välja. · 18. saj trükiväljaanded rahvalauludest · Talupojalaulud, aeglased, lüürilised, polüfiinilised, mitmehäälsed muutub kaovad saatehääled harmooniline mitmehäälsus, rütmiliselt igava, · 18. saj linnalaulud · Romanss, tantsumuusika, -laulud · Ristiusk võeti vastu 998. aastal KIRIKUMUUSIKA · Õigeusk, jumalateenistus (Bütsantsist) · Dmitri Bortnjanski 1751 1825, tuntuim helilooja, 7a õuekapellis Peterburis, 10a õppis Itaalias, 1769. a ÕUEKAPELLI JUHT · 17. saj mitmehäälsus · Uus zanr VAIMULIK KONTSERT KOORILE (dünaamiline, kontrastne, kõlav, mitme koori vaheldumine) · Vassili Titov tuntuim autor PROFFESSIONAALSE MUUSIKA SÜND · 18. saj...
14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. 6)Ars Nova ajastu kõige esdinduslikumad heliteosed olid kolme- ja neljahäälsed motetid. 15. Sajandil tõusis heliloojate loomingus taas esile kirikumuusika. Rohkesti loodi sel ja järgmisel sajandil polüfoonilisi missatsükleid, kiriklikke motette ja hümne. Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaaiumi osade tsükkel. Kujunes välja ka leinamissa ehk reekviem. Teiseks põhizanriks jäi endiselt motett, Väga populaarseks kujunes renessanssajastul ilmalik polüfooniline laul. 15-16. Sajandil kujunes välja imitatsiooniline polüfoonia, mille kõige järjekindlam ja ratsionaalsem vorm on kaanon
jpm Orlandus Lassus: looming: impulsiivne väljenduslaad, dünaamilisus ja värvirohkus. Vähendatud/suurendatud intervallid zanrid: lustlikud ilmalaulud, passioonid, reekviemid, kaebelaulud teosed: ,,Mu armas preili", ,,Kaja" mõju: täna tema õpilastele püsis polüfooniatehnika ning jõudis tulevaste heliloojate (Bach, Schütz) loomingusse 6. HILISRENESSANSI KIRIKUMUUSIKA Protestantism: Usulahk, mis tekkis 1517 aastal, kui Martin Luther tuli välja naelutas oma kuulsad 95 teesi kiriku uksele. Luteri koraal: saksa protestantlik kirikulaul. Aluseks stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Mitmehäälsed kooriseaded. Vastureformatsioon: nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist, arutati polüfoonilisest muusikast loobumist. Keelati ilmalikud laenud. Giovanni Pierluigi da Palestrina
Kõrgrenessanss 15. sajand oli madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik. Kujunes välja uus kõlaideaal- tertidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad, mis saavad hilisema muusika harmoonia aluseks. Muusika oli rohkem tekstiga seotud. Tähtsaimaks sai lihtne, tundeline, laulev meloodia. Taas tõusis au sisse kirikumuusika, kõige esinduslikum zanr oli missa. 15. sajandil muutus motett lihtsamaks, tekst oli ladinakeelne, enamasti vaimuliku sisuga. Hilisrenessanssi kirikumuusika 1517 a. tekkis protestantism. Martin Luther kinnitas Wittenberi kirikuuksele oma kuulsad 95 teesi. Hakkas muutuma kirikukorraldus. Sellel ajal oli kirikuteenistus saksa keelsetel lauludel. Hakati tegema mitmehäälseid seadeid. Martin Luther lõi ise väga palju laule, muusika võttis enne teda ilmunud nootidest. 16. sajandi lõpuks polnud enam haruldane, et kasutati orelit, aga teda ei tohtinud kasutada üksi. Orel oli koraalilaulude saateks. Lutherlikud koraaliraamatud ilmusid 1524. aastal
KESKAAEG *Periood kestis umbes 10 sajandit (5.-15. saj) *Iseloomulik: *Usu olulisus inimese maailmavaates *Ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud. *Enamik ühiskonnaliikmed olid kirjaoskamatud GREGOORIUSE LAUL e. GREGOORIUSE KORAAL *Koraal on koguduse laul. *Nimetuse saanud paavvst Gregorius Suure (540-604) järgi. *Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele. *MELOODIA: RÜTM: ühtlane TEMPO: aeglane HARMOONIA: ei saa sellest rääkida TÄMBER: *Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav KATOLIKU KIRIKU LITURGIA *Katoliku ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud ,,lääne" kultuuri rohkem kui idakirik. *Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord *Tunnipalvus- 8 korda päevas peetav lihtne palvus *Missa-igapäevane peamine jumalateenistus MISSA *Jaguneb kaheks: *Ordinaarium-m...
kooori võis saata ansambel või muus koosseisud ricecar olemuselt polüfooniline paljude teemade lahend fruuga eelkäija canzone polüfooniline heli lõi Merulo fruuga eelkäija toccata ja sonata improvisatsioonilised helindid, polnud välja kujunenud kindlat vormi V PÕLVKOND muusika afektiline areng mida sõnad tähendavad, vastav muusika afektiõpetus madrigalis loetakse ooperi eelkäijaks kirikumuusika motett sisaldas madrigalisme polüfoonilised reeglid kaotasid rangust O. Lassus eiras reegleid kirikuisad polnud rahul tema vaimuliku muusikaga olid jumalavallatud sai kuldkannuse ordeni kirjutas Chansone prantsuse armastuslaul villanella Itaalia rahvalik laulutüüp kirjutas kahetsuspsalme vastureformatsiooni vaimus HILISRENESSANSI KIRIKUMUUSIKA Martin Luther gregoriuse koraali asemel hakati laulma lutheri koraali koguduse poolt
RENESSANSS 14.-16.sajandil. Tasakaalu ja m6istuse valitsemise ajastu. Keskaegse professionaalse kirikumuusika k6rvale asub pro- fessionaalne ilmalik muusika. Nagu uhiskonnas tervikuna, hakkab ka muusikas ja kunstis kiriku m6ju nrgenema. Peale kiriku saab kunsti tellijaks rikas kaupmeeskond ja rikkad linnakodanikud. Renessanss on mitmeh22lse koorilaulu ajastu! Uued muusikavormid: MOTETT-mitmeh22lne vaimulik ladinakeelne koorilaul. MISSA-mitmeosaline kirikumuusika vorm. Osadel vga kin- del j2rjekord ja iseloom.Iga osa missas on ulesehituselt sarnane motetiga. REEKVIEM-surnute m2lestamiseks kirjutatud missa. MADRIGAL- mitmehlne ilmalik koorilaul (sageli armas- tusteemaline), tavaliselt itaalia keeles. Kuulsaimad heliloojad: Josquin des Prez Seet6ttu leidsid BALLITANTSUD (menuett, gavott, saraband, allemande jt.) tee heliloojate loomingusse. Barokkmuusikale on iseloomulik hoogsus, emotsionaalsus, liikuvus, suursugusus.
oli rahvas väga jumalakartlik. Tolleaegne muusikakultuur oli põhiosas suuline. Vajadus noodikirja järgi tekkis 8. 9. Sajandil seoses Frangi riigi laienemisega, mille käigus püüti väga suurel alal ühtlustada ka jumalateenistuse korda ja kirikulaulu. On põhjust arvata, et kogu keskaja jooksul eksisteerisid erinevad muusikavaldkonnad, mis olid üksteisega tihedas kontaktis, kirjalike allikate nappuse tõttu on seda muusikakultuuri aga raske täpsemalt kirjeldada. 3)KESKAJA KIRIKUMUUSIKA 7. -8. Sajandil kujunes läänekristlikus kirikus välja gregooriuse laul, milles on alati peamised tekst ja sõnum ning mille muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev. Laul on ühehäälne ja saateta ning tekstid on enamasti ladinakeelsed. Selle rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub. Läänekirikus lauldi kogu I aastatuhande jooksul valdavalt ühehääselt. Sageli ole selline laulmine seotud vaba improvasitsiooniga js nii võis hulgakesi
Vene muusikaajaloo võib jagada kolme perjoodi: I Vana aeg (ürgkogukondlikust ajast kuni 10. Saj) rahvamuus. Teke. kõige vanem laulud tekkisid ürgkogukondlikul ajal. Need on seotud slaavlaste tegevusaladega- karjakasvatuse, põlluharimisega & samuti usuga loodusjõududesse (nn paganausk) Peamiselt on 2 ja 3 osalise taktimõõdu vaheldumine aga on ka 5 7 11 osalist taktimõ. Rahvalaul. esitati mitmehäälselt, eeslauljaga liitusid hääled mis hargnesid ja sulasid kokku. II Keskaeg (10.saj-17.saj I pool)- Arenes rahva- ja kiriku muus. 1) rahvamuus.areng &teke Keskaj. alguses tekkis laululiik bõliina( on jutust. sisuga vene kangelaslaul (vabadusvõitl. kangel.teod,kangel.) Tekst oli muusikast tähtsam.) mille kõrvale tekkis hiljm lüürilised laul (tundeküllased,nukrad,murelikud. Eeslaul. alustab, koor lisandub uue meloodiaga tekib mitmehäälsus mis on omap vene rahvamuus. Iseloom. oli ühe silbi venitam. üle mitme noodi) 11-17. Saj. te...
CLAUDIO MONTEVERDI 1567-1643 Ta on esimene neist väljapaistvaist muusikuist, kellega on seotud ooperikunsti areng. Tutvunud muusikalise draama esimeste näidetega, oskas Monteverdi hinnata neid suuri võimalusi, mida pakkusid Firenze camerata liikmete katsetused. Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. Ta alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15-aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607.aastal valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus". Selle tel...
saj. Tänu vennaskogudusele jõudsid Eestisse mitmed uued pillid: kannel, flööt, viiul. Levisid ka Vennaste laulud, millest kujunesid välja vaimulikud rahvalaulud. Keelati ära kirevad riided, ehted ja rahvalaulud. Mõisatesse jõudsid klaverid ja laulma hakati saksa keele kõrval ka eesti keeles 17. Nim. 4 laulukooride tekkepõhjust. Vennaskoguduse vaheldusrikkad mitmehäälsed laulud. Kirikumuusika vilets seis. Patorid soosisid koorilaulu, sest lootsid sellega kirikumuusika taset tõsta. Hakati välja õpetama eesti soost kooliõpetajaid. 18. Nim. 4 eesti heliloomingu teerajajat. Aleksander Kunileid, Fr. Saebelmann, Al. Thomson, M.Härma 19. Nim. 2 Kunileiu laulu. ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" 20.Nim. 4 K.A. Hermanni ametit, 2 laulu. Keeleteadlane, ajakirjanik, muusikahuviline, kultuuritegelane Laulud : `'Oh laula ja hõiska !'', `'Kungla rahvas'' 21.4 fakti 1.üldlaulupeost, 3 fakti 1.Saaremaa laulupühast.
teost ning kes oli oma aja hinnatuim muusik, helilooja jne. Peamised teosed ballata'd. Madalmaade muusika 15.-16. sajandil Madalmaade all mõisteti Belgiat, Põhja-Prantsusmaad, Hollandit. · Renessansiajastut mõjutas inglise muusika · John Dunstable Madalmaade stiili otseseim eelkäija, suurim muusika mõjutaja, tal oli heakõlaline stiil Uued zanrid 15.-16. saj muusikas: Esiplaanile tõusis jälle kirikumuusika. · missa(tsüklid), ka paroodiamissa (aluseks polüfooniline teos, jäljendav) · motett, mis on nüüd ladinakeelne polüfooniline laul, elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut · ilmalik polüfooniline laul - tekst peamiselt ladina keeles, levis tänu nooditrükile · polüfoonilised hümnid 2 · Magnificat Maarja kiidulaul
KESKAEG 10-14. sajand ÜHISKOND: Võim ühiskonnas kuulus kirikule. Kirikutegelaste otsustega pidid nõus olema ka kuningad ja muud valitsejad. Kiriku mõju ulatus ka kunsti ja muusika üle- ehitati uhkeid kirikuid ja kloostrihooneid, kunstnikelt telliti nendesse pühapilte ja pühakute skulptuure. MUUSIKA: kirikumuusika põhivormiks sai GREGORI KORAAL-see on ühehäälne laul, mida lauluvad mehed, ladinakeelne, rahuliku-voogava viisiga. Ilmalikus muusikas tekkis RÜÜTLILAUL- aadlikke, kes olid hea võitluskunsti väljaõppega,nimetati rüütliteks. Nad said kindlasti ka muusikalise hariduse. Rüütlid pidid oskama oma ,,südamedaamile" laule luua ja neid ette kanda. Nad saatsid oma laule lautoga (keelpill). Teine ilmalikku muusikat tegev seltskond oli RÄNDMUUSIKUD- nemad rändasid paigast paika ja laulsid
Arvo Pärt Tema teosed paelusid leidlikkuse ja uudsete kõladega. Rakendas oma loomingusuusimaid kompositsioonitehnikaid: dodekafoonia, aleatoorika, kollaaz. Muusika peamine mõjujõud on sisus. Pärdi teostele on omane tugev väljendusjõud ja suur seesmine pinge. Ta muusika on sugestiivne, kaasahaarav ja kuulamapanev. Muusikalist paljusõnalisust selles pole, oma mõtted annab ta edasi lühidalt ja kontsentreeritult. I loominguperioodi suuremad teosed on kaks sümfooniat, millest laiemat tähelepanu äratas esimene, alapealkirjaga ,,Polüfooniline". Sagedamini mängitavaks teoseks on aga Perpetuum mobile. See on efektse dünaamilise tõusuga lühike orkestriteos, mis saab alguse justkui tühjusest, kasvab rütmide ja kõlade tihenedes tohutu kulminatsioonini ning hääbub siis uuesti. Arvo Pärt on ka üks viljakamaid lastekomponiste. Ta on loonud muusikat nii lastenäidenditele kui ka filmidele. Sellest muusikast koostas ta ka klaveripalade kogumiku. Tema s...
RENESSANSS (14.-16. saj.) · Tekivad esimesed lauluvormid · kirikumuusika kõrvale tekkis ilmalik mitmehäälne laul. · Kodune musitseerimine · Kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, mida eritasid kirikukapellid. · Polüfoonia ajastu · Täiuslikemaks instrumendiks peeti inimhäält. · Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. · Muusikute liikumine riigist riiki · Reekviemi osad: Igavest rahu, Viha päev, püha, Kiidetud olgu, Jumala Tall. · Ooperi osad- avamäng, aaria, retsitatiiv.
orelikunstnikuna ja oreliõpetajana töötas. Harri Kõrvitsa ärasaatmine toimus 12. aprillil 2003. aastal Tallinna Kaarli kirikust Metsakalmistule. 4 HARIDUS Orelimängu õppimist alustas Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus (EELK) Türi koguduse orelimängija Juho Varandi juures. Tänu kellele läks edasi õppima Tallinna Konservatooriumi kirikumuusika osakonda. Tallinna Konservatooriumi kirikumuusika osakonna lõpetas 1939. aastal. Oreli mängimist õppis Harri Kõrvits Hugo Lepnurme juures. Tuudur Vettiku ja Otto Rootsi juures õppis koori- ja orkestrijuhtimist. 1935. aastal sooritas ta konsistooriumi juures köster-orelikunstniku eksami ja töötas Koeru koguduses köster-orelimängija. 1938. aasta lõpul valiti ta kolme kandidaadi seast Tallinna Toompea Kaarli koguduse köster-orelimängijaks. Tööle kinnitati ta 1. veebruaril 1939
Üldiseloomustus Muusiku koht Ühehäälsus või Muusikainstrumendid Uued zanrid ja Tähtsamad heliloojad ühiskonnas mitmehäälsus vormid Keskaeg (5.- 13. saj) Kirikukesksus; vaimulik Kirikumuusika Valitsevale Kirikumuusikas 8. saj-st orel. Vaimulikus muusikas Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu muusika seotud esitajateks olid ühehäälsusele lisandus Ilmalikus muusikas fiidel, gregooriuse koraal, autor anonüümne; esimesed nimepidi jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad
sajandini. Keskaegse muusika võib jaotada kolmeks: varakristlik, gootiaegne ja renessanssmuusika. Keskaja arhitektuur kaldus kiviehitiste poole, mis olid rohkete kaunistustega. Maalikunst muutus emotsionaalseks, eisle tõusis inimese sisemaailm ja tema kannatused. Skulptuur oli seevastu väga tagasihoidlik. Kirjandus oli üksluine - tähtsaim raamat oli Piibel ja ainus kirjasõna kasutaja kirik. Keskaja inimese maailmavaade oli jumalakartlik, määravaks askeetlik eluideaal. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Püha Ambrosiusega, kes korjas ristikoguduse seal viise ja pani neid kirja. Kirikumuusika keskuseks sai Rooma, keskaegse muusikakultuuri kujundamise ja säilitamises keskusteks kujunesid kloostrid. 590 aastal valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur, kes jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise nin aitas kaasa nende levitamisele. Tekkis gregouriuse koraal, mis oli ühehäälne saateta a'capella
Milleks?:Ballide (10 päeva) sisustamiseks Õukonnapidustuste ja koolielu- hariduse rikastamiseks Steafano Della Bella (1658) Cavalli ooperis "Hypermestra" Tähtsamad esindajad. Eeskujud Firenzes`t · Claudio Monteverdi "Orpheus" · Jacopo Peri "Euridike" · Esimene libretist Ottavio Rinuccini Kirikumuusikas · Kirikus sai populraaseks kontsertmotett solistidele (Lodovico Viadana) · Kirikumuusika jõudis Veneetsias muusikamoe etteotsa (Claudio Monteverdi), tundeline soolostiil tuleb jumalateenistuse muusikasse · Da capo aria (ABA) · Retsitatiiv kõnelähedane laul · Kantaat aaria ja retsitatiivi vaheldumine väikese ansambli saatel (Itaalias). Keerulise ülesehitusega kirikumuusika Saksamaal Orkester Esitati Piibli Valdavalt või
Lääne kirikumuusika sünd Esimeseks muusikat käsitlenud filosoofiks peetakse püha Augustiniust. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid, näiteks Tours, St. Gallin, Mitz. Greogorius Suur- Greogoriuse koraal Gregorius I (590.a) oli Lääne-Rooma piiskop. Ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid ning need said lääne kirikumuusika aluseks. Gregoriuse koraal sai tema järgi nime. GREGORIUSE LAULUDE ISELOOMULIKUD JOONED On ladina keeles. Tekstid on proosalaadsed ja vabavärsilised. Rütmika on tekstist lähtuv ja muutuv. Meloodika on ühehäälne. Laulul saadet ei ole. GREGORIUSE KORAALI ESITUSVIISID Retsiteerimine laulja laulab pikki proosatekste peamisel ühel noodil. Kõrvalekanded on vaid mõnetoonilised. Psalmoodia Psalmitekstide laulmine. Antifoon Refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele.
· Kui Euroopas jaguneb oktav 12-ks pooltooniks, siis Indias jaguneb see 22-ks struktiks. · India helisüsteem on ühehäälne. · Kõige ülevamaks peetakse inimhäält, seejärel keelpille, puhkpille ja kõige lõpuks löökpille. · Keskaeg 14-16 saj · Keskaja algust seostatakse Rooma Riigi varisemisega aastal 395. · Muusikat mõjutas ka Ristiusu teke ja laevik · Keskaja muusikakultuuris on kolm peamist kategooriat · kirikumuusika vaimulik muusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Kirikumuusika · Lääne e. Euroopa kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. · Kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi ehk püha Ambrosiusega (333 397) · Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. · 590. A. Valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I)
KESKAJA MUUSIKA (Muusikalugu 10.klassile) Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud filisoofiks võib pidada Püha Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313.aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid, näiteks Tours, St. Gallin, Mitz. Liturgia poeetiliselt töödeldud piiblilõik missa igapäevane peamine jumalateenistus katoliku kirikus ordinarium muutumatu missa osa proprium vastavalt kiriku kalendrile muutuv missa osa. Missa muusikalised osad: I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges III Credo Usun ainsasse Jumalasse
sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guido Arezzost. 9. 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Muusikud Kaks tähtsat inimest varakristlikus muusikas olid Milano piiskop Ambrosius ja paavst Gregorius Suur. Ambrosius oli suur laulumees. Ta kogus lauluviise ja pani neid kirja. Gregorius Suur jätkas pärast Ambrosiuse surma tema tööd, aga kohendas ja parandas leitud viise. Kui ta suri, siis jäi kirikumuusika tükiks ajaks algtasemele. Keskaja muusika jaguneb kolmeks: 1) kirikumuusika e vaimulik muusika; 2) õukonnamuusika. ilmalik; 3) rahvamuusika. Kirikumuusika oli alati ühehäälne ja saateta. Kirikumuusikas eristati kahte põhilist laulmisviisi: 1) psalmoodia e palvelaulude laulmine kindla teksti järgi ja see pärines juudiusuliste kuninga Taaveti aegadest. Psalmoodia oli vabavärsiline, seetõttu lühike ja korrapärane. 2) hümnoodia- palvelaulude laulmine vabalt valitud tekstile
Veljo Tormis (1930) Ta on sündinud Harjumaal Kuusalus. Tema isa oli köster. Tema isa tegeles ka muusikaga. Edasi läks kogu perekond Vigalasse. Veljo läks reaalkooli ja Tallinna Muusikakooli (Otsa) ning õppis seal koorijuhtimist. Sealt läks ta otse Moskvasse õppima. Moskva konservatooriumi lõpetas ta 1956.aastal. Siis hakkas ta õpetama. 1969.aastal sai ta vabakutseliseks heliloojaks. Loomingus pürgis ta eesti rahvalaulu algmaterjali poole. Tsüklid eesti kalendrilauludest: jaanilaulud, mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud, kiigelaulud. Ta kirjutas laulud: ,,Vadja pulmalaulud", ,,Ingerlased", ,,Ingeri eepos", ,,Ingelaste õhtud" Arvo Pärt (1935) Ta on tuntud üle maailma. Kooli hariduse sai ta Rakverest. Muusikat õppis Rakveres. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis (Otsa) 1963.aastal lõpetas Tallinna konservatooriumi. Ta oli uutele suundadele avatud. Teda ei lubatud koolides õpetama, sest arvati, et see muusika on liiga uudne. Ta oli endassetõm...
• Antiikkultuuri tähtsus Euroopa kultuuriloos. Vanakreeka muusika „Euroopa kultuuri häll“ Tragöödia, sai alguse dionüüsiatelt Pidustustel esinevale koorile hakati lisama dramaatilist tegevust Klassikalise tragöödia rajajad: Aischylos, Sephokles, Euripides Pentatoonika asemel jaotati oktaav seitsmeks astmeks Laadiline mõtlemine Helisid käsitletakse selges suhtes arvudega • Keskaja üldiseloomustus Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat osa: Kirikumuusika Rahvamuusika ja kultuur Rüütlite muusika • Katoliku kiriku liturgia. Missa. Ordinaariumi osad. Missa – igapäevane peamine jumalateenistus, jaguneb kaheks: 1. Ordinaarium – missa muutumatud tekstid (korduvad igapäevaselt) 2. Proprium – missa muutuvad tekstid (iga päev erinevad) 5 teksti, igal missal: Kyrie eleison – Issand, halasta Gloria in excelsis Deo – au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – usun ainsasse Jumalasse
aasta paiku toimus ooperizanri sünd, mis mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks. Esimene suur ooperihelilooja oli Claudio Monteverdi. Barokiajastu kaks tähtsamat heliloojat, kes olid teineteise täielikud vastased: Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Hämdel. Bach oli paikne ega reisinud, loomingus oli tal palju kirikumuusikat. Händel seevastu reisis pidevalt ja palju, esines õukondades, loomingust puudus kirikumuusika. Tema anne avaldus peamiselt ooperis. Barokiajastu uuteks muusikazanriteks olid veel oratoorium, kantaat, kirikukontsert, sonaat, instrumentaalkontsert, concerto grosso, fuuga. Oratooriumiumis puudub lavaline tegevus, sisu antakse üle muusikaliste vahenditega. Tekst oli kas itaalia või ladina keelne. Tähtis tegelane oli jutustaja, kes andis retsitatiivides edasi tegevustikku. Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile,
· Muusikat mõjutas Kristuse teke ja levik. · Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: o Kirikumuusika-vaimulik muusika o Rahvamuusika ja kultuur-ilmalik muusika o Rüütlite muusika-ilmalik muusika · Kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. · Pärast tema surma, tuli Gregorius Suur, kes jätkas püha Ambrosiuse tegevust. · G. Suur ei olnud muusik, vaid ta laulis ja kirjutas muusikat üles. · Gregoriuse laul: o Ühehäälne, akapella, liturgiline laul o Ladina keelne, sisu piiblist o Puudub taktimõõt o Selle laulu meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika alus
2 Sissejuhatus Käesolev artikkel kirjeldab süvitsi, millist rolli mängis Trento nõukogu (kirikukogu) kirikumuusikale piirangute kehtestamisel. Nõukogu tegevuse kohta on liikvel palju legende. Nii näiteks mainis Agostino Agazzari 1607. aastal esimest korda tuntud legendi helilooja Palestrinast ja sellest, kuidas tema missa ,,Papae Marcelli" (paavst Marcellus II pühendatud missa) päästis kirikumuusika nõukogu rünnakute eest. Seda legendi viimistlesid teisedki allikad ja mitusada aastat hiljem leidis see koha Hans Pfitzneri ooperis ,,Palestrina". Ometi ei ole legendid alati ajalooliselt tõesed. Käesolev essee keskendub sellele, kuidas Trento nõukogu suhtus muusikasse ja üritab sealjuures eristada kahte aspekti: esialgseid reformiarutelusid nõukogu sessioonide eel, mida avalikult välja ei kuulutatud;
Muusika keskajal Esitati stseene piiblilugudest. Suurvõim oli kirikulaulu. Laulis munkade koor. 13.sajand kui tekkis gooti stiil tekkisid piibliteemalised vitraazid. Muusika oli ühehäälne ja ilma saateta.Ühehäälseid vaimulikke koorilaule nimetati gregdibaanideks. Puudus dünaamika. 3 kirikumuusika edendajat: 1) Gregorius 1. Koostas goraali viiside kogumiku asutas esimese laulukoori. 2)Ambrosius- mõtles välja 4 helistikku . DEFG 3) Munk Arezzo-võttis kasutusele 4 noodijoont- Hakkas märkima noote noodijoontele ja nende vahele. Mitmehäälne muusika Pärit on mitmehäälne muusika 17nendast sajandist. Hakati kasutama orelit. Oli 2 häälne.
Kuulsaim on prantsuse rahvuseepos ,,Rolandi laul". Esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid. · Rüütlilaul ainuke keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond, millest on tänaseks hea ülevaade. Teemadeks vaprus ja armastus. Tuntuim truväär Richard Lõvisüda. · Organum gregoriuse laulu meloodiale lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält. Organumi õitseng 12.-13. sajandil. · Motett Mitmehäälne kirikumuusika vorm, kus alumine hääl oli laenatud gregooriuse laulust, mille kohale lisandusid uute tekstidega uued hääled. Noodikirja teke: · 8.-9. sajandil, kui kujunes Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. 8.-9. sajandil võeti kasutusele neumad, mis ei tähistanud veel kindlaid helikõrgusi. · 11. sajandil võttis Guido Arrezost kasutusele noodijoonestiku. Pillid:
Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng
saj. Tänu vennaskogudusele jõudsid Eestisse mitmed uued pillid: kannel, flööt, viiul. Levisid ka Vennaste laulud, millest kujunesid välja vaimulikud rahvalaulud. Keelati ära kirevad riided, ehted ja rahvalaulud. Mõisatesse jõudsid klaverid ja laulma hakati saksa keele kõrval ka eesti keeles 17. Nim. 4 laulukooride tekkepõhjust. Vennaskoguduse vaheldusrikkad mitmehäälsed laulud. Kirikumuusika vilets seis. Patorid soosisid koorilaulu, sest lootsid sellega kirikumuusika taset tõsta. Hakati välja õpetama eesti soost kooliõpetajaid. 18. Nim. 4 eesti heliloomingu teerajajat. Aleksander Kunileid, Fr. Saebelmann, Al. Thomson, M.Härma 19. Nim. 2 Kunileiu laulu. ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani"
Vana-Kreekast üle. Leiutati pantomiin. Hakati andma mitmesuguseid kontserte ja pidama muusikute võistlusi. Keskaeg Selle aegne muusika oli ühehäälne. Ühehäälsed muusikat tehti umbes 1000 aastat meie aja järgi. Mitmehäälse muusika perioode jagatakse kolmeks: 1. Polüfooniline muusika 2. Üleminek monofooniline muusikale 3. Homofooniline mitmehäälsus Kogu keskaja kultuur oli tihedalt seotud kirikuga. 1. Kirikumuusika 2. Rüütlimuusika ilmalik muusika 3. Ränd- ja rahvamuusika ilmalik muusika Kirikumuusika eesmärgiks oli sisendada inimesesse ebamaiseid meeleolusid. Kirikus laulsid mungad, hiljem poistekoorid. Kirikuteenistus toimus ainult läbi laulu, kuna arvati, et jumal võtab laules esitatud palveid paremini kuulda. Sellel ajal kirikus pille ei kasutatud. Kaks tähtsat meest keskaja muusikas on Ambrosius ja Gregorius Suur. Ambrosius Milano peapiiskop, agar laulumees
21. märts 1685 23.veebruar 1685 jäi 10-ne aastaselt orvuks isa suri Händel oli siis alles 12. pärisnes muusikute suguvõsast muusika oli vaid meelelahutus eluajal kuulsust ei leidnud kuulus oli juba noorukina ei käinud välismaal reisis väga palju pole ühtki ooperit pole ühtki kirikumuusika teost oetus sugulaste traditsioonidele(polüfooniline uusaegse karjääri mudel(homofooniline muusika) muusika) suri 1750.a. suri 1759.a. Sarnasused: · Lõpetasid gümnaasiumi ja läksid ülikooli · Mängisid varakult pilli ja töötasid orkestrites viiuldajatena · Improvisaatorid · Surid pimedatena · EI KOHTUNUD KORDAGI
Kaunis hääl, laul- Bell canto ideaaliks. Napoli koolkonnas olid suure tähelepanu all naisosatäitjad- primadonnad ja meesosatäitjad primaunod. Lavalist tegevust peaaegu ei olnud. Tähtsad olid rikkalikud efektid ja kostüümid. Tõsise ooperi kõrval opera Seria. Koomilised ooperid- opera duffo. Intermeedium- lavastati ooperiga seotud naljanumber. Helilooja Scarlatti kirjutas üle 114 ooperi ja üle 800 kammerkantaadi. Barokkajastu vokaalmuusika jaguneb kolmeks: 1. kirikumuusika. Kontsertstiili tulek 16.-17. sajandi vahetusel päädis sellega, et Monteverdilt ilmub esimene tõsiselt võetav vaimulike laulude kogumik ,,Maarja vespel" (1610). Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi. Tekstid olid võetud piiblist. 2. Kantaat. Üheosaline teos solistidele, koorile ja/või orkestrile. Sisult on piduliku iseloomuga. Kujunes välja 17. sajandi teisel poolel
Madalmaadega. ARS NOVA- muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380. Keskaegse kunstniku looming on anonüümne. Sel ajal toimus oluline muutus kunstmuusika zanrides. Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumiosi, kõige enam aga pikkade tekstidega osi. Motett-13.saj. kiriklik teos ja mis sajandi lõpuks kuulus rohkem seltskonnamuusikasse, sai 14 saj. kõige esinduslikumaks zanriks. Motetid kui oma aja keerukaimad teosed on kõige huvitavamad näited selle ajastu kompositsioonitehnikast. Kirikumuusika ja moteti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul, mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Peamised lauluvormid on tuletatud tähtsaimatest luulevormidest, need olid ballaad, rondeau ja virelai. Ballaad, 2-4 häälne ilmalik laul, Roneau, 3-häälne laul ühe muusikalise põhikujundi sagedase kordamisega, sageli ka soolo ja koori vaheldumisega. Virelai, trubaduurilaulude sarnased ühehäälsed laulud. Muusikas peetakse ars novale alusepanijaks Philippe de Vitry
Madalmaad Ulatuslik ja rikas Burgundia riik oli soodsaks pinnaseks kunstidele ja muusikale. Kuna mandril tegutses palju inglasi, olid inglise ja prantsuse muusika tihedas kontaktis. Sedakaudu leviski tertsi- ja sekstiintervallide kasutamine Inglismaalt mandrile. 14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15. sajandil tõusis esiplaanile kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. Uus žanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). Madalmaade koolkonnal oli uudne muusikaline keel, kombineerides endas ars nova ratsionaalset kompositsioonitehnikat, inglise terts- ja sekstkooskõlasid, laulvat meloodiat ja imitatsioonilist polüfooniat (kaanon). 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso.
Instrumentaalmuusika muusikainstrumentidele kirjutatud muusika Interpreet muusikateose esindaja Klaster kobarkooskõla Aaria soololaul (ooperis) Kromaatiline helirida helirida, mis kõlab pooltoonides Libreto muusikalise lavateose täielik sõnaline tekst Oopus helilooja teos(t)e järjekorra nr Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutis Polüfoonia mitmehäälsus, kõik hääled iseseisvad, võrdse tähtsusega Sakraalmuusika kirikumuusika Unisoon ühekõlaline ja vähemalt sama kõrgusega heli kooskõlamine Virtuoos-tehniliselt väga kõrge tasemega esitaja Vokaalmuusika-muusika, mis on kirjutatud hääl(t)ele, seotud lauluga
Renessansiajastu muusika Mis on renessanss? Mõiste `'renessanss" tuleneb sõnast `'taassünd'' See sõna võeti kasutusele Itaalias, 16. sajandil Renessanss tähistas tagasipöördumist See ajastu hõlmab ajavahemikku 14.- 16. sajand Ilmalik muusika Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna Jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga Keskaja ja renessansi muusika võrdlus Keskaeg Renessanss muusika seletamine teost saab seostada kindla matemaatika abil, sest see, mis autoriga on õige, on ka ilus ilmalikud zanrid määravad anonüümne looming kunstmuusika stiili kirikumuusika kooskõladeks tertsid ja sekstid
zizzle Keskaja muusika (5.-13.saj) Kirikumuusika Sündinud antiikmaailma varemetel. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr.Sellele järgnes suur rahvasterändamine,formeerusid rahvused.Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Tema järgi nimetatakse kõige vanemat lääne kirikulaulu ambroosiuse lauluks. Kuulasin youtube-st ka 2 laulu : Aivar Täpsi-Päästja on nüüd kingitud. ( Sõnad: Ambrosiuse hümn, meloodia XII sajand.) http://www.youtube.com/watch?v=8DMUFJ55n78 Eesti Maaülikooli kammerkoor Camerata Universitatis- Päästja on nüüd kingitud
Koraalid pärinevad Saksamaalt, rahvalaulu töötlused. 15) 4 fakti eesti muusika kultuurist 18. saj. Tänu vennaskogudusele jõudsid Eestisse mitmed uued pillid: kannel, flööt, viiul. Levisid ka Vennaste laulud, millest kujunesid välja vaimulikud rahvalaulud. Keelati ära kirevad riided, ehted ja rahvalaulud. Mõisatesse jõudsid klaverid ja laulma hakati saksa keele kõrval ka eesti keeles. 16) Nim. 4 laulukooride tekkepõhjust. Vennaskoguduse vaheldusrikkad mitmehäälsed laulud. Kirikumuusika vilets seis. Patorid soosisid koorilaulu, sest lootsid sellega kirikumuusika taset tõsta. Hakati välja õpetama eesti soost kooliõpetajaid. 17) Nim. 4 eesti heliloomingu teerajajat. Aleksander Kunileid, Fr. Saebelmann, Al. Thomson, M.Härma. 18) Nim. 2 Kunileiu laulu. ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" 19) Nim. 4 K.A. Hermanni ametit, 2 laulu. Keeleteadlane, ajakirjanik, muusikahuviline, kultuuritegelane Laulud : `'Oh laula ja hõiska !'', `'Kungla rahvas'' 20) 4 fakti 1
Kokkuvõte ajastutest Anu-Mai Lillo [email protected] Ajastu Iseloomustus Zanrid Heliloojad Kirikumuusika kõrvale Missa, Renessanss tuleb ilmalik muusika reekviem, Palestrina 14. saj.- 16. saj. O. di Lasso (rüütlite muusika) madrigal Süit, ooper, J. S. Bach Iseloomulik on
Ilmalik muusika, rüütlipoeesia ja rüütlilaulikud Mari-Liisa Belohvostova 10.klass Ilmalik muusika Ilmalikmuusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga. Suurim selliste laulude kogu on Carmina Burana 13. sajandist. Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Rüütlipoeesia Rüütlipoeesias esineb armastuse teema (südamedaami kultus) Tekstid väga meelelised ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
