Frangi riigi kujunemine Frangi riigi rajas 5 sajandil Clodovech,kes pani alguse Merovingide dünastiale. Ta allutas peaaegu kogu Gallia ja võttis vastu ristiusu.Chlodovechi surma järel riik nõr Genes ja valitsesid nii nimetatud laisad kuningad ja tegelik võim kuulus hoopis nende kojaülematele ehk majordoomustele.Et saada abi langobardide tõrjumiseks, palus paavst abi Frangi majordoomus Pippinilt. Kui Pippin oli teda sõjaliselt aidanud kuulutas paavst teda kuningaks ning sellest algas Karolingide dünastia. Paavst sai Sama korda valdused Itaalia keskosas ning tekkis kirikuriik(u 1000.a) Frangi riik Karl Suure ajal Peale isa surma päris Karl Suur isa trooni ning aastal 800 krooniti ta Rooma keisriks. Seega oli Romma keisririik taastatud. Tol ajal peeti Karl Suurt ideaalseks valitsejaks: ta taastas riigis korra ning edendas kultuuri(oli viljakamaid kultuure varakeskaajal). Ta laiendas riigi territooriumi liites suure osa Itaaliast ja Saksamaa alasid.
- 12. Sajandil. 2) Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar ja silindervõlv) ning see andis 19. Sajandil kunstiajaloolastele aluse nimetada 10.-12. Sajandi ehituskunsti romaani stiiliks. 3) + kreeka rist – ühepikkuste harudega rist on rahumeelsuse märk. † ladina rist - pika tüvega, horisontaalne haru on tõstetud keskkohast ülespoole. Ladina risti on seostatud ristilöömise toiminguga. 4) basiilika: kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika, vaimulikud koondusid teenistuse ajal kiriku pühamasse – idapoolsesse otsa, selleks suurendati pikihoonet teisele poole transepti. kodakirik: kodakirik oli nagu basiilika, aga aknaid kesklöövi idaosas polnud; uksed ehk portaalid asusid tavaliselt kiriku läänepoolel või pikiküljel; kaari kandsid piilarid, mitte antiiksed sambad; lööve eraldasid ümarakaarelised arkaadid. 5) Romaani ajastu olud tingisid basiilika põhiplaani muutusi
sajand kuni 9. sajandi algus. Tegemist oli ülekasvamis- ja muutusteajastu algusega, mida võib nimetada nii varakeskajaks kui ka hilisantiigiks. Lääne-Rooma lagunemise kaosest tekib uus elukorraldus – feodaalkord. Sellele tugineb Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik, mis kindlustab ka impeeriumi uues kaitsepiirid. 2. periood – 9. sajandi algus kuni 11. sajandi algus. Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud demograafilisest kriisist. Karolingide impeerium laguneb, aga vahepeal on esile kerkinud märksa tugevam ühiskondlik sideaine – katoliiklus ja roomakatoliku kirik. Perioodi lõpuks on katoliikluse egiidi all kujunenud romaani ja germaani kultuur. Varakeskajale järgneb vahekeskaeg, mis ulatus 11. sajandi algusest 14. sajandi II pooleni ja mida võib varasema ja hilisema epohhiga võrreldes hinnata kui õitsenguperioodi. Vahekeskajast tõuseb esile 13. sajand – kõrgkeskaeg ja keskaja tsivilisatsiooni apogee
ROMAANI STIILI KUJUTAV JA TARBEKUNST ROMAANI KUNST X-XII sajand Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne- Euroopas. See valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi.Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Romaani skulptuur ja maalikunst on veelgi omapärasemad kui arhitektuur. 10.sajandi lõpul valmis puuskulptuur ristilöödud Kristusest. 11.sajandi alguses valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene Piiblist. 11.sajandi keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri.Enamasti oli tegemist reljeefidega kiriku fassaadidel.
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaegset Euroopat iseloomustavad paljud tegurid, nagu näiteks: feodaalkord, keisrivõim, pärisorjus, naturaalmajandus, viikingite rüüsteretked ja palju muud. Varakeskaegsel perioodil nagu ka kõigil eelnevatel ja järgnevatel perioodidel, olid oma tõusud ja mõõnad, omad vead ja head küljed, kuid kas see ajastu oli pigem ühiskonna areng või langus? Seda kas riik on heal järjel või mitte saab näha linnades: kui linn on hoolitsetud, käsitöö ning kaubandus heal järjel ning hästi kindlustatud, siis on ka reeglina riigis kõik korras. Nii aga seda varakeskaja Euroopas ei olnud linnaelu väljasuremine, kaubanduse allakäik ning sellega kaasnev naturaalmajandus, kus kõik eluksvajalik valmistatakse ühe majapidamise piires. Selle põhjuseks peetakse araablaste vallutust Põhja-Aafrikas ja Hispaanias ning samuti Lõuna-Euroopat tabanud sartseeni piraatide röövretked. Ei saa vä...
Karl Suur ja tema roll kultuuris Karl Suur, kes elas aastatel 742 814, oli 751. aastal Frangi riigi kuningaks pühitsetud Pippin Lühikese poeg. Karl Suure järgi sai tolleaegne valitsetedünastia omale nimeks Karolingid. Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Lääne Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olevat olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 paavast Leo III
Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 Rooma keisriks kroonida, kuid lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Hindas kõrgelt kirjasõna tähtsust ja laskis ümber kirjutada antiikajast käsikirju. Karl Suur laskis koguda suulises traditsioonis tuntud vanu kangelaslaule, aga Ludwig I Vaga hävitas need. Karolingide ajal arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuigi neist pole midagi säilinud. Aachenisse püstitati lossikabel. See on 8- tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. Osa detaile on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt on Aacheni lossikabel väike. Tolleaegne arhitektuur oli üldiselt veel väga tagasihoidlik. Karl Suur oli omal ajal suurepärane sõjamees ja riigijuht
saarele küla Saart kaitsesid jõgi ja seitse küngast; maa viljakandev Algne nimi Lutetia ld k. raba või soo Esmane mainimine Julius Caesari poolt 52 a. eKr roomlaste garnisonilinn Kuigi linn laienes edaspidi ka jõe vasakule kaldale, ehitati algselt linnamüür ainult ümber saare 486 vallutas Clodovech I linna ning sellest sai Frangi riigi pealinn Pariis Kaubateed jõge pidi: lihtsam ja odavam; võõrad maksid tolle Karolingide valitsemisajal linna tähtsus vähenes, kuna Karl Suur eelistas Aachenit IX saj lõpul viikingite rüüsteretked Kuningas Philippe II Auguste ajal (1180 1223) püstitati uued linnamüürid Ajaloolised sündmused 508 aastal, Clovis, Frankide kuningas tegi Pariisist oma riigi pealinna Vahepeal Prantsusmaa pealinn liikus põhja 987 aastal Capet, Pariisi krahv, sai Prantsusmaa kuningaks Pariis sai jälle pealinnaks Philippe Auguste valitsemisajal (11801223)
Hispaanias sõdis ta araablastega ning alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Suure vaevaga vallutas ta ka tänapäeva Põhja- Saksamaal asunud paganlikele saksidele kuulunud Saksimaa. Valitsusaja lõpul kuulus talle suur osa Lääne-Euroopast. Ainult Briti saared, Lõuna-Itaalia ja Hispaania jäid vallutamata. 8) Karl Suure tegevuse ajal elavnes kultuur märgatavalt. Näiteks tõusis huvi vaimuelu ja antiikultuuri vastu. Kultuuri elavnemine on tuntud kui Karolingide renessanss. Korraldati ladinakeelsete antiikautorite teoste ulatuslikke ümberkirjutamisi. Karl Suur laskis rajada kirikute ja kloostrite juurde koole, kus vaimulikele ja munkadele lisaks saaksid haridust ka imlalike ülikute pojad. 9) Aastal 843 sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati kolmeks kuningriigiks. 10) Sunnismaised pärisorjad olid talupojad, kellel keelati maalt lahkuda. Nad olid täielikult isandate võimu all.
Keskaegse Euroopa sünd Mõiste “keskaeg” võeti kasutusele alles 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Kuna nemad elasid varauusajal ja imetlesid antiikaega, siis vahepealset aega nimetasid nad pimedaks keskajaks. Nemad panid aluse ka ajaloo periodiseerimisele. Euroopa keskaja pikkuseks on umbes 1000 aastat, mis jaguneb omakorda kolmeks: 1. varakeskaeg (6.-10. saj) 2. kõrgkeskaeg (11.-13. saj) 3. hiliskeskaeg (14.-15. saj) 4. saj alguse saanud germaani ja türgi (hunnid) hõimude ulatuslik ümberasumine põhjustas Lääne –Rooma riigi langemise ja Euroopasse said tekkida tänapäeva riikide eelkäijad. Mõiste: suur rahvasterändamine. Germaani hõimud põgenesid Lääne-Rooma riigi aladele, kus tekkisid barbarite kuningriigid. Algas Rooma tsivilisatsiooni hääbumine (läänes): 1. senine rahandus ja kaubandus varisesid kokku (jällegi naturaalmajandus) 2. lagunesid Rooma-aegsed maanteed 3. linnakultuuri tähtsuse langemine...
kronograafiate koostamine - 425 loodi Konstantinoopolis esimene ülikool - suur mõju slaavimaadele (Bulgaaria, Serbia, Venemaa, Valgevene) võtsid vastu õigeusu slaavi tähestik, mille koostasid IX saj. Slaavi mungad Kyrillos ja Methodios alus vaimulikule ja ilmalikule kirjandusele, arhitektuurile (kirikute kuppelarhitektuur, sibulkuplid, Püha Sophia katedraal) ning kunstile (mosaiigid, freskod, ikoonid) §4-5 Frangi riigi kujunemine ja riik Karolingide ajal 1. GALLIA tänapäeva Prantsusmaa 4 perioodi: a) kuni I saj keskpaik e.Kr iseseisev keltide ala, DRUIIDID keldi preestrid' b) I saj keskpaik e.Kr III saj p.Kr Rooma Gallia (Caesar) c) V-VII saj Merovingide Gallia d) VIII X saj Karolingide Gallia 2. Frangi riigi algus (Merovingide aeg) - V VI saj. kuningas Chlodovech Merovingide sugukonnast kaval, julm, salalik
a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse *teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks PIPPIN LÜHIKE 741-768 > Karolingid kuningaks tekkis tugev Paavstiriik e. Kirikuriik diplomaatiline, tark, ettenägelik paavst kroonis kuningaks KARL SUUR 768-814 Riigi laiendamine *kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel *koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria *antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast) Karolingide dünastia *kirjaoskus hakkab rohkem levima(ladina k.)
Varakeskaeg (5.11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp) valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lään...
Justinianus I oli Ida-Rooma keiser ja Tema põhieesmärgiks oli taastada Rooma keisririik 19. Islam ja selle teke (iga märksõna eest punkt) Peab küsima 20. Kes oli Karl Suur ja millal ta valitses? Milles seisnes tema suurus? oli Frangi riigi kuningas ja Ta pidas end otseselt Rooma keisritejäreltulijaks ja nimetas end Rooma keisriks. 21. Verduni lepe ja sellest sündinud riigid. oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks 22. Kirjelda riikide teket Ida-Euroopas (800-1000) Peab küsima
· Kiriklik kunst üks ikoon sattus Venemaale ja avaldas suurt mõju sealsele maalikunstile (A. Rubljov) Frangi riigi kujunemine ja keisrivõimu taassünd 1. Gallia ja selle valitsejad a. Gallia põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks olid: · Reini jõgi ja Alpid · Vahemeri ja Pürenee mäed · Atlandi ookean ja Põhjameri b. Gallia ajaloo 4 etappi: KELTIDE ROOMA MEROVINGIDE KAROLINGIDE GALLIA GALLIA GALLIA GALLIA Aeg Kuni 1. saj 1 saj kesk- 5. 8. saj 8. 10. saj. keskpaik eKr paik eKr 3. saj pKr Valitsemise Gallialased Rooma Frangi riigi Heristali Põhitõed 4 iseseisvat provints rajaja Pippini keltide ja ladina Chlodovech. järglane Karl
2) Tugev tsentraliseeritus Sisepoliitika: 1) Vabad kogukondlased 2) Kasutati orjatööjõudu 13. sajandini 3) Mindi kaitsestrateegias üle uuele süsteemile Frangi riigi kujunemine Frangi riik oli esimene suurim riiklik moodustis, mis tekkis lagunenud Lääne-Rooma alale. Frangi riigis eristatakse 4 etappi 1) Iseseisev keltide gallia riik ( 1 saj eKr - Caesari vallutusteni) 2) Gallia Rooma provintsina ( 1 saj II pool eKr - 3 saj pKr) 3) Merovingide gallia aeg ( 5 - 8 saj) 4) Karolingide gallia aeg ( 8 - 10 saj) Keldi gallia aja lõpuks oli Gallia killustatud 80 alaks. Need asustati 4 hõimu poolt, keda kutsutakse gallialasteks. 3. saj ilmusid frangid ja sajandi lõpuks asusid nad Reini Rooma poolsele kaldale. Frangi riigi rajajaks on Chlodovech. Tema eestjuhtimisel vallutasid frangid suurema osa Galliast !!! Karl Suure valitsusaegne sise- ja välispoliitika ) Välis: 1) Laiendati riiki 2) Laiendati ristiusu levikut 3) Sõlmiti liite (nt hertsogkonnaga) Sise:
(2012 hinnang). Keskmine eluiga on 83,5, mis on kõige kõrgem näitaja maailmas. Imikute suremus on 3,76 surma 1000 sünni kohta, laste suremus 0,7%. Riigihümn: El Gran Carlemany Pealinn: Andorra la Vella Riigikeel: Katalaani keel. Rahvastiku tihedus: 181,8 in/km² Peaminister: Antoni Martí Rahaühik: Euro Mu isa, võimas Karl Suur, vabastas mind saratseenide käest, Ja ta andis mulle suure Ema Meritxelli elu. Ma olen sünnilt Vürstitar, erapooletu Neitsi kahe rahva vahel. Ma olen Karolingide impeeriumi ainus tütar Usklik ja vaba üksteist sajandit, usklikuks ja vabaks ma jään. Seadused olgu mu õpetajateks ja Vürstid mu kaitsjateks! Ja Vürstid mu kaitsjateks!
vanem lisandusid relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Tavaliselt sai 15-aastane noormees juba kannupoisiks. Nüüd võis ta kanda relva ja pidi hoolikalt harjutama mitmesuguseid võitlusvõtteid. 18-21 aastane noormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitsusoskust, löödi pidulikult rüütliks. Hariduse kohapealt oli aadlite suhtumine täiesti erinev. Koolis käimist ja haridust ei peetud aadlikule kohaseks. Nad lähtusid karolingide vanasõnast, et ,,see, kes on koolis käinud kaheteistkümnenda eluaastani ega ole kunagi ratsutanud, kõlbab ainult preestriks". Niisiis olid aadlikud sageli kirjaoskamatud. Ka mõisate majandamises ei osalenud nad kuigivõrd, vaid jätsid selle mõisavalitsejate hooleks. Sõdade vallutamisse suhtuti tänapäevaga küllaltki erinevalt. Sõjakäik tähendas aadlikule kõrghetke- võimalust demonstreerida oma vaprust ja koguda kuulsust ja au
680. aastatel kujunes võimsaimaks nende seast Austraasia (tänapäeva Ida-Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa lääneosa) majordoomus Heristali Pippin (Pépin d’Herstal), kes valitses küll Merovingide soost kuninga nime, kuid tegelikult oli iseseisev. Karolingid 8.-10. saj Kuigi alates Heristali Pippinist on võim Frangi riigis tema järglaste käes, valitsevad formaalselt ikka veel Merovingid. Alles pärast kolmveerandi sajandi pikkust võimuolekut istuvad nad Karolingide nime all troonile. Heristali Pippini sohipoeg Karl Martell (Charles Martel) (valitses 714-741); nimi Martell tähendab vanaprantsuse keeles vasarat. Tema loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell võitis islamiusulisi 732. aastal Poitiers’ lahingus. Sellega pandi seisma araablaste edasitungimine Euroopas. Islamiusulised pöördusid tagasi Pürenee poolsaarele, kuhu jäid ligi 800 aastaks
680. aastatel kujunes võimsaimaks nende seast Austraasia (tänapäeva Ida-Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa lääneosa) majordoomus Heristali Pippin (Pépin d'Herstal), kes valitses küll Merovingide soost kuninga nime, kuid tegelikult oli iseseisev. Karolingid 8.-10. saj Kuigi alates Heristali Pippinist on võim Frangi riigis tema järglaste käes, valitsevad formaalselt ikka veel Merovingid. Alles pärast kolmveerandi sajandi pikkust võimuolekut istuvad nad Karolingide nime all troonile. Heristali Pippini sohipoeg Karl Martell (Charles Martel) (valitses 714-741); nimi Martell tähendab vanaprantsuse keeles vasarat. Tema loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell võitis islamiusulisi 732. aastal Poitiers' lahingus. Sellega pandi seisma araablaste edasitungimine Euroopas. Islamiusulised pöördusid tagasi Pürenee poolsaarele, kuhu jäid ligi 800 aastaks
Karl Martellile oli tähtis kiriku toetus. Oma võimu tugevdamiseks jagas ta alamatele sõjaliste teenete eest pidevalt uusi maavaldusi. Karl Martell leidis lahenduse maise ning taevase sõjaväe liitmises, andes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ja kirikule maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. 2 FRANGI RIIK KAROLINGIDE AJAL Esimene valitseja Pippin Lühike (741768), Karl Martelli poeg. Ametlikult valitsevad veel Merovingid, kuid 751. aastal laseb ta end valida frankide kuningaks. Ta pühitsetakse ametisse ja alates sellest ajast valitsesid ametlikult Karolingid. 756 võitis ta langobarde ja andis osa nende maid paavstile. Nii sai alguse Kirikuriik paavsti poolt valitsetav maaala. Karl Suur, võimsaim valitseja 768814. Suur sõdija ja vallutaja
ämmaemandaid nõiaprotsessides süüdistama. Perekonnaelu Varakeskaegset majapidamist oli võimatu ette kujutada naise osavõtuta. Naise elu määras tema tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, abielus või lesk. Abielumoraal oli kiriku relv ühiskondliku korrastamatuse vastu. Kirik eeldas, et ebielu on rajatud kummagi poole vabalt valitud kokkuleppele, aga väga tihti otsustasid selle üle vanemad. Kiriku abielu puudutavad eetilised põhimõtted kaitsesid üldiselt naist. See kajastub karolingide aja piiskop Priminose kõnes, kus ta ütleb, et olgu naine kuitahes viljatu, inetu, vanaeit, haisev, arg, vihane, halbade kommetega, pillaja, juhm, õgard, kergemeelne, riiuhimuline või laia suuga, pead sa teda pidama, tahad või mitte. Kuigi naise juriidiline positsioon oli mehe omast nõrgem, olid naistel siiski ka mõned õigused näiteks neil oli õigus kaasavarale ning selle haldamisele. Abielu lepingust selgus, et
tiitli. Karl Martell ja murrang Prantsusmaa ajaloos Karli juhtimisel õnnestus frankidel peatada araablaste edasitung. Tema ajal tehti sõjavarustuses 2 olulist uuendust: *võeti kasutusele sadulajalus *endisest pikem ja raskem mõõk Frankide peamiseks väeüksuseks sai raske ratsavägi, mis oli 600 aastat peaegu võitmatu. Karl Martell andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele, millega tagati alamateustavus. 1.4 Frangi riik Karolingide ajal Pärast Karl Martelli surma sai võimule tema poeg Pippin "Lühike". Selleks, et saada kuninga tiitlit pööras Pippin pilgu Rooma suunas. Rooma paavsti ähvardasid langobardid. 756 aastal korraldas Pippin 2. Itaalia sõjakäigu, mille tulemusel langobardid loovutasid paavstile Rooma ümbruse, kuhu loodi Paavstiriik. tänutäheks kroonis paavst Pippini kuningaks.
üleandmise tseremooniast. Olulist rolli mängisid žestid ja rituaalid, kuna 13. sajandil oli kirjasõna kasutamine vähe levinud. Feood – Lään, mille isand vasallile kasutada andis. See koosnes enamasti maavaldusest koos talupoegadega, kes vasallile andamit maksid. Lääneks võis olla ka amet või mõni muu tuluallikas. 7. Rüütlid olid sõjaväe aluseks Karolingide ajal. Rüütlid vajasid kallist varustust ja võimalusi oma oskuste treenimiseks, tänu sellele loodi tugev sõjavägi. Väljaõpe algas juba poisikesena, teismelisena saadi kannupoisteks ning umbes 20 aastasena rüütliks. Rüütlikultuuris olid tähtsal kohal veel truudus, vaprus, au, head kombed, hea söök, vein ja meelelahutus. 8. Gild – Ühingud, millesse kaupmehed kogunesid. Kaitses oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu.
Kirik sarnanes põhiplaanilt T-tähega. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks apsiid Kiriku sisemust kaunistati seinamaalide ja mosaiikidega. Mosaiigid on värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Kirikutes kujutati enamasti piibli sündmusi või pühakuid, kui kunagi ei kujutatud alasti keha. Basiilika põhiplaan Mero- ja Karolingide kunst Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks. Sel ajastul oli esiplaanil käsitöö. Rikkalikult kaunistati erinevaid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Erilisel kohal oli raamatumaal, mis kirjutati pärgamendile. Selliseid raamatuid
5. Missugust reljeefi kasutasid merovingid? Madalrelieef 6. Mis on SKRIPTOORIUM? Mida seal tehti? Kirjutustuba, Seal kirjutati käsikirju ümber, kuid koostati ka kroonikaid, grammatikaid jms 7. Mis on INITSIAAL? Kuidas on see kaunistatud? Suur või lehekülje alguses olev täht, mis oli üleni kaetud peene mustriga 8. Mis on PÄRGAMENT? Milleks seda kasutati? Hinnaline ja tugev materjal, mida kasutati käsikirjade kirjutamisel KAROLINGID 1. Millal oli võimul varasel keskajal Karolingide dünastia? 751-905 2. Missugused territooriumid Euroopas kuulusid Karl Suure Keisririiki? Prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne-Lõuna Saksamaa, Põhja ja keskitaalia ning Kirde Hispaania 3. Mida püüdis Karl Suur taaselustada ja mida ta selleks tegi/moodustas? Ta püüdis taaselsutada ladinakeelset kirjandust. Selleks koondas ta oma residenti Aachenisse teadus ja kirjamehi, kes moodustasid siis nö akadeemia 4. Mis olid Frangi riigis peamisteks ehitisteks
1.5 Inglismaa 1.6 Saksamaa 1.7 Itaalia 1.8 Eesti 2. Gooti stiil 2.1 Nimetus 2.2 Ajalugu 2.3 Gooti arhitektuur 2.3.1 Inglismaal 2.3.2 Itaalias 2.3.3 Hispaania 2.4 Gooti skulptuur 2.5 Gooti maalikunst 2.6 Gootika Eestis 3. Romaani ja Gooti stiili piltlikud näited KASUTATUD ALLIKAD Romaani stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. 1.0 Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle.
· Kujunes välja ühtsena 4. Frangi riik V. Saj 843. a (riik jagati kolmeks) Karl Martelli valitsusaeg: 1. Poiters' lahing 2. Võeti kasutusele raskem mõõk ja sadulajalused 3. Pani aluse ratsaväele Suurriigi iga jäi lühikeseks, kuna ei jõutud otsusele troonipärija suhtes. Ludwig I Vaga jaotas riigi oma poegade vahel kolmeks Verduni lepinguga 843. aastal. Karolingide renessanss: · Eeskujuks oli antiikaeg · Tegemist polnud mitte niivõrd taassünniga, kui vaimuelu arenguks soodsamate tingimuste loomisega · Enda ümber koondati filosoofe, kunstnikke, luuletajaid · Järeltulijaid kasvatati ,,roomlaste kombel" · Rajati õppeasutusi ning kloostreid 5. Feodalism Feodaalne killustatus: Senjöör -> Vasallid -> Rüütlid 3 seisust Vaimulikud, Aadlid, Talupojad Feood maavaldus, mida saab pärandada
võrgustikust, mis oli labürindile sarnane. Tänavatel laiusid varikatused. Majade uhkemad küljed, mis olid värvitud erksamate värvidega olid tänava poole. Linna valitses raad ja see koosnes raehärradest. Kindlasti on olnud üheks oluliseks etapiks keskajal inimkonna arengule feodaal suhete kujunemine kuna feodaalsuhted olid keskajal riigi ja majanduskorralduse põhialuseks. Feodaalsuhted kujunesid välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning levisid sealt edasi Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn. vasalliteedisidemetel. Feodaalsuhete teke põhjusteks võisid olla uue sõjavärorganisatsiooni teke ja vajadust teha korralikd ning kindel valitsemissüsteem. Vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht, nendeks olid hertsogid, parunid, krahvid ning markiid. Neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida nad läänistasid edasi väiksematele vasallidele
Konspekt koosneb 4.-st peatükist ja erinevatest alapealkirjadest: 1) Kuningavõimu tugevnemine Prantsusmaal, alap.: Karolingide lõpp-Kapetingide algus, Philippe II Auguste, Louis IX Püha, Philippe IV Ilus, Templirüütlite häving; 2) Kuningavõim ja parlament Inglismaal, alap.: Inglismaa elanike jagunemine, Henry II Seaduseandja, Suur vabaduskiri, Inglise parlamendi sünd, Suhted Walesi, Šotimaa ja Iirimaaga; 3) Saja-aastane sõda, alap.: Mik just Saja-aastane sõda?, Sõja algus ja Crécy lahing, Raskete katsumuste aeg, Sõda jätkub; 4) Inglismaast ja Prantsusmaast saavad tugeva keskvõimuga riigid, alap
loodusmotiive. Ei ole väike! manuskript - käsikiri vinjett - keskaja käsikirja lehekülge raamiv viinapuuväädi või oksamotiiviline kaunistus; ornamentaalne või figuraalne pilt trükitud teksti alguses või lõpus initsiaal - suuruse, värvi või dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose erilõikudes majuskel - e. versaal, suur kirja-(8-10.saj.) või trükitäht minuskel - väike kirja-(8-10.saj.) või trükitäht läänepartii - karolingide valitsemisaja kirikute alakorrusel asetsev madal eeskoda vürstilooziga selle peal, lõpeb plokktorniga, mida flankeerivad (piiravad külgedelt) kaks kitsamat trepitorni
Kolmas seisus-talupojad. Talupojad olid ja on alati halvas olukorras olnud, nad pevad oma isand tööd tegema ja on alati seotud kellegagi. Vasalliteediga nende olukord paranes, sest nad olid vabamad ja isand kaitses neid. Ent ometigi olid talupoegadel suured maksud, nad pidid kas rendihärrust makma või mõisahärrust. Paljud varakeskajale omased suundumused lakkasid või pöördusid perioodi lõpul. 800. aastal võttis Karl Suur Lääne-Euroopas taas kasutusele keisritiitli ning Karolingide impeerium mõjutas suuresti hilisemat Euroopa ühiskondlikku arengut ja ajalugu. Feodaalsüsteemi arenedes pöördus Euroopa tagasi süstemaatilise põllumajanduse juurde, võttes kasutusele uuendusi nagu kolmeväljasüsteem ja ader. Suuremas osas Euroopast lakkasid ka barbarite ränded, ehkki Põhja-Euroopa ajalugu kujundasid veel pikka aega viikingite retked.
687. aastast oli see amet Austraasia Pippiniidide ülikusuguvõsa käes. Sellesse suguvõssa kuuluv Karl Martell (714-74) loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas sõjaväereformiga ratsaväge ja benefiitside süsteemi loomisega aadliseisust. 751 võttis Karl Martelli poeg Pippin Lühike endale kuningatiitli; tiitlit kinnitas paavst tänuks Pippini abile langobardide vastaste sõjakäikude järel tekkinud Paavstiriigi loomisel. Pippinist sai alguse Karolingide dünastia. Pippini poja Karl Suure (768-814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse: vallutati langobardide riik Põhja-Itaalias, Saksimaa ning Baieri. Karolingide valitsemise all olevat Frangi riiki tuntakse ka kui Karolingide impeeriumit. Karli järglase Ludwig I Vaga (814-840) ajal hakkas Frangi riik lagunema. Verduni lepinguga (843) jagati Frangi riik kolmeks osaks, millest hiljem kujunesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Anglite ja sakside riik Britannias 450
Ta oli kogu keskaja jooksul legendaarne kangelane. KEISRITIITEL: Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide. Tiitliga ei kaasnenud tegelikku võimulatust teiste kuningate üle. Esialgu pärandus tiitel Frangi riigi valitsejate seas. Pärast Lothar I surma 855 sai keisriks see, kes kontrollis Itaaliat või vähemalt Rooma linna. 962. Kui Saksamaa kuningas Otto I krooniti keisriks ühendati keisri tiitel Saksamaa kuningriigiga-> tekkis Saksa-Rooma keisririik. KAROLINGIDE RENESSANS: Karolingide õukond hakkas taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit, kogudes enda ümber teadlasi, kunstnikke, kirjamehi. Rajati ilmalikke õppeasutusi, kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises, kasutusele tulid uued põllutööriistad. Karl Suure rahareformi tagajärjel hakati taastotma kohalikke münte. Kultuur eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega
kuningavõimu. Chlodovech- Frangi riigi rajaja; Tema juhtimisel võeti vastu ristiusk. Karl Martell- Alguse sai Frangi riigis feodaal kord; Poitiers’i lahingus 732 tõrjus tagasi araablased. Pippin Lühike- esimene ametlik Frangi riigi kuningas; Abistas rooma paavsti langobardide võitluses. Karl Suur-Rooma paavst troonis ta 800a keisriks; suurendas jõudsalt Frangi riigi alasid. Kõrgkeskaeg 11-13saj: 9-10saj oli Prantsusmaa feodaalselt killustatud; võimul Karolingide dünastia; hiljem Kapetingide dünastia (valduste suurendamine); 1302-kutsuti kokku seisuste esinduskogu generaalstaadid, kuna kuningal oli tähtsate küsimuste jaoks abi vaja; keskpaigal Prantsusmaa tsentraliseeritud monarhia (tugeva keskvõimuga kuningriik.) Hiliskeskaeg 14-15saj: Must surm-katku epideemia, mis levis üle kogu Euroopa, suri palju talgupoegi;1358- žakerii ülestõus- talupjad said vabaks pärisorjusest ja nendega sõlmiti soodsamad rendi lepingud; Inglismaa vs
Referaat Karl Suurest Karl Suur sündis 2. aprillil, kuid täpselt teadmata on tema sünniaasta. Selles arvatakse olevat kas 742, 747, 748. Karl Suur oli Pippin Lühikese ehk Karolingide dünastia rajaja vanim poeg. Ta on peamiselt ajalukku läinud 768. aastal Frangi riigi kuningaks kroonimisega. Kogu riigi valitsejaks aastal 771 ning kolmkümend aastat hiljem krooniti ta juba Frangi keisriks. Ta oli esimene tõeliselt edukas Lääne Euroopa imperaator pärast Lääne-Rooma keisririigi kokkuvarisemist. Karl Suur suri aastal 814. Karl Suur päris trooni koos oma vennaga, kuid vend suri kolme aasta pärast ning troon jäi Karlile, kes asus rajama kristlikku üliriiki
1. Lääne-Euroopas hakkas kujunema romaani stiil pärast karolingide kunsti, 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni (13. sajandil). 2. Romaani stiili põhilised tunnused: (kuningate ja kindluste periood) ümarkaar on üks romaani stiili kõige tähtsamaid tunnuseid,massiivsus, sest kirikud pidid olema ka kindluse eest, reljeefide kindlavormilisus, romaani kirikuid kaunistas sageli ornamentika, kirikutüüpidest olid levinud basiilikad ja kodakirikud. 3. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. 4
Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vastu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetudarianismile. Pärast Chlodovechi surma (511) jagati tema riik mitu korda mitme valiseja vahel, nii et tema Merovingide dünastia pidi lõpuks loovutama tegeliku võimu majordoomustele, kelle amet oli päritav. Viimastest sai lõpuks Karolingide dünastia. Aastal 751 kuulutas Karl Martelli poeg Pippin III (Pippin Lühike) end ka vormiliselt kuningaks. Karolingide võimu kulminatsioon oli Pippini poja Karl Suure valitsemisaeg. Aastal 771 taasühendas ta frankide alad, 774 vallutas Lombardia kuningriigi Põhja- Itaalias, 788 liidendas oma riigiga Baieri, 796 lõi Doonau
1) Purustas araablased Portiers' lahingus 732.aastal, millega pandi piir araablaste edasitungile Euroopasse. 2) Rajas raskerelvastatud ratsaväe, selleks jagas oma sõjameestele maatükke, millelt saadava sissetuleku eest pidid nad hankima endale hobuse ja sõjavarustuse. Seega oli Karl Martell läänisüsteemile aluse panija. 6. Karolingide võimuletulek Pippin Lühike. Karl Martelli pojal Pippin Lühikesel õnnestus saada kuningaks. Ta sõlmis paavstiga kokkuleppe, mille alusel paavst pidi kuulutuma ta kuningaks, kui Pippin likvideerib langobardid. 751.aastal sai Pippin kuningaks ja ta siirdus sõjakäigule langobardide vastu. Pippin vallutas Rooma ja Ravenna ning kinkis need paavstile. Sellega pangi 756.aastal alus paavstiriigile. 7. Karl Suur. Kuulsaim frankide kuningas oli (Pippin Lühikese poeg) Karl Suur, kuna:
Võimsaim ja püsivam oli Frangi riik, mis kujunes välja 5 -6 saj. Ulatus Pürenee mägedest Reini jõeni. Merovindide 481-751dünastia ajal hakkasid arenema feodaalsuhted. 7 saj sisetülide tõttu kaotab Frangi riik suure osa oma territooriumist. Kõrgel järjel tarbenõud jne. Neid kaunistati stiliseeritud ornamentidega. levinud. loomamotiivid . Merovingid unustasid kivist ehitamise. Karolingide aegne kunst 8-10 sajand. Frangi riigi ühtsuse ja võimsuse taastas karolingide dünastia. Frangi riik: prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne- Saksamaa, Põhja. ja Kesk Itaalia, Kirde Hispaania. Aastal 800 sai Karl Suur ka Rooma keisriks. Tõus kunstis algaski Karl Suure valitsemiseajaga. Olles ise kirjaoskamatu moodustas ta õukonnas nn akadeemia. Seal tegeleti ladinakeelse luuleloominguga, antiikaja käsikirjade kogumisega, rahvaluule kogumisega, . muusika tähendas sellel ajal peamiselt laulu., kuid tunti harfi ja orelit
arengut käsitleda kui teekonda ühe Rooma provintsis ajaloo lõpust Prantsusmaa ajaloo algusesse. Frangi riigil võime eristada nelja perioodi I. Iseseisesva keltide Gallia aeg, mis kestis 1. Sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus II. Gallia Rooma provintsina ehk 1 saj II poolest eKr 3. Sajandini pKr kestnud Rooma- Gallia aeg, mille lõpetas frankide vallutus. III. Merovingide Gallia aeg 5-8 saj IV. Karolingide aeg 8-10 saj Keldi-Gallia aja lõpuks oli Gallia killustatud umbes kaheksakümneks alaks ehk civitas'eks, nagu roomlased neid tähistasid. Piirkonda asustas neli hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid on hakatud nimetama gallialasteks. Ühtset riiki neil ei tekkinud. Caesari vallutus viis Gallia keldi tsivilisatsioonist ladina tsivilisatsiooni toimealasse. 3 saj ilmusid frangid. Esimest korda märgitakse seda germaani hõimu rooma allikates 238.aastal
taas ühtseks. Merovingid kaotavad oma tähtsuse. 715.a. Austraasia majordoomus Karl Martell haarab võimu terves Frangi riigis, eirab Merovinge. Seab sisse talupoegade olukorra parandamiseks feodaalse maavalduse tingliku vormi-benefiitsi. Frankide põhitegevusalaks oli põllumajandus, kasvatati rukist, nisu, kaera ja otra, kui ka lina, juurvilja, puuvilja ja viinamarja. Loomadest kasutati härgasid, hobuseid, ja eesleid. [Tippige tekst] Tegeleti veel küttimise ja kalastamisega. 751-911 Karolingide dünastia 751.a. Karl Martell poeg Pippin III Lühike kukutab võimult viimase Merovingi Chlideric IIInda. 768.a. saab võimule Pippini Lühikese poeg Karl I Suur. Ta oli tugeva kehaehitusega suurt kasvu mees. Teda huvitas teadus, ta tundis ladina-ja kreeka keelt, kuid ta ei osanud kirjutada. Kaitses feodaalide huve, oli julm ja halastamatu pärisorjastavate rahvamasside ning vallutatud riikide elanike vastu. Pani talupoegadele kirikükümnisedi, kõrged riigimaksud ja kohtutrahvid
Esikohale tõuseb inimene, indiviidina. R-i inimest iseloomustab kirglik teadmiste janu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutistele ja maadeavastamistele. Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, toetudes elurõõmsale antiikkultuurile, hakati uurima antiikaja arhitektuuri, kunsti ja kirjandust. Renessanss- Taassünd. Trükipressi leiutamine andis graafika- ja trükikunsti. Kirja puhul valiti suured Vana- Rooma kapitaalkirjast ja väikesed tähed karolingide kirjast. Minuskel/väike, Maiuske/Suur. Tänapäeval nim seda kirja antiikvaks, vihje ANTIIKAJALE. Arhitektuur .. mingit murrangut Itaalias ei toimunud, kuna seal ei olnud ka gooti stiili. Hakatakse kasut silinder võlvi ja ümarkaart. Kõige vanem ja levinum= palazzo vararenessansist. Range, kindluse taoline elamu ülikutele, pidi kaitset pakkuma ülestõusude puhul. 3- kordne, I korrus ehitatud tahumata esiküljega kividest, sellist ehitusviisi nimetatakse rustikaks.
kui orje Karl Martelli tähtsus ajaloos: * Ta saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse * Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast) Talupoegade ja aadlike vaheliste suhete erinevus vasalli ja aadliku vahelistest:
pühadesse paikadesse (nt Püha Peetruse haud), tänu sellele elavnes kirikute ehitamine. Kloostrid tugevnesid. 10.-12. saj kestis Lääne-Euroopas Romaani stiil. Nimi on tulnud esiteks ladina keelest romaani keeli rääkivate rahvaste järgi ning teiseks kuna osad ehituvõtted pärinesid (silindervõlv, ümarkaar) Rooma ehitustehnika valdkonnast.Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist, nagu juba varem olid tundnud roomlasedki, ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata
Itaalia päritolu pühak, lääne kloostrisüsteemi rajaja JUSTINIANUS Bütsantsi keiser; lasi kirja panna Rooma õiguse ERIK PUNANE rajas 10. sajandi islandlaste koloonia Gröönimaale LEIF ERIKSSON Islandi-Gröönimaa maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena P- Ameerikasse JAROSLAV TARK Vana-Vene riigi valitseha selle hiilgeajal; lasi koostada vene õiguse Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi VERDUNI LEPING : Karl Suure riik jagati kolmeks 843: Karl Paljaspea Lääne Frangi riik Ludwig Sakslane Ida Frangi riik Lothar Kesk riik, keisritiitel 2 PEAMIST PÕLLUMAJANDUSSÜSTEEMI: Rendihärrus maa mitemkordses valduses, talupoeg maa rentnik, pisi maksma makse, võis maa
Tulekahju seletatigi sellega, et Maarja soovib endale uhkemat koda (Tiina Meeri jutustab vahel ühe ilusa legendi).Pikihoone on 3-lööviline, 130 meetrit pikk, koor on 5-lööviline, hoone valmis 1260 (tulekahjujärgne taastamine). Põhjapoolse torni tipp on 16.saj. algusest (valmis 1507) ja on hilisgootilik. Väga suurejoonelised on transepti fassaadid. Kuulsad on värvilised vitraazaknad. Oli kunagi iidne keltide pühapaik. Reims: juba karolingide ajastul siin kirik. 1210 hävis tulekahjus, taastati 1212 aastast alates suure gooti kirikuna. Pikihoone ehitus kestis 13.saj.lõpuni, fassaadi ülaosa omandas oma praeguse kuju 14.saj.alguses. Tornikiivreid pole--ei jõutud. Ehitust alustas ja koori ehitas valmis meister Jean d' Orbais (ta ise suri 1231 ja jätkasid teised). Kirik sai I maailmasõjas tugevasti kannatada ja on hiljem taastatud. See on Prantsuse kuningate kroonimiskirik, ka Jeanne d' Arci sündmused on siin aset leidnud
- Kosmas Indiassesõitja (6. saj) arvab, et Maa on lame nelinurk, umber ookean, peal taevavõlv Kordamiseks · Keskaja algus, lopp · Frangi riik (tekkimine, Clodovech, majordoomused, Karl suur, Frangi riigi lagunemine) · Naturaalmajandus · Feodaalkorra kujunemine ja olemus · Parisorjuse kujunemine · Kiriku korraldus varakeskajal · Kloostrid, benediktuse reeglid · Misjon Iirimaal · Beda Venerabilis, Dionysius Exiguus · Karolingide renessanss Mis on Bütsants? Miks jäi ta erinevalt Lääne-Rooma riigist keskajal püsima? Millega on ajalukku läinud Bütsantsi keiser Justinianus? Kuidas oli korraldatud Bütsantsi valitsemine? Iseloomusta Bütsantsi kultuurielu! Kuidas ja millal tekkis Vana-Vene riik? Kuidas ja millal toimus Venemaa ristiusustamine? Kes oli Jaroslav Tark? Mida on ta oma maa heaks teinud?
ja haridusel on klassiühis- konnas klassiiseloom. Kirja- oskus oli võimuloleva klassi privileeg ning seda kasutati ühe valitsemisvahendina. Kirjaoskuse areng Euroopas Kirjaoskuse omamise võimu kasutas keskaegses Euroopas ära ka kirik. Vaimulikud mungad, piiskopid valdasid kirjakunsti ning mängisid keskset rolli varase keskaja vaimulikus ning poliitilises elus. Kirjaoskuse areng Euroopas Kaheksandast sajandist kuni üheksanda sajandini kestis Karolingide renessanssi periood. Tegemist oli kultuurilise edasiminekuga. Muuhulgas kasvas kirjutamisoskus, arenes kunst, arhitektuur. Kirjaoskuse areng Euroopas 11. sajandil kasvas kaubandus ning Euroopa riigid said jõukamaks. Asutati esimesed keskaegsed ülikoolid. Kirjaoskuse levik. Kirjaoskuse areng Euroopas 12. ja 13. sajandi Inglismaa seaduste kohta on teada, et kui kuriteos süüdistatav suutis lugeda konkreetse
(vasalliteet), rõhutades just suhteid isikute vahel. Laiemas mõistes tähistab feodalism üldse keskaegset feodaalühiskonda, mida iseloomustavad vasallisuhted, mõismajandus ja pärisorjus, seisuslik hierarhia ja katoliku kirik. Kui aga feodalismist räägitakse 18. ja 19. sajandi tingimustes, siis peetakse silmas üldse agraarseisuslikku ühiskonda. Feodalism klassikalises mõistes kujunes välja Merovngide ja Karolingide ajal Frangi riigis. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: - vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon - vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Vasalliteet Vasalliteedile ehk lääni- ehk feodaalsuhete tekkele pani aluse Karl Martelli sõjaväereform: et luua ratsavägi, anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütlite kiht. Lõplikult kujunes läänikord välja Karl Suure valitsemise ajal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
