Üldse ei ole renessanss kõikjal samal ajal olnud. Danté't võib pidada ka juba renessanssi kirjanikuks, kuid tegelikult on ta ülemineku-ajastu kirjanik, Itaalias lõppes renessanss samuti varem kui mujal. Inglismaal, kuninganna Elisabethi valitsusajal levis renessanss alles 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses. Saksamaa ja Itaalia renessanss on väga erinevad – Itaalias oli see lopsakas, ülevoolavalt dekadentlik, Saksamaal ja Madalmaades range, minimalistlik. Mainitakse Karolingide renessanssi 9. sajandil, räägitakse 12. sajandi renessanssist Prantsusmaal. Renessanss võttis üle mingid aspektid, tõi teatud asjad perifeeriast tähelepanu keskpunkti. Sel ajal said ilmselt alguse ka Veneetsia karnevalid. Renessanss – taassünd. Ühiskonda reguleeriv seadustik, kiriku-õigus – ühiskond võtab ettekujutuses jumalikud normid, see on iseloomulik keskajale. Rooma tsiviilõiguse abil toimus rehumaniseerumine tavaõiguse??????????
Keelte püsimine idas ja läänes Vrd: Rooma impeeriumi kõrghetkel kakskeelne, kreeka keele eriline roll KOLMAS LOENG Vincenzo Camuccini ,,Caesari surm" (1798) Antiikaja pärand eri et tu, kultuuriperioodidel: keskaeg, Brute! renessanss, barokk , ! Karl Suur e Carolus Magnus (srn 814) Varakeskaeg Lääne-Euroopas Karolingide renessanss Killustatus: 1) ida ja lääne Karl Suure poliitiline eesmärk: religioosne ja Rooma riigi keeleline eraldatus, 2) lääne uuendamine/taastamine (lad endasisene renovatio Romani eraldatus, kaubandussuhete imperii) vähenemine Taustaks: antiikkultuur JA kristlus Ruraliseerumine (,,maastumine"), Alkuin (u 730804): kirjakool
· 14. sajand ja 15. sajand, kui tekkis renessanssi ajastu. · Aasta 1517, kui toimus reformatsioon. KESKAJA PIIRID 1. Varakeskaeg · 1. periood: 5.saj kuni 9.saj algus. Üleskasvamis- ja muutusteajastu algus. Tekib uus elukorraldus- feodaalkord. Frangi riigi tekkimine. · 2. periood: 9.saj algus kuni 11.saj algus. Lääne-Rooma saab üle demograafilisest kriisist. Karolingide impeerium langeb. Katoliikluse ja roomakatoliku kiriku esiletõus. Kujunevad välja katoliikluse egiidi all romaani ja germaani kultuur. 2. Vahekeskaeg · 11.saj algusest 14.saj teise pooleni. Õitsenguperiood võrreldes varasema ja hilisema epohhiga. Tõuseb esile 13.saj- kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp tähistab uut kriisi ja üleminekuajastu algust. 3. Hiliskeskaeg
Usume keskaega Mõisted Paavst Roomakatoliku kiriku pea Apostel Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja p...
Feodaaltsivilisatsioon- Euroopa ühiskond keskajal Emma-Belinda Müürsepp 10a Feodaalsüsteem kujunes lõplikult välja umbes aastal 1000, Karolingide impeeriumi aladel. Feodaalse killustuse ajal oli kuningavõim äärmiselt nõrk. Feodaalsuhete kujunemisele aitas kaasa Karl Martelli teostatud sõjaväereform varakeskajal, mis lõi rüütlite ratsaväe. Lisaks aitas feodaalsuhete kujunemisele kaasa rahvasterändamine. Feodaalühiskonna tunnusteks olid katoliiklus ja feodalism. Keskajal puudusid administratiivne ja keskvõim. Valitsemine sai rajaneda vaid isiklikel suhetel
Karli kahel korral ära unustatud esialgne haud jälle unustusse. Hiljem leiti palju andmeid ja kõik klappis. Haud asus toomkiriku alumise korruse kuningliku trooni lähedal ja oli mõõtmetelt piisavalt suur, et mahutada Proserpina-sarkofaagi. Arvestades selle lihtsakoelisust, võis hauarajatis valmis saada mõne tunniga. Pippin Keskmine, tema poeg Karl Martell, viimase poeg Pippin Noorem ja omakorda tema poeg Karl Suur ehitasid Karolingide riigi üles poliitilise osavuse, võimalikkuse piire täpselt hindava pilgu ja karismaatilise jõuga. Kõiki neid ühendas järjepidevus, igaüks jätkas eelmise tööd. Karl, kes oli oma riigi kindlustamiseks pidanud ränki lahinguid. Alati enne sõda proovis ta läbirääkimisi pidada, aga kui see ei õnnestunud siis oli põhjust sõda alustada. Enamjaolt ta võitis. Karli ema tahtis, et ta poeg abielluks Langobardide kuninga Desideriuse tütre Desiderataga. Frangi
raamatute ümberkirjutamisega. Need kirjutati pärgamendile Romaani stiil eriliselt töödeldud loomanahale. Ühe raamatu peale võis Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kuluda isegi terve kirjutaja eluaeg. Selliseid raamatuid - kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. manuskripte peeti suureks varanduseks, neid hoiti hoolega Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. kloostrite varakambrites ning tänu sellele on neid meie ajani sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt küllalt palju säilinud. Raamatute pilte nimetatakse neis avaldub romaani stiil arhitektuuris. kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. miniatuurideks
Püha Hieronymos eraldas 4 suurt perioodi: Babüloonia, Pärsia, Kreeka, Rooma. 6. sajandil loodi ajaarvamine Kristuse sünni järgi (abt Dionysius Exigus arvutas selle aja) Sellegipooles olid ajaarvamisel üldiselt kasutusel keisrite valitsemisaastad, kuupäevi märgiti näiteks nii mitu päeva pärast madisepäeva jne, kaasa arvatud kasutasid seda süsteemi paavstid. Uus ajaarvamine hakkas üldkasutust leidma 11-14,sajandil, selle levikule pani aluse Alcuin (inglise õpetlane u 9. Sajand, karolingide renessansi tegelane), kelle soovitusel võttis selle kasutusele Karl Suur (8-9 sajand). . Kuni hiliskeskajani puudus ühtne ajaarvamine, mis oleks haaranud kogu Euroopat. RAHVASTIK Rahvastikuajaloo uurimise võimalused on napid, sest konkreetset materjali napid. Kirjalikud allikad on lokaalsed (näiteks maksuloendused), linnad on paremini dokumenteeritud. Võib
Kreeka, Etruski, Rooma ja Bütsantsi kunst + Varakristlik ja Varakeskaja kunst Kreeka periodiseerimine:*protogeomeetriline(keraamika)*geomeetriline(esimesed kujutised tolleaegsest elust)*arhailine*klassikaline*hellenistlik.ARHITEKTUUR:tähtsaim oli templiehitus, kus arenesid välja kõik arhitektuuri kunstivormid. Templi põhiplaan oli ristküliku kujuline, ehitusmaterjaliks oli puu, savi, kivi. Kolm põhiosa:krepidoma, mille ülemine aste oli stülobaat, millel seisavad sambad, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli otsade sammaste kahekordne arv + 1. Sammas koosnes kolmest osast:baas, tüvi ja kapiteel. Vahel olid tüvel kannelüürid. Templil oli madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel olid viiluväljad, mis olid kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva asetsest veesülititega avad vihmavee eemalejuhtimiseks. Dooria-lihtsus rangus tugevus. Madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskena kuid kindlana. Sammastel puud...
Vanimad arheoloogilised leiud selles piirkonnas on vähemalt 100 000 aastat vana kui mitte isegi 300 000 aastat vanad. 3000-1800 aastat eKr , Neoliitikumi perioodil, asustasid keldi ja germaani rahvad suuri alasid Reini jõe ääres. 1.sajandil eKr moodustas Rheinland Gallia provintsi kirdepiirkonna. Linnad Mogontiacum (Mainz) ja Augusta Treverorum (Trier) asutati Rooma perioodil. 5.-9. sajandini kuulus alguses merovingide Frangi kuningriiki,hiljem karolingide Frangi kuningriiki. 843.aastal jaotati kuningriik pooleks ja Rheinland jäi Ida-Frangi ja Saksa kuningriigi piirialaks. Selle aja jooksul oli piirkond jagunenud mitmeteks väikesteks sõltumatuteks maadeks. Kõige võimsam neist oli Pfalz, mida valitses alates 13.sajandist Wittelsbahi dünastia. 16. ja 17.sajandil nägi reformatsiooni ajal veel territoriaalset jaotust, kalvinismi, katoliikluse ja protestantismi omavaheliste konflikitide tõttu, mis omakorda põhjustas Kolmekümneaastase sõja
Üksikud kitsad sambad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju keerukaid, veidraid arhitektuuridetaile. Palju kasutati mosaiiki (värvilistest klaasi- või kivitükkidest pildid) põrandate, seinte, sammaste jne. katmisel. IV Antiikkunsti mõjud Rooma riigi langusega antiikkunst veel kohe ei kao. Ühtteist võttis antiikkunstist üle ja arendas edasi varakristlik kunst ning Bütsantsi kunst. 8.-10. sajandil oli Lääne-Euroopas nn Karolingide renessanss, mil antiikajast võeti eeskuju. Ka romaani stiilis (10.-12. sajand) on teatud antiigi mõjud. Suureks eeskujuks oli antiikkunst renessansiajal (15.-16. sajand) ja klassitsismis (18.-19. sajandi vahetus). Klassitsismi üks haru, ampiir (eriti Prantsusmaal ja Venemaal) lausa jäljendas Vana-Rooma kunsti (Napoleoni lemmikaeg!).
Mai 2011 Sisukord · Sisukord · Miks valisin selle teema? · Kust on saanud alguse Islami kunst? · Islami ehituskunst · Islami keraamika · Islami ornament · Kasutatud materjal Miks valisin selle teema? Nii, nagu igakord juba tavaks on saanud, trükkisin ka seekord kõik teemad rõõmsalt Google otsingusse ja vaatasin, mille kohta kui palju infot on. Pärast seda ,,rituaali" vajusid Merovingide ja Karolingide kunst kohe valikust välja. Sisetunne ütles, et ilmselt meeldib teisele teema ,,Sküüdid, keldid, viikingid" ning kuna ma polnud kindel, et see teema juba paari inimese poolt võetud ei ole, lükkasin ka selle kõrvale. Kaks esimest teemast Vanavene kunst ja arhidektuur ning Islami kunst meelidisd mõlemad nii teema kui ka materjali rohkuse poolest. Niisiis valisin Islami kunsti lihtsalt ehku peale välja minnes, et kui ei sobi, saan poole referaadi pealt ju teemat muuta.
Karl Martell (8. sajand) oli üks võimsamaid majordoomuseid Frangi riigis. Ta juhtis Poters'i lahingut (732. a) ja tegi lõpu araablaste sissetungile Hispaaniasse. Lisaks pani ta aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke.Karl Martelli poeg Pippin lühike sai 751. aastal kuningatiitli, kuna ta läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma. Tänu tema vallutustele tekkis kirikuriik. Pani aluse Karolingide dünastiale.Frangi riigi hiilgeaeg saabus Karl Suure valitsemisajal. Ta laiendas riiki ja sooritas 50 edukat sõjareke. Alistas Pürenee ps. põhjaosa, araablased edelas, kirdes saksid, kagus avaarid, lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks.Frangi riik jagati Verdun'i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks:Idast kujunes välja Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes. 3
Üksikud kitsad sambad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju keerukaid, veidraid arhitektuuridetaile. Palju kasutati mosaiiki (värvilistest klaasi- või kivitükkidest pildid) põrandate, seinte, sammaste jne. katmisel. IV Antiikkunsti mõjud Rooma riigi langusega antiikkunst veel kohe ei kao. Ühtteist võttis antiikkunstist üle ja arendas edasi varakristlik kunst ning Bütsantsi kunst. 8.-10. sajandil oli Lääne-Euroopas nn Karolingide renessanss, mil antiikajast võeti eeskuju. Ka romaani stiilis (10.-12. sajand) on teatud antiigi mõjud. Suureks eeskujuks oli antiikkunst renessansiajal (15.-16. sajand) ja klassitsismis (18.-19. sajandi vahetus). Klassitsismi üks haru, ampiir (eriti Prantsusmaal ja Venemaal) lausa jäljendas Vana-Rooma kunsti (Napoleoni lemmikaeg!).
Karl Suur (Pippin Lühikese poeg). Ta krooniti aastal 800 Lääne-Rooma keisriks. Paavsti nimi oli Leo III. Tema vallutusrekted olid väga võimekad. Aastal 843 sõlmisid Karl Suure pojapojad Verduni kokkulepe ja Frangi riik lagunes kolmeks osaks. Lõuna-Frangi riik lagunes ja tekkisid pisikesed hertsogiriigid. Aastal 924 lõppes keisriajastu Lääne-Euroopas. 3.1.2 Püha Saksa Rooma keisririik Aastal 911 oli võimul viimane Karolingide soost valitseja. 924ndal aastal kadus keisririik Lõuna-Frangi riigist. 10. sajandil hakkas esile kerkima Saksi dünastia. Otto I krooniti aastal 936 Saksa kuningaks. 962 a. krooniti ta Püha Saksa Rooma keisririigi keisriks. Püha Saksa Rooma keisririik kestis kuni aastani 1806. Milest olid 11.-13. sajandil Paavsti ja keisrivõimu omavahelised vastuolud tingitud ja kuidas need lõppesid?
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KESKAJA HARIDUS Referaat Hanna-Roosi Karro Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................3 1. KESAJA LAPS.......................................................................................4 2. KESKAJA KOOLID.................................................................................5 3. VAIMULIKE K...
ümbritsevatest kongidest, kloostriülema majast, koolist, võõrastemajast, haiglast ning mitmeotstarbelistest majandusruumidest. Tähtsamad kloostrihooned paiknesid neljatiivalise sulushoonestuse ehk klausuurina ümber siseõue, mida ümbritses ristikäik (kaetud sammaskäik, mis ühendas erinevaid kloostrihooneid ja kirikut). Hoonestu lõuna- või põhjatiival oli kirik, selle vastas söögisaal ehk refektoorium. Lossiehitist nimetati karolingide ajal pfalz´iks. Losside ehitamisel tugineti vanade germaan- laste ja keltide või siis rooma impeeriumist pärit ehitustraditsioonidele Joonis 9. Theoderichi mausoleum 10 ROMAANI Ehitustegevuse peamisteks keskusteks olid kloostrid, mis koosnesid kindlakskujunenud hoonete kompleksist. Kloostri keskseks hooneks oli kirik, misehitati kas basilikaalse-, saal-, koda- või kuppelkirikuna. Kiriku pikihoone jaotati sammaste või piilaritega löövideks
see kaasa Euroopasse kiire hindade tõusu, vähendas Vahemeremaade kaubalinnade tähtsust ning samuti tõi see kaasa majandusliku ebavõrdsuse hüppelise kasvu. Kindlasti on olnud üheks oluliseks etapiks keskajal inimkonna arengule feodaal suhete kujunemine. Seda just seepärast, et feodaalsuhted olidki keskaja riigi ja majanduskorralduse põhialuseks. Feodaalsuhted kujunesid välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning kandusid sealt mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn. vasalliteedisidemetel. Feodaalsuhete kujunemise põhjusteks võib arvata uut laadi sõjavärorganisatsiooni tekkimist ning vajadust luua stabiiline võimusüsteem. Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht, nendeks olid hertsogid, parunid, krahvid ning markiid. Neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida nad läänistasid edasi väiksematele vasallidele
ARHITEKTUUR: 10-12 saj arhitektuuris palju ühiseid jooni. Kujuneb stiilinimetus- romaanistiil Sakraalarhitektuur: (kirikud, kloostrid) 11 saj suureneb järsult kiviehitiste püstitamine. Seotud rännakutega pühadesse paikadesse (Peetruse haud Roomas, Santiago de Compostella Hispaanias) Rännakute tee äärtele ehitati kirikuid ja kloostreid 2 saj jooksul ehitati Euroopas üle 100 kiriku 1. Peamine kirikutüüp basiilika- eeskujuks karolingide aja basiilika, mõjutused Rooma, Bütsantsi ja Islami arhitektuurist · Kogududele pikihoone 3 löövi · Põikihoone 2 löövi · Enne apsiidi kooriruum · Kooriruumi all krüpt- hauad · Apsiid, kooriümbriskäik · Kabelite pärg · Peaportaal e peanks · 2 kellatorni · Võlvikud e travee- kaeti ristvõlviga · Nelitistorn
perioodil 19. sajandil. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad uksed ja aknad ning tornid. Just sakraalarhitektuur oli see, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Tolleaegsed projekteerijad pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti
vaagnad). Neid valmistati tihti väärismetallist. Merovingide ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on siiski käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Peaaegu ainuke kirjasõna kasutaja oli kirik. Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas. Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi külakirikuid ja loodusesse paigutatud kiviriste. § 27. Karolingide kunst. 751.aastal sai Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuid neist pole meieni midagi säilinud. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. Karolingide kujutavas kunstis märkame samuti antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis, mis jäi ka nüüd juhtivaks, tugevnesid loodusläheduse taotlused. § 28
Suurimad ikooni- ja seinamaalijad olid Bütsantsist tulnud Theophanes Kreeklane (Feofan Grek, u. 1340- 1410) ning tema õpilane Andrei Rubljov (u. 1370-1430). Theophanese laad on jõulisem, tumedate selgete piirjoontega, Andrei Rubljov esindas aga peenemat ja lüürilisemat suunda. Tema värvikooskõlad on kaunid ja õrnad, tegelased maalidel inimlikult väljendusrikkad. · Varase keskaja kunst. Merovingide kunst (5.-7. sajand) Karolingide kunst (8.-9. sajand) Merovingide kunst- 5. - 7. Sajand Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust. Rikkalikult kaunistati isegi igapäevaseid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneb lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu
Perioodi lõpetas frankide vallutus. · Merovingide Gallia 5-8 saj oli aeg. Frangi riigi rajaja Chlodovech päritava võimuga kuningas Merowingide dünastiast. Al 7 saj olid nn laisad kuningad -nõrgad valitsejad. Esile tõusid majordoomused - kuningakoja ülemad. Sellel ajal kogu gallia vallutati. Ristiusk võeti vastu. Koostati saaliõigus. Riik jagati kolme Chlodovechi pojavahel ja tekkis võimuvõitlus. Majardoomuse Heristali Pippini esiletõus. · Karolingide Gallia Heristali Pippini järglane Karl Martell võttis tiitliks Frangi hertsog. Dünastiate vahetus ja Martelli järglane Pippin Lühike laskis end kuningaks valida. Oli Karl Suure keisririik. 843 a Verduni kokkulepe - Frangi riig ijagunemine 3 riigiks (ida-, lääne- ja Lõuna Frangi riigiks. Sellel ajal võideti islamiusulised Politiers lahingus 732 a. Kirikuriigi tekkimine - 756 võttis Pippin langobardide ja andis osa maid paavstile. Paavst seadustas karolingide dünastia
tulnud ristiusu misjonärid said hea vastuvõtu.Iirlased muutusid kristlasteks, kuid arendasid oma usuelu iseseisvalt, üsna lahus Rooma paavstidest.Nad kasutasid keldi ja germaabi rahvakunsti kogemust. 27. Milliseid eesmärke ja eeskujusid järgis Karl Suur kultuuris? Noor feodaalriik püüdis Roomast eeskujusid leida.Ta oskas kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis umber kirjutada antiikajast pärit käsikirju jne. 28. Nimeta kuulsaim Karolingide ehitis. Milline on selle põhiplaan? Kust võidi võtta eeskuju? Lossikabel-see on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik.Eeskujuks võeti Ravennas asuv bütsantsi arhitektide ehitatud San Vitale kirik. 29. Kust võttis eeskujud tolleaegne miniatuurmaal? Kuidas kujutati nendel elusolendeid? Oma osa andsid arvatavasti Bütsantsist pärit meistrid. Püüti modelleerida kehasid valguse ja varjuga.Figuure ümbritseb roomapärane raamistik
ühtsele Vana-Vene riigile. 988.a. vürst Vladimir lasi ennast ristida ning ka ülikud, peale seda ka lihtrahvas. Seda loetakse vene ristiusustamise aastaks. Frangi riigi areng: Esimene suurem riiklik moodustis, mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis, oli Frangi riik. Iseseisev keltide Gallia aeg, mis kestis 1. Sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus; Rooma-Gallia aeg; merovingide 5-8 saj ja karolingide ajal 8-10 saj. Gallialased: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal. Kuningas Chlodovech võttis selle vastu katoliikluse vormis. Frangi riigi neli erinevat piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. 7. Sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Nad kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavaid isikuid , hiljem
Merovech- Pani 5. saj alguse kuningate dünastiale. Chlodovech- Peetakse suurriigi tegelikuks rajajaks. 8. Karl Martell. Tuli võimule pärast Pippini surma ning kodusõda Pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse Rajas raskerelvastatud sõjaväe Selleks jagas oma sõjameestele maatükke Oli läänisüsteemile alusepanija 9. Karolingide võimuletulek – Pippin Lühike. (Karl Martelli poeg) sai võimule nii, et tema valitsusajal (741-768) tugevnesid Frangi valitsejate suhted paavstidega. Konfliktides langobardidega olid paavstid seni otsinud abi Bütsantsi keisrilt, kuid VIII saj. tõid vaidlused usuküsimustes esile paavsti ja keisri suhte halvenemise, paavst pöördus kriitilises olukorras frankide valitseja poole. Kuningaks saamiseks oli aga vaja paavsti toetust. Nii sõlmiti
Tiitliga ei kaasnenud tegelikku võimuulatust teiste kuningate üle. Esialgu pärandus tiitel Frangi riigi valitsejate seas. Pärast Lothar I surma 855 sai keisriks see, kes konrollis Itaaliat või vähemalt Rooma linna ning sundis paavsti end keisriks kroonima. 962. aastal, kui Saksamaa kuningas Otto I krooniti keisriks, ühendati keisri tiitel Saksamaa kuningriigiga tekkis Saksa-Rooma keisririik. Karolingide renessanss Karolingide õukond hakkas taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit, kogudes enda ümber teadlasi, kunstnikke, kirjamehi. Rajati ilmalikke õppeasutusi, kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises, kasutusele tulid uued põllutööriistad. Karl Suure rahareformi tagajärjel hakati taastootma kohalikke münte. Kultuuri eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Lisaks võeti kasutusele
õigsus oli seal. Olles hõivatud askeldustega praegu, ei soovitud jääda kadunuks igaviku jaoks. Asjad on olemuse märgiks. Jõupingutused tunnetada jumalat. Komme viidata autoriteetidele, pühakirjadele, kirikuisade tekstidele. Maine elu ja vaesus ei ole põlastusväärsed -trändmunkade sõnum. Katedraalid Euroopa ühe vanema kateraali ehitamist alustati Karl Suure impeeriumi ajal Aachenis. Vanem osa katedraalist pärit karolingide ajast, põhiosa 14.-15. sajand. Kabel -algul osa keirilossist. Pidi looma tunde võimust. Jääb hilisema, gooti katedraali varju. Romaani stiil.- jääb kabelite ja katedraali vahele. Ülekaalus basiilika (ladina risti kujulise põhiplaaniga hoone). Romaani katedraalid on suurejoonelised ja massiivsed. Maa kohal kõrguva jumalariigi silmaga nähavad kehastused. Gooti stiil- kontraforsid (võimsad tugikapillaarid) eraldusid kiriku seinast. Vitrazid,
Nii tekkiski Paavstiriik ehk Kirikuriik. Tänutäheks kroonib paavst ta kuningaks. Karl Suur (768-814) laiendas oma valdusi kirdes Saksimaa, kagus Itaalia ja edelas Püreneede suunal. Paavst Leo III vajas siseopositsioonist ahistatuna toetust Karl Suurelt ning tänutäheks kroonis ta 800. aastal Roomas keisriks. Karl Suure vallutuste tulemusel tekkis impeerium, mis hõlmas 1 200 00 km2, kus elas 15-18 miljonit inimest. Impeeriumil puudus seesmine ühtsus ja isegi pealinn. Naturaalmajandus. Karolingide renessanss. Karl Suur ja tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke, luuletajaid. Kultuurilist õitsengut toetasid ka kloostrid. Peale Karl Suure surma läks jagamisele tema järglaste vahel: 843. a Verduni kokkulepe, mis jagas riigi kolmeks- Ida-, Lõuna- ja Lääne-Frangi riigiks. 5. Feodalism. Feodalism kitsamas ja klassikalises mõistes tähistab see feodaali-vasalli suhteid (vasalliteet), rõhutades suhet isikute vahel
AJALUGU KESKAEG KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED 1.Dateeri keskaeg Dateeri keskaeg 5-15 sajand Miks just seda sündmust seostatakse keskaja lõppemisega, milles seisnes sündmuse pöördeline tähtsus? Ameerika avastamine ja reformatsioon, milles muudeti maailma pilti tehes uue välimuse ja elu. 2.Islam- millal tekkis, kus, kellega seostatakse usundi teket, mida tähendab mõistena. Islam- 7 sajand, Mekas, Muhamed ehk jumala tahetele allumine. 3.Islami 5 tugisammast Usutunnistamine Paastud Palverännakud Palvetamine Almuste jagamine Kuidas nimetatakse püha raamatut ja palvepaika? Püharaamat ehk Koraan, palvepaik ehk Meka 4.Muhamedi seos Meka ja Mediinaga. Muhamed elas Mekas ja oli sealt pärit, kuid teda visati linnast välja kuna ta polnud sealset usku. Seega Mekasse jõudes hakkas ta uut usku levitama ja inimesi kaasa meelitama ning hiljem sai Mekas samuti au. 5.Mille poolest erineb islami kunst kristlikust kunstist? Islamis ei tohi ega ei kujutata...
näol kindlat keskust, vaid oleks kohandatud kohalike inimeste või kloostrivendade vajadustele. Varased anglosaksi piiskopkonnad kippusid seega vastavalt poliitiliste olukorrale kuju muutma ja ka nende nimed viitasid pigem etnilisele rühmale või piirkonnale) linnalise keskusega territoriaalseteks diötseesideks, mille aluseks oli varakeskaegse mitteurbanistliku mudeli asemel vahepeal normiks kujunenud ladina mudel. * Ladina kristlus piirdus aastaks 900 kolme regiooniga: endine Karolingide impeeriumi piirkond, kristliku Hispaania ääreala piki Pürenee poolsaare põhjarannikut Astuuriast Pürenee mägedeni ja Briti saared. * Skandinaavia esimesed piiskopkonna rajati Taanis ning seal kujunes ühtlasi esimesena välja ka täielik kirikuorganisatsioon. * Esimene lääneslaavi rahvas, kes sai omaette piiskopkonna, olid pomoraanid, kes elasid Oderi suudme ümbruskonnas. * Ladina kristlus koosnes kõikidest nendest kirikutest, kus jumalasõna keeleks oli ladina keel
Kirjakunst ja illustratsioonid. Ainuke kirjakeele kasutaja oli kirik. Käsikirju kaunistati initsiaalide ja ornamentidega kloostrites. ( Kloostrite levik täna Iirimaale ). Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga, lisati veel ristimotiiv või mõni muu kristlik märk ingel, lõvi, härg, kotkas. Inimest kujutati kohmakalt. Tekstilehekülje esimest tähte initsiaali kujundati eriliselt ilusalt. Külakirikud ja kiviristid. 20. Karolingide kunst Karl Suur pani aluse Karolingide dünastiale. Pööratakse tähelepanu antiikkultuurile. Arhitektuur 8. saj. elavnes kivihoonete püstitamine. Lossid Karl Suurele. Aacheni losskabel kaheksatahuline tsentraalehitis, eeskujuks San Vitale kirik. Valitsevaks kirikutüübiks karolingide ajal oli BASIILIKA. Tolle aegne arhitektuur oli suhteliselt tagasi- hoidlik. Karolingidest sai alguse keskaegse ehituskunsti suur õitseng. Pärgament. Kujutav kunst antiiktraditsioonide elustumine
mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku Rooma paavstid soovisid. Ristisõjad Jeruusalemmas ja Konstantinoopolis tutvustasid Euroopat täiesti uue maailmaga. Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul täiesti uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased teiste usunditega ja nägid, et ka need teevad inimesi õnnelikeks, kuigi nad väga erinevad ristiusust. 13.Nimeta Saksa-Rooma riigi, Prantsusmaa ja Inglismaa peamisi arengujoomi kõrgkeskajal. Prantsusmaa - Karolingide järel valitses Kapetingide dünastia. Aja jooksul kuninga domeen kasvas. Feodaalse killustatuse asemel kujuned tsentraliseeritud monarhia. Inglismaa Normandia hertsog William vallutaja vallutas Inglismaa, sai kuningaks. 1215 kuningas John Maata ajal Magna Charta Libertatum e. Suur Vabaduskiri: piiras kuningavõimu, kaitses feodaale. Vastukaal kuningavõimule oli ka eri seisusi koondav parlament. Kujunes tsentraliseeritud monarhia. 14.Kus ja millal kujunesid Euroopa vanimad parlamendid?
754. ja 756. Aastal korraldas Karl Martelli poeg Pippin Lühike kaks Itaalia-sõjakäiku,mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. Nii tekkis Paavstiriik e. Kirikuriik. Tasuks abi eest seadustas paavst Pippini õiguslikuks mõttes kahtlase trooninõudluse ja sellega ühtlasi Frangi dünastia vahetuse. Nii olidki Frangi riigis võimule tulnud Karolingid. Pippin Lühikese järeltulijaks oli kuulsaim Karolingide soost valitseja Karl Suur, kelle järgi dünastia ka nime sai. Paljudele kaasaegseele oli ta raudse rusikaga valitseja,kes ei kohkunud tagasi vastuhakkavate maakondade tühjaksküüditamisest ega tuhandete sõjavangide avalikust hukkamisest. Karl Suure (768-814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse: vallutati langobardide riik Põhja-Itaalias, Saksimaa ning Baieri.Ühelt poolt oli Karl Suures ühendatud
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Keskaja kultuur ja muusika Referaat Koostaja: Aare Sepper 14KS1 Vana-Vigala 2014 Sisukord 1.Romaani ja Gooti stiil 2. Vaimuliku muusika areng 3.Missa 4.Noodikirja kujunemine 5.Ilmalik muusika 6.Pillid keskajal Romaani ja Gooti stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Sa...
Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feodaalidele maid ja tiitleid;kuningas->hertsogid&krahvid->parunid->rüütlid. 3seisust keskajal-I.vaimulikud,II.sõjamehed-rüütlid e. aadel,III.talupojad(hiljem ka linlased)VIIKINGID(normannid,varjaadid)-skandinaavia
Julius Cesar oli kroonilise nohuga ja temal vaja. Samuti oli hea Colosseumis rätiga lehvitada. Nähti sind paremini nii. Vahepeal unustati rätik kuid 16 sajandil võeti uuesti kasutusele ja kasutati higi pühkimiseks. Pruudid tegid kaasavarasse fatsoleto e siidist räti mille servas olid kaunistused. Reeglina oli selleks pits. 1 pits tuli üldse kasutusele 15 sajandi lõpus ja tehti see kuld või hõbeniidist. Sellised pitsid pole hooldatavad. 2. Ajalugu 1 suurem ja võimsam kogukond tekkis Karolingide dünastiaga 8 sajandil. Karl Suur lasi end nimelt Roomas keisriks kroonida. Riik hõlmas Sakasamaad, osa Prantsusast ja põhja Itaalia. Rõivaid tehti endiselt kodustes tingimustes. Jäigad paksud kangad mida kombineeriti nahaga siis. Rõivastus oli lai ja avar ning figuuri ei näidanud. Naistel endiselt rõivaks 2 tuunikat, millest ühel kitsad ja teisel laiav varukad. Peal aga mantel ühelt õlalt kinni.
heaolu eest väljas. Naise õlul oli suurelt osalt majapidamine ja laste kasvatamine. Haridus Keskajal said naised peamise hariduse kloostritest. Kloostrielu jagunes tööks, palveks ja lugemiseks. Mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja käsikirju, kuna parimates kloostrites oli kirjalik kultuur juba enne karolingide aega nii arenenud. Naistel oli kloostrites ,,oma tuba", mis andis neile võimaluse lugeda, kirjutada ja õppida. Kloostrites sündis lugematul hulgal pühakute elulugusid. Nunnad kirjutasid põlvest põlve tekste puhtalt ümber, võrdlesid neid algupärastega ja joonistasid ning kogusid antiikaja kirjutisi. Nunnad õppisid selgeks ladina keele, ning tänu sellele oskasid nad raamatuid kopeerida ja illustreerida. Juba 6
a ei huvtanud kedagi, et Kolumbus Ameerikasse jõudis. Puudub sündmus, mis olkeks olnud kogu keskaegse Euroopa jaoks murranguline. Dark age pole just kole ja pime, vaid lihtsalt meie jaoks tundmatu meie kompame pimeduses. Seda aitab aga uurida arheoloogia: nt ei peeta suur rahvasterännet tänu sellele enam kardinaalselt murranguliseks sündmuseks. Renessanss kasvab samuti välja enda kaasajast, mitte pelgalt antiikaja taasavastamisest. Võrdle nt. Karolingide renessanss, mis vähendab päris kõvasti suure renessanssi erakordusust. Tänapäeval räägitakse pikast keskajast pärineb Prantsusmaalt, tähendab eelindustriaalset, kiriku poolt domineeritavat ajasutst. Ancient régime kuni Prantsuse revolutsioonini. Keskaja kestvuse määramine sõltub sellest, millist elementi sellest me tähtsustame. Klassikalise määratluse järgi on keskaja sees kolm alaperioodi: Varakeskaeg kuni 11. saj Kõrgkeskaeg 11.-13
.476........; Suur kirikulõhe- ....1054.....; Bütsantsi hävitamine türklaste poolt- ..1453......; Karl Suur kroonitakse keisriks- .800..; Verduni leping- ......843 ...; 13. Selgita mõisted: Pax Romana-ehk Rooma rahu oli institutsioonide kogum, mis tagas impeeriumi stabiilsuse reguleerides keskuse ja perifeeria suhteid. Rahu aitas tagada eelkõige põhimõte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma ülemvõimu tunnistades vabadus järgida omaenda norme ja kummardada omaenda jumalaid. Karolingide renessanss-kultuuri edasiminek, eeskujuks antiikaeg, vaimuelu areng, eesmärk: teadmiste ning oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele alla ei jääks. Karl Suur, tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke, luuletajad, rajati ilmalikke õppeasutusi - Aachen, kloostrites tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. Rolandi laul-Ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778
Sajandil. Bütsantsi õpetlased hakkasid humanistidele kreeka keelt õpetama. Sellele mõjus soodsalt ka Ferrera-Firrenze kirikogu katse ristiusu kirikud taasühendada. Rooma õigustel põhinevad mitmed seadustekogud. Ajalooteadust esindasi kronograafia ehk maailmakroonikad. Geograafiateadust iseloomustas Idamaade-suundumus. Tunti kaugeid idapoolseid maid. Kyrillos ja Methodios koostasid 9.sajandil slaavi tähestiku. §5 Frangi riik Karolingide ajal Pärast Karl Martelli surma võim poja Pippin Lühikese käes (741-768). Võitis frangiriigi poolehoiu. Kunagine metropol, oli nüüd muutunud suureks külaks. Paavsti tähtsus kahanes. 754 ja 756 2 Itaalia sõjakäiku, paavstile loovutati mõned rooma lähipiirkonnas, tekkis paavsti-ehk kirikuriik. Frangiriisik tulid võimule Karolingid. Järgmine valitseja Karl Suur, tema järgi sai nime dünastia. Laiendas valduste ala kirdes
Linnad kannatasid germaanlaste rüüsteretkede ajal enim. Antiiksed linnad ja tsivilisatsioon jäid püsima Ida-Rooma riigis e Bütsantsis. Ladina keel jäi püsima kogu keskaja vältel. Ladina keelt kasutati kirikutes, kloostrites, kohtutes, diplomaatias. Ka suur osa raamatuid ja käsikirju pandi kirja ladina keeles. FRANGI RIIGI TEKE 496.a Algselt tekkis keltide Gallia (esimesena vallutas selle Caesar ja muutis selle Rooma provintsiks). Merovingide Gallia (5.-8.saj) Karolingide Gallia (8.-10.saj) Frangid elasid Reini jõe kesk- ja alamjooksul. Kui 5.saj sai frankide kuningaks Merovingide soost Chlodovech, haarati enda alla kogu Gallia. Ta võttis vastu ristiusu (katoliikluse vormis) , mis kindlustas märkimisväärselt tema võimu. Katoliikluse vastuvõtmine andis Chlodoveckile hea ettekäände alustada sõda ariaanlastest naaberhõimude vastu. Chlodovech muutis võimu päritavaks ja lasi kirja panna Saali õiguse. Frangi riigis polnud pealinna
paavst Gregorius Suure misjonärid hakkasid neid levitama. 9. sajandil lõid frangid neist põhjal isegi riiklikku korda. Benedictuse reeglitest sai norm ja alus õhtumaal, temast sai õhtumaise munkluse isa. 5. Frangi riigi tõus. Kiriku ja riigi suhted. Frangid olid samuti germaani hõim. Nende poolt asutatud riik kujunes keskaja jaoks peamise tähtsusega intstitutsiooniks. 5. kuni 8. sajandini valitses Frangi riiki Merovingide dünastia, 8. kuni 10. sajandini Karolingide dünastia. Frankide riiki peeti kõige arenenumaks varakeskaegsekd riigiks. Kuningas Chlodovech (481 511) oli pärit paganlikust Merovingide dünastiast. Poliitilise edu käigus ja nimel pöördus ta kristlusesse. Esialgselt olid frankide alad vaid Loode-Gallias. 480. aastal moodustati suur hõimuliit frangi hõimude vahel, Chlodovech saab pealikuks ning saavutab Rooma üle võimu. 486. aastal võtab oma võimu alla kogu Gallia. Võitluses
Võtsid kasutusele Bütsantsist võetud kahepealise kotka. Ei tunnista Saksa-Rooma keisrite ülemuslikkust. Seda nimetati Rooma 3nda riigi ideeks. Peeter 1. Võttis kasutusele Euroopa pärase keisritiitli ,,Imperator". Venemaa nimetas end keisririigiks Euroopa mastaapide kohaselt. Pärast Rooma hävinugut ainsaks universaalseks võimuks paavstivõim. Hiljem 8 saj. lõpul Karl Suur ühendas suure hulga germaani rahvaid ja vallutas Lombardia, kroonimine keisriks. 10 saj. Karolingide riigi langemine. Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Impeerium. Puhas ideoloogiline definitsioon, sest teda tunnustati kui teistest eespool olevat valitsejat, kuid teised valitsejad ei tunnsutanud tema erilist võimu. Pole impeerium klassikalises mõttes. Tõeliseks maailmavõimuks sel ajal oli siiski Karl 5 ühendatud Hispaania ja Saksa- Rooma valdused, lisandusid Castilia valdused Ameerikas, Mehhiko, Pizarro vallutas Peruu ehk inkade impeeriumi (film). Kestis kuni Napoleoni ajani.
VARAKESKAEG. EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE. Kontrolltöö nr 1. Mis on keskaeg. (Sissejuhatus lk 71-73; Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond. Lk 80-83, Peatükk 11). Suur rahvasterändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsimajäämine. Hunnid. (Konspekt). 15 ja 16. Ida-Rooma riik ehk Bütsants 395-1453. 10 ja 12. Frangi riigi kujunemine. Frangi riik karolingide ajal.. (Lk 74-79 ja 90-91) 1) Missuguseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja milliseid sündmusi peetakse keskaja lõpuks? Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma langemist, Marcus Aureliuse surma või aastat, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol,või Ida- Rooma riigi teket. Keskaja lõpuks peetakse Bütsantsi vallutamist või Kolumbose ameerikasse jõudmist. 2) Täida tabel. Lisa sündmus.
Karl Martelli tähtsus ajaloos: * Ta saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse * Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast) Talupoegade ja aadlike vaheliste suhete erinevus vasalli ja aadliku vahelistest:
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
Kukutas viimase Lääne-Rooma keisri, kuulutas ennast Itaalia kuningaks – Odoaker (5.saj) Ühendas frankide hõimud ja rajas V sajandi lõpus Frangi riigi – Chlodovech (5.saj) Frankide majordoomus, võitis araablasi 732.a – Karl Martell (7-8.saj) Inglismaa kuningas, sõdis III ristisõjas – Richard Lõvisüda (12.saj) Viikingite juht, avastas Gröönimaa – Leif Erikson (10.saj) Kuulus Araabia arst, filosoof ja teadlane – Ivn Sina Karl Suur-kuulsaim karolingide valitseja. Geniaalne väejuht (768-814) Aquino Thomas-usutõdede mõistmine loogika abil (13.saj) Innocentius III – kutsus 4ndasse ristisõtta (12-13saj)
5.Kust said iiri mungad eeskuju raamatute kaunistamisel? Kristlike käsikirjade kujundamises saadi eeskuju keldi ja germaani rahvakunstist. 6.Mis on relikviaar? Relikviaar on väärismetallist või väärispuidust valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu. Relikviaar võib olla kasti- , risti-,majakese-,jne- kujuline või omab selles säilitatava pühaku kehaosa (käsi, pea, jne)vormi. Karolingide kunst 1.Kelle järgi sai nime Frangi riigi valitseja Karolingide dünastia ajal? Frangi riigi valitsejadünastia Karolingid sai nime Pippin Lühikese poja Karl Suure (742-814) järgi. 2.Millise maa-alad kuulusid Frangi riik selle kõrgajal? Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. 3.Millised tiitlid olid Karl Suurel?
saj Lorschi kloostrikompleks Saksamaal 9 saj. Ehitustüübid: sakraalehitused (basiilikad, tsentraalehitised, kloostrid) ja lossid. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi. Ehitustehnika: rakendati varasemat aegade ehitusvõtteid, ehitustesse lülitati sisse antiikarhitektuurist pärinevaid detaile (nt sambad). 9. ROMAANI ARHITEKTUUR Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Romaani stiili lõplik väljakujunemine oli seotud nii ristiusu leviku kui ka feodalismi tugevnemise ja kindlustumisega. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
