Referaat Lydia Koidula eesti rahvusliku teatri rajaja Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras. Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütar-lastekoolis. 1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal J. V. Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma
1869 I üldlaulupidu Tartus 1868 1870 Carl Robert Jakobson Kolm isamaa kõnet Vanemuises 6. oktoober 1868 C.R. Jakobsoni I isamaa kõne Vanemuises 1870 I näidend Vanemuises ,,Saaremaa onupoeg" 1872 komöödia ,,Säärane mulk" 1878 ajaleht ,,Sakala" 24 veebruar 1918 Eesti Vabariigi sünd, mille hümniks sai ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" kanti esmakordselt ette Tartus 1869 I üldlaulupeol. Sõnad - Johann Voldemar Jannsen Viis - Fredrik Pacius Keele ja hariduse seos: Mida haritum on keel, seda haritum on rahvas. Tsitaat keele ja mõistuse kohta: Keel ja mõistus käivad käsikäes, sest keel on avalikuks saanud mõistus. Valgusaeg eestlaste muistne priiuse vabanemine 13. saj sakslased tõid ristiusu. Pimedusaeg Eesti võõra võimu all (Saksamaa, Taani, Rootsi) 13. saj 19. saj. Koiduaeg ärkamisaeg 19. saj.
......................lk 6 3. Kokkuvõte.................................................................................................lk 7 4. Lisad..........................................................................................................lk 8 1. SISSEJUHATUS Mina valisin referaadi teemaks Eesti kirjaniku Lydia Koidula. Otsustasin tema kasuks, sest olen lugenud palju tema luuletusi. Üheks lemmikuks on luuletus ,,Kodu". Lydia Koidula kodaniku nimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Lydia Koidula sündis 24 detsember 1843. 3 2. SISU 2.1 ELULUGU Lydia Koidula (kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson) oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena
1.Rahvusliku ärkamise ajaperiood Algas 1850 Kõrghooaeg 1860-1880 2.Rahvusliku ärkamise olulisemad tegelased Johann-Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt Friedrich Reinhold Kreutzwald 3. Esimene ajaleht, millest sai alguse Eesti pidev ajakirjandus "Perno Postimees" asutas J.V.Jannsen aastal 1857 4. Esimesed laulu- ja mänguseltsid "Vanemuine" 1865 asutati J.V.Jannseni eestvedamisel. "Estonia" 5. Eesti rahvusliku teatri algus Tartus "Vanemuises" 1870 Lydia Koidula näidend "Saarema onupoeg 6. Esimene üldlaulupidu Toimus Tartus 1869, eestvõtjad: J.V.Jannsen ja Aleksander Kunileid 7
Eesti ärkamisaeg oli 19 saj. teisel poolel. Hoogustus rahvusliku kultuuri areng, hakati arendama eesti keelt, kirjutama eestikeelseid raamatuid, koguma rahvaluulet. Aastatel 1857- 1861 pani kirja F.R. Kreutzwald rahvuseepose ,,Kalevipoeg". Hakati ka välja andma eesti keelseid ajalehti. Esimene eestikeelne ajaleht oli Perno Postimees ning see ilmus ainult Pärnumaal ja väljaandjaks oli J.V. Jannsen. Mõned aastad hiljem ka terves Eestis Eesti Postimees. Ärkamisaja meeleolusid kajastas esimene naisluuletaja Lydia Koidula . Aastal 1863 kutsus Ansiküla pastor Mihkel Körber kokku kõik Saaremaa laulukoorid ja peeti esimene laulpäev. Linnades moodustati laulu- ja mänguseltse ja aastal 1865 tehti kaks seltsi ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Aastal 1906 said neist kutselised koolid. Aastal 1869 loodi
Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Lydia Koidula Autor: Juhendaja: Tallinn 2010 Lydia Koidula elulugu Lydia Koidula sünninimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Ta sündis 24.detsembril 1843.aastal Vana-Vändras ning suri 11.augustil 1886.aastal Kroonlinnas. Ta oli üks Eesti kuulsamaid luuletajaid Johann Voldemar Jannseni tütar. Lydia Koidula ema oli Emilie Jannsen, tal oli ka üks õde Eugenie ja neli venda Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Koidula oli oma aja luule suurkuju, teda on nimetatud ka romantiliseks isamaalaulikuks. Kesksel kohal Lydia Koidula loomingus on rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. Ta on kirjutanud ka palju erinevaid lastelaule. Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86
Esimene eesti üldlaulupidu Korraldajad · Johann Voldemar Jannsen. · Aleksander Kunileid. · Meestelauluselts Vanemuine. · Pastor Adalbert Hugo Willigerode. Korraldajad · Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) · Asustas ajalehe Pärnu Postimees. · Oli üks rahvusliku juhtimise juht. Korraldajad · Aleksander Kunileid (22. november 1845 - 27. juuli 1875) · Eesti helilooja · Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks. Korraldajad · Meestelauluselts Vanemuine Korraldajad · Pastor Adalbert Hugo Willigerode (2. veebruar 1818 28. august 1893) oli laulupeo
õpe 2-3 aastat Matemaatika, loodusteadus, geograafia selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldussele Lõuna-Eestis varem Pühapäeva- ja paranduskoolid Rändõpetajad 19. saj lõpp kool kohustuslikuks - koolisundus Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus Eestikeene ajakirjandus Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu Eesti rahwas vs maarahvas Eesti Postimees 1864 Jannesni töö jätkub Tartus Jannsen oli mõõdukas konservatiiv 1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine Rahvuslikud ettevõtmised 1860. aastatel "Peterburi patrioodid" Karell, Köler Viljandimaa talupoegade palvekiri 1864 (teopäevade keelamine, maa hindade reguleerimine...) Hurt on Jannseni mõõduka suuna juht Eesmärk saada suureks vaimult 122 000 lehekülge kogutud rahvaluulet
KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Rahvuslik ärkamine Eestis Referaat Juhendaja: õp Keila 2009 SISUKORD 1. Rahvuslik ärkamineRahvahariduse edenemine 4 2. Johann Voldemar Jannsen 5 3. Jakob Hurt 5 4. Carl Robert Jakobson 6 5. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 6 6. Karistussalk 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal Eestis 7 2 SISSEJUHATUS Eestis algas 19.sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Selle eeldused olid mõisnike
Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson (radikaalsem suund, baltisakslaste vastane) ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen, kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula ja Johan Köler (Peterburi Eesti patrioot). C. R. Jakobson andis välja ajalehte "Sakala", millest on ka hiljem pikemalt juttu. J. V. Jannsen oli väga populaarsete ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees". Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedaja ka Eesti Kirjameeste Seltsi (põhjalikumalt järgnevas) esimene juht.
Eesti Selts (asutatud Tartus 1838), Johann Voldemar Jannseni toimetatud regulaarselt ilmuv eestikeelne ajaleht Perno Postimees (1857), Kreutzwaldi sulest ilmunud Kalevipoeg, tema muinasjutud ja Viru lauliku laulud, Lydia Koidulaa isamaaluuletused, Jakob Hurda rahvaluulekogumise üritused ja Vana Kandle väljaandmine, Jakobsoni Kolm isamaa kõnet, Johann Köleri kunstnikutegevus ja muud ettevõtmised Johann Voldemar Jannsen 1857 hakkas seal välja andma ajalehte "Perno Postimees ehk Näddalileht. 1845. aastal ilmus tema kogumik 'Sioni-Laulo-Kannel'. See sisaldas lihtsaid rahvalikke laule, mille kohta Jannsen ise märkis, et neid võib laulda igal ajal ja igas kohas. Läbinisti ilmalikest lauludest koosnes tema teine kogumik 'Eesti Laulik' (saksa laulud, eesti sõnad). Siiski ei soovinud ta eestlasi saksastada, vaid püüdis saavutada, et ka
kujunemine. 1838 ÕES . eesti rahvusest haritlased, eesti keelsed raamatud,ajalehed, ajakirjad, rahvusluse ärkamine Euroopas>austus oma keele, kultuuri,maa vastu->ideed eestimaale. 2, Üritused: ajaleht"Perno Postimees 1857. Laulu-ja mänguseltisd(Vanemuine, Estonia, Koit, Kannel)-->rahvuslik teater 1870. 1. Üldlaulupidu1869 kandev idee-haridus->Eesti Aleksandri idee(peakomitee:Hurt,Jannsen,Krzw,Jakobson.) 1872-Eest kirameeste selts->Hurt > E keele õpikud, rahvaluule. Jannsen: Pärnu Postimees,EP,ürituste eestvedaja ja algataja. Hurt:ettekanded ajalehtedes rahva luulest,eestl ül:saada suureks vaimult... rahvaluule suurkogumise allgataja.Jakobson:Peterburi suurvürsti tütre koduõpetaja. 3isamaa kõnet,talu Kurgjal, ajaleht"Sakala", kooliõpikud,luuletused(Linnutaja) Venestamine:-asutustes ja koolides vene keel,-algkool vene keelne.-õigeusu levik,-osa eestlastest toetas venestamist,-seltsid vaid meelelahutuseks.
Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima, koosolekuid pidama, kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Jannsen, Hurt ja Jakobson: põhimõtted ja saavutused. Johann Voldemar Jannsen soovis Eesti rahva elu edendada sakslastega kooskõlas. Tema saavutusteks on Perno Postimees, Vanemuise seltsi loomie ja Üldlaulupidu. Jakob Hurt pidas tähtsaks vaimseid väärtusi. Tema saavutusteks on eestikeelse kirjanduse väljaandmine, Kreiskooli rajamine, erinevate rahuslike seltside juhtimine nagu näiteks Eesti Kirjameeste Selts. Carl Robert Jakobson arvustas eestlaste majanduslikke olusid ning soovis neid paremaks muuta
Postimehele;propageerides karskusideid, astus välja usuõpetuse vastu, nõudis haridusolude parandamist. Hurt- õppind usuteaduskonnas; tegeles rahvusliku ärkamisega; huvitus filoloogiast; tuntud kõnemees; Otepää kirikuõpetaja. Jannsen- rahvusliku liikumise eestvedaja, postipapa, ajaleht Eesti Postimees, asutas Perno Postimees, käster, laulupeo korraldaja. I laulupidu/vanemuine- vanemuine-tartus 1865; laulupidu 1869, eestvedaja vanemuine ja Jannsen, eesmärk tekitada ühtekuuluvustunne,laulukooride asustamine.Tulemus pandi alus üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioonile, laulupeo traditsioon. Lahkhelid liikumises- Hurda ja Jakobson poliitilised vastased. Venestamine- Algus: Aleksander III 1883.a. Eesti valitsemiskorraldus:üleminek vene keelde, talurahvaasjade komissarid. Koolikorraldus: vene keel igas koolis. TÜ-Jurjevi ülikool. Kirikuelu: toetati õigeusukirkiku tegevust;
parandamisele 13. Mida kujutas endast tööstuslik pööre? Käsitööle rajanevat manufaktuuride asemele vabrikute ehitamist, kus tööd tehti juba masinatega 14. Mis kiirendas sajandivahetusel tööstuse arengut? Raudteede rajamine 15. Milline sündmus toimus juunis 1884 Otepää kirikus? Tunnustati eestlaste rahvuslipp 16. Rahvusliku liikumise 3 tähtsamat juhti 19. sajandi keskel? R.Faehlmann, F.R Kreutzwald ja J.V Jannsen 17. Kes olid eestlaste rahvustunde esimesteks äratajateks (2)? R.Faehlmann, F.R Kreutzwald 18. Millal (kuupäev, kuu, aasta) ja kus (koht) toimus I üldlaulupidu? 18-20. juuni 1869 ja Tartus 19. Miks tekkis rahvuslikus liikumises Suurlõhe? Lahkhelid Hurda ja Jakobsoni vahel artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu 20. Kellest sai sajandivahetusel uus rahvusliku liikumise juht? Jaan Tõnisson 21. Millised 2 ajalehte 19. sajandi lõpul - 20
klass Eesti muusika 1. Nimeta vähemalt kolm19.saj rahvusliku ärkamise aegset sündmust 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamine 1857 Perno Postimees 1865 Laulu ja mänguselts ,,Vanemuine´´ 1869 I üldlaulupidu 1872 Eesti Kirjameeste Selts 1878 Sakala 2. Mis linn ja miks kujunes 19.saj kultuurielu keskuseks Eestis? Tartu,sest rahvusliku liikumise eestvedaja Jannsen hakkas seal välja andma Eesti Postimeest. 3. Mis aastal ja mis linnas loodi laulumänguselt "Wanemuine? 1865.Tartus 4. Kelle juhtimisel ja mis eesmärgiga loodi laulumänguselts "Wanemuine" Jannseni eestvedamisel.Edendada eesti elu ja kultuuri. 5. Mitmendal üldlaulupeol kõlas esmakordselt F. Paciuse laul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"? Esimesel ( 18.-20.juunil 1869) 6. Mis pealkirja kandis eesti esimene muusikaajakiri, kes oli selle väljaandja ja mis aastatel
8) 19. saj koolisüsteem 4-astmeline süsteem! 1) valla- ja kihelkonnakool 2) kreiskool linnades 3) gümnaasium kubermangulinnades 4) ülikool õpperingkonna keskustes 9) TÜ ülesehitus 19.saj Avati taas 1802. a Aleksander I eestvedamisel. Õppetöö ladina ja saksa keeles. 4 teaduskonda! (usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond) Rektoriks sai George Friedrich Parrot (sai keisriga läbi) 10) Kuulsad RL tegelased J.V. Jannsen hakkas välja andma Postimeest (Perno 1857, eesti 1864), oli 1. üldlaulupeo 1869 organisaator Jakob Hurt 1872 lõi Eesti Kirjameeste Seltsi, lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes + kuulus kõnemees Carl Robert Jakobson kaastöö Postimehele, asutas Sakala 1878, 1868-1870 pidas 3 isamaakõnet Vanemuises Johann Köler Rahvusliku maalikunsti rajaja, talurahva palvekirjade edastaja tsaarile L. Koidula näitekirjanduse rajaja Eestis, alus eesti teatrile
Eesti rahvusluse kandjaks said tärkav maaharitlaskond ehk koolmeistrid, köstrid ja vallakirjutajad ja keskkiht ehk taluperemehed Hiljem ka linnaametnikud ja äriettevõtjad Esimesed rahvuslikud liikumise keskused kujunesid Lõuna-Eestis, Viljandimaal( Holstre, Paistu, Tarvastu ) Viljandi oli majanduslikult kõige jõukam Haritlased õhutasid eestlasi osa võtma avalikust elust ning sõnastasid nende õiguslikud ja kultuurilised õigused 1875 a. võttis Johann Voldemar Jannsen kasutusele sõna ,,eestlane" Jannsen rajas järjepidava eesti ajakirjanduse Andis välja 1857-1863 Pärnus nädala lehe ,,Perno Postimees" ja Tartus 1864 aastast ,,Eesti Postimees" Korraldas esimesed suured kultuuriüritused 1860a-il. Levis Lõuna-Eestis laiaulatuslik palvekirjadeliikumine Ees otsas ärksad haritlased ja talupojad (J.Köler, A. Ja P.Peterson, J.Adamson, M.Jakobson) Peterburi patriootide ehk rahvasõprade toetusel õnnestus üle anda suur märgukiri Aleksander II-le
Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent siiski talupojaseisusest ja maarahva keskelt. Hariduse oli ta saanud Vändra kihelkonnakoolis. Tema kirjutamisstiil oli lopsakas ja isalikult õpetlik, natu ajastule kohane. Lugejad hakkasid Jannsenit peagi Postipapaks kutsuma.
tegelased). Eeskujuks soome ja antiikmütoloogia, sündmustiku aluseks tekke-, seletus- ja kohamuistendite motiive ning tegelasteks ,, Kalevalast ,, ja K.J. Petersoni tõlgitud ,, Soome mütoloogiast ,, pärinevaidmüütilisi tegelaskujusid. ( nt. Vanemuine, Ilmarine). 8. Mida rahvuslik liikumine väärtustas? Rahvuslik liikumine väärtustas rahva minevikku ning vana rahvapärimust. 9. Nimeta rahvusliku liikumise tähtsamad ideoloogid. ( 3 ) Missugune oli nende panus? Johann Voldemar Jannsen oli järjepideva eesti ajakirjanduse rajaja, üldlaulupidude algataja, Eesti hümni sõnade autor, mõiste EESTLASED kinnistaja; Jakob Hurt oli vaimulik, rahvaluuleteadlane ja rahvusliku liikumise konservatiivse ( mõõduka) tiiva juht; Carl Robert Jakobson oli koolikirjanik, ajakirjanik ja rahvusliku liikumise radikaalse suuna juht. 10. Millal sündis eesti rahvuslik teater? Kes ja millega oli selle looja? 1870.a.sündis eesti rahvusteater. Lydia Koidula näidendiga ,, Saaremaa onupoeg ,, 11
19. sajandil oli Tartus aastail 1808-1810 ehitatud tähetorn, mis oli 19. sajandi esimsesel poolel tollal maailma suurim ning täiuslikum teleskoop Fraunhoferi refraktor. Väljapaistvad rahvusliku kultuuri viljelejad olid pastor Jakob Hurt, Mihkel Veske, kirjanik Friedrich Kuhlbars ning teised eesti soost kirjamehed ja kooliõpetajad. Koostati eesti rahvuseepos Kalevipoeg. 1857 hakkas ilmuma esimene eestikeelne püsiv ajaleht "Perno Postimees" (väljaandja Johann Voldemar Jannsen). Jannsen võttis senise maarahva asemel omanimetusena kasutusele mõiste eestlased. Asutati laulu- ja mängukoore, 1869 toimus I üldlaulupidu, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). 1870. aastatel lülitus rahvuslikku liikumisse uusi tegelasi, kellest väljapaistvamad olid Carl Robert Jakobson, Juhan Kurrik ja mitmed teised. Hakati
Otto Kontro Kristo Lillma I üldlaulupidu ja laulupidude traditsioonid I üldlaulupidu Toimus 18.-20.juunil 1869. aastal Tartus Elluviija ja üldjuht Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Aleksander Kunileid Meestelauluselts Vanemuine Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode Osaleda võisid ainult mehed Ettevalmistused 1867. a esitati palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Põhjuseks talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäev. Sai nõusoleku tänu oskustele pidu serveerida kui tänuüritust. Saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule. peost distantseerus Carl Robert Jakobson Osalevad ainult meeskoorid
Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen, kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula ja Johan Köler (Peterburi Eesti patrioot). C. R. Jakobson andis välja ajalehte ,,Sakala" millest on ka hiljem pikemalt juttu. J. V. Jannsen andis välja väga populaarseid ajalehti ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedaja ka Eesti Kirjameeste Seltsi esimene juht. 3
*Eesimeste eestlaste eneste hulgast võrsunud haritlaste ilmumine. Näited: 1802.a. taasavati Tartu Ülikool. Haritlased: Kristjan Jaak Peterson, Fr. Robert Faehlman, Fr. Reinhold Kreutzwald. Rahvusliku liikumise eesmärgid: *Kaotada Balti sakslaste privileegid (eelised); *Tagada eestlastele rahvuslikud ja poliitilised õigused. Rahvusliku liikumise juhid: J. Voldemar Jansen, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt. Rahvusliku liikumise üritused: *1857 a. "Perno Postimees" J.V. Jannsen. *1862 a. Ilmub "Kalevipoja" rahvaväljaanne. *1864 a. "Eesti Postimees". 1865 a. Laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jannsen). *1869 a. 18-20 juuni Esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. *1870 a. (Valmib Peterburi Paldiski raudtee, esimene Eestis) J. Hurda kõne, saada suureks vaimult. * 1872 a. asutatakse Eesti Kirjameeste Selts. *1878 a. Viljandis hakkab ilmuma ajaleht "Sakala". *1884 a. Otepää kirikus õnnistatakse sinimustvalget lippu. *1868 a. J.Hurdi kõne. Arusaamatused Jakobsoni ja
Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana-Vändra oli eesti esimene naiskirjanik ja eesti koolmeistri ja rahvusliku liikumise juhi Johann Voldemar Jannseni tütar. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt. Kui Jannsenite perekond Pärnusse kolis, ei olnud see supellinnana populaarne. See oli aga üle Eesti kõige tähtsam väljaveosadam. Esimesel kolmel aastal Pärnus ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käest.1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna
kinni raamatupoed. Hiljem olukord siiski leebus ning trükikojad võisid taas tööle asuda, trükiste arvu suurendas ka Tartu Ülikooli taasavamine. Leian, et trükikodade ja raamatupoodide sulgemine oli halb, kuna nii kaotasid inimesed töö, kuid usun, et lendlehti revolutsiooniideedega trükiti edasi nö põranda all. Hea oli see, et nii hoiti võib-olla ära revolutsioonid teatud aja jooksul, kuid arvan, et täielikult ei olnud võimalik blokeerida ideede levikut. J. V. Jannsen alustas Perno Postimehe tegemist ning ärgitas lehe kaudu eesti rahvast olema uhke oma rahvuse üle, nõudma haridust, majanduslikku edukust. Väljaanne oli valgustusliku sisuga ning pakkus materjali laia maailma kohta. Arvan, et J. V. Jannseni idee, et rahvas nõuaks haridust ja majanduslikku edukust, tuligi just Prantsuse revolutsioonist, kuna ka Prantsusmaal oli majanduslik olukord talupoegade seas halb ning peale revolutsiooni saavutati rahvustunne, mida soovis Jannsen Eestissegi.
Euroopas, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvuste poliitiline ühendamine. Eeldused eesti tasandil : pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvuslikkuse teadvustamine, rahva haridustaseme kasv, kommunikatsiooni arenemine. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid: emakeelne haridus ning üleüldiselt riigikeel, silmaringi laiendamine, Rahvuslikul liikumisel oli kolm suunda: Saksameelne suund – J.V. Jannsen, eestimeelne suund – J. Hurt, venemeelne suund – C.R. Jakobson Jannsen pani püsiva aluse eestikeelsele ajakirjandusele, 1857 andis välja pärnu postimehe, õhutas eestlasi oma talusid ostma, kirjutas hariduse vajalikkusest ning 1865 tegi laulu ja mänguseltsi Vanemuine ja 1870 eesti põllumeeste selts. Jakob Hurt – pidas vanemuises kõnesid eesti ajaloost ja rahvaluulest, 1870 tegi kõne eestlastele saada suureks ja vaimult, oli eesti kirjameeste seltsi president
(Jansen 2001). Tsaar Nikolai I kehtestatud tsensuuri tõttu oli võimatu uute ajalehte väljaandmine. Peale Venemaa lüüasaamist Krimmi sõjas ning kui tsaariks sai Aleksander II, tuli hakata riiki moderniseerima ja kodanike vabadusi avardama, luues sellega soodsa pinnase rahvusliku teadlikkuse kasvule, võimaldades asutada uusi ajakirjandusväljaandeid, uusi seltse ning seda mitte ainult Eestis vaid kogu Baltikumis. Sellega seoses ilmub pildile Johann Voldemar Jannsen (Laar 2005). Pärast mitmeaastast ajalehe väljaandmisloa taotlemist, see lõpuks õnnestub. 1857 nägi ilmavalgust Jannseni "Perno Postimees". Tagasihoidliku iseloomuga mees kasvatas ja õpetas läbi ajalehe oma lugejaid, algatas saksastumise vastase kampaania ja sisestas eestlust. Tema arvates tuli pöörata suurt tähelepanu haridusele ning püüda olla majanduslikult heal järjel see lõi eelduse rahvuslikuks eneseteostuseks (Salupere 2006). Postimehe 5
o Eesti keele grammatika (1843) o Eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel (1866. a. Vallaseadus) o Võitlus uue ja vana kirjaviisi pärast o Koolivõrgu laienemine, eestlaste haridustaseme kasv o Haritlaspõlvkonna kujunemine, kelledest koorusid rahvusliku liikumise peategelased 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused: o 1857 1801 ,,Kalevipoeg" ; tervik 1862 o 1857 Perno Postimees, Johann Voldemar Jannsen, regulaarne ajaleht o 1863 Eesti Postimees ,,maarahva" asemele võetakse kasutusele ,,eestlane" o 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" o 1869 Tartu I laulupidu eestvedajaks Johann Voldemar Jannsen, esinesid ainult mehed. Ametlikult taotleti Balti kindralkubernerilt luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. o J. Hurt esimene eestikeelne kool, mis küll 1888
Mitmed koguduste laulukoorid muutusid ilmalikku repertuaari harrastavateks lauluseltsideks (Palamets, Hillar 1994:6). Teated mitme koori korraldusel toimuvatest laulupidudest jõudsid Baltimaadele eelkõige Sveitsist ja Saksamaalt. 1857. aasta suvel tulid baltisaksa meeskoorid kokku Tallinna, kus toimus mitu päeva kestev laulupüha. 202-mehelise ühendkoori esinemine jättis kuulajaile väga tugeva mulje (Palamets, Hillar 1994:6). Johann Voldemar Jannsen asutas ärkamisajal eestikeelse ajalehe Perno Postimees (Kaarlep 2007:42). Ajalehes kirjutas ta Tallinna laulupühast, kus ta tutvustas peo korraldust ja soovitas eestlastelgi toimunust eeskuju võtta. 1861. aasta suvel oli baltisakslastel Riias kuus päeva kestev laulupidu. Nii Tallinna kui ka Riia laulupeol oli kohal ka Jannsen. Peod olid talle väga suureks eeskujuks. Ta soovis ka eestlastele pidu korraldada (Palamets, Hillar 1994:6-7). Eestlastele on pärisorjusest vabastamine väga tähtis
Aleksandrikooli selts jne). Valla ja seltsitegevus oli oluliseks sammuks omariikluse tekke poole, sest see õpetas ühistegevust ja levitas rahvuslikkuse ideid. Vändra köster ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) hakkas välja andma eestikeelseid raamatuid, mis said väga populaarseks. Ta asutas eestikeelse ajalehe Pärnu Postimees (1857), milles toetas rahvusliku eneseteadvuse kasvu ja haris inimesi igakülgselt. 1864. aastal asus Jannsen Tartusse ja andis välja uue ajalehe Eesti Postimees. Tal oli toimetajana abiks tema vanem tütar Lydia, kes luuletajanimega Koidula sai tuntuks oma rahvuslike värssidega. 1865. aastal loodi Jannseni eestvedamisel Tartus laulu ja mänguselts Vanemuine, mis sai eeskujuks paljudele sarnastel seltsidele üle kogu Eesti. 1869. aastal korraldati Tartus Jannseni juhtimisel pidu, kuhu kutsuti laulu ja pillikoore üle kogu Eesti I üldlaulupidu.
Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. Eesti rahvus hümn: Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Vene okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen 1. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! 2. Sa oled mind ju sünnitand
ärksamad talupojad ja haritlased( J.Köler, A.Peterson jt). 1864.aasta novembris anti üle Peterburis suurmärgukiri keiser Aleksander II-le. Selles nõuti soodsamaid maa ostu-ja rendihindu, teoorjuse kaotamist, eesti keele kasutamise laiendamist, rahvakoolide allutamist Vene haridusministeeriumile, kirikuõp valimist koguduse poolt. Seejärel tabas talupoegi tagakiusamine. Tähtsat osa eestlaste rahvuslikus liikumises etendasid seltsid. 1865. aastal asutas Jannsen Tartus laulu-ja mänguseltsi ,,Vanemuine", mis pani aluse Eesti rahvusteatrile. Priiuse 50. aastapäeva tähistati 1869. aastal esimese Eesti üldlaulupeoga. See oli esimene kord, kui eestlased said ülemaailmselt kokku tulla. Sealt tuleneb ka Eesti hümn. Eesti rahvuslikus liikumises eristus 2 suunda: 1) Mõõdukas kultuurirahvuslik - pooldasid kokkulepet kodanluse ja kirkuga. Asetas rõhu rahvuskult ja emakeelse hariduse edendamisele. Alusepanijaoks oli usu-ja keeleteadlane J.Hurt
koolid. Seda nimetataksegi ärkamisajaks. 1860. aastatel hakati looma eestis mõningaid seltse. Nemad olid selle juures, et eesti kultuur areneks. Seal peeti kõneõhtuid, näitemänge ja koorilaulmist. Tartus oli üks selline Vanemuine ja Tallinnas Estonia. 1870. aastal asustati Eesti Kirjameeste Selts. Selle eesmärk oli kirjutada raamatuid Eesti keeles ja anda välja kooliõpikuid. Tuntuim ärkamisaja tegelane oli Johann Voldemar Jannsen. Ta asustas Pärnus ajalehe: Perno Postimees. See oli alguseks Eesti ajakirjandusele. Hiljem kolis Jannsen Tartusse, kus ta edasi toimetas. Ta andis seal välja ajakirja Eesti Postimees. Ajalehed olid tähtsaks osaks Rahvuslikus Liikumises. Ajaleht oli vaid korra nädalas, aga sellepoolest oli see hea hariduse saamise saamiseks. Jannseni suurim abiline oli tema tütar Lydia Koidula. Jannseni käsi oli haige ja ta tütar
aastatel, kõige rohkem Saaremaal); linnas · elementaarkoolid; · kreiskool (eestikeelseid ei olnud, üks venekeelne, 1870. a nim linnakoolideks, asutati reaalkoolid); · gümnaasium; · ülikool. 9. Fr. R. Faehlmann ( 1798 - 1850) ÕES,eepose koostamise idee, Carl Wilhelm Freundlich (1803- 1872)-muhu köster ja kooliõpetaja."pöllumehhe ait" , Fr. R. Kreutzwald ( 1803- 1882)-kalevipoja kirjapanija, Johann Voldemar Jannsen ( 1819 - 1890)-koorilaulude sõnade autor(,,mu isamaa mu õnn ja rööm"), Lydia Koidula ( 1843 - 1886) üks eesti teatri loojatest,"emmajõe õpik" .E i ole lugenud. 10. Friedrich Sigismund Stern (1812 - 1889)- 1886 ,,Perno Postimees" toodi Tartusse, kus sellest sai lihtsalt ,,Postimees" Carl Robert Jakobson ,,Sakala" 1878 alapealkiri ,,Üks poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajaleht" - kasutas uut kirjaviisi 11. Aleksandrikooli peakomitee kõrvale tekkis 1872
Katriin Pähk Coa , . 1. : , . , . 2. : . , , . 3. H . 4. 5. " , ". Pacius , Jannsen. : Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, Kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial tääl See suure laia ilma pääl, Mis mull' nii armas oleks ka Kui sa, mu isamaa! , 20 1992 . 3 . 2010th 1 406 703 . 156,3 ², . , . ( Tarto) , . , , , , 1632 , "". . , , 50 maakonnakeskus Jõhvi. .
Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R
Osales aktiivselt seltside (Tartu Jalgrattasõitjateselts "Kalev ja Linda" ning "Tuljak" (teksti aluseks on Andres Alveri luuletus "Tõnni ja Manni kosja- ja pulmalugu" 1898 ilmunud kogust "Võhumõõgad"). Koostas koos J. V. Veskiga "Õigusteaduse sõnastiku" (1934). Harrastas kurnimängu, sai tuntuks suplus- ja kehakarastushuvilise ning tervislike eluviiside propageerijana 10 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Fredrik Pacius / Johann Voldemar Jannsen Mu õnn ja rõõm tuleb hooga laulda. Tuleb laulda ilmekalt, eriti viimane salm, kuna see on kurva sisuga. Tuleb jõuda ilusti kõrgetesse nootidesse. Sõnadel alati ja surmani tuleb esimesel silbil toetuda,l siis on ilusam. Sõna kaitseja lõpp tuleks võtta vaiksemalt. Kolmanada salmi alguses tuleb laulda vaikselt, kuid lõpus tuleks laulda valjult . Fredrik Pacius Fredrik Pacius [fr'eedrik p'aatsius] (ka Friedrich Pacius) (19
Ametlik peoluba saadi 20.veebruaril 1869,vaevalt neli kuud enne peo tähtpäeva. Loasaamise tahtlik viivitamine näis olevat taktikaliseks võtteks: peo korraldamist ei tahetud keelata, kuid nõusoleku viivitamisega loodeti peopidamine nurja ajada. Õnneks olid korraldajad ennem rohkelt ettevalmistusi teinud. Riigiasutuste positiivne otsus oli suureks löögiks baltisaksa kirikujuhtidele, kes kaalusid isegi peost loobumist. Ometi pidas peokõne just baltisaksa pastor Willigerode, sest Jannsen üritas igati nendega koostööd teha. Kooridest eelistas Jannsen segakooride asemel meeskoore, asutades eeskujuks ,,Vanemuise" meestelaulu seltsi. Meeskoore asutati paari aasta jooksul hulgaliselt, mis näitas nii rahva musikaalsust kui organiseerijate mõju ja osavust. Segakooride peolt väljajätmise vastu astus peokomitee presidendiks valitud pastor Willigerode, ent tulutult. Miks oli kasulik peakomitee esimeheks valida mitteeestlane ning pastor? Presidendi isik pidi kaasa tõmbama
rolli mänginud: laulu saatel hariti mõisamaid, lauluga marsiti lahingusse, lauluga anti hoogu ärkamisajale, laulva revolutsiooniga võitlesime kätte oma vabaduse. Esimesed eesti lauluseltsid olid 1863. aastal asutatud Revalia ja 1865. aastal asutatud Estonia ning Vanemuine. Esimene üldlaulupidu I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen, teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldajaks oli meestelauluselt Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode . 4 Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupeo korraldamise luba küsiti juba kaks aastat enne seda, kui
· Rahvusliku Liikumise eesmärgid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omansamise soodustamine. RAHVUSLIKU LIIKUMISE ALGUS. · ,,eeslane olla on uhke ja hää" · Eestlaseks jäämine- maarahva eetiline kohustus. · Rahvusliku liikumise keskused 1860.aastatel Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Eestvedajad: - Tartus Johann Voldemar Jannsen. Hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. - Peterburis- Johann Köler , keisri õuemaalija. · Aleksandrikooli komiteed- üle eesti rajati kihelkondades, pühendatud keiser Aleksander I-le, kui talurahva vabastajale, kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserte ning teatrietendu SELTSILIIKUMINE. · Aitas kaasa rahvulike ideede levikule. · Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel.
Kõik taluperemehed, ka talurentnikud lisaks kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Valla eesotsas seis valla-vanem, kes pidi jälgima, et vallas seadusi täidetakse, v-vanemal oli õigus määrata rahatrahvi või lühiajalist aresti. Kubermangu ja maakonna omavalitsusasutused jäid kuni Vene aja lõpuni rüütelkondade kätte. Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890) Rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai ajalehe asuta-mine, loa taotlemine nõudis üle kümne aasta enne kui, 1857 sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht "Perno Postimees".
Lydia Koidula Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras köstri ja kihelkonnakooliõpetaja Johann Voldemar Jannseni tütrena. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen oli põline vändralane, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen.
Hurt-rõhutas luteri usu tähtsust,haridust, karskust. Sisendas ütlust:"Arvult väiksed, vaimult suured". Ei pooldanud ei saksidega ega venkudega koostööd. Jakobson-propageeris joomist, astus kirku vastu, abi lootis saada ta tsaarilt, toetas jõukamaid talupoegi. 7.Algas 1870 lõpus 80 alguse. 1)80. keskel hakkas rahvusliku liikumise allakäik. Juhtidel olid arvamustes lahkhelid 2)Senised liikumise juhid surid või eemaldusid rahvusliikumisest Jakobson sui, Hurt läks Venemaale ja Jannsen oli halvatud 3)Algas Venestus poliiitika: ajalehed suleti ja värki
Referaat LYDIA KOIDULA nimi klass kool aasta Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. (12.) detsembril 1843. aastal Vändra köstri J.V.Jannseni perekonnas. Kirjanikunime sai Koidula Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. Ta oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. 1850. aastal asus Jannsenide perekond elama Pärnu Ülejõele. Ta sai algõpetust kodus, oma isalt. Hiljem (1854-1861) õppis Lydia Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. Vähehaaval hakkas ta kaasa lööma ka oma isa, Jannseni ajalehe "Perno Postimehe"
Pärast 1866 aasta vallaseadust vabanesid talupojad lõplikult mõisnike eestkostest. Kui talupojad said osaleda omavalitsuses, siis see oli neile esimene korda osaleda poliitikas ja ühiskonna elu juhtimisel. 19. sajandi keskpaiga koolisüsteem Eestis Vallakool(saksa keeles) Kihelkonnakool(eesti keeles) Kreiskool(saksa keeles) Gümnaasium(saksa keeles) Tartu Ülikool Läti üliõpilased õppisid Tartu Ülikoolis, sest see oli ainuke ülikool selles piirkonnas. Johann Voldemar Jannsen Seisukoht Tahtis teha koostööd sakslastega ja saavutada oma eesmärgid nende abil. Ettevõtmised Korraldas esimese Eesti üldlaulupeo 1869 Tartus, Andis välja Perno Postimehe ja asutas teatri Vanemuine Carl Robert Jakobson Seisukoht Tahtis teha koostööd venelastega ja saavutada oma eesmärgid nende abil. Ettevõtmised Andis välja ajalehe Sakala Jakob Hurt Seisukoht Leidis, et läbi eestlaste kokkuhoiu ja koostöö on võimalik saavutada ühiseid eesmärke
Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Väljapaistvad rahvusliku kultuuri viljelejad olid pastor Jakob Hurt, Mihkel Veske, kirjanik Friedrich Kuhlbars ning teised eesti soost kirjamehed ja kooliõpetajad. Koostati eesti rahvuseepos Kalevipoeg. 1857 hakkas ilmuma esimene eestikeelne püsiv ajaleht "Perno Postimees" (väljaandja Johann Voldemar Jannsen). Jannsen võttis senise maarahva asemel omanimetusena kasutusele mõiste eestlased. Asutati laulu- ja mängukoore, 1869 toimus I üldlaulupidu, millest võttis osa 1000 lauljat- mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). 1870. aastatel lülitus rahvuslikku liikumisse uusi tegelasi, kellest väljapaistvamad olid Carl Robert Jakobson, Juhan Kurrik ja mitmed teised. Hakati koguma rahvaluulet ning ainelist
4.Töö allikaga. 5. esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus (täpne toimumisaeg)- 18.-20. juuni 1869 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge lipp (aasta) 1884 Tallinna linnavolikogu valimistel saavutavad eestlased valimisliidus venelastega võidu -1904 Ülevenemaaline rahvaasemike koosolek Tartus- 27.november 1905 Eesti Rahva Muuseumi asutamine- 1909 6. Nimetage rahvusliku liikumise kolm tähtsamat juhti 1860.-1880.aastatel. J.V. Jannsen, J. Hurt, C.R. Jakobson 7.Mis soodustas Eestis uute vabrikute ja asulate rajamist? Raudteede ehitamine, invseteeringud tööstusse 8.Kes aretas talvekindla ,,Sangaste" rukkisordi? Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg 9.Juhtiv tööstusharu sajandivahetusel? Tekstiilitööstus 10.Eesti suurim tööstuskeskus 20.sajandi alguseks. Tallinn 11.Eesti suuremad linnad 1914.aastaks. Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga 12.Kaks suuremat ajalehte sajandivahetusel ning nende toimetajad
Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Jakob Hurt (1839-1907) * Rajas järjepidava eestikeelse ajakirjanduse. * ,,Kui me ei saa saada suureks jõult ega * 1857-1863 toimetas Pärnus nädalalehte ,,Perno Postimees" arvult, siis võime saada suureks kultuurilt." * 1864-1880 toimetas Tartus ajalehte ,,Eesti Postimees" * Algatas rahvaluule kogumise * Kinnitas oma ajalehtedes eestlase kui rahvuse mõiste. * Õhutas kogumist ajalehtede kaudu ja õpetas * Kirjutas ka laulude tekste, sealhulgas Eesti hümni sõnad mida ja kuidas koguda. * Asus kogutud rahvalaule trükis avaldama, millega pani alu...
Lydia Koidula * Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen * Sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändras * Suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas * Johann Voldemar Jannseni tütar * Lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli * Väljendas loomingus ärkamisaja aateid * Lydiale andis lisanime ,, Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson * Lydia abiellus läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoniga * Lydia sünnitas kokku neli last Eduardile * Suri rinnavähki ning maeti Kroonlinna * Oma aja luule suurkuju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
