LYDIA KOIDULA (24.12.1843- 11.08.1886) Jekaterina Gusseva 10 A klass • Lapsepõlv Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändra köstritalus. • Vanema d Tema isa oli Johann Voldemar Jannsen, aga ema oli Annette Julianna Emilie. Isa töötas koolijuhatajana ja õpetajana. Annette Julianna oli koduperenaine. Johann Voldemar Jannsen oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töö tanud Vändras juba mitu põvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks - saksa keel. Õed-vennad: Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem • Selles kirikus 6. jaanuaril last ristitakse, saab nimeks Lidia Emilie
Lydia Koidula Mona, Mirko, Albert Lydia Koidula Lydia Emilie Florence Jannsen 24 . 12 . 1843 - 11 . 03 . 1886 Johann Voldemar Jannsen Sajakroonine Carl Robert Jakobson Pere Isa - Johann Voldemar Jannsen Ema - Emilie Jannsen Õde - Eugenie Vennad: Julius, Leopold, Harry ja Eugen Lolla Kodukeel - saksa keel Noorus Sündis 1843 Koduõppel kuni 1854 Pärnu tütarlastekool Abistas isa ajalehetöös Sooritas koduõpetaja eksami Täisealisus Eksamid Tartu Ülikooli 1863. aastal Tartusse Lehetoimetuse "parem käsi" Töötas abieluni isa ajalehes Kirjavahetus Kreutzwaldiga 1871. Aastal reis Helsingisse Abielu 1873. Aastal Eduard Michelson Kirjavahetuse lakkamine
Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima, koosolekuid pidama, kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Jannsen, Hurt ja Jakobson: põhimõtted ja saavutused. Johann Voldemar Jannsen soovis Eesti rahva elu edendada sakslastega kooskõlas. Tema saavutusteks on Perno Postimees, Vanemuise seltsi loomie ja Üldlaulupidu. Jakob Hurt pidas tähtsaks vaimseid väärtusi. Tema saavutusteks on eestikeelse kirjanduse väljaandmine, Kreiskooli rajamine, erinevate rahuslike seltside juhtimine nagu näiteks Eesti Kirjameeste Selts. Carl Robert Jakobson arvustas eestlaste majanduslikke olusid ning soovis neid paremaks muuta
Inglismaa 1.Miks levisid sotsialistlikud ideed Inglismaal vähem kui mujal Euroopas? Sest tööliste olukord oli parem kui mujal Euroopas ning rahvas oli rikkam. Mis võimaldas Inglismaal teostada hiilgava isolatsiooni poliitikat? Inglismaa oli saareriik, seetõttu ei vajanud nad armeed, neil oli tugevaim sõjalaevastik ning nad ei olnud huvitatud püsivatest liitudest. Milliste alade arvel suurenes Briti koloniaalimpeerium 19. sajandi teisel poolel? Austraalia, Kanada, India, Uus-Meremaa. 2.viktoriaalik ajastu- kuninganna Victoria valitsusaeg Inglismaal. Ametiühingud- sinna ühinesid väljaõppinud, seatsid sihiks üksteise abistamise ja majanduse parandamise. Tööerakond-sinna ühinesid väljaõppimata töölised, kes ei olnud ametiühingutes. Sotsialistlikud ideed. Feenide liikumine- seadis eesmärgiks Inglismaast sõltumatu vabariigi loomise relvastatatud võistluse abil. Home rule- parlament, mis lahendas kõik põliselanike eluolu tähtsamaid valdkondi ...
Keila Gümnaasium EESTI ÄRKAMISAEG Referaat Keila 2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Rahvuslik Ärkamine ja Venestamine 3. Tähtsamad tegelased 3.1. Johann Voldemar Jannsen 3.2. Carl Robert Jakobson 3.3. Jakob Hurt 4. Laulupidu 5. Rahvuslik liikumine ja rahvusromantism Eesti kirjuanduses 6. Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Eestis algas 19.sajandi keskpaigas Rahvuslik ärkamine. Ärkamisaeg on ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Sellele olid eelduseks
- palvekirjade aktsioon (Köler) - Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) - ''Vanemuise'' ja ''Estonia'' seltside rajamine (1865) - Jakobsoni isamaakõned (1868) - 1869- esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndal: - Põllumeeste seltside rajamine (Jannsen, Jakobson) - Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) - Eesti Kirjameest Selts (Hurt) - Eesti Aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt): kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid jne) - Ajaleht ''Sakala'' (Jakobson 1878) - Tüli rahvusliku liikumise juhtide vahel 1880ndal: - Jannseni halvatus ja eemalejäämine - Rahvusliku liikumise lõhenemine: Jakobson vs Hurt - Hurda lahkumine Peterburi - 1882a. Jakobsoni surm - 1883a. Aleksandrikooli komiteede sulgemine ja venestusaja algus. 3)Juhid:
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Koostas Ode Maria Punamäe "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on Eesti Vabariigi riigihümn, mille viisi lõi 1848. aastal helilooja Fredrik Pacius ja eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Fredric Pacius Ta oli saksa päritolu helilooja ja dirigent, kes elas suure osa oma elust Soomes. Teda on kutsutud soome muusika isaks. Ta on kirjutanud kolm ooperit, sümfoonia ja viiulikontserdi. Nüüd soome ja eesti hümniks olev viis oli algselt kirjutatud soome tudengite lauluks ,,Maamme" .Paciusel olnud aega vaid kaks päeva, et muusika valmis kirjutada ja laul koorile ja orkestrile selgeks õpetada. Kogenud muusikamees tuli kiirtellimusega toime rutiinselt, sest
Esimene üldlaulupidu Janete Kuiv 10.b Sissejuhatus 19. sajandi teisel poolel arenes Eestis laulukooride ja puhkpilliorkestrite tegevus rahvusliku liikumise (ärkamisaeg) ajal niivõrd hoogsalt, et kihelkondade piires peeti koguni laulupühi. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Paljud koorid olid segakoorid, kuid Jannsen nõudis, et ainult mehed osaleksid laulupeol. Laulupeo lauluvalik tekitas Jakobsonis pahameelt, sest osad laulud olid saksakeelsed. Jakobson ise laulupeole ei tulnud Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Kardeti saksa ajakirjanike õelaid kommentaare, kuid siiski proovid õnnestus suurepäraselt. kui kohalikud baltisaksa koorid olid pidanud 1857. aastal Tallinnas ja 1861.
· Rahvuslikud liikumised Euroopas pisut varem · Rahvuslik liikumine Lätis (samal ajal) Kultuurilised: · Usuline ärkamine : Vennastekogudused, hernuutlased · Huvi koorilauluvastu, tehti ise laule · Küsimus: kas sulada teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks? · Kirjasõna areng -> rahva teadlikkuse kasv, ,,üks laine" · Arenenud koolisüsteem -> haridustaseme kasv · ,,Perno Postimees", Jannsen ja nende mõju eestlastele, püsiva ajakirjanduse teke 1857 · Nimetus ,,eestlane" · Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg" · Uus mõtteviis (Euroopa mõjutused) · Seltsiliikumine ->rahvuslik haritlaskond 2)Sündmused (kümnendite kaupa) 1857 Perno Postimees 1860ndad · Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) · Palvekirjade aktsioon (Köler) · Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864)
Koorilaul kujunes 19.sajandi esimesel poolel Šveitsis ja Saksamaal laiade rahvahulkade meelelahutuslikuks ja kunstiliseks harrastusalaks. Paljude kooride olemasolu lõi eeldused ühisteks kokkutulemisteks ja masskooride võimsateks ühisesinemisteks,millest kujunesid traditsioonilised rahvuslikud muusikapeod, üldlaulupeod. Saksamaal Hannoveris peeti laulupidu, millest võttis osa 500 lauljat. Enne seda toimus ka laulupidu Šveitsis, kus esines 4000 lauljat. Selle kohta Jannsen arvas, et ta oleks tänulik, kui saaks omalt maalt sõnumit: „meil on juba 40 koorilauljat, kellega võime välja astuda!“ 1850-ndail aastail alustasid Eesti linnades tegevust balti saksa lauluseltsid. Jõuti nõnda kaugele, et 1857. Aastal organiseeriti Tallinnas linnadevaheline saksa kooride laulupüha, mis kestis mitu päeva. 1861. a. oli Baltimaade suurim ühendkoor, kus võtsid osa Eesti linnade lauluseltside koorid
ärkamisajana. 1860-ndate aastate teisel poolel asutati mitmeid seltse, mille eesmärgiks oli eesti kultuuri arendamine. Nendes laulu- ja mänguseltsides peeti kõneõhtuid, harrastati koorilaulu ja näitekunsti. Tartus oli selliseks seltsiks "Vanemuine", Tallinnas "Estonia". 1870-ndate aastate algul asutatud Eesti Kirjameeste Seltsi ülesandeks oli eestikeelsete raamatute ja heade kooliõpikute väljaandmine. Üks tuntumatest rahvusliku ärkamisaja tegelastest oli Johann Voldemar Jannsen, kes asutas Pärnus ajalehe "Perno Postimees". Selle lehega algas eesti pidev rahvuslik ajakirjandus. Varsti kolis nende pere Tartusse, kus Jannsen hakkas toimetama ja välja andma "Eesti Postimeest". Eestikeelsed ajalehed etendasid rahvuslikus liikumises tähtsat osa. Kuigi ajalehed ilmusid vaid üks kord nädalas, andsid nad palju kaasa rahva lugemisoskuse arendamisele ja silmaringi laiendamisele. Tema suurim abiline oli selle töö juures tütar Lydia Koidula
Rahvuslik ärkamise jäljed tänases päevas Eestis algas 19. sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Sellele olid eelduseks mõisnike eestkostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen. Jakobson hakkas välja andma ajalekte Sakala. Selles kirjutas ta õpetusi kuidas harida põldu ja talupojad lugesid ning tegutsesid tema õpetuste järgi. Tänu Jakobsonile on Eestis põllumajandus sellest ajast saadik arenema hakanud ja teadmised põlluharimisega edasi kandunud. Hurt oli Eesti Kirjameeste Seltsi president. Seltsi põhiülesandeks oli eestikeelse kirjasõna väljaandmine, eriti tähtsad olid kooli õpikud. Eesti keelt peeti peeneks ja tänu sellele on eesti
Lydia Koidula 1843-1886 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen oli kirjanik. Tema kirjanikunimi oli Lydia Koidula. Teda on kujutatud ka 100 kroonisel rahatähel, kus on kirjas ka üks tema luuletus. Ta on eesti kirjaniku Johann Voldemar Jannseni tütar. Koidula oli oma aja koidulaulik paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, sellega on ta suutnud teha
Rahvaste liikumine ·Elavnes vennastekoguduste liikumine. Inimesed hakkasid otsima tõdesid ja uut maailmavaadet. Vennastekogudused tõid kaasa uut lauluvara ning hiljem tekkisid esimesed laulu- ja pillikoorid. Rahvusliku vaimustuse aastad ·1860. aastail otsustasid Viljandi ärksamad talunikud tähistada priiksaamise 50. aastapäeva ning otsustasid asutada Aleksandrikooli. Loa saamine ehituseks venis aastani 1869, sest Peterburi baltisakslased olid selle suhtes tõrksad. ·1864. kui Jannsen kolis Pärnust Tartu nimetati tema ajaleht ümber ,,Eesti Postimeheks". Jannsenid rajasid ka ,,Vanemuise" seltsi (1865). Just seal pidas esimese isamaalise kõne Carl Robert Jakobson (tema kõnesid oli kokku kolm ning need ilmusid eraldi raamatutena). ·1869 hakkas Jannsen korraldama I üldlaulupidu. 1857 toimus Tallinnas ja 1961 Riias baltisaksa laulupidu. Eestlaste esimene laulupidu toimus 1863 Saaremal Ansekülas. Esimesel üldlaulupeol Tartus oli umbes 15 000 pealtvaatajat
24.RAHVUSLIK LIIKUMINE.VASTUSED (2016,Eesti ajalugu I, Avita 2005,lk.152-157) 1.Millal algas rahvuslik liikumine? 1860 2.Millised olid liikumise eeldused? Majanduslik arenemine. Eesti haritlaste teke, koolihariduse teke 3.Mis oli rahvusliku liikumise tulemus (eesmärk)? Olla eestlane, emakeelse rahvahariduse edendamine, 4.Kes olid väljapaistvamad juhid? Johann Voldemar Jannsen Jakob Hurt Carl Robert Jakobson 5.Millised linnad ja piirkonnad kujunesid liikumise keskusteks? Tartu, Peterburi, Viljandimaa 6.Kes olid nn. Peterburi patrioodid? Johann Köler 7.Nende hulgas on ka Eesti esimene elukutseline kunstnik. Kes, nimetage tema maale? Johann Köler. ''Tütarlaps allikal,, ''Ema portree,, ''Isa portree,, 8.Keda hüüti Postipapaks? Johann Voldemar Jannsen 9
Samuti kuulusid selle alla näiteks õpetajate palk ja toetused vaestele. Valla eesotsas seisis vallavanem, kes kinnitas, et seaduseid järgitakse ja valitseks kord. 1857. aastal hakkas Pärnus ilmuma ,,Perno Postimees", mille asutajaks oli Johann Voldemar Jannsen. Ajalehes innustas ta eestlasi omale talusid ostma, andis nõu põllumeestele, kirjutas haridusest jm. Kiiresti kasvas ajalehe populaarsus. Majanduslikel põhjustel pidi Jannsen kolima Tartusse, kus ta 1864. aastal asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Jannsen oli kultuuriliselt väga aktiivne. Talle oli suureks toeks ka tema tütar Lydia Koidula. 1865. aastal loodi nende algatusel laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". Tallinnas rajati ,,Estonia", Viljandis ,,Koit", Võrus ,,Kannel" ja Pärnus ,,Endla" selts. Kui lähenema hakkas 50. aastapäev Vanemuise seltsil, seadis Jannsen eesmärgiks korraldada üle-eestiline laulupidu
ÜRITUS AEG, KOHT JUHID, VÄLJAANNE, SEISUKOHAD TÄHTSUS RÄ's ELLUVIIJAD VÄLJUND LAULUPIDU 18.-20. Juuni Johann Voldemar Eesti hümni esimene Andis tõuke uute kooride 1869, Tartus Jannsen ja esitamine, esimene tekkimisele ja algupärasele Aleksander üldlaulupiu üldse heliloomingule. Suurendas Kunileid, eestlaste ühtekuuluvust ja
hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor. Kui mitte just seda, siis mõni muu fakt Jannsenist on kindlasti ühele õigele Maarjamaa elanikule teada. Kes vähegi eesti ajalugu õppinud ja uurinud on, sellele Jannseni nimi võõras kohe kindlasti olla ei saa. Tegelikult on hümnile sõnade kirjutamine vaid üks väga väike killuke kogu tema suurest tööst eesti rahva hariduse, kirjanduse, teatrielu ning rahvustunde edendamisel. Johann Voldemar Jannsen on pärit Vändrast ning läbinud seal kihelkonnakooli. Hiljem koolitas end Vändra pastori Carl Köberi juures ning 1838.aastal asus ta tööle Vändra köstrina. Seejuures õppis ta kirjakeelt, et tõlkida esmajoones saksakeelseid raamatuid. Jannsen oli teinud kaks katset, et saada tsaarivõimudelt luba ajalehe väljaandmiseks. Kuna eelnevad äraütlemised olid teda ettevaatlikuks teinud, siis ei teinud ta uut taotlust enda, vaid kahe trükkali nimel- üks Pärnus ja teine Tartus
Lydia Koidula 1843-1886 Tartu Kunstikool Keiu Kaur Lydia Emilie Florentine Jannsen ▪ Kirjanikunime sai Carl Robert Jakobsonilt (See nimi tähistas koidu aega) ▪ Koidula on meie esimene naiskirjanik, luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna tegelane. Kodu ja perekond ▪ Koidula sündis 12.detsembril 1843 Vändra lähedal. ▪ Tema lapsepõlve koduks oli kunagine Vändra kihelkonna köstrimaja. ▪ Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen,
Lydia Koidula- eesti rahvusliku teatri rajaja Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. Detsembril 1843. Aastal Vändras. Hilisema, kirjanikunime Koidula, pani talle C. R. Jakobson, mis tähistas ärkamise aega. Koidula isa J.V. Jannsen oli koolmeister. Nende peres oli haridus kõrgelt hinnatud. Lydia lõpetas 1861. Aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Koolis omandas ta lisaks eesti ja saksa keelele ka prantsuse ja vene keele oskuse. Kui J. V. Jannsen hakkas aastal 1857 välja andma ajalehte Pärnu Postimees, sai Lydia Koidulast tema
Lydia Koidula- eesti rahvusliku teatri rajaja Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. Detsembril 1843. Aastal Vändras. Hilisema, kirjanikunime Koidula, pani talle C. R. Jakobson, mis tähistas ärkamise aega. Koidula isa J.V. Jannsen oli koolmeister. Nende peres oli haridus kõrgelt hinnatud. Lydia lõpetas 1861. Aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Koolis omandas ta lisaks eesti ja saksa keelele ka prantsuse ja vene keele oskuse. Kui J. V. Jannsen hakkas aastal 1857 välja andma ajalehte Pärnu Postimees, sai Lydia Koidulast tema abiline. Ka Lydia esimene proosapala (,,Kivirist") nägi selles ajalehes ilmavalgust. Koidula oli ka abiks tüdrukutele, kes soovisid astuda piirkonna Kreis tütarlastekooli. 1863. aastal kolis Jannsenite pere Tartusse, kus J. V. Jannsen hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees. Ka selle ajalehe juures sai Lydiast isa abiline. Peale isa haigestumist langes toimetaja töö peaasjalikult Lydia
Eesti muusika 11.klass Sis 1. aadliringkondades elavnes muusikaelu, õpetati talupoegi pilli mängima, levis rahvamuusikaõpetus, rändmuusikud, tähtsamad orkestrid Põltsamaal Kolgas ja Lihulas. Cimze seminar-aitas kaasa koorilaulu ja pillimuusika arengule. 2. I üldlaulupidu 1869 Tartus, 822 lauljat, ainult meeskoorid, dirigendid Jannsen, kunileid, Wirkhaus, ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson. II üldlaulupidu 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod,
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset.
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset.
Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse idee ja seda eelkõige Eesti Aleksandrikooli eestikeelsena avamise mõttes. Kõik tundus minevat hästi, kuni tekkisid lahkhelid ühiskonnategelaste vahel. Lahkhelid olid peamiselt tõekspidamiste ja eriarvamuste üle. Rahvuslik liikumine oli sattunud sügavasse kriisi, mida algav venestamine veelgi süvendas. Ebaõnnestumiseks võiks pidada saksameelse ja venemeelse suuna levitamist. Johann Voldemar Jannsen pooldas koostööd saksa seltskonnaga, et ühiselt vastu seista Venemaa slavofiilsetest ringkondadest lähtuvale venestuspoliitikale. Jannsen leidis, et ei eestlased ega sakslased suuda eraldi venestusele vastu panna ning peavad seetõttu unustama endisaegsed solvumised ja vastuolud. Seetõttu püüdis ta kaasata saksa seltskonna esindajaid mitmete eestlastele mõeldud suurürituse korraldamisele (näiteks pastor Willigerode üldlaulupeo ettevalmistamisel ja läbiviimisel 1869. aastal). Kuna C
oli juba alanud industriaalajastu ja vähehaaval jõudis see ka Eestisse. Üha suurema tähtsuse omandas masinatöö, taandus isemajandav talupidamine, käsitööesemeid hakkas asendama laiatarbekaup, elav rahvaluule taganes raamatute ja ajalehtede ees. Rahvusliku liikumise kõrgaastaid iseloomustavad paljud ühised ettevõtmised, mis kinnitasid eestlaste rahvusliku enesetunnet. Neist tähtsaim oli I üldlaulupidu 1869.aastal Tartus. Selle algatasid Johann Voldemar Jannsen ja tema juhitud ,,Vanemuise " selts. Eesti Kirjameeste Selts (EKmS) tegutsesTartus aastail 18721893. Sinna kuulusid kõik need, kes tahtsid eestlust luua ja edendada. Seltsi peamised tegevusalad olid eesti keele korraldus, uue kirjaviisi progageerimine, rahvaluule kogunemine, eestikeelsete raamatute kirjastamine ja oma aastaraamatute väljaandmine. Eesti Kirjameeste Seltsi järjeltulijaks sa Eesti Kirjanduse Selts (EKS), mis asutati 1907.aastal, suöeti 1940
Ta nõudis ühtlasi kooliolude parandamist, usuõpetusega liialdamise lõpetamist ning propageeris ka karskust. 1870 aastal pöördus Jakobson tagasi kodumaale kindla sooviga hakata põllumeheks. Ta ostis Kurgja talu ning ka abiellus. 1878 aastal pika nõudmise peale õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks. Kohe sel samal aastal hakkas ilmuma ajaleht Sakala ning saavutas ühtlasi kõige populaar- sema lehe tiitli. Johan Voldemar Jannsen. Johann Voldemar Jannsen oli RL algaastate üks kesksemaid kujusi. Johann oli Vändrast möldri poeg, seega möödus lapsepõlv veskis. Ta oskas ka väga hästi saksa keelt. Tema esimeseks suureks ettevõtmiseks oli 1875 aastal Pärnus ilmuma haka- nud nädalaleht Perno Postimees. Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. Jannsen virgustas eestlasi ka talusi ost-ma, haridust omandama ning andis ka näpu-näiteid põllupidajatele. 1864
,,Kalevipoeg" Köler Tahtis tuua muutust senises Eesti ajaloo käsitluses, lähtus Jakobsoni isamaakõnedest. Nimi Johann Jakob Hurt Carl Robert Voldemar Jakobson Jannsen Eluaastad/päritolu Eluaastad: 1819- Eluaastad: 1839- Eluaastad: 1841- 1890. 1907. Pärit Põlva 1882. Pärit Tartust, Pärit Vändrast. lähedalt kuid lapsepõlve Himmastest. veetis Tormas. Haridus Kihelkonnakool, Põlva Kihelkonnakool ja kirikuõpetaja Karl kihelkonnakool, J
eestlaste ja lätlaste germaniseerumisele. Samal ajal püüdis ka Vene riigivõim eestlasi oma liitlasteks teha,soovides asendada senist saksa ülemvõimu vene omaga. Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks sai Vändrast võrsunud Johann Voldemar Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asustamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümmekonna aasta, enne kui 1857.aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ,,Perno Postimees". Jannsen lootis,et kõik ,mis eesti rahvas saavutada võib,peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Oma kirjutistega virgutas Jannsen eestalsi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1864.aastal kolis Jannsen Tartusse,kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865.a. Laulu-ja mänguselts ,,Vanemuine" ,mis sai eeskujuks ka samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades.
must ja valge said peagi rahvusvärvideks ja on seda tänapäevalgi. Üliõpilased etendasid suurt rolli ka vabadussõjas vabatahtlikena. Rahvakooliõpetajaid valmistati ette seminarides. Neist tuntuim töötas Janis Cimze juhatusel Valgas, seal said ettevalmistuse nii Eesti kui ka Läti koolmestrid. Kahjuks suleti seminar peale Cimze surma. Rahvusliku liikumise algusaastatel etendas rahva elu edendamisel kehtiva korra raames suurt rolli Johann Voldemar Jannsen. Ta sündis 16.05.1819. aastal Vana-Vändras ja õppis köstri- ja kihelkonna algkoolis. Ta töötas kantrina, köstrina, koolmeistrina, vallakooli õpetajana ja hiljem ajakirjaniku ning nädalalehe "Perno Postimees" juhatajana. Selle ajalehe asutades pani ta aluse pidevale Eesti ajakirjandusele. Tänu oma oskusele lugejatega kontakti leida omasid ta ajalehed olulist rolli rahva silmaringi avardamises. 1863. aastal asus ta Tartu, kus toimetas ajalehte "Eesti Postimees" ja selle lisalehti
Lydia Koidula 1843-1886 Elulugu • Õigi nimi Lydia Emile Florentine Jannsen. • Sündis Vändras. • Isa – Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) • Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen (1821-1890) Elulugu • Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. • Sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. • Lydia oli oma isa lähimaks abiliseks ajalehtede väljaandmisal -Pärnus „Perno Postimees“ -Tartus „Eesti Postimees“ Elulugu • Pärast abiellumist Eduard Michelsoniga asus Lydia koos mehega elama Kroonlinna, kus ta päriselt ei kohanenudki
Sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändras ning suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas. on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega Tema sünninimeks oli Lydia Emilie Florentine Jannsen. Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Hiljem abistas isa ajalehetöös. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus nad abiellusid 19. veebruaril 1873 ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem tütar,
eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega pärisorjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. sajandi keskel. Üritati tagada see, et Eesti riik jääks püsima ja oleks võimeline edasi arenema. Rahvuslikule liikumisele andis ka tõuke estofiilide tegutsemine. Estofiilid on teisest rahvusest inimesed, kes olid huvitatud Eesti ajaloost. Kõige enam võtsid osa liikumisest haritlased. Nendeks olid Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Olulist rolli mängis ka Kreutzwald, kes lõpetas Faehlmanni teose nimega "Kalevipoeg". Rahvuslikku liikumist aitas laiendada Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine ja vabadusliikumised. See viis sellele, et eestlased tahtsid pärisorjuse kaotamist, talude päriseks ostmist, kõrgema hariduse omandamist, mõisnike võimu alt vabanemist ja kommunikatsioonivõrgu avardumist. Jannsen pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. 1857.
*sündis 1839 Põlvamaal *õppis TÜ usuteaduskonnas ja Helsingi ülikoolis filoloogiat *alustas rahvaluule kogumist (1860) *1863 alustas Aleksandrikooli liikumist *oli sügavalt usklik *oli Hellenurmes koduõpetaja *1870 pidas kõne vaimusuurusest *1871 sai temast Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president *1872 sai temast Otepää kirikuõpetaja *oli eestimeelne *kogus rahvaluulet *suri 1907 Peterburis *Johann Voldemar Jannsen *sündis 1819 Vändras *sai hariduse Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis *pooldas kirikut *1845 hakkas avaldama laulikuid *1857 Perno Postimees *1863 Eesti Postimees *1865 Vanemuise laulu- ja mänguselts *hümni sõnade autor * väga saksameelne *EÜS'ile ,,Kalevipoja" õhtud *1869 korraldas esimese laulupeo Tartus (18.-20.06) *1890 suri Tartus *Johann Köler *Peterburi Eesti patriootide esindaja
Eesti Esimene üldlaulupidu Merit Rammul Kanepi Gümnaasium 8. klass 2016 Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupidu · Toimus Tartus · Üldjuhid A. Kunileid ja J. V. Jannsen · Mõtte algatajaks Jannsen · 18. 20. juuni 1869 · Osalesid ainult meeskoorid Korraldamine · Tekkis lõhe peaorganiseeriate vahel Jacobsoni pooldajad vs Jannseni ja Hurda pooldajad · Jacobsonile ei meeldinud tänulaulupeo idee mis seal ikka tänada? · Jacobsonile ei meeldinud ka Jannseni idee koostöö kirikuga · Jacobson loobus koostööst · Korraldamine jäi ,,Vanemuise" seltsile, Jannsenile ja Hurdale Osavõtjad · Esinejaid oli ~900 46 meeskoori ja 5
end veel ühtse rahvuse -eestlastena. Enamik eestlasi elas endiselt maal, seega kutsuti end maarahvaks. Tere, armas eesti rahvas! *1857.a. asutati Pärnus ajaleht Perno Postimees. *Selle lehega algas eesti pidev rahvuslik ajakir - jandus *Kirjutati kõigest, mis Eestimaal ja laias ilmas sünnib. *Eestlasi kutsuti üles saama tublimaks ja targemaks kui seni. *Eestlane pidi häbenema seda, et ta rumal on, mitte aga seda, et on eestlane. Johann Voldemar Jannsen 1819 Vändra - 1890 Tartu Tema toimetatud eestikeelsed ajalehed aitasid kaasa rahva lugemisoskuse arendamisele ja silmaringi laiendamisele. J.V.Jannsen hoidus kõnelemast rahva tõelisest viletsusest, et mitte pahandada mõisnikke. *1857 Perno Postimees *1864 Eesti Postimees *1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine *1869 I üldlaulupidu Tartus *1870 Eesti Põllumeeste Selts I üldlaulupidu Tartus 1869.a. 1867.a. esitas J.V
Lydia Koidula 24.12.1843 – 11.08.1886 Koostas Kadi Tross Perekond Lydia Emilie Florentine Jannsen (sünninimi) Johann Voldemar Jannsen (isa) Emilie Jannsen (ema) Eugenie (õde) Julius, Leopold, Harry ja Eugen (vennad) Haridus tee Isa õpetas teda kodus enne Pärnusse kolimist. 1854–1861 õppis ta saksa keelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami Kirjavahetused J. Hurt Fr. R. Kreutzwald P. Blumberg C. R. Jakobson Mu isamaa on minu arm Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma,
1860 keeles tunid nädalas eesti keeles Laulupidu. 18. Tartu Johann "Minu Oli nii muusikaline Kinnistati sellega 20.juuni Voldemar isamaa on kui rahvuslikku 1869. Jannsen ja minu arm," ja kultuurisündmuskus enesetunnet, Aleksander "Sind kavandati ka ning sai alguse Kunileid. surmani." eestlase laulupeod vabadusliikumise põhijooned. Rahvusteater
Johann Voldemar Jannsen sündis Vana-Vändra vallas 16. mai 1819 ning 13. juuli 1890, suri afaasiasse millese ta haigestus 1880. Aastal. Ta õppis Vändra köstri- ja kihelkonna koolis mille ta lõpetas 19. aastasena. Peale kooli lõpetamist töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857–1886. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse
Kiriku ja palvemajade mõjul oli rahvalaul surutud vaikivasse olukorda. Koraalilaulmise tase oli vilets. Muredega koormatud inimesed vajasid aga omaette laulmiseks kergesti vastuvõetavaid enda sisetunde rahuldamiseks sobivaid laule ja tekste. Kuigi "Sioni- Laulo-Kandle" kohta on kirjutatud, et see polnud "midagi muud kui teenistuseotsimine vaimuvaesuse kasvatamise arvel", levis teos omal ajal määratu suurel arvul. Leviku mõistmiseks annab Jannsen selle eessõnas selge põhjenduse, kirjutades, et neid laule võib igal ajal ja igas kohas laulda. Rahva igasuguste eneseavalduste rahuldamiseks ilmaliku lauluga oli mõeldusd "Eesti Laulik", mis ilmus 1860. aastal värsiraamatuna Oma ajalehes "Perno Postimees" 1857 Tallinnas peetud baltisaksa laulupidu lugejatele tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid. 1865. aastal asutati just tema algatusel eesti kultuuriloos kõige
Lydia Koidula Sven Seinpere Kevin Oper Ralf Pagil Kris Kuusmaa Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändras. Koidula isa oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena,
lauluseltside-liikumine. Baltisaksa lauluseltsid (Liedertafel'id) olid väga populaarsed ja aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. a Tallinnas asutatud "Revaler Verein für Männergesang". Esimene saksa laulupidu Baltimaadel toimus juba 1836. aastal Riias. 1857. aastal toimus samasugune üritus Tallinnas. Oma ajalehes "Perno Postimees" seda sündmust lugejaile tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid ning õhutas eesti rahvast samasuguseid seltse looma. Esimesed eesti lauluseltsid olid 1863. aastal asutatud ,,Revalia" ja 1865. aastal ,,Estonia" ning ,,Vanemuine". Lauluseltside liikumine Saksamaal ja Baltimaades kandis endas ühtlasi ka Euroopat haaranud rahvusromantismi ideid. ,,Ärkamine" toimus kõikjal: rõhutama hakati rahvuslikku ühtekuuluvust, isamaa-armastust jmt. Sakslaste rahvusteadvuse tõus tõi Baltimaades
-talup palvekirjade vahendaja; -Viljandist; 2. L. Koidula -luuletaja; -isamaalaulik; -näidendite kirjutaja; 3. J. Hurt -kirikuõpetaja; -1872. Eesti Kirjameeste Seltsi asutaja; -Põlvast; 4. J. V. Jannsen -saksameelne; -1865.a I üldlaulupeo korraldaja; -1865.a ,,Vanemuine"rajaja(tantsu-,mänguselts); 5.C.R. Jakobson -kooliolude parandamist;usuõpetuse vastu;karkusideed; -3isamaalist kõnet(valgus, pimedus,koiduaeg; -1878.a asutas ,,Sakala"; 6.F.R. Kreutswald -kirjanik, arst;
taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks.18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Hurda isa oli hernhuutlane, andis pojale range usulise kasvatuse. Hurda haridustee, kihelkonnakool, kreiskool, Tartus gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest.1870. pidas
Üksikasjaline ettekanne 50. Juubeliaasta tähistamise pidulaulmisest Kellele: Liivimaa kindralkubernerile Kes: Laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" juhataja Johann Voldemar Jannsen 1. Väljaminekud 342 rubla 1.1. Auhindadele 50 rubla 1.2. Toidule 100 rubla 1.3. Nootidele 30 rubla 1.4. Lippudele 10 rubla 1.5. Lilleseadetele 7 rubla 1.6. Peoplatsi korrashoidjatele 45 rubla 1.7. Muud kulutused 100 rubla 2. Osalejad 2.1. Meeskoorid 2.1.1. Tallinna meeskoor 2.1.2. Vändra meeskoor 2.1.3
· Raudtee-ehitus ~ paremad liikumisvõimalused 2) Poliitilised põhjused: · Balti erikord · Pärisorjusest vabanemine ~ passiseadus ~ haridustaseme tõus · Vallakogukonna teke · Eesti soodne geopoliitiline asukoht 3) Kultuurilised eeldused: · Estofiilide tegevus · Tartu ülikooli taasavamine · Koolisunduse sisseviimine ~1850. aasta oli eestis 1000 külakooli (100 kihelkonnakooli) Ärkamisaja suurkujud I Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) · Seltsitegevus 1865. asutas Vanemuise Osales EÜS-I ,,Kalevipoja" -õhtutel · Ajakirjanduses 1857 ,,Perno Postimees" 1864 ,,Eesti Postimees" · Koorilaulu propageerimine Kirjutas laulutekste 1869.a juunikuus (16-18) esimene laulupidu II Jakob Hurt (1839-1907) · Seltsitegevus 1872-1881 EKS president Osales ,,Vanemuise" seltsi tegevuses Korraldas EÜS-I ,,Kalevipoja" -õhtuid
Silver Salundo 6B klass Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. detsembril 1843. aastal Vana-Vändras ja suri 11. augustil 1886. aastal Kroonlinnas. Tema kirjanikunimi oli Lydia Koidula, mille ta sai Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. Koidula lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus. Maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja kreegipuid. Selline
Koidula isamaalised laulud. · 1869 a. esimene üleeestiline laulupidu !!!!! 1870ndad · 1870 asutati Tartu Eesti Põllumeeste selts · 1870 a ,,Saaremaa onupoeg" · 1871 a. alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee (Hurt) · 1872 a. Eesti Kirjameeste selts · 1878 a asutas Jakobson ajalehe ,,Sakala" 1880ndad · 1880 lahkus Hurt Eestist · 1881 sai Jakobson Kirjameeste seltsi juhiks · 1882 suri Jakobson · 1886 Tallinnas Estonia JOHANN VOLDEMAR JANNSEN · Rahvusliku liikumise eesvedaja Tartus. · 1857 a. hakkas välja andma nädalalehte ,,Perno Postimees" · 1864 a. hakkas välja andma Tartus ,,Eesti Postimeest" · 1865 a. asutati tema algatusel Tartus Vanemuise selts. · (Tema tütar oli Lydia Koidula.) LYDIA KOIDULA · Isamaalised laulud. · 1870 a. ,,Saaremaa onupoeg" CARL ROBERT JAKOBSON · Tema sihiks oli jõukama talupoegkonna huvide eest seismine. · 1868 a. pidas Vanemuise seltsis esimese isamaakõne.
sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne- Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Rahvuslik liikumine 1860-1918 ÄRKAMISAEG 1860-1880 Ärkamisaja eeldused: · Eestlastel üldine kirjaoskus · Vennastekoguduse liikumine · Pärisorjuse kaotamine · Talude päriseks ostmine algas · Eeskuju Lääne-Euroopast ITAALIAST · Juhid haritlaskond (Hurt, Jannsen, Jakobson, Cimze, Masing, Faehlmann, Kreutzwald, Reiman) Põhjused: · Seisuslike vahede kaotamine · Sooviti võrdseid majanduslikke seise ühiskonnas · Rahvusliku identiteedi leidmine · Kultuuri arenguks võrdsed võimalused · Eesti keelele laiemate õiguste saavutamine Tähtsad sündmused: ''Pärnu Postimees'' 1857 ''Kalevipoeg'' 1857-1861 Keskused: Tartu, Viljandi, Peterburg I üldlaulupidu Aleksandikooli liikumine EKmS
Eesti Kirjameeste Selts pandi kinni 1893 „Uut poliitikat“ saadeti Liivimaal ellu viima Mihhail Zinovjev ja Eestimaal Sergei Šahhovskoi. 1893. aastal mindi Tartu Ülikoolis üle venekeelsele õppele- kooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. o 1891 „Postimees“ päevaleheks o 1883 avati erakoolina HTG o 1884 õnnistati Otepääl sinimustvalge lipp (4.juuni) o Tekivad karskusseltsid, pritsumeeste seltsid, turniseltsid JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 1819 sündis Vana-Vändra vallas 1829 pandi karja Uue-Vändrasse Särghaua tallu 1831 läks tööle Vändra kihelkonnakooli 1838 asus tööle Vändra köstrina (täitis ka kooliõpetaja kohustusi) 1843- abiellus Juliana Emilie Kochiga, sündis tütar Lydia Emilie Florentine Jannsen 1845 hakkas ilmuma „Sioni- Laulo- Kannel“ 1845 esitas taotluse ajalehe väljaandmiseks- taotlus sai eitava vastus e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
