Mõistekaart ärkamisajast (0)

Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Jakob Hurt (1839-1907)
Carl Robert Jakobson (1841-1882)
* Asutas ajalehe „Sakala“, mis ilmus aastatel 1878-1882.
* Kirjutas õpikuid eesti koolidele nt. „Kooli Lugemise raamat“ (1867). Õpik pakkus lastele algteadmisi maaimast ja esitas ka ilukirjandustekste. Selle õpiku kaudu jõudsid eestlasteni teadmised Lydia Koidulast ja teistest esimestest rahvuskirjanikest.
* Avaldas veel ka põllumajandusalaseid käsiraamatuid ja noodikogusid.
* Rajas järjepidava eestikeelse ajakirjanduse. * „Kui me ei saa saada suureks jõult ega
* 1857-1863 toimetas Pärnus nädalalehte „Perno Postimees “ arvult , siis võime saada suureks kultuurilt.“
* 1864-1880 toimetas Tartus ajalehte „Eesti Postimees “ * Algatas rahvaluule kogumise
* Kinnitas oma ajalehtedes eestlase kui rahvuse mõiste. * Õhutas kogumist ajalehtede kaudu ja õpetas
* Kirjutas ka laulude tekste , sealhulgas Eesti hümni sõnad mida ja kuidas koguda.
* Asus kogutud rahvalaule trükis avaldama,
millega pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
ÜRITUSEDDDDD
* 1869 – I üldlaulupidu. Selle algatas Jannsen ja tema juhitud selts „Vanemuine“. Kõlasid Eesti hümn „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. Samuti „Mu isamaa on minu arm“ ja „ Sind surmani“.
* Eesti Kirjameeste Selts tegutses 1872-1893. Sinna kuulusid kõik, kes tahtsid eestlust luua ja edendada. Selts tegeles eesti keele korralduse, uue kirjaviisi propageerimise, rahvaluule kogumise, eestikeelsete raamatute kirjastamise ja aastaraamatu väljaandmisega.
* 1860 asutasid Viljandimaa talumehed Aleksandrikooli, mis oli eestikeelne keskkool.
*Jakobsoni kolm isamaakõnet
JUHID RAHVUSLIK TEATER
* Rahvusliku teatri alguseks loetakse 1870. aastat, sest siis etendus Vanemuises esimene eestikeelne etendus.
* Esimeseks etenduseks oli Lydia Koidula „ Saaremaa onupoeg“.
* Sajandivahtuse menutükiks kujunes Juhan Kunderi „Kroonu onu“, mis võlus rahvast mahlakate tegelastega.
* Kirjutatati seisuslikust ebavõrdsusest, mõisnike ja talurahva suhetest.
ÄRKAMISAEG
1860.-1870. aastad
KIRJANDUS
Isamaaluule
* Esiluuletaja oli Lydia Koidula („Mu isamaa on minu arm“ , „Sind surmani“)
* Friedrich Kuhlbars („Vanemuine“)
* Mihkel Veske („Kodumaa“, „Ilus oled, isamaa!“)
*Ado Reinvald („Kuldrannake“)
AJALEHED
„Perno Postimees“ ja „Eesti postimees“ (J.V.Jannsen)
1857-1863 1864-1880
Esimesed laia levikuga Eesti ajalehed. Ajalehtede eesmärk ei olnud ainult uudiste edastamine, vaid ka lugejate rahvustunde ergutamine ja rahva vaimu edendamine. Kinnitas oma ajalehtedes eestlase kui rahvuse mõiste. Jutustamislaad oli soe ja humoorikas, kujundlik ja värvikas.
„Sakala“ (C.R.Jakobson)
1878-1882
Oma ilmumisajal oli see teine laia levikuga ajaleht „Eesti Postimehe“ kõrval.
Proosa-ja näitekirjandus
* Lydia Koidula („Ainuke“)
* Jakob Pärn („Must kuub“)
* Lilli Suburg („Liina“) – asutas ka esimese eesti naisteajakirja. Kirjutas saksastumise vastasest võitlusest.
* Elisabeth Aspe („Ennosaare Ain“). Kirjutas oma rahvale võõraksjäämise ohust.