OÜ MINIBOAT ÄRIPLAAN SUMMARY At present work headline LLC (Limited Liability Company) MINIBOAT activity plan contains 39 pages, 11 tables, a drawing and a appendage. The present works purpose is to compile activity plan LLC MINIBOAT foundation. The company mission is to offer consumer as possible quality and safety grafts and so all as possible advantageous price. LLC MINIBOAT scheme is build upon 2004 spring. Authors plan is to create a small enterprise, which produces small boats. The company uses salary workers, the amount will be 13. The office will be in a 3 room apartment, which will be orderly furnished. Author idea is to use the best computers and other equipment. Production building will be build individually, which will lain in Tartu county, Kärevere. The location is very important because over there the client can test the boat on the spot. In manufacturing will be used high technology, the best machines and the be...
kohustuste osatähtsust kogu kapitalis. 4. INTRESSIDE KATTEKORDAJA (IKK) mõõdab ettevõtte võimet tasuda ärikasumi arvelt perioodi intressikohustused. Intresside kattekordaja näitab, mitu korda ärikasum katab ärikasum . intressikulusid - normaalne oleks vähemalt 3 korda. IKK = perioodi intressikulu Ärikasumit kasutatakse seetõttu, et ettevõtte peaks katma intressikulud põhitegevuse tuludest ehk äritegevuse tuludega. Ettevõtte rahandus 9 RP089 4 rühm - tasuvuse SUHTARVUD (ehk rentaabluse suhtarvud): Need aitavad ettevõttet üldistavalt hinnata; näitavad seda, kuivõrd efektiivselt saadakse kasumit müügilt, varadelt ja omakapitalilt. 1
8200 Finantstulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Tulud 8210 Finantskulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Kulud 8300 Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Tulud 8310 Finantskulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kulud 8400 Intressitulud Tulud 8401 Intressitulud (KM vaba käive) Tulud 8410 Intressikulud Kulud 8500 Kasum valuutakursi muutustest Tulud 8510 Kahjum valuutakursi muutustest Kulud 8600 Muud finatstulud Tulud 8610 Muud finatskulud Kulud 8700 Erakorralised tulud Tulud
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2008 aruandeaasta lõpp: 31.12.2008 ärinimi: AS Simpel registrikood: 999888777 tänav: Kuuse 4 linn: Tallinn postisihtnumber: 11222 maakond: Harjumaa telefon: +372 xxxxxxxx faks: +372 xxxxxxxx e-posti aadress: [email protected] veebileht: www.firma.ee Tegemist ei ole kõikehõlmava näidisega. Praktikas võib ettevõttel esineda olukordi ja arvestuse valdkondi, mida käesolevas näidises ei ole kajastatud; samuti võib käesolevas näidises olla valdkondi, mida igal konkreetsel ettevõttel ei esine. ...
Muutuvkuludes: - Kütuse ja määrdeõlide kulu maksumus. - Korrashoiukulud, mis sõltuvad masina liigist, tüübist, vanusest. - Traktori ja kombainijuhi töötasu (vahel ka lisaks tasu masinate tehnohoolduse eest) koos vastavate sotsiaalmaksetega. Püsivkuludes: - Masina amortisatsioon (kulum). - Hoiukulud (masina säilitamisega kaasnevad kulud, sh masinakuuri amortisatsioon). - Kindlustuskulud - Ettevõtte üldkulud - Intressikulud kui masina muretsemisel on kasutatud pangalaen. Püsiv- ja muutuvkulude summa annab antud masinaga tehtava töö maksumuse kas töötunni või hektari kohta. 8 Traktori töötunnikuludest on kõige suuremad kuluartiklid kütusekulu, traktori kulum (amortisatsioon) ja töötasu. Enamiku toodete korral on antud toote tootmiseks olemas mitu menetlusviisi. Menetlusviis
3.2.3 Varud % müügituludest Varud x 100 Müügitulu AS STV näitajad olid 2009. aastal 1,45% ja 2010. aastal 1,56%. AS Starman näitajad olid 2009. aastal 8,14% ning 2010. aastaks oli kasvanud 9,74%-le. 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud Otstarbekas on osa oma äritegevuseks vajalikust kapitalist laenata, võõrkapital on odavam kui omakapital, kuid tuleb arvestada lisakulutusega intressikulud. 3.3.1 Kohustuste ja omakapitali suhe (%) 19 Kohustused x 100 Omakapital Kajastab laenuvahenditest ja omakapitalist finantseeritud varade suhet. AS STV näitajad 2009. aastal 35,2% ja 2010. aastal 32,6%. AS Starman näitajad 2009. aastal 320% ja 2010. aastal 287,50%
AUDENTESE ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine ....................................................
finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Hindaja kõrge väärtus viitab sellele et rohkem kasutatakse pikaaajalise võõrvahendeid finantseerimisel ja madal tase iseloomustab seda et on rakendatud rohkem omavahendeid. d. Intresside kattekordaja näitab ettevõtte võimet tasuda ärikasumi arvelt intressikulu. Intresside kattekordaja = ärikasum/ perioodi intressi kulu. Näitaja kõrge tase iseloomustab ettevõtte head võimet katta intressikulud ärikasumist, ning madal tase tähendab riski kreeditoridele. Viimasel juhul võib ettevõttel tekkida probleeme täiendavate finantseerimis allikate leidmisel. e. Tasuvuse suhtarvud ehk rentaabluse suhtarvud iseloomustavad ettevõtte tegevust tervikuna ja näitavad kuivõrd effektiivselt genereeritakse ettevõtte kasumit müügist, varadelt või omakapitalilt. i. Müügikäibe üldine rentaablus mis iseloomustab müügikäibe iga krooni
Fundamentaalanalüüs ettevõtte tasandil Uurimistöö "Fundamentaalanalüüs ettevõtte tasandil" on kirjutatud 1997 aastal. Töö on kirjutatud ajal, kui Tallinna Väärtpaberibörs oli uus ja ilus asi, mis genereeris rikkust ja kus langused oli tundmatud. 1. Sissejuhatus Fundamentaalanalüüsi ettevõtte tasandil kasutatakse hinnangu andmiseks ettevõtte finantsolukorra kohta. Fundamentaalanalüüsi võib teostada kas praeguse olukorra või eelnevate perioodide kohta, samuti võib teha prognoose tuleviku kohta. Fundamentaalanalüüsi teostavad nii firma tegevjuhid kui ka aktsionärid (ka tulevased potentsiaalsed aktsionärid), samuti äripartnerid kreeditorid, audiitorid ja ülejäänud asjast huvitatud isikud. Fundamentaalanalüüs seisneb vajalike fundamentaalnäitajate arvutamises ja nende interpreteerimises. Erinevatel analüüsijatel on erinevad eesmärgid analüüsi teostamiseks ja sellest tulenevalt võivad erinevate analüüsijate poolt teostatud analüüsid teinetei...
puhul o Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital o Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja kreeditorile o Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõtte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt o Intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud o Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2 Rentaabluse suhtarvud o mõõdavad, kui efektiivselt ettevõtte juhtkond suudab genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt. o Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes o Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum /müügikäive * 100 o Müügikäibe puhasrentaabluse näitajat kasutatakse selleks, et selgitada, kas
7410 Maamaks Kulud Kasumiaruanne 7610 Trahvid ja viivised Kulud Kasumiaruanne 7910 Muud ärikulud Kulud Kasumiaruanne 8400 Intressitulud Tulud Kasumiaruanne 8410 Intressikulud Kulud Kasumiaruanne 8600 Muud finantstulud Tulud Kasumiaruanne 8610 Muud finantskulud Kulud Kasumiaruanne Raamatupidamisregistrid (RPS § 9) Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud
Siinjuures tuleb silmas pidada, et käibemaksukohustuslased ei arvesta ostetud kaupade ja teenuste eest makstud käibemaksu kuluna, kuna nad lahutavad selle riigile makstavast käibemaksust maha. Mittekohustuslaste jaoks on ostetud kaupade ja teenuste hinna sisse arvestatud käibemaksu kulu. Finantstulud ja kulud Finantstulude alla kuuluvad tulud on intressitulud hoiustelt ja muud finantsinvesteeringutega seotud tulud. Finantskulud on esmajoones laenude pealt makstavad intressikulud. Toote/teenuse hinnakujundus ja müügiprognoosid on aluseks järgnevate finantsprognooside koostamisel. Ettevõtte kasum (või kahjum) võrdub kõigist ülalnimetatud tuludest lahutatud kõik kulud. 13.3 Bilansi prognoos Bilansiprognoos on kohustuslik koostada eelkõige äriühingu asutamisel. Alustavatel FIE-del on see soovituslik, kuid mitte kohustuslik. Bilanss näitab rahalises väärtuses ettevõtte finantsseisu mingil kindlal ajamomendil. Bilanss koostatakse
Sellest võib järeldada, et likviidsete varade osakaal aktivates on suhteliselt kõrge, selleks et tagada klientide nõuete ja ootamatute nõuete täitmine. 1. Varade koosseisus on peamiseks laenuportfell erinevalt tavaettevõtetest, kus peamise osa moodustavad erinevad käibevarad ja põhivarad. 2. Kohustustest moodustavad 90% erinevad hoiused ja aktsionäride poolt investeeritud osa on vaid 4%. Kasumiaruanne: 1. Intressitulud 10 2. Intressikulud -7 3. Kokku puhas intressitulu: 3 4. Muud tulud 1 1. Intressid ja muu tulu kokku: 4 1. Laenukahjumide provisjon -1 1. Puhastulu peale provisjone 3 1. Mitteintressilised kulud (personalikulud, amortisatsioon) -2 1. Kasum enne makse 1 1. Maksud -0,4 1. Puhaskasum: 0,6 1. Hinnates kasumiaruannet võib teha järgmised järeldused. Kogu tuludest
o Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital o Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja kreeditorile o Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõtte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt o Intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud o Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2 · Rentaabluse suhtarvud o mõõdavad, kui efektiivselt ettevõtte juhtkond suudab genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt. o Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes o Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum /müügikäive * 100 o Müügikäibe puhasrentaabluse näitajat kasutatakse selleks, et selgitada, kas ettevõtte kulud on
o Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital o Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja kreeditorile o Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõtte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt o Intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud o Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2 · Rentaabluse suhtarvud o mõõdavad, kui efektiivselt ettevõtte juhtkond suudab genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt. o Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes o Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum /müügikäive * 100 o Müügikäibe puhasrentaabluse näitajat kasutatakse selleks, et selgitada, kas ettevõtte kulud on
o Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital o Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja kreeditorile o Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõtte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt o Intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud o Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2 Rentaabluse suhtarvud o mõõdavad, kui efektiivselt ettevõtte juhtkond suudab genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt. o Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes o Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum /müügikäive * 100 o Müügikäibe puhasrentaabluse näitajat kasutatakse selleks, et selgitada, kas ettevõtte kulud on
riski. 2. Riski-Kulu kompromiss Lühiajalise finantseerimise eelised • Finantseerida pikaajalised varad madalama intressikuluga lühiajaliste finantseerimisallikate arvel. • Laenata ainult hädavajalikul määral • Lühiajalise finantseerimise riskid • Lühiajaliste kohustuste refinantseerimise vajadus tulevikus 33 • Määramatud intressikulud tulevikus • Tulemus • Finantsjuht saavutab suurema eeldatava kasumi võetud suurema riski eest. Käibevarade tase ja nende finantseerimine on vastastikku sõltuvad. • Konservatiivne käibevarade poliitika ehk käibevara suurem hulk võimaldab nende finantseerimisel rakendada agressiivsemaid finantseerimismeetodeid. • Konservatiivne finantseerimismeetod (omakapital) võimaldab rakendada käibevarade agressiivsemat poliitikat ehk väiksemat käibevara hulka. Küsimused:
34. Raul soovib võtta eluasemelaenu 58 000 EURi. Kasutades Swedbanga ja SEB panga laenukalkulaatoreid, a) valides tähtajaks 20 aastat ja intressimääraks 4,2% ,leida kuumakse suurus, intressi- kulud kokku, tulumaksutagastused kokku, 25-nda ja 50-nda osamakse intressid ja nimiväärtuse kustutamiseks minev summa mõlema panga laenukalkulaatorite puhul, 109 b) teha kindlaks, kui palju (EURides) muutuvad summaarsed intressikulud ja summaarsed tulumaksutagastused, kui suurendada intressimäära 0,6%, 1,2%, 1,8% võrra, kui palju muutuvad nimetatud kulud protsentuaalselt, c) teha kindlaks, kui palju (eurodes, protsentides) muutuvad summaarsed intressikulud ja summaarsed tulumaksutagastused, kui vähendada tagasimakse tähtaega, kolme aasta, viie aasta võrra, jättes intressimäära 4,2% muutmata? Hinnata igal erineval juhul, millise panga tingimused on soodsamad. 2.7.35
RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas kaurikarbid - Okeaanias nöörile lükitud karbikettakesed - Uus-Gineal, Melaneesias kuldikihvad, koerahambad jne. Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA. Raha kasutuselevõtt: · aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks · võide...
Omakapitali osatähtsus peaks olema vähemalt 30 - 40 % Joonis 11 OÜ Abilis omakapitali osatähtsus Joonis 11 näitab, et ettevõttel OÜ Abilis omakapitali osatähtsus on keskmiselt 77% mis on väga hea näitaja. See tähendab ka seda, et ettevõtte on väga raske viia bankroti. Intressikulude kattekordaja Iseloomustab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt ärikasum intressiku lude kattekordaja = intressikulud Mida suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2. 38 Joonis 12 OÜ Abilis intressikulude kattekordaja Joonis 12 näitab, et 2009 aastal võrreldes 2007 aastaga ettevõtte OÜ Abilis võime maksta intressikulusid kasumi arvelt on langenud 31,2-lt 0,7-ni
juhtimisosakondade ülalpidamiskulud ning vastava hoonestiku ja seadmete amortisatsioon on administratiiv- või halduskulud[ CITATION Rün97 p 13 l 1061 ]. Uurimis- ja arenduskulud on seotud uute toodete või teenuste väljatöötamisega ja turule toomisega (uurimislaborite ülalpidamiskulud, uute toodete katseeksemplaride valmistamisekulud). Finantseerimiskulud on ettevõtte finantseerimisest tulenevad kulud ehk intressikulud. (Alver & Reinberg, 2002, lk 45-46) Ettevõtte tegevuse käigus tekkivad kulud otseselt või kaudselt mõjutavad toote või teenuse omahinna kujunemist. Omahinna kalkuleerimise aluseks on mõõdetavad kulud. Teades kulude kujunemisest ja nende liigitamisel muutuv- ja püsikuludeks, tootmis- ja mittetootmiskuludeks on ettevõtte juhtidel võimalik tulevikus korrigeerida omahinna suurust kulude mõjutamise kaudu. 1.2 Omahinna arvutamine
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Albina Voronkova MAJANDUS TEGEVUSE FINANTS ANALÜÜS ETTEVÕTTE « ANVOL » OÜ PÕHJAL Финансовый анализ предприятия на примере фирмы «Anvol» OÜ Lõputöö Juhendaja: Ljubov Gromova Tallinn 2015 Выпускная работа составлена мной самостоятельно. Подтверждаю, что при составлении данной работы даны ссылки на точки зрения, постановки проблем, собранные данные других авторов. Автор Альбина Воронкова / подпись и число/ Учебная программа: Бухгалтерский учёт Работа отвечает установленным требованиям. Руководитель Любовь Громова / подпись и число / СОДЕРЖАНИЕ АННОТАЦИЯ .....................................................................................................
omakapital omakapitali osatähtsus = kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt ärikasum intressiku lude kattekordaja = intressikulud Mida suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2. Rentaabluse suhtarvud mõõdavad, kui efektiivselt suudab ettevõtte juhtkond genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt. Rentaabluse suhtarvud väljendatakse protsentides. Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes
Alje Nohrin Äriplaani koostamine E-kursus Tallinn 2013 SISUKORD Õpijuhis.................................................................................................................................................... 3 1. ÄRIPLAAN............................................................................................................................................. 4 1.1 Äriplaani koostamise vajadus .................................................................................................. 4 1.2 Äriidee leidmine ...................................................................................................................... 4 1.3 Äriplaani struktuur .................................................................................................................. 5 1.4 Kirjutamisstiil ........................................................................
kohustuste haldamisega seotud kulud ja reitingukulud (a) 6 Muud kulud 66 276 000 66 276 000 0 0 0 0 66 276 000 intressikulud (a) 28 000 000 28 000 000 0 0 0 0 28 000 000 maamaksukulud (a) 38 000 000 38 000 000 0 0 0 0 38 000 000
Kapitali struktuuri suhtarvud Võlakordaja = lühi- ja pikaajalised kohustused / koguvara Võlakordaja näitab kohustuste (võõrvahendite) osatähtsust varade finantseerimisel. Kui omakapital üle 50% koguvõlgnevusest, toimub tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvel lubatud piirides. Kui ettevõtte poolt võetud laenude osakaal on suur, on vajalik arvutada ka intressitulude kattekordaja. Intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud Intresside kattekordaja näitab, mitu korda ärikasum katab intressikulusid ehk teisisõnu ettevõtte suutlikkust tasuda intresse jooksvatest tuludest. Seetõttu on suhtarvus mitte lõplik kasum vaid kasum enne intresse ja makse. Normaalne näitaja oleks vähemalt 3, ei tohiks mingil juhul olla aga alla 1. Laenude teenindamise % = (intressid + laenude tagasimaksed) / kogutoodang Suhtarv näitab ettevõtte laenukoormust protsentides. Kapitaliseerituskordaja =
Kapitali struktuuri suhtarve kasutatakse firma varade finantseerimise ja firma võlakoormuse analüüsimisel. Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad firma võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustisi. Samas näitavad nad ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma- ja võõrkapitali vahel. võlakordaja = kohustised / kogupassiva omakapitali võlasiduvus = kohustised / omakapital omakapitali osatähtsus = omakapital / kogupassiva intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud * kui intressikulude kattekordaja arvväärtus peaks langema alla 2, tuleks kindlasti arvutada ka kassapõhine väärtus; kui intressikulude kattekordaja on väiksem kui 1, ei kata ärikasum intressikulu 49 Võimendussuhtarvud iseloomustavad firma üldist riskitaset. Võimendus on seotud püsikuludega – tegevusvõimendus põhitegevuse püsikuludega ja finantsvõimendus finantseerimistegevuse püsikuludega
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .............................
omakapital omakapitali osatähtsus = kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt ärikasum intressiku lude kattekordaja = intressikulud Mida suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2. Rentaabluse suhtarvud mõõdavad, kui efektiivselt suudab ettevõtte juhtkond genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt. Rentaabluse suhtarvud väljendatakse protsentides. Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes
omakapital omakapitali osatähtsus = kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt ärikasum intressiku lude kattekordaja = intressikulud Mida suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2. Rentaabluse suhtarvud mõõdavad, kui efektiivselt suudab ettevõtte juhtkond genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt. Rentaabluse suhtarvud väljendatakse protsentides. Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes
omakapital omakapitali osatähtsus = kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt ärikasum intressiku lude kattekordaja = intressikulud Mida suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2. Rentaabluse suhtarvud mõõdavad, kui efektiivselt suudab ettevõtte juhtkond genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt. Rentaabluse suhtarvud väljendatakse protsentides. Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes
kehtestatud ühisraha tõttu vähenenud ning kasumiootus on tasakaalustatud eelarve ja madala võlaga riikide kohalikest maksudest kõrgem. Turu tagasiside selles olukorras oleks ühisraha poolt piiratud ning turu reaktsioonid mitte ainult ei kajasta tegelikku täitmist liikmesriigis, vaid ka üldist stabiliseerivat mõju kogu eurotsoonis. Ühesõnaga, kui intessimäärade mõjutamine oleks vastutustundlik, tooks see kokkuvõttes kaasa palju väiksemad intressikulud kogu euroalale. Sellises olukorras aga tekivad jällegi dilemmad: Milline huvigrupp oleks motiveeritud muutusest alandada intressimäärasid, või milliseid muutusi üldse võiks soovitada? Teine oluline küsimus on see, et tekib dilemma, milline sidusrühm peaks maksma intressimäära sünkroniseerimiseks tehtavad kulud ning kui paljud maksumaksjad kogu eurotsoonis oleks valmis üldse sellist kulutust tegema? 2. Sotsiaalsete sidusrühmade huvid ja võim eurotsooni kriisis
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saad...
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine............................................................................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
