laadida kontole punkte ning saata ettevõtte lahendusmeeskonnale ülesandeid, mille lahenduse saab seejärel punktide eest alla laadida. Veebilehe loomiseks, esimese reklaamikampaania finantseerimiseks ning muude ettevõtte alustamisega seotud kulutuste katmiseks on vaja võtta laenu summas 2283.14 kolmeks aastaks. , 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 2283.14 1.2. LAENUTAOTLUS Laenutaotlus ning vajalik summa: 2283.14 Intress aastas: 2% Periood: 3 aastat Laenu tagasimaksmise viis: annuiteetidena Kuumakse koos intressiga: 65.40 Intress kokku: 71.26 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ÄRIIDEE Ettevõtte missioon on pakkuda põhikooli ja keskkooli õpilastele reaalajas kvaliteetseid vastuseid koduste ülesannete lahendamiseks.
1. Majanduse põhiküsimused? · Miks toota? · Kuidas toota? · Kellele toota? 2. Turumajanduse tugisambad? · Eraomand · Konkurents · Ettevõtlikkus · hinnasüsteem 3. tulu ressurssidelt ( maa- rent, töö- töötasu, kapital- intress, ettevõtlikkus kasum? · Seletan siin, kuidas ma mingilt mõistelt kasu saan. Nt: maa rendilt saan kasu, kui rendi raha küsin ja ka maa saab hooldatud, mis muidu tühjana seisaks. 4. Nõudlus ja pakkumisseadus, neid mõjutavad tegurid , elastne ja jäik nõudlus? · Nõudlusseadus kui kõik muud tingimused on võrdsed, müüakse madalama hinnaga rohkem kaupa kui kõrgema hinnaga.
Tähtajatu kogumishoiuse puhul on võimalik raha välja võtta väikese etteteatamistähtajaga. Kogumishoius võib olla kas tähtajaline või tähtajatu. Suurimaks riskiks kogumis- või kasvuhoiuse puhul on panga võimalik pankrot (v.a Tagatisfondi poolt tagatav summa). Investeerimishoius on hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Investeerimishoius on oma põhimõttelt tähtajaline hoius, millega on võimalik teenida suuremat intressi, kuna makstav intress sõltub väärtpaberite hindade liikumisest. Intress ei ole garanteeritud, kuid on potentsiaalne võimalus teenida aktsia- või võlakirjainvesteeringutega võrreldavat tulu. Juhul kui soovid oma raha varem ehk enne hoiuse lõpptähtaega tagasi saada, kaotad üldjuhul õiguse intressile. Lisaks tuleb enamasti lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest maksta trahvi. Investeerimishoiusele ei ole üldjuhul võimalik kokkulepitud perioodil teha täiendavaid sissemakseid ega ka hoiuselt väljamakseid.
D: Arvelduskonto 3. Arvelduskontole laekub AP suurenemine Ei mõju K: Laenukohustus pangalaen 4. Ostetakse materjale, AP suurenemine Ei mõju D: Materjalid jäädakse tarnijale võlgu K: Võlg tarnijale 5. Arvelduskontolt AP vähenemine Vähendab kasumit D: instressikulud võetakse maha K: Arvelduskonto pangalaenu intress Passiva suurenemine kredit, vähenemine debit Aktiva suurenemine debit, vähenemine kredit 9. Kasumiaruande koostamine (palun esitage kulud kulude all ja tulud tulude all) NB! Kasumiaruande koostamine on TEKKEPÕHINE! Ka siis kui ei ole kulude-tulude osas raha liikumist toimunud, kantakse tekkepõhisusest lähtudes ikka kuludesse või tuludesse. Laen ei ole kulu, laen on tagasimaksmisele kuuluv raha. Laenu intress on finantskulu, läheb kuludesse tekkepõhisusest lähtudes.
kuuluvad sarnaste arvamustega inimesed, eraõigus reguleerib isikuvahelisi suhteid, etikett suhtlemises kehtivad reeglid ja kombed, fraktsioon -ühte parteisse kuuluvadsaadikud parlamendis, hageja kohtu kaudu nõudja, heaoluriik - ühiskonna võrdsus, jagab riigi tulusid ümber, huvide konflikt erinevate isikute huvide vastasseis, illegaalne seadusevastane, inflatsioon raha väärtuse pidev kahanemine, intress kasvuprotsent, kantsler ministeeriumi kõrgeim ametnik, kasum omahinna ja müügihinna vahe, käsumajandus plaanimajanduse äärmuslik võrm, millega turg ei avesta, katastroof erakorraline, hävinguline sündmus, kaubandus kaupade ja teenuste ost ja müük, koalitsioon kellegi millegi liit, kodanik indiviid, kellele laienevad kohustused ja privileegid, kodanikuühiskond - inimeste koondumine ühendustesse ja püüavad
1. Tootmistegurid e. Tootmisressursid: 1) Loodusr. (maa, maavarad, mets, veevarud) 2) Inimr. (tööjõud) 3) Kapitalir. (tööriistad, hooned, rahalised vahendid) 4) Ettevõtlikkus (oskus kolme eelnevat kasumlikult kombineerida). 2. Majanduse põhiküsimused: 1) MIDA JA KUI PALJU, KUIDAS, KELLELE TOOTA 3. SKP- Sisemajanduse koguprodukt- Aasta jooksul konkreetsel territooriumil toodetud ja lõpptulemusele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. RKP- Rahvamajanduse koguprodukt- Aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade/teenuste kogumaksumus turuhindades. 4. Tsükliline majandus- Majanduskasvule järgnev period, mil kasv aeglustub/langeb, et taas uuelt tasandilt jätkata. Majanduse languse põhjused- Nõudluse järsk tõus/langus, ületootmine, üleinvesteerimine. 5. Majandust saab reguleerida- turumajandus 6. Majandustegevuse ee...
Money (p.101) A 1. A cheque (book) (panga) tšekk, arveraamat 2. A cashpoint pangaautomaat machine 3. To withdraw arvelt (raha) võtma 4. A current jooksev arve account 5. Economical ökonoomne, kokkuhoidlik, säästlik; säästu võimaldav, tulus, majanduslikult tasuv 6. A debosit kasutuskonto account 7. Interest intress, protsendid 8. A bank Panga avaldus statement 9. To be overdrawn Pangaarvet ületav 10. An exchange rate valuutakurss 11. The economy kokkuhoid(likkus) B 1. Cash sularaha 2. A coin münt 3. A £10 note Kümne naelane pangatäht 4. Change vahetusraha 5. A mortgage hüpoteek; kinnisvara pantimine ● v. kinnisvara pantima 6
Laenusaaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Laen ja selle üleandmine 1.1. Laenuandja annab Laenusaajale laenu [summa] Eurot (edaspidi Laen). 1.2. Laenuandja kohustub Laenusaajale Laenu üle andma hiljemalt [kuupäev]. Laenu üleandmine toimub Laenu kandmisega Laenusaaja poolt määratud arvelduskontole. 2. Intress ja laenu tagastamine 2.1. Laen on antud tähtajaliselt. Laenusaaja kohustub Laenu tagasi maksma hiljemalt [laenu tagastamise kuupäev]. 2.2. Laenusaaja tagastab Laenuandjale Laenu Laenuandja arvelduskontole [Laenuandja arvelduskonto nr]. 2.3. Laenusaaja maksab Laenuandjale Laenu tagastamata osalt intressi [intressimäär numbritega] % aastas. 2.4
(edaspidi: Laenusaaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Laen ja selle üleandmine 1.1. Laenuandja annab Laenusaajale laenu 1500 eurot (edaspidi Laen). 1.2. Laenuandja kohustub Laenusaajale Laenu üle andma hiljemalt 21.06.18 Laenu üleandmine toimub Laenu üleandmisega sularahas Laenusaajale.Laenu üleandmine fikseeritakse sularaha üleandmise vatuvõtu aktiga. 2. Intress ja laenu tagastamine 2.1. Laen on antud tähtajaliselt. Laenusaaja kohustub Laenu tagasi hiljemalt 21.09.18 2.2. Laenusaaja tagastab Laenuandjale Laenu Laenuandja arvelduskontole EE491700017004524533 või sularahas. Sulahas tasumine fikseeritakse aktiga 2.3. Laenusaaja maksab Laenuandjale Laenu tagastamata osalt intressi 10 % kuus. 2.4. Laenusaaja kohustub tasuma, kuni laenu täieliku tagastamise päevani
h l 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Raha pakkumine LM kõvera konstrueerimist alustame raha pakkumise analüüsist. Raha saab pakkuda siis kui teda on palju (hoiused ja laenud kommertspankades). Hoiustele intresside väljamaksmiseks tuleb raha panna raha välja laenata. Reaalne (MS) ja nominaalne (M0) rahapakkumine. Reaalne (r) ja nominaalne (i) intress. Nominaalne rahapakkumine ei arvesta hinnaindeksit hinnaindeksit. Reaalne rahapakkumine on nominaalne rahapakkumine korrigeeritud hinnaindeksiga, seega: MS = M0 / P Kuii aga eeldada, K ld d ett raha h pakkumine
valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks ... %, käibemaks ...% jne) Maksukoormus- näitab, kui palju ühiskonna tuludest (SKP-st) läheb maksudeks Maksuvõlg- on õigeaegselt tasumata jäetud maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Ühishüvised- näiteks kooliasutused. on kaubad ja teenused, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei saa välistada ja mis jagatakse ilma turu vahenduseta (näiteks riigikaitse). Heaolu riik- Heaolu riigi põhimõtetest lähtudes jaotatakse tulud ümber jõukamatelt vaesematele maksusüsteemi kaudu Vaseuslõks- inimene jääb toetuste peale elama. toetuste süsteem välistab madala palgaga tööle minemise. Inimene jääbki ainult maksutarbijaks, mitte ei saa taas maksumaksjaks
tulevikus. Põhjused: Inflatsioon Täna investeeritud raha toob homme tulu. Rakendamine: Laenude tagasimaksete graafikute koostamine Väärtpaberite väärtuse leidmine Kapitali eelarvestamine Investeerimisprojektide võrdlemine jne. 10. Intresside tüübid ning arvutamise metoodikad, sh-s erinevused liht- ja liitintressi ning nominaalse, reaalse ja efektiivse intressimäära vahel. Lihtintress – on intress, mis arvutatakse põhi- ehk algsummalt. Liitintress – on intress, mis arvutatakse põhi- ehk algsummalt ja sellele lisandunud eelmise perioodi intressilt ehk intressi kapitaliseeritakse. Nominaalne intressimäär – on laenude eest makstava rahalise hüvitise määr teatud ajaperioodil. Reaalne intressimäär – on inflatsiooniga kohandatud intressimäär- Efektiivne intressimäär - kui rahapaigutused toimuvad erineva liitintressi juurdearvestuse sagedusega,
SKP- sisemajanduse kogu toodang näitab kui palju on toodetud lõpptarbimisega kaupu ja teenuseid riigi territooriumil. (1elaniku kohta; kr) RKT-rahvamajanduse kogu toodang näitab kui palju on toodetud riigi residentide(kodanike+eestis registeeritud firmade) poolt. SKT arvestamine: 1)kulude meetot - majapidamiste tarbimis kulutused ehk eratarbimine - ettevõtete tarbimine - riigi tarbimine e. valitsuskulutused -puhaseksport(Eestis negatiivne) 2)tulude järgi: -teguritulud (rent, palk, intress, kasum=rahvatulu) -kaudsed maksud -amortisatsioon-kulutused põhivara asendamiseks 3) toodangust lähtudes- arvestatakse kokku loodud lisandväärtus LISANDVÄÄRTUS=lõpptoodang-vahetoodang Lisandväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja tööväärtus, mis suurendab lõpptoodanug väärtust. Nominaalne SKT-väljendatud jooksva aasta hindades. Reaalne SKT- korrigeeritud hinna(tõusu) indeksiga (inflatsioonimääraga), võimaldab võrrelda erinevate perioodide SKT-d.
Põhilised tootmistegurid Looduslikud ressursid Inimressursid Kapital Ettevõttlikkus Iseloomustus: Pos: Tööjõudu on palju ning on väga palju tööjõudu erinevate oskuste ja omadustega. Neg: Palju töötuid; Suur osa inimestest töötab miinimum palgal ning kõrgharidusega inimestel on raske sobivat tööd leida Eestis. Mõisted SKP- Mõõdab riigi residentide poolt toodetud lõpphüviste väärtust deflatsioon- raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises aktsiisimaks- maks, mida tuleb maksta teatud kaubaga kauplemisel või tootmisel maksumäär- protsent, millega arvestatakse sissetulekult arvestatud maksu Mis põhjustab inflatsiooni? 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad Kes koostab riigieelarve seaduse eelnõu? V A L I T S U S Kes võtab vastu riigieelarve? R I I G I K O G U Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiis Eestis on PROPORTSIONAALNE maksusüsteem - ükskõik kui suur on aast...
Investeering - raha kasulikult paigutama. Privatiseerimine - erastamine, erakätesse andmine või müümine. Avatud majandus - riiki lubatakse väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Transiitkaubanuds - läbiveo kaubandus, allhanketöö, mingi firma kasutab vahendajat, ei tee ise otse, vaid laseb teha. Miks riik kogub makse: 1) et ennast finantseerida 2) arendada majandust 3) kõlbline külg, aidatakse neid, kes ise toime ei tule Maksud jagunevad: Riiklikud otsesed: *üksikisiku tulumaks 21% *pensioni II sammas 2% *maamaks *sot. maks *töötluskindlustus maks 2,8% kaudsed: *käibemaks *aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol) *tollimaks *hasartmängumaks Kohalikud: kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha. Proportsionaalne tulumaks - kõig...
Kas me alati mõtleme, et iga tarbimisotsus on samaaegselt ka säästmisotsus ja vastupidi? Tarbime täna , home ei saa säästa, säästame täna, homme ei saa tarbida. Erinevad teooriad: · eluaegse tulutsükli mudel · tarbimisfunktsioon (Keynes-I rist) Võõrfinatseerimise allikad: o hoiused o laenud teistelt rahandusasutustelt o välakirjade emiteerimine Hoiuse liigid: Jooksev hoius tavaline arvelduskonto, raha laekumised ja ülekanded, intress on väga madal, tihti ei maksta üldse intressi. Panga jaoks on jooksev hoius väga ebamugav lahend, sest pank ei tea, millal raha välja võetakse jne. Pank ei saa selle rahaga väga arvestada. Pangal on ka üsna suured halduskulud, iga liigitus maksab. Seepärast pank maksab vähe intressi. Suure hoiuse mahu puhul saab pank seda ka lühiajaliselt arvestada välja laenata ja investeerida, aga see pole siiski väga usaldatav.
*Reaalne SKP- korrigeeritakse hinnaindeksiga, sõltub arvutuse aluseks võetud baasaastast SKP ja ka RKP arvutamiseks kasutatakse paralleelselt kolme meetodit : *tootmise meetod e lisandväärtuse meetod- Arvepidamine mille aluseks kogutoodangust vahetarbimise mahaarvamine *tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport=ekpordi-impordi vahe) *Sissetulekute meetod e saadud tulu meetod SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) Majadustsükliks nimetatakse tõusu- ja langusperioode majanduses, need avalduvad rahvamajanduse kogutoodangu, kogutulu, tööhõive ja töötuse, inflatsioonitaseme näitajate perioodiliste kõikumistena mingil ajavahemikul ja mis toimuvad üheaegselt mitmes majandussektoris Neid võib perioodi pikkuse järgi klassifitseerida:
Tootmiskalkulatsioon kuu lõikes Netokäive: Välisautode arv: 3 4 5 6 7 8 9 Välisautod 210000 280000 350000 420000 490000 560000 630000 Liinivedu Viljandi 64000 64000 64000 64000 64000 64000 64000 Tunnitöö 40000 40000 40000 40000 40000 40000 40000 Kokku 314000 384000 454000 524000 594000 664000 734000 Tootmiskulud: Kütus välisveod 80500 107333,3 134166,7 161000 187833,3 214666,7 241500 Kütus eesti 33033 33033 33033 33033 33033 33033 33033 Palk ja maks välisveod 24000 32000 40000 48000 56000 64000 72000 Palk ja maks eesti 14800 14800 14800 14800 14800 14800 14800 välisveo kindlustus 9000 11900 14875 17850 ...
2016 MAKSUVÕLGADE RAPORT Nimi: KRTL OÜ Registrikood: 12129785 Aadress: Paevälja pst 5 13619 Tallinn, Harjumaa Telefon: 6651400 Faks: 6651401 MAKSUDE SALDO Maksudevõlgade saldo näitab võlgnevusi Maksu- ja Tolliametile reaalajas. Maksuvõlg koosneb põhimakse- ja intressinõuetest. Intressivõlg on jooksev arvestuslik intress. 02.03.2016 seisuga maksuvõlg puudub Raportis esitatud info on kogutud avalikest allikaist. AS Krediidiinfo ei saa garanteerida allikate usaldusväärsust ning raporti piisavust ja täpsust. AS Krediidiinfo ei vastuta otsese ega kaudse kahju eest, mis on põhjustatud raporti kasutamisest. Raporti lõpp 1.3 B kaardi koopia B kaardi koopia: [ 3 ] Äriregistri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 02.03.2016 kell 13:43
makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajastamise momendiga. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni tuleb alati kasutada järgmistes valdkondades: o investeerimisprojektide analüüs, o varade ja väärtpaberite hindamine, o pangalaenude võtmine, o liisingu kasutamine jm Raha ajaväärtuse kontseptsiooni oluliseks osaks on intressi mõiste ja intressi arvutamise reeglid Intress ehk kasvik (interest) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse raha (kapitali) kasutamise eest. Intressi (I) arvutamise valem: I = K1 – K0 o kus Kı – tagasimakstav summa; o Ko – laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma) Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse: i = I / Ko * 100 Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina.
Laenud laene liigitatakse nt: tähtaja järgi (lühi- ja pikaajalised), tagatise olemasolu järgi, väljaandmise viisi (ühes osas, graafiku alusel jne) järgi, tagasimaksmise viisi (ühes osas, graafiku alusel jne) järgi, intressimäära tüübi järgi, otstarbe järgi · tarbimislaen (tarbimiseks, summa tavaliselt piiratud ja tagasimaksmise tähtaeg lühike) · hüpoteeklaen (kinnisvara tagatisel, laenusummad suuremad ja tagasimaksegraafik pikem, intress madalam) · arvelduslaen (ootamatute ja kiireloomuliste väljaminekute katmiseks, määratakse, kui suures ulatuses võib klient arvelduskontoga miinusesse minna) · sündikaatlaen (mitu laenajat, summad nii suured, et üks pank ei taha riski võtta) · riiklik õppelaen (hariduse omandamiseks, maksimumsumma määrab riik, tagatiseks käendused või kinnisvara) · õppemaksulaen (erakõrgkoolide ja avalik-õiguslike ülikoolide üliõpilastele)
EsimeNE VARIANT 1. Mis on münt? Münt on rahana kasutatav metallitükk, millel on seadusega määratud mass, koostis, vorm ja nimiväärtus. 2. Millised on raha põhifunktsioonid? 5tk. Vahetuse vahend- vahendab kauba, teenuse, tööjõu liikumist. Väärtuse mõõt ja arvestuse ühik. Rikkuse akumulatsiooni vahend. Maksevahend- raha liikumine on ajas ja/või ruumis eraldatud kauba liikumisest. Väärtuse ülekandmise vahend- pärandus, kingitus. 3. Milline alljärgnevaist on seaduslik maksevahend: -asendusraha -sularaha- on seaduslik maksevahend! ( Riigi poolt või riigi nimel emiteeritud rahamärgid on seaduslikeks maksevahenditeks, mis on kohustuslikud vastuvõtmiseks kõikidele majanduse subjektidele! -kaupraha -pangaraha. 4. Millised on keskpanga rahapoliitilised instrumendid? Refinancing Policy -The Purchase of Bill of Exchange -The Extension of Loans against Collaterial (Lombard Policy)- keskpank annab laenu väärtpaberite tagatisel- laen(tähtajaline)taga...
Majandussüsteemid, turumajandus II.Vaba ettevõtlus ehk turumajandus II. 1.Turumajanduse tugisambad, pilars of market economy. 1. 2. Eraomandus, private property, ownership - ressursid ja tooted 2. - (omandiobjektid) , mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte riik , . 3. otiiv, motive on millegi tegemise ajend. Turumajanduses on 3. () - . majanduslikud motiivid kasum, intress, palk ja rent (Tasu , %, ( tootmifaktorite kasutamise eest) ). 4. Spetsialiseerumine, spezialisation - on protsess, milles ettevõtted ja 4. , inimesed keskenduvad ühe toote või tooteosa tootmisele 5. Vabatahtlik vahetus, voluntary exchange kaasneb spetsialiseerumi- 5. sega 6. , 6
jooksul Laenulepingu kohta tagasimaksetabelit, milles on põhisumma tagasimakse tähtaeg kindlaks määratud; 14) taganemisõiguse olemasolu või puudumine ja ajavahemik, mille vältel taganemisõigust saab kasutada, ja muud taganemisõiguse kasutamise tingimused, sealhulgas teave Laenusaaja kohustuse kohta maksta tagasi Laenu ning Laenu suhtes alates selle kasutamise kuupäevast kuni selle Laenuandjale maksmise kuupäevani kogunenud Intress ja Intress ühe päeva kohta; 15) Laenulepingu ülesütlemise kord; 16) Laenu ennetähtaegse tagastamise õigus, Laenu ennetähtaegse tagastamise kord ja vajaduse korral teave, mis käsitleb Laenuandja õigust saada hüvitist ning selle hüvitise arvutamise viisi; 17) pädeva järelevalveasutuse nimetus ja aadress; 18) teave Laenulepingust tulenevate vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste kohta; 19) Laenusaajalt nõutavad tagatised ja kindlustus, kui neid nõutakse;
vahega: r =i- p 3. Nominaalse intressimäär (i) on eeldatav inflatsioon (p*) koos soovitud intressimääraga (rd). i = rd + p*. Intressimäärade indekseerimine on komplitseeritud ja raske ülesanne. 1970. aastate inflatsioonide reaalne tulemus: Enamik tänapäeva laenulepinguid näevad ette muutuvaid intressimäärasid (eelkõige pikaajalised laenud). Kaasajala on laenuintress kahes osas. i = Euoribor + kokkuleppeline intress 13 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Heaolu kahanemine 1. Inflatsiooniga kohanemine (palgad, maksud, intressid indekseeritakse) ei päästa ikkagi kogu kahjust. Inflatsioon alandab rahaliste hoiuste väärtust. 2. Firmad tegelevad g finantsprobleemidega, p g , selle asemel,, et tegelda
Ostes ettevõtte võlakirju, annab investor laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta kindel laenusumma (nominaalväärtuses) pärast laenutähtaja möödumist (lunastustähtajal) võlakirja omanikule tagasi koos selle pealt arvestavate intressidega. Võlakirjad sobivad investorile, kes on huvitatud madala riskiga, kindlast pidevalt laekuvast tulust, mida talle garanteerib iga-aastane intress. Võrreldes aktsiatega on edukalt toimiva ettevõtte võlakirjade risk ja tulusus väiksem, kuid isegi ettevõtte pankroti korral makstakse võlakirjaomanikele nende osa välja enne aktsionäre. Erinevalt aktsiast ei anna võlakiri selle omanikule õigust emitendi tegevuse üle otsustamiseks. Võlakirjad emiteeritakse (lastakse välja) seeriatena, kus emissiooni käigus jaotatakse investoritele võlakirjad ning investorid tasuvad ettevõttele saadud võlakirjade eest rahas.
Afekt tundepurse, tormiline tundepuhang Aferist õnnekütt, pettur, avantürist, afäärimeister Afisid, afiss müürileht, kuulutus, plakat Alfabeet tähestik Alliteratsioon sõna alguskaashääliku kordus samas värsis v lauses ambitsioonikas ambitsioonidega, edasipüüdlik, auahne Assamblee täiskogu, üldkoosolek Assonants täishäälikukordus pearõhusilpides assotsieeruma ühinema, seostuma, sidestuma Atasee madalaima ametiastme diplomaat avanss ettemaks Avantüür tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Balansseerima tasakaalu v tasakaalus hoidma, tasakaalu seadma, tasakaalustama ballett balletikunst; muusika saatel etendatav lavatantsuteos. Biograafia elulugu bisnismen ärimees, äritegelane Blokaad piiramine, tõkestamine Borsi, borssi supp Bravuurne hoogne, uljas, ...
31. Krediitkaart selle kaardiga võib ,,minna miinustesse"; pank annab kliendile üheks kuuks krediiti ehk laenu lepingus fikseeritud ulatuses, mis tuleb kindlaksmääratud kuupäeval tagasi maksta 32. Deebetkaart ostu eest on kaardiga võimalik maksta vaid siis, kui sellega seotud kontol on vajalik hulk raha 33. Elustandard elatustase, mida leibkond, ühiskonnakiht või mingi piirkonna elanikkond püüab majandustegevustes ja tarbimises säilitada või saavutada 34. Intress e. kasvik raha kasutamise eest makstav tulu. Tagasimakstav summa on alati suurem kui saadud summa. 35. Käendaja garantii-isik, kes peab ise hakkama laenu tagasi maksma, juhul kui laenusaaja seda ei tee
Riigieelarveseadus sätestab, kuidas riik raha kogub ja millele ta seda kulutab.Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta.Eelarve koostamise prognoosi aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid.Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös.Riigi eelarve esialgse projekti koostab valitsus, kogudes ministeeriumitelt kokku nende rahasoovid.Pärast seda, kui minsteeriumite ettepanekud on valitsuses kooskõlastatud, saadetakse eelarveprojekt Riigikogusse.Eelarve eelnõu lugemisi ehk arutelukordi on kolm.Lõpuks parlament hääletab ning kui seaduseelnõu poolt on 51 või enam saadikut, on eelarve vastu võetud.Pärast seda kui president seaduse välja kuulutab, muutub eelarve järgimine kõigile kohustuslikuks.Kui Riigikogu ei suuda märtsikuuks riigieelarvet vastu võtta saadetakse see laiali ja korraldatakse erakorralised valimised.Eelarveaasta algab...
toodangu hinda tõstab, ei järgi teised firmad tema eeskuju, kui aga üks firma oma toodangu hinda alandab, teevad teised sedasama · Kartell firmade formaalne kokkulepe hindade kujundamiseks, tootmismahu määramiseks ja/või turuosa jagamiseks · Kollusioon- teatud müüjate katse piirata konkurentsi salajaste kokkulepete sõlmimise teel, mis puudutavad hindu, turuosa ja/või teisi asjaolusid. · Intress tasu raha kasutamise eest ja tema suuruse määrab nominaalne intressimäär · Palk tasu tööjõu müügi eesr · Ressursiturg turg, kus ressursside ostjad ja nende omanikud määravad kindlaks ostetaate ressursside hinna ja kogused
- ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus Tulu – raha või naturaalne hüve, mida inimene saab teatud aja jooksul. Hüvede juurdevool. Mõõdetakse rahas ajaühiku kohta. Rikkus – kapital ehk vara, mida mõõdetakse rahas teatud kindlal ajahetkel. Jaotub: 1)füüsiline vara – maa, hooned jne. 2)finantskapital – sularaha, pangahoiused, väärtpaberid Ressursid või tootmistegurid ja nendelt saadav tululiik: 1)töö – töötasu 2)kapital – intress (%-des), dividend 3)maa, kinnisvara – rent 4)ettevõtlus – kasum EBAVÕRDSUSE MÕÕTMINE Inimesed jaotatakse tulude suuruse alusel kas kümnesse või viide tulugruppi. Esimesse gruppi kuuluvad kõige vaesemad ja viimasesse kõige rikkamad. Banaanivabariik – riik, kus suur osa elanikkonnast elab vaesuses ning põhiline rikkus on koondunud väga väheste kätte. Selle vastand on - kaasaegne tööstusdemokraatia, kus suurema osa elanikkonnast
Flight attendant - stjuardess Restaurant chef - peakokk Estate agent - kinnivaraagent Firefighter - tuletõrjuja Door-to-door salesperson - uksest-ukseni müügimees Tour guide - ekskursioonijuht Executive - ärijuht Interpreter - tõlk Wage - weekly paid, palk, töötasu Salary - monthly paid, töötasu, palk Pay - töötasu, maksma, money given in return for work don Savings - säästud, money saved, putting by Pension - pension, A sum of money paid regularly as a retirement benefit Interest - intress, you earn it on the money you have invested Cash - sularaha, money in the form of bills or coins Pocket money - taskuraha, money that parents give to their children To congratulate sb on sth - kedagi millegi puhul õnnitlema To retire retire from a job - pensionile minema To apply for a position - kohale kandideerima Specialise in sth - millelegi spetsialiseeruma Deal with sth - millegagi toime tulema, millegiga tegelema To have experience with/in -milleski/millegagi kogemust omama
ÜLESANNE 170. Ettevõte võtab 01.05.2015 kolmeaastase annuiteetlaenu intressimääraga 7% aa Tagasimakseid sooritatakse igakuisel. Laenusumma on 100 000 eurot ja lepingutasu laenu sõlmimisel hankimisega seotud muud kulutused ulatuvad 1200 euroni. Koostage laenu amortisatsioonigraafik ja vaadeldava laenu krediidikulukuse määr. Milline on 2015. aasta lõpuks laenujääk ja kui suur on intr 2015. aastal? Laenusumma 100000 Lepingu tasu 1000 Lepingu tasu 1% Laenu jääk 97800 Võla algus 5/1/2015 krediidikulukuse 4.52% Kesvus (36 kuud) 36 määr Laenuga seotud kulutuse...
ERISOODUSTUSED Erisoodustusteks loetakse oma ettevõtte töötajatele ja nendega seotud isikutele tehtud hüvesid.Töötajaga võrdsustatud isikud on abikaasa, elukaaslane (01.01.2011), lapsed, vanemad, õed-vennad. Erisoodustuse summaks loetakse hüve rahaliselt hinnatavat väärtust. Töötajatele tehtud erisoodustusteks loetakse: 1. Ettevõtte omatoodangu või kauba müük alla müügihinna. Töötajatel võimaldatakse osta oma ettevõtte kauplusest või tootmisest odavamalt, süüa ettevõttele kuuluvas sööklas, kohvikus,baaris või restoranis odavamalt mistahes klientidest. Töötajatele korraldatud üritused ja toitlustamine tööandja kulul. Tasuta kohvi joomine büroos. Erakõned ettevõtte telefonilt.jms.Tööriietuse kandmine töövälisel ajal, mitte tagasi võtmine töölt lahkumisel.Reisid, mis ei ole seotud tööülesande täitmisega.jne. 2. Töötaja eluaseme kulude täielik või osaline katmine. Tasutakse töötaja eest tema eluasemekulud. Ameti...
eelmisel aastal samal ajal. Tuleb siiski meeles pidada, et enamasti tõusevad inflatsiooniga võrdelises tempos ka palgad. Seega langeb inflatsiooni tulemusena küll raha väärtus, kuid inimese ostujõud ei pruugi langeda. Küll aga mõjutab inflatsioon negatiivselt säästusid. Hoides raha kodus sukasääres, väheneb selle raha väärtus inflatsiooni võrra igal aastal. Et seda vältida, võib raha paigutada panka, kus hoiustele makstakse intressi. Kuid ka siis tuleb jälgida, et intress ületaks või oleks vähemalt võrdne inflatsioonimääraga. Kindlasti on vaja väga põhjalikult arvestada ja kaaluda oodatavat inflatsiooni pikaajaliste investeerimisotsuste tegemisel, olgu selleks siis pensionikindlustus või eluaseme laen. Hinnatõusu põhjused Inflatsiooni võib tekitada olukord, kus nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine. Selle tulemusena on inimestel piisavalt raha, et tarvida, kuid ei ole piisavalt selliseid kaupu, mida soovitakse tarbida
Üks laenu liikidest on kiirlaen. Kiirlaenu ehk SMS-laenu saab kiiresti kätte. Paraku tähendab see ka seda, et hoolimata kohustusest hinnata laenuvõtja võimekust laen tagasi maksta, ei pruugi kõik kiirlaenufirmad laenuvõtja maksevõimet korralikult kontrollida. Kui inimene ise samuti ei suuda oma rahalisi võimalusi realistlikult hinnata, võibki see kokku olla probleemide allikaks, kirjutab tarbijaveeb Minuraha.ee. Tihti peale on kiirlaenude intress hästi suur, kuid tagasimaksmise tähtaeg lühike. Sellest võib järeldada, et kiirlaen ei lahenda muresid vaid tekitab neid juurde. Seejuures peab veel ilmtingimata tähtaegadest kinni pidama. Kulukas on ka laenu pikendamise tasu. Kiirlaenu andjad pakuvad üldjuhul võimalust laenutähtaega pikendada. See aga võib osutuda eraisikule üsna kulukaks. Näide ühe kiirlaenufirma kodulehelt: 200 eurose laenu tähtaja pikendamiseks 30 päeva võrra tuleb maksta 56 eurot teenustasu.
Passiva kokku 0,0 0,0 0,0 Kontrollrida 0,0 0,0 0,0 LAENUAMORTISATSIOONIGRAAFIK Laen 700000 EUR 5 aastat intressiga tressiga 5%5% 700000 700000 A= = =161681 , 487näide APV 15a ; 5 4, 3295 Periood Annuiteet Intress Laenu põhiosa 1 aasta 0 0,000 2 aasta 0 0,000 3 aasta 0 0,000 4 aasta 0 0,000 5 aasta 0 0,000 Kokku 0,00 0,000 0,00 Põhivara amortisatsiooni arvestus EUR
sisestame muutuja ,,tüüp" kohale vastavalt 0 või 1. 2. Ettevõte peab maksma igakuiselt rendimakseid 1 000 eurot (so kuumakse). Rendilepingu sõlmimise ajal peab ta tegema arvutlused, milline on aastase rendimaksesumma nüüdisväärtus, kui a) rendimaksed sooritatakse iga kuu lõpus b) rendimaksed sooritatakse iga kuu alguses. Diskonteerimismäär 12% aastas Makse suuruse leidmiseks kasutame PMT funktsiooni Rahanduse kategooriast. 3. Laenu kestus 5 aastat; intress 10 %; laenu summa 1250000 eur Arvutada aastane tagasimakse, kui tasumine toimub: a) üks kord aastas b) igakuiselt Kui suur on võit/kaotus, eelistades üht varianti teisele?
Ajalugu keskaeg pt. 30-38 7.klass Mõisted manufaktuur - käsitööettevõte kus töötasid palgatöölised monarhia – valitsemisvorm, kus riiki juhib ainuvalitseja (kuningas) ja võim on päritav pank - asutus mis kogub, hoiustab ja laenab välja suuri raasummasid intress – rahasumma, mida tuleb võlgnikul laenajale laenamise eest tasuda renessanss – levis inimest väärtustav ellusuhtumine ja eeskujusid otsiti antiikkultuurist humanism – inimest väärtustav maailmavaade sultanaat - sultaniriik karavell – portugalaste poolt tehtud ookenisõiduks sobiv laev konkistadoor – hispaania ja portugali seiklejad kes aitasid koloniseerida ameerikat koloonia – väljaspool emamaad paiknev asundus uus maailm - ameerika maiad – indiaanlaste hõim yucatani poolsaarel inkad – indiaanlaste hõim peruus asteegid – indiaanlaste hõim mehhiko kiltmaal indiaanlane – põlisameeriklane Eldorado – suur avastamata kullamaa Kes olid? Johann Gutenberg – trükikunsti leiutaja...
väljavõte pangast, kuhu sissetulek laekub. Samuti hinnatakse varasemat maksekäitumist. Kõik Swedbank laenu- ja liisingumaksed võivad olenevalt sissetuleku suurusest moodustada 30- 45% regulaarsest ja tõestatud sissetulekust. Väikelaenu saab võtta lisaks veel olemasolevatele kohustustele juhul, kui tagastamata laenujääk koos võetava lisasummaga ei ületa 20 000 eurot. Väikelaenu intressimäär on 15-24% ( lõplik intress sõltub kliendi kohustustest ja maksevõimetest), intressimäär sõltub sissetulekust, kohustustest ning laenusummast. Intressi arvutatakse laenujäägilt. Väikelaenu on võimalik võtta nii üksi kui kahekesi. Kahekesi laenu võttes peavad laenusaajad olema ühe leibkonna liikmed ja nende viimase poole aasta keskmine tõestatud sissetulek peab 4 kokku olema vähemalt 700 eurot kuus. Mõlemad laenusaajad vastutavad laenu tagasimaksmise
maksukohustuse eest. §6 6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht? Tähendab seda, et täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. §9 7. Millised on maksuhalduri ülesanded? Kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigust. Arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress. Nõuda sisse maksuvõlad. Kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes karistusi. Teostada järelvalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle. §10 (2) 8. Mis on uurimispõhimõte? Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjad tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusi. §11 (1) 9
metoodika), mis on ühtlasi EAR: 360 a c -b (7.10) AIC = EAR = 1 + - 1. 1- a Loobumiskulu määra tuleb võrrelda ettevõtte kapitali hinnaga. Kui kapitali hind on madalam kui loobumiskulu määr, siis tuleks ostjal (kliendil) võtta pakkumine vastu. Põhjus on selles, et ta saaks kasutada varem maksmiseks suhteliselt odavat laenuraha. Sisuliselt on sellel perioodil võetava laenu intress väiksem, kui hinnaalandusest saadav võit. Vastupidine situatsioon on hinnaalandust pakkuval ettevõttel. Tavaliselt on tema kapitali hind väiksem, kui loobumiskulu määr, mille tõttu ei tasuks hinnaalandust teha. Hinnaalanduse tegemise vajadus tuleb aga tihti konkurentsitingimustest ja ka sellest, et mõnikord ei soovita laenukoormust suurendada. 3 4 Debitoorse võlgnevuse süvaanalüüsiks tuleks teha veel mõningad arvutused
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutuj...
Näiteks General Electric (GE), Exxon Mobil (XOM), Coca-Cola (KO). Üldjuhul loetakse selliseid aktsiad väiksema riskiga aktsiateks. Väljend Blue-Chip pärineb kasiinost, kus kõige suurema väärtusega zhetoonid olid tavaliselt sinist värvi. Lihtaktsia raamatupidamishind (Book value) = (omakapital - eelisaktsiad)/lihtaktsiate arv. Kui eelisaktsiaid ei ole, siis lihtsalt omakapital/lihtaktsiate arv. Liitintress - intressi kogub ka eelmistele perioodidele arvestatud intress (perioodi lõpus ei maksta intressi välja, vaid investeeritakse põhiosale lisaks ja kannab edaspidi sama intressi mis senine põhiosa) Likviidsus - Likviidsus näitab kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata. Kõrge likviidsusega varasid iseloomustab suur tehingute maht ja kõrge kauplemisaktiivsus. Likviidsetesse varadesse on turvalisem investeerida, sest vajaduse korral on lihtsam investeering likvideerida ja saada investeeritud raha tagasi
tegevuse tulemusi, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab. Ringkäik: on tulude ja kulude fundamentaalne makroökonoomiline mudel, mis tähistab vahendite liikumisteed majapidamiste, ettevõtete ja avaliku sektori vahel ühes suunas, ja ressursside ning kaupade ja teenuste liikumist vastupidises suunas. SKT arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid sama tulemuse: tulumeetodil: SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) kulumeetodil: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) Reaalne koguprodukt: kui SKP väärtus muutub, teaksime, kas see muutus oli põhjustatud hindade muutustest või reaalse toodangu muutustest. Reaalne SKP arvutatakse SKP väärtuse jagamisel SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP
Kahepoolne monopol Bilateral monopoly Билатеральная монополия Töötasu erinevus Wage differentials Различие в зарплате Palga alane Wage discrimination Дискриминация по зарплате diskrimineerimine Majanduslik rent Economic rent Экономическая рента Nominaalne intress Nominal interest rate Номинальная ставка процента Reaalne intress Real interest rate Реальная ставка процента Tulevane väärtus Future value Будущая стоимость nüüdisväärtus Present value Текущая стоимость
o Uks voimalus rahasüsteeme liigitada on jagada nad kaheks: nn sea- duse sunniga loodud rahasüsteemid (nimetatud ka riiklikud raha- susteemid) ja alternatiivsed eraalgatuslikud rahasusteemid. o Rahasusteeme voib eristada ka valuutakursi liigi jargi o Rahasusteeme on voimalik liigitada ka lahtuvalt ajaloolisest aspektist. 10. Lääne rahasüsteemi toimimise pohimote. Keskpank Laen 100 ja intress x Uus laen x+y Soetab sisendeid Pank Laen 100, intress Sisendi x+y muuja Töötasu 100 Kust tuleb Talunik intressimaar Tagasimakse Turg 100+x+y töölised Ostab kauba
Raamatupidamisbilanss Bilanss kajastab kindla hetke seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakaitali. Bilanss näitab: · Millisesse varasse on ettevõte raha paigutanud? · Kust see raha on tulnud? Bilansi põhivalem: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL ehk AKTIVA = PASSIVA Aktiva Käibevara hulka kuuluvad rahalised vahendid, aga ka muud vahendid, mis muudetakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus rahaks ühe aasta jooksul Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul ja mille maksumus ületab raamatupidamise sise-eeskirjas seatud piiri Passiva · Omakapital ja kohustused · Lühiajalised kohustused on sellised kohustused, mille tähtaeg on väiksem kui aasta · Pikaajalised kohustused on tavaliselt pikaajalised laenud (tähtaeg kaugemal kui üks aasta) · Omakapitali võib jagada seotud omakapitaliks ja vabaks omakapitaliks, mille moodustavad varasemate perioodide ja ...
F=1500*(1+0,06) 3=1500*1,1910=1786,5. 2)Investeeriti 30000kr 2a liiti-m 13%a.Leia rahasumma tulevikuv. F=30000*(1+0,13)2=30000*1,2769=38307. 3)H.Kurvits sai 22 ja kingiks 50 000,kulutab siis kui on 30.Panebraha 8a hoiusesse,mis teenib 7%a. Kui palju raha on 30 sp? F=50000*(1+0,07)8=50000*1,71819=85909,31. F=P(1+i/m)m*n. 1)Ettevõtja hoiustab 2a 34600kr a i-m 4%.Kui suur summa saadakse 2a pärast kui arv 2x aastas. F=34600*(1+0,04/2)2*2=34600*1,0824=37452,15. 2)Pank maksab pangakontole i 4% a. Intress kantakse üle korra kuus.Leia 2a jooksul teenitud i-summa, kui algul oli 7000kr. F=7000*(1+0,04/12)2*12=7000*1,0831=7582,00. F=p*ei*n e=2,71828. 1)Kui palju raha on 10a pärast,kui 1000kr pannakse hoiarvele, i-m 10% pideva juurdekasvuga. F=1000*2,71828 0,10*10=2718,28. Raha nüüdisväärtus. P=F*(1/(1+i)n)) (Tabel 2). 1)Soovitakse osta 1000 võlakirja.Kustutustähtaeg 10a,tulevikuv 100kr.Kui suur on kogunv, kui rakendatakse 6% diskontomäära? P=1000*(1/ (1+0,06)10)=1000*0,5584=558,4.
Krediit- ja deebetkaart Koostaja: Juhendaja: Krediidi ja deebetkaardi võrdlus KREDIITKAART DEEBETKAART Vajalik summa võetakse Kaardiomanik saab hiljem kaardiomaniku arvelt maha krediitkaardifirmale kompenseerida otsekohe. tehtud kulutused. Kulutusi on võimalik teha Krediitkaardifirma annab ainult kaardiomaniku arvel kaardiomanikule lühiajalist krediiti. oleva summa piires. Maksta saab teatud piires ka siis kui kaardiomaniku arvel parajasti raha üldse pole. Deebetkaart Välismaal saab tasuda ostude eest ning võtta automaadist sularaha. Teie kontol ei pea olema selle riigi valuutat, kus viibite. Sularahaautomaadist saate kohalikku valuutat, mis konverteeritakse Eesti kroonidest kaardiorganisatsiooni kursi järgi. Välismaal sularah...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
