Füüsiline kapital tööriistad, seadmed jt tootmisvahendid, mida hüviste valmistamisel kasutatakse. Finantskapital väärtpaberid, pangadeposiidid jm finantsvahendid. Küsimus 2 Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Valmis Hinne 2,0 / 2,0 maa rent kapital intress töö palk ettevõtlikkus kasum Tootlik ressurss Omaniku tulu maa rent töö palk kapital intress ettevõtlikkus kasum Küsimus 3 Mis alljärgnevast on õige? Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks:
130 deficit puudujääk, defitsiit 131 delivery tarne 132 demand nõudlus 133 demand schedule nõudluskõver 134 department allüksus 135 departure lahkumine 136 deposit hoius 137 deposit hoius 138 deposit interest rate hoiuse intress 139 depositor hoiustaja 140 depot ladu 141 development arendus, areng 142 dilapidation lagunemine, kulumine 143 direct sale otsemüük 144 director general peadirektor 145 directorate juhtkond 146 disciplinary rules and procedures distsiplinaar eeskirjad ja menetlused
1. Essee. 2. Küsimused: Nõusta järgmisi inimesi, kuidas pääseda toimetulekuraskustest. · Heino (42): töötu poissmees, taluomanik, 20 hektarit maad, põhiharidus. · Matilde (77): üksik pensionär, kellele on jäänud Nõukogude ajast 100- ruutmeetrine korter Tallinna kesklinnas. · Kärt (29): abielus, kolme väikelapse ema, kodune, elab vanematelt päranduseks saadud eramus Pärnus, hariduselt pedagoog. · Siiri (45): lahutatud, töötab müüjana, elab 2-toalises korteris Tartus; poeg Juss õpib Tartu Ülikoolis tasulisel kohal, ei tööta, üürib omaette korterit. Heino: 20 hektarist maast piisab, et kasvatada karja, kõrgharidust küll vaja ei lähe. Matilde: müügu korter maha ja koligu äärelinna elama. Kärt: mingu ise ka tööle esimesel võimalusel. Siiri: poeg hakaku paremini õppima, siis saab riigi poolt makstud kohale. Kust leida teavet vabade tööpaikade kohta? Tööhõiveamet, CV keskused internetis, ajalehe kuul...
laokulud tellimiskulud puudumiskulud Laokulud omakorda jaotatakse lao ülalpidamiskuludeks ja ladustamise kuludeks. Laokulu = lao ülalpidamiskulu + ladustamise kulu Lao ülalpidamiskulud on põhjustatud kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos. Ladustamiskulusid põhjustavad: saamatajäänud intress käibevahenditelt (ostuhind + riiklikud maksud + veohind) kauba kindlustus kauba loomulik kadu, vargus, vigastused, riknemine jne. Tarneaeg on tellimuse tegemisest kuni täiendamistarne saabumiseni kuluv aeg. Kahe järjestikuse tellimuse vahelist aega nimetatakse tellimusvaheks. Tellimismeetodid Tellimuspartii suurus võib põhineda vajadusel või olla juhtimispõhimõtte kohane:
Tootmise seiskumisest materjalide puudumise tõttu või kaubanduses kaotatud müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu nimetatakse puudumiskuludeks. Laokulud: 1. Lao ülalpidamiskulud – kaupade käsitsemine ja hoiustamine laos. Kulukomponendid: - hoone, krunt, tööjõud, tööjõu kasutamine, seadmed, inventar, infotehnoloogia, küte, elekter, vesi ja kanalisatsioon, turvasüsteemid 2. Ladustamiskulusid põhjustavad: saamata jäänud intress käibevahenditelt (ostuhind + riiklikud maksud + veohind); kauba kindlustus; kauba loomulik kadu, riknemine jm. 3. Tellimiskulud – seotud tellimuste ümber tehtava tööga: - Tööjõukulu tellimuse koostamiseks ja edastamiseks. - Infosüsteemi ja sidekulud tellimuse edastamiseks ja tarnete jälgimiseks. - Tarnete jälgimise ja arveldamisega seotud kulud. Kulude juhtimine peaks vastama kolmele põhitingimusele:
kapital pangaametnik töö laohoone kapital autoosad kapital Küsimus 2 Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Valmis ettevõtlikkus Hindepunkte 2.0/2.0 kasum kapital intress maa rent töö palk Küsimus 3 Mis alljärgnevast on õige? Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0 Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega.
ÜHISKONNAÕPETUSE 2. KURSUSE 1. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 09.01.2017 1. Eesti uus valitsus – tead valitsuse ministreid ja peamisi lubadusi valitsemiseks (programm). Mis on peamised muutused valitsemises võrreldes eelmise valitsusega? Ministrid: ● Peaminister- Jüri Ratas (Keskerakond); ● Majandus- ja taristuminister- Kadri Simson (Keskerakond); ● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister- Urve Palo (Sotsiaaldemokraadid); ● Jusitiitsminister- Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kaitseminister- Margus Tsahkna (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Keskkonnaminister- Marko Pomerants (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kultuuriminister- Indrek Saar (Sotsiaaldemokraadid); ● Haridus- ja teadusminister- Mailis Reps (Keskerakond); ● Maaeluminister- Tarmi Tamm (Keskerakond); ● Rahandusminister- Sven Sester (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Riigihalduse minister- Mihhail Korb (Keskerakond); ● Sis...
Harjutus 1 4 punkti Viidi läbi ostjate küsitlus leivatoodete eelistuste kohta. Küsitleti 40 ostjat ja küsimuseks oli: "Millist leiba kõige sagedamini ostate?" Vastusevariandid olid: Koosta sagedustabel. Loo histogramm, näita väärtused, leiva sordid, pealkiri, ilma raamita. Sort Kood Viru 1 Madise 2 Taluleib 3 Toolse 4 Muu 5 Ostja Vastus 1 #NAME? 2 1 3 3 4 4 5 2 6 3 7 4 8 1 9 2 10 2 11 1 12 3 13 2 14 1 15 2 16 3 17 2 18 2 19 1 20 ...
"lõhkuda" tulusuhtarv komponenideks, aidates meil identifitseerida erinevate perioodide tulutasemes aset leidvatemuutuste põhjusi. Omakapitali tulutase (ROE) on mõõduks, kuidas ettevõte toob tulu oma aktsionäridele. Tavaliselt on omakapitali tulutase finantsvõimenduse tõttu suurem kui koguvarade tulutase. Kui aktivad, millesse vahendid on investeeritud, teenivad suuremat tulu, kui on makstav intress, siis on finantsvõimandus positiivne, kui aga teenitav tulu on väiksem, siis negatiivne. Finantsvõimenduse allikateks on pikaajaline laen ja jooksvad kohustused. ROE-d võib väljendada ka turuväärtuse baasil, st. omakapitali osa väljendatakse turuväärtuses. Mida suurem on jaotamata kasum, seda kiiremini ROE kasvab, sest säilitatud tulu on kõige odavam ja kõige lihtsamini kättesaadavam allikas. Jaotamata kasum tuleb reinvesteerida nõutava tulunormi alusel.
a. hulgihindu b. jooksvaid turuhindu c. hinnaindeksiga korrigeeritud turuhindu d. arvutatakse spetsiaalse meetodi abil ilma, et hindu üldse kasutakse Mis ametkond tegeleb Eestis SKP arvutamisega? a. Eestis arvutab SKP-d konjuktuuriinstituut b. Eestis arvutab SKP Majandusministeerium c. Eestis arvutab SKP-d Statistikaamet d. Eestis arvutab SKP-d Eesti Pank ISLM mudel Firma võttis aastase laenu intressiga 4%. Sama perioodi inflatsioon oli 4.8%. Kui suur on reaalne intress? a. 4,8% b. -0,8% c. 4% d. 9,8% Firma laenas 100’000 eurot viieks aastaks intressiga 20% aastas. Kui suur oleks selle summa väärtus viie aasta pärast? a. 100000 b. 120000 c. 248852 d. 356000 Firma laenas 100’000 € viieks aastaks intressiga 20% aastas. Viie aasta keskmine hinnaindeks oli 13,7% aastas. Kui suur oleks selle summa väärtus viie aasta pärast? a. 100000 € b. 120000 € c. 136000 € FV = PV * (1+r)5 = 100000 * 1,36 d
Pink Kaup Esileht Esileht Laenusumma 10000 Intress 4% Periood aastates 5 Esileht Esileht Makse nr Kuupäev Põhiosa Intress Kogumakse Laenujääk 10000 1 10.09.2003 500 400 900 9500 2 10.12.2003 500 380 880 9000 3 10.03.2004 500 360 860 8500 4 10.06.2004 500 340 840 8000 5 10.09.2004 500 320 820 7500 6 10.12.2004 500 300 800 7000
2016 2017 2018 1. Omavahendid 12000 10100 10100 2. Laenatud vahendid 2.1. Lühiajalised vahendid - 2.2. Pikaajalised laenud - 3. Liisingud - KOKKU 5.2.1. Laenugraafik Aasta/perioo Laenu jääk Intress Laenu Laenumaks Laenu jääk d perioodi alguses põhisumma e perioodi lõpus 5.3. KULUDE ARVESTUS 5.3.1. Muutuvkulud 5.3.1.1. Muutuvad toorainekulud Tooraine/materjalid Mõõtühik Ühiku Kulu Planeeritav Maksumus,
Muud kulud 0 0 0 0 0 800 1500 2300 Raamatupidamise teenus 0 0 0 0 0 3500 3500 7000 Büroomaterjalid 0 0 0 0 0 200 200 400 Reklaam 0 0 0 0 0 5000 5000 10000 Töötasu 0 0 0 0 0 14000 14000 28000 Sots.maks ja töötuskindl. 0 0 0 0 0 4872 4872 9744 Intress 0 Kulud kokku 0 0 0 0 0 43172 49122 92294 Kasum 0 0 0 0 0 4828 15878 20706 Kasumiprognoos aastate 2012.a. 2013.a. 2014.a. 2015.a. 2016.a. Kokku lõikes Käive 7222 61994 78292 86920 95867 330295 Kulud Pangateenus 67 703 703 767 767 3007
vahetatakse 27. Hüpoteek - kinnisasja pant, mida seatakse kinnisasja omaniku poolt võetava laenu tagamiseks. Kinnisasjale seatud hüpoteek annab laenuandjale piisava tagatise juhuks, kui laenu ei suudeta tagasi maksta. See tähendab, et juhul, kui võlga ei suudeta tasuda, tekib hüpoteegipidajal õigus nõuda kinnisasja müümist kohtutäituri kaudu, ilma et ta peaks eelnevalt kohtusse pöörduma. 28. Intress – rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest; laenu hind, mida tuleb pamgale laenu kasutamise eest maksta 29. Kapital – ettevõtte tegevuse alus ja see võib esineda nii sularaha kui ka füüsiliste varade kujul 30. Kartell – kriminaalõigustiku mõiste, mille all mõistetakse majandustegevuses olevate äriettevõtete ebaseaduslikku kokkulepet
1.Kui palju raha on vaja ettevõtte alustamiseks Eestis 1000-20 000 kr, sõltuvalt ettevõtte tüübist 2.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Investeerimine- tootmiseks vajaliku põhivara ( masinad, seadmed, hooned, ...) ostmine Finantsinvesteering- väärtpaberite ostmine 3. Kus saada raha ettevõtte asutamiseks? · Isiklikud säästud-tekivad siis kui kulutad vähem, kui teenid · Äripartneri säästud-kas laenata raha või pakkuda osalust ettevõttes · Pangalaen-tavaliselt peab alustav ettevõte oma rahaga katma 30-40% äriprojekti maksumusest · Toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist: Ettevõtluse arendamise instituut, tööhõiveamet 4. Miks ettevõttes võib tekkida ajutine rahapuudus? (5p) 1) ostja viivitab tasumisega 2) ostja pankrott; 3) toormaterjali hind tõuseb; 4) valmistoodangu hind langeb; 5) kaupa ei ...
Kordamisküsimused ajaloos. Keskaeg 1. Seleta mõisted: Manufaktuur- käsitöö ettevõte, kus töötasid palgatöölised. Tekkisid Euroopas alates hiliskeskajast Monarhia- valitsusvorm, kus riigi eesotsas on eluaegse võimuga ainuvalitseja Pank- asutus, mis kogub, hoiustab ja laenab välja suuri rahasummasid Intress- rahasumma, mida tuleb võlgnikul võlausaldajale laenamise eest tasuda Renesanss- hiliskeskajal Itaaliast alguse saanud murrang Euroopa vaimuelus ja kultuuris Humanism- ellusuhtumine, milles väärtustati inimest koos tema vooruste ja puudustega. Sultanaat- sultaniriik Karavell- hiliskeskajal levinud enamasti kolme mastiga purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks Konkistadoor- hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel Koloonia- väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asutatud piirkond Uus Maailm- Ameerika Maiad- kõige tuntum kõrge kultuuriga rahvas Yucatani poolsaa...
24. Ettevõtlikkus – hoiak, mida iseloomustab loov, uuenduslik mõtlemine, saavutusvajadus ja arukas juhtimine. 25. Frantsiis – ainumüügiõigus, müügi eelisõigus, juriidiline ärikokkulepe, mille kohaselt annab kaubamärgi omanik õiguse kasutada tema kaubamärki ja ärimudelit frantsiisivõtjale. 26. Hind – kauba, või teenuse väärtuse rahaline väljendus. 27. Hüpoteek – dokument, mis väljendab pandiõigust laenu tagatiseks olevale varale. 28. Intress – ehk kasvik, rahasumma, mille saab laenu andja laenuvõtjalt tasuks raha kasutamise eest. 29. Kapital – varaline õigus, millest saab tulu. Väärtus, mida saab kasutada lisaväärtuste loomiseks. 30. Kartell – ühist eesmärki taotlev parteide ühendus, äriettevõtete ebaseaduslik kokkulepe, kaotada ettevõtete omavaheline konkurent. 31. Kasum – tulud ületavad kulud. 32. Kasumiaruanne – ülevaade ettevõte tulemist, näitab ettevõtte majandustegevuse tulemusi kindla
........aastat, arvates maksusumma või isikule tagastatud summa tasumise või tasuarvestamise päevast 4. Riiklike maksude maksuhalduril on õigus jääda tagastusõpe rahuldamata ja tasaarvestada see sama maksuhalduri poolt hallatavate maksukohustuslase rahaliste kohustustega , mille tasumise tähtpäev onsaabuvad või saabub enne tagastamise tähtpäeva saabumist. Tasaarvestamine toimub järgmises järjekorras · Rahatrahv · Intress · Maksusumma · Sunniraha · Asendutäitmise kulud 5. Maa hindamise jaguneb · Korraliseks · Erakorraliseks · Õigusvastaselt võõrandatud maa hindamiseks 6. Maa maksustamishind väljendatakse kroonides ja ümmardatakse maatüki(krundi) kohta · Krooni täpsuseni · 50 Krooni täpsuseni · 100 Krooni täpsuseni 7. Kui puudusi maksuhalduri määratud tähtajal ei kõrvaldata(, , ) , loetakse deklaratsiooni esitamata jäetuks- tõene, väär 8
võlad on kasvanud üle pea või kes on selle poole juba teel. Võlanõustamine on üldiselt tasuta mitterahaline teenus, mida pakub kohalik omavalitsusüksus, Euroopa Sotsiaalfond ning on ka teisi juriidilisi isikuid, kes võivad pakkuda võlanõustamist, aga võivad võtta selle teenuse eest ka raha. Mis puhkudel läheb kõige sagedasemalt vaja abi võlanõustajalt? - paljud, kes on võtnud näiteks sms-laenu, ei suuda seda ära maksta, võlad kasvavad üle pea ja intress muudkui tõuseb ja tõuseb; - samuti õppelaenud; - liisingud, järelmaksud; - väikelaenud või eluasemelaenud; - trahvid; - viivised, intressid; - üürivõlad jne. Võlanõustaja ongi see spetsialist, kes osutab professionaalset abi, et ennetada neid võlgasid või likvideerida need ja suunata, kuidas tulla toime edaspidi. Milles siis seisneb ikkagi võlanõustamise vajalikkus?
Harjutus 1 (3 punkti) Leia järgmiste arvude aritmeetiline keskmine, mediaan, mood Arvud on: 17;24;65;78;17;26;144;56;24;15;8;63;44;24;66;56;66;48;23;46 Keskmine 45,5 Mediaan 45 Mood 24 Õppejõupoolne märkus: enne karakteristikute leidmist asetada numbrid eraldi lahtritesse käsklusega Data - Tex se käsklusega Data - Text to Colums Harjutus 2 10 punkti Sünniaeg Sugu Haridus Vanus Tänane kuupäev 1. Leia töötajate vanused. 14.04.1961 n kesk 53 07.05.2014 2. Jaga töötajad soo järgi. Leia meeste j 18.08.1974 n kõrgem 39 07.05.2014 3. Jaga töötajad hariduse järgi gruppides Kujuta see graafiliselt. (Võimalusel radiaa 23.09.1970 n kõrgem 43 07.05.2014 ...
*Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade Vennaskond. *Hansa Liit ühendas Läänemere ja Põhjamere kaubalinnu. *Hansa Liidu suur mõjuvõim piirkonnas avaldus selles, et see organisatsioon oli rikas, selle piirkonna kaubanduslik areng oli jõulisem. *Eesti kaubalinnad: Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi *Vahemere kaubanduses domineerised Põhja-Itaalia linnad (Firenze, Genova, Veneetsia) *Vahemere kaubanduse seos pankade kujunemisega- tekkisid pangad, et iniemsed saaks laenu võtta. Intress oli suur, seega võeti laenu mitme inimese peale. Haridus. Seitse vabakunsti Alamaste: grammatika, retoorika, dialektika Ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Teaduskonnad: Kunstide (filosoofia) teaduskond, usu-, õigus-, arstiteaduskond. Skolastika- keskaja ülikoolides viljelevad teadused. Toetumine autoriteetidele. R.Bacon- Oxfordi ülikooli professor, rajas kogemusele rajatud teaduse (empiiriline teadus). J.Gutenberg- Trükikunsti leiutaja L
Indikatiivne ostukorv Tarbekaubad ja tasulised teenused Erineb piirkonniti (sõltub tarbimisharjumustest nt Eesti vs Iraan) o Devalveerimine Raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel (deflatsioon liiga suur) Tõstab kauba atraktiivsust välismaal Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga tahet Kommertspangad Hoiused, laenud, intress e kasvik 2. TÖÖTURG 2.1. Tööturg Mitterakendatud teadmised, oskused ja kogemused EI TEENI tulu! Teadmusühiskonnas füüsilise töö tähtsuse vähenemine Tööealine elanikkond (Eestis 15-74) o ,,professionaalne õppija" inimesed on tihti liiga pikalt ülikoolis Majanduslikult aktiivsed (tööjõud) o Töötajad ja tööotsijad Majanduslikult mitteaktiivsed
puhul, kus partnerid üksteist tunnevad ja usaldavad (näiteks füüsiliste isikute vahelised laenud) või on laenuandjal laenusaaja üle teatud kontrollivõimalus (näiteks emaettevõtja ja tütarettevõtja suhted). Seetõttu on lepingus tagasihoidlikumalt reguleeritud lepingu tagatised, laenusaaja informeerimiskohustused ja lepingu erakorralise ülesütlemise alused. Näidise puhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. 1. Laenusumma, tähtaeg, intress, viivis 1.1. Laenuandja annab Laenusaajale laenu summas ___________ (_________) ____________ (krooni või eurot). 1.2. Laenusumma üleandmine Laenusaajale toimub _________________ (mil viisil, mis tähtajal). Laenusumma ja intresside Laenuandjale tasumise lõpptähtaeg on "___"_________________. 1.3. Laenusaaja maksab Laenuandjale laenusumma tagasi vastavalt laenusumma ja intresside tasumise graafikule (Lisa 1). 1.4. Laenusaaja tasub Laenuandjale intressi arvestusega ______ %
intressi summa ajaperiood (see on aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intresside arvestus ja tasumine). Intress (ingl. interest) on laenusaaja kokkulepitud rahaline tasu laenuandjale laenu kasutamise eest. Intressimakse sõltub laenusummast ja laenutingimustest. Intressimäär (ingl. interest rate) on intressi väljendamine protsentides mingi ajavahemiku kohta. Reeglina on selleks aasta. Intressimäär = aastane intress / laen * 100. Näiteks: 200 Ettevõtte rahandus 12 RP089 aastase laenu korral on intress 10 , siis intressimäär aastas = 10 / 200 * 100 = 5%. Enamasti arvutatakse intressimakse intressimäära järgi. Firma investeerib 100 000.- 10% intressimäär,1-ks aastaks 110 000.-
palju väärtust oli juba enne kulutatud vahetoodangu valmistamiseks. Vahetoodang on ühes ettevõttes valmistatud toodang, mida kasutatakse teiste ettevõtete tootmisprotsessis sisendina. Rahvatulu (RT) on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu. Tulud jagunevad vastavalt sellele, millist tootmistegurit kasutatakse. Klassikaliselt jaotatakse tootmistegurid kolmeks: töö, kapital ja maa (loodusressursid). Sellest lähtuvalt võib jagada sissetuleku neljaks: palk, rent, kasum ja intress. Kasumit võib tinglikult vaadelda intressi erivormina, sest ettevõtja paigutab oma raha äriprojekti, mitte panka, kus talle oleks selle eest intressi makstud. Teisalt, mõnikord vaadeldakse neljanda tootmistegurina ettevõtlust, sellisel juhul on kasum tasu ettevõtlikkuse eest. Lisaks eespool nimetatud tuludele peavad ettevõtted maksma kaudseid makse (aktsiisimaks tubakaja alkoholitoodetelt). Kaudsed maksud on lülitatud tootehinna
börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised ( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus). 54.Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. 55. Investeerimishoiuse olemus, riskid Investeerimishoius tähtajaline investeerimisriskiga hoius. Investeerimishoiuse intress ei ole tagatud ning selle saamine sõltub hoiusega seotud alusvara hinna liikumisest. Riskid: Krediidi risk: Kui paigutada oma raha investeerimishoiusesse, on panga maksevõime halvenemise korral risk kaotada kogu hoiusumma või osa sellest ja ilma jääda võimalikest intressidest. Sel juhul tagab hoiusumma säilimise tagatisfond. Tururisk: Investeerimishoiuse alusvara väärtus võib liikuda oodatule vastupidises suunas ja seetõttu võib teenitav intress olla väike või hoopis olematu
mida me seda kaupa ostes peame maksma. 27. Hüpoteek Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. *Hüpoteek on pandiõigus, mille alusel on isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteegi seadmise asjaõigusleping tuleb sõlmida notariaalses vormis. 28. Intress Intress on rahasumma, mida tasutakse raha kasutamise eest või teenitakse raha kasutada andmise eest. Tavakeeles kasutatakse intressi nimetusena sageli „protsent“, mis pole aga õige, sest tuleb eristada intressi (mida mõõdetakse rahasummas) ja intressimäära (mida mõõdetakse protsentides). Intressimäär on (laenu) põhisummalt tasutav intress, väljendatuna protsentides perioodi (tavaliselt aasta) kohta. *Raha kasutamise eest makstavat tasu nimetatakse intressiks ehk raha
Maksuhaldur kontrollib MKS seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. (MKS § 10 lg 1) Maksuhalduri ülesanded: (MKS § 10 lg 2 p-d 1-7) 1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras; 2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad; 3) nõuda sisse maksuvõlad; 4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi; 5) teostada järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle; 6) teostada järelevalvet maksualase teabevahetuse seaduses sätestatud teabeandja ja teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmise üle; 7) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse 41
aga krediidikulukust arvutatakse aasta baasil. Kui kaheks nädalaks 50 euro laenamisel 2 „Tarbimise finantseerimise problemaatikast“ – Swedbank, august 2013, ettekande slaidid 3 http://www.ptac.gov.lv/upload/2013_parskats_par_nebanku_kredit_sekt_1_01_2013_-30_06_2013.pdf, lk. 10 4 tuleb tagasi maksta 58 eurot, on kahe nädala intress 16%, aga aasta peale arvestatuna (52 nädalat) 416%. 1.4. Turu koosseis, äritegevuse tasuvus Laenuturu reguleerimata osas tegutseb üle 100 ettevõtte ning nende arv kasvab. Kasvu üheks põhjuseks on eriti viimasel ajal märgatav trend, et teistest Euroopa Liikmesriikidest tulevad ettevõtted Eestisse, kuna Eestis kehtivad laenuandmisele leebemad nõuded (nt OÜ Mogo, 4finance OÜ). Samas on turg laenumahtude mõttes küllalt kontsentreeritud, 90% turumahust annavad
NB! oren-lõpuga sõnadel liigub sõnarõhk viimasele silbile (der Doktor > die Doktoren). · Kõik nõrka käändkonda kuuluvad meessoost ja kesksoost nimisõnad (vt ka nimisõna käänamise nõrk käändkond). · Väike rühm kesksoost nimisõnu: das Auge die Augen, das Ohr die Ohren, das Herz die Herzen, das Ende die Enden, das Leid die Leiden, das Intress die Intressen, das Bett die Betten, das Hemd die Hemden. · ma- ja um-lõpuga võõrapärased kesksoost nimisõnad: das Drama die Dramen, das Zentrum die Zentren. 4. Sufiksiga -s moodustatav mitmus. · Enamik vokaaliga lõppevaid nimisõnu: die Oma die Omas, der Vati die Vatis. · Laensõnad inglise ja prantsuse keelest: das Café die Cafés, die Bar die Bars.
alusel, mis järgmisel majandusaastal tagasi tuleb maksta. Selleks vormistab raamatupidaja memoriaalorderi ehk õiendi. Seda tehakse ka siis, kui eelmine laenukohustus on reaalselt täitmata. D- pikajaline pangalaen K-lühiajaline pangalaen Pangalaenu tagasimaksmine D-Lühiajaline pangalaen K-Arvelduskonto 5 Kontole “Finantskulud” kantakse intress tegeliku ülekandmise järel: D – finantskulud K – arvelduskonto D – intressikohustus K – tulevaste perioodide kulud Eraisikult saadud laenud ( omaniku laen oma ettevõttesse) arvestatakse lühiajalise kohustusena , kusjuures iga laenusumma on eraldi vormistatud laenulepinguga. D-Kassa D-Arvelduskonto K-Omaniku laen Kasumiaruanne peab näitama kirjel “muud finantskulud” alajaotuses makstud intressid ainult
3) 240 000 240 000 2 % = 4800 120 000 4) 120 000 120 000 2 % = 2400 120 000 Summaarne laenukulu = 24 000 Vastus : Variant a)-l on summaarne laenukulu 70 200 ja variant b)-l on summaarne laenukulu 24 000 . Variant b) on kasulikum. Ülessanne 17. Leida lõppkapitali suurus, kui algkapital on 20 000 , liitintressimäär on 5 % aastas ja kapitali kasvu aeg 4 aastat. Intress lisatakse arvele kord aastas. P = 20 000 S = P(1+i) I=5% S =20 000( 24310 n=4 Ülesanne 18. Mitme aasta pärast hoius 11680 kasvab 13100 ni, kui liitintressimäär on 2,5 % ? Hoius 11680 S = 13100 Lõppkapital 13100 P = 11680 I = 2,5 % = 0,025 13100 = 11680( = 11680 1,12 = n = log1,025 1,12 = 4,59 Vastus : 11680 kasvab 13100 4,59-a aastaga.
Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intresside kapitaliseerimine intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR - kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine. 8. Miks nominaalne (lepinguline) intressimäär ei pruugi olla reeglina sama mis
..." (What if analysis). Simuleerimismudeleid kasutatakse, kui optimeerimismudeleid pole võimalik konstrueerida. Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu Matemaatiliste mudelite korral tuleb eristada nende matemaatilist kuju (struktuuri) ja mudelite sisu tõlgendamist, interpreteerimist. NÄIDE 1.1. Lõppkapitali arvutamise mudel Härral X on pangas tähtajalisel hoiusel 12 000 kr. Kui suur summa on tal pangaarvel aasta pärast. kui aastane intress on 9%? Võtame kasutusele järgmised tähistused Seos lõppkapitali arvutamiseks algkapital K0 ' 12 000 kr K1 ' K0 % r K0 ' K0 (1%r) aastaintresss r ' 9 % lõppkapital K1' ? Leiame lõppkapitali väärtuse K1 ' 12000 (1 % 0,09) ' 12000 @ 1,09 ' 13080
konkreetselt subjektilt (nt rahvusvaheliselt valuutafondilt või kommertspangalt). Valitsusepoolne laenamine põhjustab riigivõla. 49. Raha mõiste ja funktsioonid. Raha on vara, mida kaupade ja teenuste ostmisel üldiselt aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Raha funktsioonid: vahetusvahend; väärtusmõõt; maksevahend; akumulatsioonivahend (vara kogumise ja säilitamise vahend). 50. Intress. Intress on lisamakse, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. 51. Kommertspankade süsteem ja raha multiplikaator. Kommertspankade peamiseks majanduslikuks funktsiooniks on hoiuste (deposiitide) vastuvõtmine ja laenude andmine. Kommertspangad tegutsevad kasumi saamiseks. Kasum tekib väljalaenatud raha intressi (panga tulu) ja hoiusele võetud laenu intressi (panga kulu) vahest
Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja (näiteks tööandja) ja iga kolmas isik, kes vastutab maksu tasumise eest (näiteks vastutusotsuse alusel). Maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet riiklike maksude osas) kohalikud omavalitsused või lepingu alusel Maksu- ja Tolliamet (kohalike maksude osas). Maksuvõlg on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Maksusid võib jagada mitmeti objekti, püsivuse, eesmärgi, sooritamise viisi jne. järgi Maksude jagamine otsesteks ja kaudseteks maksudeks tuleneb sellest, kes kannab maksu kehtestamisega seotud rahalist koormust. Otseste maksude korral on maksumaksja ja maksukoormuse kandja üks isik. Nt. ettevõtja maksab tulumaksu oma maksustatava tulu pealt ise.
ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. 41.Miks on maksuvõlg ja m illest ta koosneb ? Maksuvõlg käesoleva seaduse tähenduses on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. 42. Millal võib maksuhaldur läbi viija revisjoni füüsilise isiku juures ? Revisjoni võib füüsilise isiku juures läbi viia ainult juhul, kui füüsiline isik tegutseb ettevõtjana või on maksu kinnipidaja. 43. Mida sätestab maksuseadus ? Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. Maksuseaduses sätestatakse: 1) maksu nimetus; 2) maksu objekt; 3) maksumäär; 4) maksumaksja;
Tähtajaline hoius (deposiit) tavaliselt mitte alla kolme kuu ja alates teatud summast; katkestamisel ei saa tulu. Üleöödeposiit kõige lühema võimaliku tähtajaga hoius kestvusega ühest pangapäevast teise (või reedest esmaspäevani); väga kõrge likviidsus; 2 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm väga madal risk; intress kõrgem kui arvelduskontol; määratud miinimumsummad; Rahaturufondide osakud kõrge likviidsus (raha laekub paari päeva jooksul); väike risk (investeerivad madala riskiga instrumentidesse); kõrgem tootlus (võrreldes hoiustega), sõltub turu olukorrast Võlakirjad Ostjatelt laekumata arvete juhtimine Ostjatelt laekumata arvete konkreetse suuruse määravad: äritegevuse konkreetne iseloom kliendi usaldatavus, ettevõtet siduvad kohustused jms.
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projektiplaani seisundiaruanne 2. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Projektist.......................................................................................................................... 3 1.1.1 Projekti üldine taust............................................................................................ 3 1.1.2 Projekti olukord seisundiaruande esitamise tähtajaks.........................................3 2. Projekti korrigeeritud rollid............................................................................................. 3 3. Valminud tu...
5% 5% 12 12 1 + 12 See summa peab meil olema pensionile mineku hetkeks koos, et kindlustada endale 9 000 kroonised pensionimaksed igal kuul, 20. aasta jooksul ning eeldusel et intress on 5% aastas. Üks võimalus see summa koguda on investeerida 5. a. pärast alates tänasest saadav pärandus summas 200 000kr, mida investeerime 20-ks aastaks tulumääraga 12%. Sellisel juhul saaksime me kokku: FV20 = 200 000 × (1 + 12% ) = 1 929 259kr . Seega näeme, 20 et piisav vaid päranduse investeerimisest ning sedagi mitte täies mahus. Piisaks 1 363 728
Tulu, mis lisanud ringkäigu mudelisse, on sissevoog tuluvoogu. See suurendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tulutaset. Sisemajanduse koguprodukt- lõpphüviste turuväärtus ( riigi territoriaalsetes piirides ) Rahvamajanduse koguprodukt- riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsuse mõõt. Kulutuste lähenemisviis- E=SKP= C(tarbimiskul)+ I (inv)+ G (avalksek. Kul)+ ( X-M ) ( eksport- import ) Sissetulekute lähenemisviis- SKP= palgad, intress, rent, kasum, amort, kaudsed maksud. Reaalne SKP- mõõdab reaalse kogutoodangu väärtust. Reaalne SKP = nominaalne SKP / SKP deflaatoriga. SKP deflaator- kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. Sisemajanduse puhasprodukt (NDP) NDP= SKP- D ( amortisatsioon ) Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad netoinvesteeringud. Kahesektoriline majandus- Y=E ( Yd ( kasutatav tulu ) = Y = C + Id Autonoomne tarbimine- esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga.
maksta ja seda võrreldakse nõudluse kujunemisel piirprodukti tuluga ehk loodava täiendava toodangu realiseerimise tulemusega. Piirprodukt- on toodete arv, mis tuleb juurde tööjõu lisandumisel korda ühe toote hind. Kui palk on väiksem, kui piirprodukti tulu on vaja tööjõudu juurde ja vastupidi!!(Kas tuleks suurendada/ vähendada töötajate arvu?) KAPITALITURG: *kapital on püsiv ressurss ettevõttes. selle asutamise määr sõltub tulususe tasemest ehk tasust kapitali eest ehk intress.. tulususe järgi otsustatakse kas kapitali paigutada ettevõttes täiendavalt või mitte. *Tööjõu ja kapitali vahekorra küsimus- Kuidas tagada optimaalen vahekord-isokvandi ja isoposti analüüs (põhimõte, mitte joonis)- Kuidas tagada tööjõu ja kapitali otstarbekas suhe ettevõttes? MAKROÖKONOOMIKA RIIGIVÕIMU VÕI VALITSUSE VAJALIKKUS, RIIGI VAJALIKKUS TURUMAJANDUSTE TINGIMUSTES: *välitulu ja välikuluga seotud küsimused!
muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Intress - tasu raha kasutamise eest. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi. Veel kasulike termineid: konto - süstemaatiline üksus, kus leiavad kajastamist kõik raamatupidamistehingud
7. Millised on maksuhalduri ülesanded? Maksuhaldur kontrollib käesoleva seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Maksuhalduri ülesanded on: 1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras; 2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad; 3) nõuda sisse maksuvõlad; 4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi; 5) teostada järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle; 6) teostada järelevalvet maksualase teabevahetuse seaduses sätestatud teabeandja ja teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmise üle; 7) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel madala sissetulekuga
· sundkindlustus haigekassa 14. Hoiused Majapidamise probleem: kuidas jaotada oma sissetulekud tarbimise ja säästmise vahel? Kas me alati mõtleme, et iga tarbimisotsus on samaaegselt ka säästmisotsus ja vastupidi? Tarbime täna, homme ei saa säästa, säästame täna, homme ei saa tarbida. Võõrfinantseerimise allikad: hoiused, laenud teistelt finantsasutustelt, väärtpaberite finantseerimine. · Jooksev hoius - tavaline arvelduskonto, raha laekumised ja ülekanded, intress on väga madal, tihti ei maksta üldse intressi. Panga jaoks on jooksev hoius väga ebamugav lahend, sest pank ei tea, millal raha välja võetakse jne. Pank ei saa selle rahaga väga arvestada. Pangal on ka üsna suured halduskulud, iga liigutus maksab. Seepärast pank maksab ka vähe intressi. Suure hoiuse mahu puhul saab pank seda ka lühiajaliselt välja laenata või investeerida, aga see pole siiski väga usaldatav.
Ühiskonnaõpetus lk 152-183 va. Eesti demokraatia tugevus ja nõrkus 1. Mõisted: 1) Tööturg- turg, kus pakutakse ja nõutakse töökohti ja tööjõudu. 2) Brutopalk- inimese väljateenitud palk ilma maksusid maha arvestamata (enne tulumaksu ja maksete maksmist) 3) Netopalk- palk, mis laekub töötaja pangaarvele ja millelt on maksud maha arvestatud. 4) Miinimum palk- ehk alampalk on tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. Eestis 27 kr /h ehk 4350 kr /kuus. 5) Tulemuspalk- töötasu, mida saadakse lisaks põhipalgale ja mille suurus oleneb töö headusest. 6) Preemia- Ühekordne väljamakse, mida makstakse lisaks põhipalgale, mille suuruse määrab tööandja ja mis ei pruugi olla seotud tööalase edukusega. 7) Pank- koht, mis pakub inimestele töötasu hoidmisteenust, tagades turvalisuse ja kokkuhoiu. 8) Deebe...
Majanduse olemus Ressursside piiratus ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Kompromiss otsustamine millegi kasuks piirtulu või kuluga. Alternatiivkulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus (parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel). Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu / -kulu otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Majandussubjektid: Tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid (hüviseid). Ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk: saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit. Riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajaduste...
Tallinna Teeninduskool Kurban Ramazanov KK13-KV1 Äriplaan OÜ BUHLO Juhendaja:Niina Smirnina Tallinn 2014 Sisukord 1. Kokkuvõte 2. Ettevõtte lühiülevaade 3. Äriidee iseloomustus 4. Projekti kirjeldus 5. Turustamine 6. Ettevõtte juhtimine ja personal 7. Projekti maksumus ja rahastamine 8. Projekti riskifaktorid 9. Finansprognoosid 10. Rahavoogude plaan 1. I. Kokkuvõte Äriplaan on koostanud Tallinnas.Projekti eesmärk: erinevate toodete pakkumine kvaliteedi valmistatud toodete kannatab võrreldes välismaiste kaupade kvaliteetne teenindus,kvaliteetne veinitootmine Õmblusetöötmise töö korralduse tähtaeg: talv-kevad 2012.a. Osaühingu osanikud on A.Nilina(33%),E.Tikk(33%) ja E.Riis(34%) Ettevõte rentnib kvaliteetset tootmisruumi aa...
5. Tabel 14.5 Kahekorruselise keldriga ühe trepikojaga krohvitud fassaadiga “Tallinna maja” tüüpi elamu energiatõhususe majandusanalüüsi koondtabel. Energiatõhusus- 2011 aasta Energiahinna tõus Energiahinna tõus Energiahinna tõus pakett energiahind 5% aastas 2010. 5% aastas eelneva 10% aastas 2010. aastaga võrreldes aasta suhtes aastaga võrreldes Intress 4,2% Intress 4,2% Intress 4,2% Intress 4,2% Laenu tagasimakse kuus köetavale pinnale (periood 20 a.), €/m2 F 1,09 1,09 1,09 1,09 E1 1,43 1,43 1,43 1,43 E2 1,46 1,46 1,46 1,46
Üld ja juhtimiskulude tase = juhtimiskulud/ müügitulu. neutraalne ja usaldusväärne 8) konservatiivsuse printsiip RAHA AJAVÄÄRTUS 9) avalikustamise printsiip Viimast nimetatakse pseudospektriks, kuna tema Intress = tagasimakstav summa laenuks antud 10) sisu ülimuslikkuse printsiip tipud paiknevad küll signaali komponentidele summa. vastava sageduse kohal, kuid tipu amplituud ei ole Intressimäär =( I /laenuks antud summa)*100. RAHALISED VAJADUSED otseselt seotud spektraaltihedusega ega Liitintress · Püsivkapital (permanent capital): kasutatakse võimsusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
