intressimäärad muutuvad ajas erinevalt) Laenudele määratavad intressimäärad sõltuvad: 1. ressursi kulust(housed, turult juurdeostetvad ressurss) 2. laenuvõtjaga kaasnevast riskist 3. Panga laenutegevusega setud kuludest ja laenukahjumist 4. Panga konkurentide poolt pakutavatest intressimääradest ja suhetest laenuvõtjaga Intressimäärad laenudele võivad olla: fikseeritud(kogu laenu perioodiks on intress kilndlaks määratud) Ujuvad ehk kõikuvad (aluseks pankade vahelise rahaturu intressimäär või panga baasintressi määr) Meie laenud on seotud euriboriga . Kuue kuu euribor- intressimäär muutub iga kuue kuu tagant Laenutegevuse üldpõhimõtted: 1. Tähtajalisus ja tagastatavus (laenu antakse konkreetseks tähtajaks) 2. Tasulisus (väljendub intressides) 3. Tagatus : a) maksevõime kliendi võime laenu oma sissetulekstest tagasi maksta
Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on võimalik üldse toota, kasutades kõiki olemasolevaid ressursse Makroökonoomika on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk majandusest tervikuna Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid Spetsialiseerumine on protsess, milles ettevõtted ja inimesed keskenduvad ühe toote või vaid tooteosa uurimisele Motiiv on millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikud motiivid kasum, intress, palk ja rent Turumajandus kasutab tootmise organiseerimiseks ja koordineerimiseks vabatahtlikku vahetust Käsumajandus on majandus kus enamik omandiõigust on riigi käes. Valitsus annab käske mida-, kuidas- ja kellele-otsuste tegemiseks. Tavamajandus on majandus, kus inimesed sõltuvad oma mida-, kuidas- ja kellele-valikute tegemisel eelkõige tavadest ja kommetest Segamajandus on majandusmudel, kus segunevad vabatahtlik vahetus ja riiklikud regulatsioonid
Meedia juhib ja mõjutab Tänapäeval mängib meedia meie ühiskonnas väga olulist rolli. Meid kõiki mõjutavad ajalehest loetud artiklid, tänavapildis nähtud reklaamid ja erinevad saated, mida vaatame televiisorist. Tihti isegi me ei saa sellest aru, sest vastuvõetud info omandab meie alateadvus ja me muudame oma käitumist automaatselt. Kas see, et meedia juhib ja mõjutab meid on halb või hea? Meediat on kasutatud aastakümneid propaganda levitamiseks. Minevikust võime näiteks tuua Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu, kus levitati propagandat igal võimalikul kujul. Tehti mitmeid filme oma sõduritest, kus näidati, et Punaarmee sõdurid on võitmatud ning neile ei suuda ükski teine riik vastu seista. Samuti võis näha plakateid, kus kritiseeriti läänelikku korda ja näidati, kui halb see on rahvale, ülistati kommunismi ja NSVL juhte. See kõik oli aga reaalsusest väga kaugel ja rahvale valetati lihtsalt...
Kordamisküsimused ptk 6 1. Selgita järgmised mõisted ja küsimused · Tarbija on inimene , kes ostab kaupu ja teenuseid isiklikuks kasutamiseks · Tuluallikad tulu tööst: palk; tulu rikkusest; intress · Rikkus sinu omanduses olevate asjade väärtus · Rikkuse tunnused 1)kasulikkus 2)piiratud pakkumine 3)rahaline väärtus 4)omandiõigus peab olema vahetatav · Säästmine sõltub: 1)tulude suurusest 2)ootustest 3)pankade intressimääradest 4)maksuseadusest · Eelarve tulude ja kulude plaan ( Eelarve koostamise kolm põhisammu: 1)finantseesmärkide püstitamine 2)tulude hindamine 3)kulude planeerimine )
kalendrid, donaadid (ladinakeelsed grammatikaõpikud, autor Aelius Donatus) väiksemad kirjatähed Piibli jaoks 1449 investor Johannes Fust, 800 kuldnat 1450 trükkima, 2 veergu, ridu 42, 290 tähte 42-REALINE PIIBEL Paavst Pius II sügisel 1454 nägi trükipiiblit Frankfurti sügismessil müümine Mainzi vikaar augustis 1456 tööalane märkus 1452 Fust + 800 kuldnat, abiks Peter Schöffer 1455 nov Fust nõuab raha tagasi (2026 k) Fusti laen oli saadud krediidi vastu, intress Fustile võla katteks trükikoda ja Piibli poognad Fust lõpetas töö Peter Schöfferiga (4000 k) 180-200 (47), 30 (12) pärgamendil, 1280 lk JOHANN GUTENBERG 6 abilisega päevas paar lehekülge jätkas ühe teises Mainzi töökojas 1458 prantsuse kuningas templinikerdaja Gutenbergi juurde asjaga tutvuma 36-realine nn. Bambergi Piibel 1459-60 Mainzi Psalterium 1457 1460 entsüklopeediline sõnastik "Catholicon" patukahetsuskirjad JOHANN GUTENBERG
rikkudes. Fakt, et eestlastel puudub usk tundub kiirlaenufirmade olukorra puhul küll vastupidine. Enamus SMS laenu kliente ju siiralt usub, et see aitab neid eesmärkide poole või aitab taastada nende majandusliku seisukorra. Kuid samas see kinnitab fakti, et eestlastel puudub väärikus. Meeleheitlikult on üritatud neid teemasid inimestega arutada ja on avastatud, et täiskasvanud inimestel on väga hägune arusaam sellest, mis on intress, kui palju on protsent ja kuidas seda arvutada, kuidas teenivad pangad raha ja nii edasi. Usun ehk jällegi naiivselt, et seda saaks parandada. Kokkuvõtteks võib öelda, et inimestena on eestlastel ikkagi suhteliselt palju arenguruumi. Paljudel meist puudub usk, koostöövõime ja väärikus. Lisaks enamusel rahvast puudub täielikult majanduslik mõtlemine ning selle asemel ollakse tusaselt kadedad oma jõukate naabrite peale ja tunneme salamisi rõõmu, kui teistel halvasti läheb.
5. Majandusrent: a. Kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine on absoluutselt elastne b. Kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine ei ole absoluutselt elastne c. Puudub täieliku konkurentsi korral d. On võrdne intresimääraga, kui turud on täiusliku konkurentsiga 6. Seade maksab soetushinnas 20 000 € ja müüakse aasta pärast jääkväärtusega 18 000 €. Seadmega teenitakse aastas 6000 EUR. Investori poolt makstav maksimaalne intress (%) taolise investeeringu finantseerimiseks oleks: a. 10 b. 30 c. 20 d. 6 7. Renditasu, mille eest kapitali teenust pakutakse teatud tegevusharus, sõltub: a. Kapitali pakkumise elastsusest b. Kapitali MRP-st c. Kõigest ülaltoodust d. Kapitali alternatiivkulust harus 8. Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma:
Ajalugu Ptk 30-33 MÕISTED: Karavell hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil oli enamasti kolm masti. Ladina puri hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult. Kompass keskajal kasutusle võetud riist, mis võimaldas määrata põhjasuunt ja selle abil orienteeruda. Pärgament eriliselt töödeldud õhuke vasika- või tallenahk. Manufaktuur käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Tekkisid hiliskeskajal ja levisid varauusajani. Palgatööline inimene, kes töötab palga eest, teise inimese heaks. Tarastamine hiliskeskajal ja varauusajal Inglismaal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaaks. Pank asutus, mis kogub, hoiustab ja lenab välja suuri rahasummasid. Intress rahasumma, mida tuleb laenu saajal laenajale laenamise eest tasuda....
Omakapital kokku 1244,2 1264,2 1357,9 1660,7 1663,6 Passiva kokku 1385,2 1374,0 1433,9 1700,1 1663,6 LAENUAMORTISATSIOONIGRAAFIK Laen 170000 kr 5 aastat intressiga tressiga8% 8% 170 000 170000 A= = =42577 , 705 APV 15a ; 8 3, 9927 Periood Annuiteet Intress Laenu põhiosa Laenujääk 170000 1 aasta 42577,705 13600,00 28977,71 141022,29 2 aasta 42577,705 11281,783 31295,92 109726,37 3 aasta 42577,705 8778,109 33799,60 75926,77 4 aasta 42577,705 6074,1416 36503,56 39423,21 5 aasta 42577,705 3153,8568 39423,85
I. SKP arvestamine tulumeetodil Rahvatulu ühiskonna majandussubjektide (majapidamised, ettevõtted, valitsus) teenitud kogutulu Amortisatsioonikulu kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks RAHVATULU = SKT KAUDSED AMORTISAT- MAKSUD SIOON Palk Rent teguritulud Intress Kasum ANDRES ARRAK 5 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM II. SKP arvutamine kulumeetodil Investeeringud Valitsuse Puhas- kulutused eksport Eratarbimine Eratarbimine
rahasumma väärtus on seotud maksmise ajastamise momendiga. · Raha ajaväärtuse kontseptsiooni tuleb alati kasutada järgmistes valdkondades: o investeerimisprojektide analüüs, o varade ja väärtpaberite hindamine, o pangalaenude võtmine, o liisingu kasutamine jm · Raha ajaväärtuse kontseptsiooni oluliseks osaks on intressi mõiste ja intressi arvutamise reeglid · Intress ehk kasvik (interest) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse raha (kapitali) kasutamise eest. · Intressi (I) arvutamise valem: I = K1 K0 o kus Ký tagasimakstav summa; o Ko laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma) · Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse: i = I / Ko * 100 · Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina.
väärtus on seotud maksmise ajastamise momendiga. · Raha ajaväärtuse kontseptsiooni tuleb alati kasutada järgmistes valdkondades: o investeerimisprojektide analüüs, o varade ja väärtpaberite hindamine, o pangalaenude võtmine, o liisingu kasutamine jm · Raha ajaväärtuse kontseptsiooni oluliseks osaks on intressi mõiste ja intressi arvutamise reeglid · Intress ehk kasvik (interest) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse raha (kapitali) kasutamise eest. · Intressi (I) arvutamise valem: I = K1 K0 o kus Ký tagasimakstav summa; o Ko laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma) · Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse: i = I / Ko * 100 · Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina.
rahasumma väärtus on seotud maksmise ajastamise momendiga. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni tuleb alati kasutada järgmistes valdkondades: o investeerimisprojektide analüüs, o varade ja väärtpaberite hindamine, o pangalaenude võtmine, o liisingu kasutamine jm Raha ajaväärtuse kontseptsiooni oluliseks osaks on intressi mõiste ja intressi arvutamise reeglid Intress ehk kasvik (interest) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse raha (kapitali) kasutamise eest. Intressi (I) arvutamise valem: I = K1 – K0 o kus Kı – tagasimakstav summa; o Ko – laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma) Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse: i = I / Ko * 100
Riided 350 Laen 20000 Mööbel 5700 Kokku 35000 Kokku 35000 11.3 Lõpp-bilanss AKTIVA PASSIVA Käibevarad: Lühiajaline laen 0 Raha 8 282 Tasumata pangalaenu intress 0 Immateriaalne põhivara 250 Arvuti 1000 Omakapital 5 000 Kasum 4 532 Aktiva kokku: 9 532 Passiva kokku: 9 532 13 11.3. Kasumiplaan KASUMIARUANDE PROGNOOS 1.aasta 2
hetke vajadustele, s.t omanike ja fondi vahel puudub fikseeritud omandisuhe. [1] Individualistliku valitsuskultuuri keskkonnas tekivad pangad, mis ühendavad paljude isikute finantsvahendid, korraldavad majanduse toimimiseks vajalikke rahaülekandeid ning laenavad vabad finantsvahendid välja äriühingutele. Intressi suurus sõltub seejuures erinevate valitsuskultuuride jõusuhetest: kui ühiskonnas valitseb individualismi domineerimisest johtuv tugev konkurents, siis võib intress olla suuruses, mis katab vaid panga tegevuskulud; kui aga domineerivaks muutub elitarism, siis suureneb intress määrani, mis tagab rikkuse kiire ülekandumise valitud finantsoligarhia kätte. Eelöeldu kehtib ka investeerimisfondide suhtes. Avalik-õiguslik juriidiline isik (edaspidi: AÕ JI) tähendab riiki ning detsentraliseeritud valitsuskorralduse puhul ka madalamaid organisatsioone (Eestis: vald ja linn, ülikoolid, Rahvusraamatukogu jms), mis täidavad riiklikke ülesandeid
intressimäära NÄIDE: Investeering 100 000, periood on 5a ja intressimäär 10% 100 0001,6105 (tabelist A1)=161 050 Intressiarvutamine võib toimuda sagedamini kui kord aastas. nm i TV n=PV (1+ ) m intressimäär jagada kordade arvuga aastas NÄIDE: Firmal on võimalus 100 000 hoiustada pangas A intressimääraga 10 %, mida arvutatakse kord aastas. Teine võimalus on pank B, kus intress on 10%, mida arvutatakse poolaastate kaupa. Kumba panka on kasulikum raha paigutada? A- 100 0001,1000 =110 000 0,1 B- 100 000(1+ 2 )12 = 110 250 Intressimäär võib olla nominaalne või reaalne e. tegelik e. aasta intressimäär (AIM) Nominaalne lepitakse kokku tehingu sõlmimisel, reaalne võib erineda nominaalsest määrast sõltuvalt intresside arvutamise sagedusest. i m AIM =(1+ ) -1 m NÄIDE
Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla...
21. Selgita sündikaatlaenu olemust. Sündikaatlaen on mitme panga poolt ühise laenulepingu ühele kliendile antud hele kliendile antud laen. Välja töötatud USA-s. Siseriiklikud sündikaadid koosnevad kuni paarikümnest pangast. 22. Millised on laenuintressimäära põhiliigid? Reaalne ehk ilma inflatsioonilisata Nominaalne ehk inflatsioonilisa sisaldav Fikseeritud ehk krediidiperioodil jooksul muutumatu Ujuv ehk baasintressimääraga seotud ning sõltuvalt raha-ja kapitalituru tingimuste muutustest muutuv 23. Lihtintressimeetodi valem. Lihtintressimeetod – intressi arvutatakse ainult põhivõlgnevusest FV=PV(1+n*i) FV=krediidi tulevane väärtus (tagasimaksmisele kuuluv võlgnevus + intress) PV-krediidi nüüdisväärtus (võlgnevus) i- aastane nominaalne intressimäär 24. Liitintressimeetodi valem. Liitintressimeetod-intressi arvutatakse nii põhivõlgnevuselt kui ka eelmise krediidiprioodi eest arvestatud intressilt N*m FVn=PV (1+i/m) 25. K...
Konsulteerimine Kindel hoiukoht Tarbimislaen Tarbimislaen on mõeldud igasuguse vallasvara soetamiseks. Laenusumma on tavaliselt piiratud ja tagasimaksetähtaeg lühike ning tagatisena piisab enamasti käendus. Hüpoteeklaen Antakse kinnisvara tagatisel. Laenusummad on suuremad ja tagasimaksegraafik pikem. Ka intress on tavaliselt oluliselt madalam kui tarbimislaenul. Arvelduslaen Arvelduslaen võimaldab kliendikontol jääda ajutiselt miinusesse. Sündikaatlaen Sündikaatlaenuks nimetatakse laenu, mille puhul on mitu laenajat. Enamasti on tegu nii suurte summadega, et ükski pank ei soovi üksi nii suurt riski võtta.
loomiseks. 2.12.15 © Tõnu Erin 15 Mõisted Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikkus on kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. 2.12.15 © Tõnu Erin 16 Mõisted Ressursitulu – Loodusvarad – rent – Inimressurss – palk – Kapital – intress – Ettevõtlikkus - kasum 2.12.15 © Tõnu Erin 17 Vajaduste ja nende rahuldamise ahel. INIMESTE VAJADUSED → LOODUSRESSURSID, TÖÖJÕUD, KAPITAL → TOOTMISSE → TULEMUS: KAUBAD JA TEENUSED → MIS LIIGUVAD VAHETUSPROTSESSI → KAUBAD TEHAKSE TARBIJALE KÄTTESAADAVAKS → TULEMUS ON VAJADUSTE RAHULDAMINE → Siis algab protsess uuesti. Mõisted Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim
Märgi või tekstiosa otsimine FIND Tekstiosa asendamine SUBSTITUTE Märkide asendamine tekstis REPLACE Tühikute eemaldamine teksti algusest ja lõpust - TRIM Finantsfunktsioonid Laenud, liisingud, hoiused Perioodilised maksed kogu ajavahemiku jooksul sama suurusega Intressimäär ei muutu Sissetulev summa positiivne, väljaminev negatiivne Kasutatav ajaühik peab olema sama kõigi andmete jaoks Kasutatavad parameetrid: Rate intress protsentides, enamasti aastas Nper makseperioodide arv Pmt makse suurus Per makseperiood Pv hetkeväärtus Fv väärtus tulevikus PMT(Rate;Nper;Pv) (osa)makse suurus RATE(Nper;Pmt;Pv) intressiprotsent FV(Rate;Nper;Pmt) tulevikuväärtus regulaarsete maksete korral FV(Rate;Nper;;Pv) tulevikuväärtus ühekordse sissemaksu korral PV(Rate;Nper;Pmt) regulaarsetele maksetele vastav väärtus antud ajal
9. Mis kajastatakse kasumiaruandes? Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastabraamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust 10. Mis on sisemine ja välimine omakapital? Sisemised allikad- need, mis moodustatakse ettevõtte majandustegevusest (puhaskasum, amortisatsioon). Välised allikad- võõrvahendid (laenud, omafinantseerimine). 11. Mis on laenu hind? Laenu hind on intress. 12. Millised võimalused on Eesti ettevõtetel laenu saamiseks? 13. Kasutus- ja kapitalirent kui võimalus investeerida tootmisvahenditesse Kasutusrent on sobiv siis, kui sa ei soovi saada sõiduki omanikuks. Kasutusrendi puhul ostab liisinguandja sinu valitud auto ning annab selle sulle liisinguperioodiks kasutada. Perioodi lõppedes peab liisinguvõtja auto liisingufirmale tagastama, Kapitalirent sobib juhul, kui sõiduk on
Märgi või tekstiosa otsimine – FIND Tekstiosa asendamine – SUBSTITUTE Märkide asendamine tekstis – REPLACE Tühikute eemaldamine teksti algusest ja lõpust - TRIM Finantsfunktsioonid Laenud, liisingud, hoiused Perioodilised maksed kogu ajavahemiku jooksul sama suurusega Intressimäär ei muutu Sissetulev summa positiivne, väljaminev negatiivne Kasutatav ajaühik peab olema sama kõigi andmete jaoks Kasutatavad parameetrid: Rate – intress protsentides, enamasti aastas Nper – makseperioodide arv Pmt – makse suurus Per – makseperiood Pv – hetkeväärtus Fv – väärtus tulevikus PMT(Rate;Nper;Pv) – (osa)makse suurus RATE(Nper;Pmt;Pv) – intressiprotsent FV(Rate;Nper;Pmt) – tulevikuväärtus regulaarsete maksete korral FV(Rate;Nper;;Pv) – tulevikuväärtus ühekordse sissemaksu korral PV(Rate;Nper;Pmt) – regulaarsetele maksetele vastav väärtus antud ajal
Märgi või tekstiosa otsimine FIND Tekstiosa asendamine SUBSTITUTE Märkide asendamine tekstis REPLACE Tühikute eemaldamine teksti algusest ja lõpust - TRIM Finantsfunktsioonid Laenud, liisingud, hoiused Perioodilised maksed kogu ajavahemiku jooksul sama suurusega Intressimäär ei muutu Sissetulev summa positiivne, väljaminev negatiivne Kasutatav ajaühik peab olema sama kõigi andmete jaoks Kasutatavad parameetrid: Rate intress protsentides, enamasti aastas Nper makseperioodide arv Pmt makse suurus Per makseperiood Pv hetkeväärtus Fv väärtus tulevikus PMT(Rate;Nper;Pv) (osa)makse suurus RATE(Nper;Pmt;Pv) intressiprotsent FV(Rate;Nper;Pmt) tulevikuväärtus regulaarsete maksete korral FV(Rate;Nper;;Pv) tulevikuväärtus ühekordse sissemaksu korral PV(Rate;Nper;Pmt) regulaarsetele maksetele vastav väärtus antud ajal
Note 1 23. Dec. 2008 13 000 9% 360/360 1/ 1 1 170 23. Dec. 2009 14 170 Note 2 30. Nov. 2008 12 000 12% 180/360 1/ 2 720 30. May 2009 12 720 Note 3 07. Dec. 2008 9 000 10% 30/360 1/ 12 75 06. Jan. 2009 9 075 Tekkepõhine intress (Accrued interest) 31. Dec. 2008 principal interest rate time passed time passed accrued interest 2008 Note 1 13 000 9% 8/360 1/ 45 26 Note 2 12 000 12% 30/360 1/ 12 120
Passiva kokku 1218,3 2279,0 3433,1 4880,5 6327,9 LAENUAMORTISATSIOONIGRAAFIK Laen 170000 kr 5 aastat intressiga tressiga8% 8% 170 000 170000 A= = =42577 , 705 APV 15a ; 8 3, 9927 Periood Annuiteet Intress Laenu põhiosa Laenujääk 170000 1 aasta 42577,705 13600,00 28977,71 141022,29 2 aasta 42577,705 11281,783 31295,92 109726,37 3 aasta 42577,705 8778,109 33799,60 75926,77 4 aasta 42577,705 6074,1416 36503,56 39423,21 5 aasta 42577,705 3153,8568 39423,85
2. Eraomandus, private property, ownership - ressursid ja tooted (omandiobjektid) , mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte riik 1. 3. otiiv, motive on millegi tegemise ajend. Turumajanduses on 2. - majanduslikud motiivid kasum, intress, palk ja rent (Tasu tootmifaktorite , . kasutamise eest) 3. () - . 4. Spetsialiseerumine, spezialisation - on protsess, milles ettevõtted ja , %,
1)maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus); 2) maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus); 3) isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse (tagastusnõue); 4) kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus); 5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu alates maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast. 14. Maksuvõlg • Maksuvõlg MKS tähenduses on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning
saadud intresside näol. Intressirisk – Risk saada intressidena kavatsetust vähem tulu. Intressirisk kasvab perioodi pikenedes. Inventar – Majandusüksuse vallasvara; inventuurilehele kantud, inventarinumbriga märgistatud ja iga järjekordse inventuuri tegemisel kontrollitav vara, olenemata selle hinnast vm. Investeerimine – Raha paigutamine tulu toovatesse varadesse pikemaks ajaks. Investeerimisintress – Intress, mida saadakse kas kapitali kasutada või laenuks andmise eest. Investeering – Rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Majandustegevus, mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus saadava kasu nimel. Investor – Üksik- või juriidiline isik, kelle tulud ületavad mingil ajavahemikul tema jooksvaid kulusid ning kes paigutab selle raha mingisse ettevõttesse või väärtpaberitesse. J
finantsalane statistika, majandurharude statistika, välisriikide info, panga statistika PANGAD valdavad väga suurt massi infot, mida ei ole ühelgi teisel asutusel Kontodel toimivad tehingud on ainult pangale kättesaadavad. Intressimäärad Suur tähtsus, kuna laenu andmise ja võtmise juures seda hoogsalt kasutatakse Protsendis väljendadakse intressimäära ehk see on määr mille alusel toimub intressi summa välja arvutamine. Vaikimisi on intressimäär aastane. Intress on rahaline näitaja ehk intress, mida tuleb maksta laenu saamisel või mida saadakse laenu andmisel. Intress on hind, mida makstakse laenu saamisel laenu eest. Levinum jaotis intressimäära puhul on nominaalne ja reaalne intressimäär, nominaalne intresssimäär on erinevatelt varadelt makstav intressimäär, mis fikseeritakse lepingus. Reaalne intressimäär on inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne intressimäär. Nominaalse intressimäära korrigeerimine
muutuva intressimääraga võlakirjadeks. Kupongvõlakirja puhul toimuvad intressimaksed perioodiliste maksetena, diskontovõlakirja puhul tagatakse tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Kupongvõlakirjade puhul on väljalaskehinnaks ja lunastamishinnaks enamasti võlakirjade nimiväärtus. Diskontovõlakirjade puhul perioodilisi intressimakseid emitendi poolt ei tehta ning intressiks on nominaalhinna ja müügihinna vahe. Muutuva intressimaksetega võlakirjade puhul pole intress fikseeritud, vaid sõltuv teatavatest teguritest (näiteks baasintressimäär). 4.1.4. Tagatis Tagatise iseloomu järgi saab võlakirju liigitada vastavalt tagatisega ja tagatiseta võlakirjadeks. Tagatiseta võlakirjade alla kuuluvad eelnevalt mainitud kommertspaberid ja muud lühiajalised kohustused, mida saavad emiteerida eelkõige tugeva krediidireitinguga ettevõtted, kellel pole probleeme investorite usaldusega. Sellisel juhul laenab võlakirjade ostja sisuliselt ettevõtte
3.11 Stardikapital Sk-stardikapital Pv- põhivahendid Vv- väikevahendid M- materjalid Re- reklaamikulud Sk = Pv + Vv + M +Re= xxxxx.- Sk =2138451+8920+16257+5954=2163268 krooni Ettevõtte alustamiseks on vaja 2163528 krooni Olemas on korter maksuvusega 1957000 krooni Kapital, mis on ettevõte alustamiseks vaja on 206628 krooni 3.12 Laenukulud Ettevõtte alustamiseks on vaja 206528 krooni, millest omaosalus on 6528 krooni. Laen on võetud 5 aasta peale ja intress on 8%. Igakuiselt on vaja tasuda 4055 krooni. http://www.seb.ee 12 3.13 Omahind Oh=Kulud =Am/12+Vv/12+M+K+T+Re/12+L+Mu+K+S= SUMMA = Toodang tööaeg tööaeg* töötajatearv Am-amortisatsioon Vv- väikevahendid M-materjalid K- kommunaalkulud T-Tööjõud Re-rendikulud L- laenukulud M-muud kulud K-kindlustus S-sidekulud
kohut jätta hagi rahuldamata. Millise otsuse teeb kohus? Arvan, et kohus otsustas võtta uueks kostjaks linnavalitsuse ning rakendas järgmisi seaduseid: võla põhiosa suhtes: Tuginedes VÕS § 101. (Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral) lg. 1 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kusjuures viivise intress määratakse vastavalt § 94. lg. 1 (Intress võlasuhtes) Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Saamata jäänud tulu osas: VÕS § 161 lg 2 Kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu
loetakse teenuse osutamise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse. Seega liisingulepingu sõlmimisel esitatakse kliendile arve esimese lepingumakse ja lepingutasu kohta. Selle arve alusel saabpärast arve tasumist deklareerida arvel näidatud käibemaksu oma sisendkäibemaksuna. Pärast vara üleandmist saab klient postiga maksegraafiku ja arve, kus nii maksegraafikus kui ka arvel on eraldi näidatud lepingumakse põhiosa ja intress. Vastavalt käibemaksu-seadusele on põhiosa maksustatud käibemaksuga ja intress käibemaksuvaba. Samasugused arved saadetakse kliendile kogu liisingperioodi vältel. Käibemaks nendelt arvetelt tuleb deklareerida vastavalt arvel näidatud teenuse osutamise kuupäevale. 9
Nimetus kupongvõlakiru tulebki sellest, et vanasti koosnes võlakiri kahest osast esimese osas olid võlakirja tingimused ja teises osas kaks kupongi. Tavaliselt makstakse intressi või kupongi kaks korda aastas. Diskontovõlakirja puhul intressi ei maksta, võlakiri müüakse lihtsalt nimiväärtusest odavama hinnaga. Tagasi ostetakse aga kallimalt. Võib ka öelda, et intressiks on nominaalhinna ja müügihinna vahe. Muutuva intressimaksetega võlakirjade puhul pole intress fikseeritud, vaid sõltuv teatavatest teguritest, milleks enamasti on baasintressimäär, näiteks eurotsoonis seotakse intress Euroboriga (näiteks: 6 kuu Euribor + 2,5%). Selliseid võlakirju nimetatakse ka ujuva intressimääraga võlakirjadeks ehk floater ´iteks. Lisaks ettevõtetele võivad võlakirju välja lasta ka riik ja linna või omavalitsus. Neid nimetatakse siis käibelelaskja järgi vastavalt riigivõlakirjadeks või munitsipaalvõlakirjadeks ning kommertsvõlakirjadeks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine Teenuste turundus ja juhtimine Kädril Saia VIIVIS, LEPPETRAHV, KÄENDUS, KÄSIRAHA, GARANTII Referaat Õppejõud: Uno Feldschmidt Tallinn 2015 Sisukord Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine......................................................1 Teenuste turundus ja juhtimine........................................................................1 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2.VIIVIS......................................................................................................................................4 3.LEPPETRAHV.......................................
Mõlema projekti eluiga on 2 aastat. Projektide rahavood on järgmised: A: 1. Aasta 20 milj ja 2. Aasta 120 milj B: 1. Aasta 100 milj ja 2. Aasta 31,25 milj Kui diskonteerimismäär on 5%, siis millised on projekti NPV ja IRR? 3. Ettevõte planeerib teha investeeringu tootmisseadmesse summas 2 milj krooni. Selleks on olemas omakapital summas 1 milj krooni ning võetakse laen summas 1 milj krooni. Laenu intress on 12% aastas ning omakapitali nõutav tulunorm on 20%. Kogu kasum makstakse välja omanikele iga aasta lõpus dividendidena. Laenu projekti eluea jooksul tagasi ei maksta. Projekti kestvuseks on 3 aastat. Esimesel aastal on toodete hinnaks 40 krooni ning toodetakse ja müüakse 60 000 toodet. Teisel aastal suureneb toodete müügihind 5% ja kogus on 10% suurem ning kolmandal aastal väheneb hind eelneva aasta hinnast 9,5% ja kogus suureneb 10%.
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projektiplaani spetsifikatsioon 1. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Taust.................................................................................................................................3 2. Projekti saavutatavad eesmärgid......................................................................................3 3. Oodatavad tulemused.......................................................................................................3 4. Projekti huvigrupid.........................................................................................................
Mis on makroökonoomika? · Õpetus turu üldisest tasakaalust ehk majandusest tervikuna. Mis on mikroökonoomika? · Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. Mis on eraomand? · Ressursid ja tooted, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte riik. Mis on spetsialiseerumine? · Protsess, milles ettevõtted ja inimesed keskenduvad ühe toote või tooteosa tootmisele. Millised on majanduslikud motiivid? · Kasum · Intress · Palk · Rent Mis on ettevõtlikkus? · Oskuste ja võimete kogum · Tähtis koht on selles analüüsivõimel, enesetunnetusel, sihikindlusel, suhtlemis, organiseerimis ja eesmärkide püstitamise oskusel. Milline on segamajandus? · Omavahel on segunenud vabatahtlik vahetus ja riiklikud regulatsioonid. · Kogu maailmamajandus põhineb suurelt osalt turumajandusel, kuid peaaegu alati on selliseid tooteid, mille nõudmistpakkumist reguleerib riik.
SÄÄSTUD JA INVESTEERIMINE Winston Churchill: “Säästmine on väga tore asi. Eriti siis, kui seda on teie eest teinud vanemad.” Säästud – on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Mida arvestada säästude paigutamisel? 1.Ohutus. 2.Tulusus. Säästa, et teenida. Hoiuselt ja võlakirjalt saab intressi. Aktsiatelt võib saada dividende või teenida hinna tõusult. 3.Likviidsus. Vara raha vastu vahetamise kiirus ja odavus. Mida kergem, seda suurem likviidsus. Vaja mõelda endale eesmärk! NB! Mida suurem ohutus, seda väiksem tulusus. Tahad rohkem teenida, pead rohkem riskima. Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse. Finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Investeerimi...
Ettevõtel puuduvad laenud. Seega interessimäär otseselt ei puuduta. Ettevõtet puudutab näiteks tarnjate poolt pantud intressimäär, mida võlgnevuse korral peab hakkama tasuma. Kindlasti ka ettevõtte poolt klientidele määratud intress. Ettevõttel puuduvad hetkel võlad tarnjatele. Kliendid on kohusetundlikud ning tasunud siiani õigeaegselt oma arved. Olulisemate kaubanduspartnerite majanduslik olukord. Ettevõte müüb katusematerjali. Seega jälgib ta oma partnerite käekäiku
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. 2. Aastaaruanne- mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 3. Aktiva- osa ettevõtte bilansist, mis kajastab tema vara 4. Passiva- Iseloomustab ettevõtja kohustusi ning tema omakapitali koostist. 5. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 6. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. 7. Mittetulundusorganisatsioon on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. 8. Aktsiisimaks on maks, mis kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mõjutada. 9. Alampalk- riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. 10.Ametiühing mingi kutseala tööliste...
a. täielikult elastse töö pakkumise ja töö nõudluse kõveratega b. negatiivse töö nõudluse ja positiivse töö pakkumise kõveratega c. täielikult elastse töö nõudluse ja positiivse töö pakkumise kõveratega d. täielikult elastse töö pakkumise ja negatiivse töö nõudluse kõveratega ÕIGE Küsimus 18 Seade maksab soetushinnas 20 000 € ja müüakse aasta pärast jääkväärtusega 18 000 €. Seadmega teenitakse aastas 6000 EUR. Investori poolt makstav maksimaalne intress (%) taolise investeeringu finantseerimiseks oleks: Vali üks: a. 6 VALE b. 20 ÕIGE c. 30VALE d. 10 VALE Küsimus 19 Firma hangib kasumit maksimeeriva ressursi koguse, kui: Vali üks: a. P = MRP b. AVC = MC c. MRP = MRC ÕIGE d. MP = MRC e. MRC = MR Küsimus 20 Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: Vali üks: a. tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega b
1,00 punkti 1,00-st Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: Vali üks: a. ületab MR b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. MRP ületab töötasumäära; d. keskmine toodang on suurem, kui e. töötasunmäär on väiksem kui Küsimus 5 0,00 punkti 1,00-st Seade maksab soetushinnas 20 000 ja müüakse aasta pärast jääkväärtusega 18 000 . Seadmega teenitakse aastas 6000 EUR. Investori poolt makstav maksimaalne intress (%) taolise investeeringu finantseerimiseks oleks: Vali üks: a. 10 b. 20 c. 6 d. 30 Küsimus 6 1,00 punkti 1,00-st Monopson: Vali üks: a. võtab turul kujunenud töötasu kui etteantud b. tõstab töötasu tasakaalu palgatasemest kõrgemale eesmärgiga värvata täiendavat tööjõudu c. vähendab tööle võetavate töötajate arvu ja see võimaldab järelejäänutele maksta madalamat töötasu d. maksab töötasu mis on võrdne MRP
(rate;nper;pmt;fv;type) (rate;nper;pmt;pv;type) TE(nper;pmt;pv;fv;type;guess) ER(rate;pmt;pv;fv;type) MT(rate;nper;pv;fv;type) ses (1) või lõpus (0) ivse väärtusena, pangast võetud sularaha aga positiivse väärtusena! Page 7 Ülesanne 2 Perekond soovib koguda 5 aastaga 10 000 €, pannes iga kuu panka kindla summa. Kui suur peaks olema igakuine sissemakse, kui intress on pangas 6% aasas? Vastus: -1433,28 eur nper fv rate pv 60 100,000 € 0.50% 0.00 € Page 8 Ülesanne 2 ma. Kui suur PV kapitali nüüdisväärtus (present value) = FV kapitali tulevikuväärtus (future value) =
3 Raha ajaväärtus Raha ajaväärtuse kontseptsiooni kohaselt sõltub rahavoo väärtus selle rahavoo tekkimise momendist: kas nüüd või mõne aja pärast tulevikus. Sellest tulenevalt kasutatakse mõisteid ,,raha nüüdisväärtus" ehk ,,olevikuväärtus" ja ,,raha tulevikuväärtus". Näide: algkapital on 100 eurot, intressimäär aastas on 10% ning investeerimisperiood 3 aastat. Iga aasta lõpus lisandub aasta jooksul kogunenud intress investeeritud summale ning järgmise aasta intressi arvutamise aluseks on algkapital koos lisandunud intressiga. Seega tegemist on liitintressiga. Kuidas toimub kapitali kasvamine: Algkapital 100 eurot Esimese aasta lõpul 100 + 100 x 0,1 = 110 eurot Teise aasta lõpul 110 + 110 x 0,1 = 121 eurot Kolmanda aasta lõpul 121 + 121 x 0,1 = 133,1 eurot
· Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 8. Rahapakkumise tegurid??? Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) · 9. Euroala kriisi tekkepõhjused 10. ESM olemus ja toimimise põhimõte Kullastandardi olemus Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist)
· Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 8. Rahapakkumise tegurid??? Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) · 9. Euroala kriisi tekkepõhjused 10. ESM olemus ja toimimise põhimõte Kullastandardi olemus Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist)
sissenõudmise, maksuõigusrikkumiste asja menetlemise või muude teenistuskohustuste täitmise käigus. Maksusaladust on lubatud avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul v.a avalikud andmed, andmed teistele maksuhalduritele ja maksu saajale, avalik- õiguslikke ülesandeid täitvatele isikutele ning rahvusvahelise ametiabi korras. MAKSUVÕLG: Maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, sellest arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellest arvestatud intress. Maksuvõlgade puudumise tõend väljastatakse, kui maksuvõlg on alla 10 euro või maksuvõla tasumine on ajatatud. Ei väljastata kui deklaratsioon esitamata ning maksusummat ei ole määranud ka maksuhaldur. MKS RAHALISED NÕUDED JA KOHUSTUSED: Maksukohustus- maksumaksja kohustus tasuda maksusumma. Kinnipidamiskohustus- maksu kinnipidaja kohustus kinni pidada ja tasuda maksusumma
(2) Maksuhalduri ülesanded on: 1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras; 2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad; 3) nõuda sisse maksuvõlad; 4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. (3) Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
