Psühholoogiadoktor Barbara De Angelis väidab, et armastus ühendab sind sinu sisemise jõuga. Mida enam inimene tunneb end armastusest ilmajäetuna, seda hoolimatumalt või ükskõiksemalt ta käitub. Psühholoogiadoktor James W. Prescott hindab inimkultuure lastekasvatamise meetodite põhjal. Ta leiab, et ühiskonnas, kus lapsi armastatakse ning pakutakse neile puudutuste kaudu füüsilist lähedust, on kultuur rahumeelne. Armastuse puudus Holistilise Teraapia Instituudi ja Holistilise Psühhoteraapia Eesti Seltsi terapeudid on ammu tähele pannud, et suurim põud Eestis pole mitte raha- ja tööpuudus, vaid armastuse nappus. Instituudi raames on juba 11 aastat läbi viidud koolitusi ja kursusi ning tehtud tõhusat teraapiatööd. Holistilise Teraapia Instituut käivitas 2009. a septembris loengusarjaga „Armastus ja teadus“. Psühholoogiavalla spetsialistide loengutes uuritakse armastuse ilminguid ja mustreid.
Aalto mõju Eestis on seega tunduvalt suurem kui vaid kolm eespoolvaadeldud projekti, mis ta Eestisse tegi. Aalto 100. jubelit tähistati 1998. aastal ulatuslikult mitte ainult Helsingis, Jyväskyläs ja New Yorgis, vaid ka Tallinnas ja Tartus. Rotermanni soolalao galeriil oli märtsis Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Aalto fondi korraldatud näitus Aalto: Kolm objekti Eestis. Sama näituse toomisest Tartusse oktoobris kujunes tõeline suursündmus, seda tänu Soome Instituudi initsatiivile. Näitusega ajastati professor Tammekannu villa müügidokumintide allakirjutamine Turu Ülikoolile, täpsemalt Turu Ülikooli Sihtasutusele. Soome Instituudi Tartu osakonna eesvõttel korraldati Tartu Ülikooli raamatukogus Tartu Aalto-näituse avamispäeval ka konverentsseminar. Aalto aasta tähistamine Eestis lõppes Tallinnas Rotermanni soolalaos suure Aalto ülevaatenäitusega Kosketuksia Aaltoon, mis kujunes väga menukaks.
10 välismaist patenti ja teinud ühe avastuse (nendest 5 autoritunnistust ja avastus vormistati pärast Seppo surma). 1974. aastal esitas dr Arnold Seppo avalduse NSV Liidu Leiutiste ja Avastuste Komiteele, et ta on avastanud uue elusliigese. See avaldus lükati tagasi, vihjates mõningatele puudustele vormistamises. 70. aastate lõpul aga selgus, et sama avastuse on prioriteedi saamiseks esitanud TsITO (Moskvas asuva Traumatoloogia ja Ortopeedia Keskinstituudi) direktor Mstislav Volkov koos instituudi teaduri Oganes Oganesjaniga, kellele Seppo oli juba 60. aastate lõpus oma aparaadinäidise saatnud. Seppol oli ka probleeme, kuna ta ideedele oli vastaseid, kes ei soovitanud neid rakendada. Tal läks pikka aega, et saada ta leiutised enda nimele. Kuid lõpuks maksti talle ka paarikümne aasta vältel tehtud leiutustöö eest välja leiutajatasu. Dr Seppo viimasel sünnipäeval, kui ta sai 62aastaseks, tehti talle tore kingitus.
2001. aastal Malta vabariigi rahvuslik aukaaslase teenete medal. 2001. aastal Suur St. Maurice-i ja St. Lazare-i rist 2001. aastal Suur rist Prantsusmaa teenetemärgi eest 2002. aastal Adam Smith-I nimelise autasu 2003. aastal Polak-i autasu 2005. aastal pälvis ta Eesti kaitsejõudude teeneteristi 2006. aastal Sai Mart Laar Milton Frielman-I autasu 24.10.2007 ühtul anti IRL-i esimehele Mart Laarile Ameerika Ühendriikides Michiganis üle Actoni Instituudi Usalduse ja Vabaduse auhind.Seda omistatakse väärtuste kaitsmise eest. Mart pälvis autasu selle eest, et on peaministrina aidanud Eesti välja tuua postkommunilikust poliitilisest ja majanduslikust madalseisust nong reformide kaudu muutnud Eesti üheks maailma dünaamiliseima majandusega riigiks. AVALDATUD KIRJANDUS Mart Laar on kirjutanud palju raamatuid nagu näiteks: Country Study Wan in the Woods: Estonia's struggle for survival. The Challenge of Europe Book about Jakub Hurt
välja ka Edwin Aldrin. Heisati Kuule tähelipp ning ka ÜRO lipp. Sinna pandi suur metallplaat pealkirjaga: «Siia astus 1969. aastal esimest korda planeedilt Maa inimene! Me tulime rahusooviga kogu inimkonnalt.» Kuult lahkuti 21. juunlil. 4 päeva hiljem maandusid kosmonaudid Vaikses ookeanis. 812 meremiili Hawaii saartest edelas. Kosmoses neist enam keegi ei lennanud. 1971. aastal Michael Collins - Smithsoni instituudi aeronautika- ja kosmonautikamuuseumi juhataja. Edwin Aldrin juhib kolme väikefirmat. Mõlemad on kirjutanud raamatu. Neil Armstrong naases koduriiki Ohiosse. Asus ametisse kohaliku ülikooli aeronautikaprofessorina. Elab farmis ja tal on kaks last. Viimati said astronaudid avalikuse ees kokku 1999. aasta juulis.
Tallinna Sotsiaal- ja Kodundusinstituudis lasteaednik-instruktorina, hiljem aga selle õigusjärgses õppeasutuses õpetajana 1950-1952 õppis ta Herzeni nim. Leningradi Pedagoogilises Instituudis. 1952-1981 asus Eva Lootsar tööle Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, esialgu metoodikuna, 1966. aastast koolieelse kasvatuse kabineti juhatajana. 1966. aastal omistati Eva Lootsarile teenelise õpetaja aunimetus. Ta oli ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud. Eva Lootsar suri aastal 1987. 3 Pedagoogilised põhimõtted Eva Lootsar pidas tähtsaks, et vanemad/ kasvatajad/ õpetajad tunneksid igat last - lapse arengut nii kehalist kui vaimset ja ka tema tervislikku seisundit.Täiskasvanud peaksid erilist tähelepanu suunama arglikele ja vähese algatusvõimega lastele. Seega pidas ta väikelaste
........................................................................................lk 4 Kasutatud kirjandus...........................................................................................lk 6 2 Boriss Nikolski (1931) Boriss Nikolski sündis 9. oktoobril 1931 Leningradis. Ta on lõpetanud Moskva Gorki nimelise Kirjanduse Instituudi. Peale sõjaväeteenistust töötas ta ajakirjades ,,Kostyor" ja ,,Avrora". Peale seda sai ta ajakirja ,,Neva" peatoimetajaks. Ta alustas oma tööde avaldamist ,,Smena" ajakirjas. Ta on rohkem kui 20 lasteraamatu autor ja 9 täiskasvanute raamatu autor. Tema kaksikvend on Nikolsky NM, Venemaa Teaduste Akadeemia akadeemik. Boriss Nikolski teosed on: · ,,Armee tähestik" · ,,Lõbusad sõdurilood" · ,,Ma ootan ja loodan"
poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks. 19211944 töötas ta Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna, Ta oli õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. Aastast oli Gustav Suits Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule. Gusatv Suitsu luule G. Suitsu esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes "Uus Aeg" (1899-1901). Need tagasihoidlikud luuletused kaitsevad rahvuslikke huve ja jätkavad mõningal määral Fr. R. Kreutzwaldi ning J. Tamme luuletraditsioone.
ee. Tallinna Pae Gümnaasium, Arengukava 2012-2014, 2011 http://pae.tln.edu.ee/v4/files/documents/TPG_Arengukava2014.pdf (26.09.12) 3. Leidke lehekülgi, mis on sarnased Tartu Ülikooli veebilehega. Mitu veebilehte leiate?.Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan lihtotsingus operaatorit related:ut.ee 197 tulemust http://www.emu.ee/ (26.09.12) 4. Leidke lehekülgi, mis viitavad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehele. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Google lihtotsing, operaator link:emhi.ee 312 tulemust. http://www.eptk.ee/ (26.09.12) 5. Leidke mitu kilomeetrit on ühes miilis ning mitu kilomeetrit on 5 miilis. Esitage tulemus. Kuidas otsingu läbi viite? Sisestan ,,miles in kilometers" lihtotsingusse, saan tulemuseks 1 mile = 1.609344 kilometers. Viie miili puhul lisan ,,5 miles in kilometers", saan 5 miles = 8.04672
Alkohol kui sotsiaalne probleem Alkoholi tarbimine on tänapäeval laialt levinud probleem. Tervise Arengu Instituudi andmetel arvavad tervelt 75% Eesti elanikest, et seda tarbitakse liiga palju. Teatavasti kaasneb alkoholi liigtarvitamisega mitmeid sotsiaalseid probleeme, kuna alkoholi tarvitanud inimesel reeglina kaob kriitiline kontroll oma käitumise üle ja seetõttu tehakse sageli antisotsiaalseid tegusid (varastamine, vägivallatsemine, joobes sõiduki juhtimine jne). Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid probleeme on püütud aastaid lahendada, peamiselt alkoholi müügi piiramisega, mis on omakorda toonud kaasa illegaalse alkoholi ja surrogaatide tarvitamise. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul toob juba üle 6 liitri puhta alkoholi tarbimine elaniku kohta aastas kaasa tõsise kahju rahva tervisele. Eestis on see arv märksa suurem, tervelt 10,2l elaniku kohta, kuhu alla kuuluvad ka lapsed, vanurid ning v...
kihiga, mis on umbes seitsme nanomeetrise läbimõõduga. Iga bait (sisaldab 8 järjestatud informatsiooni põhiühikut ehk bitti) on talletatud tavaliselt 60-80 terakesest koosnevasse magnetiseeritud ,,rakku". Kui magnetväli on suunatud ühte suunda salvestatakse 1 ning vastupidisel olukorral 0. Uuematel kõvaketastel on andmete salvestamistihedus kuni 500 gigabitti ruuttolli (6,25 ruutsentimeetri) kohta, vahendab Novaator. Singapuri materjaliuuringute instituudi teadlane Joel Yang tuli aga mõttele loobuda ebaefektiivsetest korrapäratult paiknevatest rakkudest ning luua selle asemel natukene suuremad kümne nanomeetrise läbimõõduga terad, millest igaüks mahutaks ühe biti ning mis paikneksid kindla mustri järgi. Saladus peitub aga naatriumkloriidis ehk keedusoolas. Teravalt selged nanostruktuurid tekitatakse ketastele elektronkiir-litograafiana tuntud tehnoloogia abil. Yang avastas, et kui selle juures kasutatavale ilmutile lisada
Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel 1. Leidke Internetist oma instituudi/osakonna üliõpilastööde/viitamise juhend. Lisage leitud juhend Moodle'sse. 2. Leidke vastused järgmistele küsimustele ekataloogi ESTER (http://ester.nlib.ee) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Algselt otsisin märksõna kaudu ''hobid''. Leidsin selle abil seotud märksõna ''harrastused''. Kasutasin liitotsingut, kus määrasin märksõnaks harrastused, keeleks inglise keele, raamatukoguks Rahvusraamatuk...
publistsistlikku tööd, põhikooli- ja ülikooliõpikuid, juhendas 20 magistri- ja kandidaaditööd ning 3 doktoritööd Neurokirurg Ludvig Puusepp (1875-1942) Eesti arst ja arstiteadlane, neurokirurgia rajajaid 1908 rajas Peterburi Psühhoneuroloogia Instituudi juurde maailma esimese neurokirurgiakliiniku, mille töös osales aktiivselt nii organisaatori kui ka arstina. Samaaegselt luges loenguid ka Sõjaväemeditsiini Akadeemias. 1921. aastal rajas samas närvikliiniku seda loetakse Eesti neurokirurgia algusaastaks. 1923. aastal oli ta üks Eesti
Niels Bohr Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen 18. november 1962 Kopenhaagen) oli taani tuumafüüsik, kes pälvis 1922 Nobeli füüsikapreemia. Niels Bohri isa Christian Bohr oli Kopenhaageni ülikooli füsioloogiaprofessor, ema Ellen Adler Bohr oli pärit jõukast juutide suguvõsast, mis tegutses Taanis panganduses ja parlamendis. Nielsil oli 2 aastat noorem vend Harald Bohr. Noorena harrastasid mõlemad vennad jalgpalli. Harald Bohr mängis koguni Taani jalgpallikoondises 1908. aasta suveolümpiamängudel ja pälvis seal hõbemedali. Nad mängisid sageli ühes meeskonnas, kusjuures Niels oli väravavaht. Bohr abiellus 1912 Margrethe Nørlundiga, kellega oli tutvunud 1910. Üks nende poegadest Aage Niels Bohr pälvis 1975 Nobeli füüsikapreemia. Kokku sündis sellest abielust 6 poega, kellest üks suri lapsena meningiiti ja vanim uppus paadisõiduõnnetuses...
,,edu.ee" Majandusaasta aruanne. (2012). http://www.luua.edu.ee/userfiles/file/yldinfo/majandusaastad/2012%20Luua %20Metsanduskooli%20majandusaastaaruanne.pdf 3. Leidke lehekülgi, mis on sarnased Tartu Ülikooli veebilehega. Mitu veebilehte leiate?.Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing ,,related:ut.ee", tulemusi 196 http://www.tlu.ee/ 4. Leidke lehekülgi, mis viitavad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehele. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, ,,link:emhi.ee", tulemusi 373 http://www.eumetsat.int/website/home/Data/ServiceStatus/CentralOperationsReports/in dex.html 5. Leidke mitu kilomeetrit on ühes miilis ning mitu kilomeetrit on 5 miilis. Esitage tulemus. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing ,,5 miles in km" Tulemus: 8,04672 km
Katsetused uraaniga Uraan oksüdeerub. Uraan on keemiliselt suhteliselt aktiivne element ja õhu käes kattub ta värske hõbedane pind (fotol vasakul) kollaka oksiidikirmega (UO2). Pikema aja vältel ja/või kuumutamisel võivad pinnal tekkida ka hapnikurikkamad oksiidid. Uraan on pürofoorne, tema küljest terasteravikuga löödud kübemed süttivad õhu käes. Uraan on radioaktiivne. Uraanitüki E87.1 gammaspekter, mõõdetud TÜ Füüsika Instituudi tuumaspektroskoopia laboris (Enn Realo). Selle spektri põhjal on määratud proovi isotoopkoostis (erinevad jooned vastavad erinevatele isotoopidele). Uraan säritab fotopaberi. Paksust mustast paberist ümbrikus olnud tavaline fotopaber oli 30 päeva jooksul eksponeeritud uraanitüki E87.1 kiirgusele. Pärast ilmutamist ilmnes paberil hallikas difuusne ala, mis kordab ümbrikul lebanud uraanitüki kontuuri. Fotol nähtav hele rõngakujuline ala
........................................................................................................... 7 Kasutatud kirjanduse loetelu............................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Töö on koostatud proovitüki nr. 710 kohta. Algandmed pärinevad metsamaja serveri võrgukaustast public:Informaatika inseneridele/2009 ning on koostatud Metsandus ja maaehitus instituudi poolt reaalsete mõõtmiste käigus. Juhendmaterjalidena on kasutatud K.Kiviste kodulehte (Kiviste K., 2009) ja A. Kiviste raamatut (Kiviste A., 2007). Töö eesmärgiks oli antud proovitüki andmete rühmitamine ja analüüs kasutades selleks MS Exceli keskkonda ning statistilise analüüsi metoodikat ning valemeid. Töös on esitatud proovitüki üldiseloomustus, tunnuste liigid, koostatud risttabel, rühmitatud andmed enamuspuuliigi keskmise diameetri järgi, esitatud jaotushistogramm
ja akt "Pilved". Kronoloogia 28. novembril 1915 sündis Tallinnas 1931 1937 õppis Riigi Kunsttööstuskoolis 1938 1940 õppis samas koolis maalimist 1939 esimene avalik esinemine 1939 1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige, Riigi Kunsttööstuskooli õppejõud 1942 1944 Jaroslvalis kunstnike kollektiivis, ringekunstnik 1943 Eesti Kunstnike Liidu asutajaliige 1944 Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi dekaan 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik 1972 Leningradi Eksliibriste ja Graafika ühingu auliige 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Auhinnad 1948 Eesti NSV Riiklik preemia 1950 Nõukogude Eesti preemia kristallvaasi kujundamise eest 1959 Nõukogude Eesti preemia 1961 Ljubljana IV rahvusvaheline graafikanäitus 1962 NSVL Kunstide Akadeemia hõbemedal
tööle MIT elektriseadmete projekteerimise osakonnas. 1930. aastatest töötas ta analoogarvutite peal (suured mehaanilised seadmed, mis kasutasid arvutusteks hammasrattaid ja muid mehaanilisi vahendeid). 1934. aastast sai temast Rahvusliku Teadusakadeemia liige, 1937. aastal Carnegie'i instituudi president. Teadustööks kulutati seal aastas 1,5 miljonit dollarit ja asutuse juhtimisega kaasnes suur mõjuvõim, sealhulgas USA valitsuse nõustamine teadusküsimustes.1940. aastast viis Bushi tee veelgi kõrgemale -- juhtima USA sõjandusalast uurimistööd. Nõnda oli ta seotud nii
kirjeldusi, et tema neid analüüsiks. 1922. aastal esitas Anna oma töö lapseea fantaasiatest Viini Psühhoanalüüsi Ühingule ja sai ka ise psühhoanalüütikuks. EDU VIINI PSÜHHOANALÜÜSI ÜHENDUSES 1925–1928 oli ta Viini Psühhoanalüütikute Ühenduse juhataja. 1925–1934Rahvusvahelise Psühhoanalüütika assotsiatsiooni sekretär. 1935. aastal sai ta Viini Psühhoanalüütilise Õppe Instituudi direktoriks. KAHE NAISE SÕPRUS 1925. aasta sügisel kohtus Anna nelja lapse emaga, Dorothy Burlinghaimiga. Ta lahutas oma laste isast, sest mehel oli psüühiline häire, mis naise arvates mõjutas laste heaolu. Anna ja Dorothy muutusid aastaste jooksul järjest lähedasemaks, nad olid eluaegsed sõbrad ja tegid palju koostööd psühhoanalüüsi valdkonnas.
ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaa-diks eelolevail Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel. 19211944 töötas Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast), olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast oli ta Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Aastast 2004 annavad Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn välja Gustav Suitsu stipendiumi. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I
KALJU LEPIK Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus kontoriametniku pojana, õppis Tartu Kaubanduskoolis, Tartu Kommertsgümnaasiumis, 1942-43 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. 1943 mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, 1944 põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus pidas mitmeid leivatööameteid. Oli üks energilisemaid pagulaselu organisaatoreid Rootsis, võttes osa Radikaaldemokraatliku Koondise ja Stockholmi kirjastuse Eesti Raamat asutamisest (1946) ning kuuludes Balti Instituudi, Eesti Kultuuri Koondise, Eesti Rahvusnõukogu jt. pagulasorganisatsioonide juhatusse. Akadeemiliselt oli Kalju Lepik üliõpilasseltsi Põhjala liige. 1966. aastal sai Kalju Lepikust Balti Arhiivi juhataja. Pikka aega kuulus Kalju Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ning oli selle esimees aastast 1982. Kalju Lepik suri 1999. aastal Tallinnas. ...
Kui üliõpilane ei ilmu eksamile ühelgi korralise eksami sooritamise ajal, märgitakse „mitteilmunud“ viimase korralise eksami päeva protokolli. Kui üliõpilane ei ilmunud eksamile, on tal õigus sooritada korduseksam üldises korras, v.a rühmatööna sooritatav korduseksam, mis sooritatakse rühmale määratud ajal. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel märge "mitteilmunud" tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse dekaanile või instituudi juhatajale viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest alates. Mõjuvatel põhjustel korralisele eksamile mitteilmunud üliõpilasel on õigus dekaani või instituudi juhataja otsusel sooritada eksam ja vajaduse korral korduseksam õppejõu määratud ajal hiljemalt õppeaine toimumise semestrile järgneva kahe semestri jooksul, kursusesüsteemis õppival üliõpilasel hiljemalt punktis103 ja 104 kehtestatud tähtaja jooksul. Avaldus eksami sooritamiseks esitatakse dekaanile või
seadmed, mis kasutasid arvutusteks hammasrattaid ja muid mehaanilisi vahendeid). 1934. aastast sai temast Rahvusliku Teadusakadeemia liige, 1937. aastal Carnegie'i instituudi president. Teadustööks kulutati seal aastas 1,5 miljonit dollarit ja asutuse juhtimisega kaasnes suur mõjuvõim, Vannevar Bush sündis 11. märtsil 1890. aastal sealhulgas USA valitsuse nõustamine Everettis, Massachusettsis. Hoolimata teadusküsimustes. sagedastest haigustest ja nõrgast tervisest kasvas temast enesekindel ja lausa
Viimane tõstab omakorda roboti reaktsioonikiirust ja planeerimise täpsust. Taustteadmiste põhiosa moodustaksid antud juhul kirurgilise protseduuri stsenaarium ja instrumendid, mida seal kasutatakse. Nimetatud idee pakkus Fujio Miyawaki töörühmale välja käesoleva loo autor oma külaskäigul HAMi tippkeskusesse 2004. aastal. Ideest haarati kinni ning osa projektiga seotud teadustööst kandus 2005. aastal üle Tallinna Tehnikaülikooli arvutiteaduse instituuti ja küberneetika instituudi juhtimissüsteemide osakonda. Eesti-poolse töörühma ülesandeks sai lahendada roboti kontekstitundlike teadmiste modelleerimise ja roboti juhtimisega seotud probleemid. Uuringutes selgus peagi, et kontekstispetsiifiliste mudelite tervikuks sidumisel on üksikliigutuste detailid otstarbekas kõrvale jätta. Roboti teadmisi temasse puutuvast maailmast esitavad seega kontekste siduvad üldistatud mudelid ning hulk kontekstispetsiifilisi mudeleid, mis kokku määravad roboti teadmiste horisondi
Anton Nõmmik (1924) – esimene Eestimaa mullastiku kaart Alfred Lillemaa (1897-1965) - koostas 1946.a.-l suuremõõtmelise mullastiku kaardi, mis jagas Eestimaa mullastiku 8ks mullastikuvaldkonnaks ja 20 allvaldkonnaks; täiendanud L.Reintam Arno Piho (1924-1975) – muldade toiterežiim-Kuusiku Ragnar Kokk ja Igna Rooma – Riiklik Projekteerimis Instituut “Eesti Põllumajandus Projekt” praeguseks RE “Eesti Maauuringud” Rein Kask – Eesti Maaviljakuse Instituudi mullauurimisosakonna juhataja Endel Kitse – EPMÜ mullateaduse instituut; mullafüüsika, mullavesi ja hüdroloogilised konstandid; sügavkobestamine Ragnar Sepp, Erich Lõhmus, Mart Vaus – metsamullad Elmar Kaar – rikutud mullad Paul Kuldkepp – agrokeemia Loit Reintam – muldade genees, Euroopa mullakaart, ülemaailmselt kuulus 4 5
reeglitele allutatud ja suhteliselt ühtset keeletasandit. Sellele on varem vastandatud kõnekeelt, mis on vabam ega pruugi järgida kõiki keelenorminguid. Nüüdseks on juba väga vananenud arusaam, nagu oleks kirjakeel omane kirjutatud keelele ja kõnekeel kõneldud keelele. Kõnekeele asemel kasutatakse sageli muid termineid: igapäevakeel, argikeel, ühiskeel vms. Mida aeg edasi, seda enam tõdevad keeleuurijad, et kirjakeele mõiste inimeste tavateadvuses hägustub. Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja- vanemteadur Peeter Päll on tõdenud: ,,Viimase paari aastakümne muutused eesti keeles on olnud märgatavad ja seda on mõjutanud kaks üheaegselt toiminud protsessi, mis vastastikku teineteist võimendavad: sõnavabaduse saavutamine ja suhtlemiskeskkonna mitmekesistumine." (Päll, 2011) Inimeste vaba eneseväljendus pääseb tänapäeva massiteabevahenditesse kiiresti ja sageli ilma vahendajateta (arvamused ja kommentaarid [võr-
Urmas Ott sündis 23. aprillil 1955 Otepääl. Lõpetas 1979. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuriteaduskonna taidlusteatri rezii eriala. Alustas Eesti Raadios aastatel 1977 1979. Alustas 1979. aastal ETV-s teadustajana. Urmas Ott töötas Eesti Televisioonis 1979 1998 AK diktori, saatejuhi, reporteri ja toimetajana. Tema viimaseks tööks rahvusringhäälingus jäi Raadio 4 saatesari "Sündsuse piires" (6.okt 2007-21. juuni 2008, kokku 32 saadet). SAATED "Estraaditähestik" (eetris 1976-1983), U. Ott saatejuht 1981-83 (ETV) 1986 1992 "Teletutvus" (ETV) 1991 1995 aastavahetuse isikuintervjuud (ETV) 1991 1992 "Duett -duell" (ETV) 1992 1998 "Carte Blanche" (ETV) 1998.a. 2. juuni - Urmas Ott tegi koosseisulise töötajana viimase saate ETV-s - "Carte Blanche" Tõnis Mägiga. (ETV internet, ETV ajalugu) 2001 "Seitse päeva mais", intervjuud pr. kandidaatidega (TV1) 2002 Valitud meeleolud (TV3) 2003 2006 "Happy Hour"...
Sekundaarne ovariaalne puudulikkus Infertiilsus · ~6% leitud premutatsioon Esinemissagedus??? · Eesti meespopulatsioon 1.01.2006 619299 · Eesti naispopulatsioon 1.01.2006 725385 · Meeste esinemissagedus: 1:44236??? · Naiste esinemissagedus: 1:60449??? Kasutatud: · M. Leimann loengumaterjal Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2006/2007 · Tartu Ülikooli Lastekliiniku ja Molekulaarja Rakubioloogia Instituudi doktorant Helen Puusepp uurimusmaterjalid · www.inimene.ee · www.ebc.ee Täname tähelepanu eest!
IDK0020: keeles Java Öpik, Tarvo Treier jt. 3. Leidke lehekülgi, mis on sarnased Tartu Ülikooli veebilehega. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Panen Google'i otsingusse otsinguks related:www.ut.ee ja saan vastuseks 198 tulemust. Üheks vastuseks pakutakse ka Tallinna Ülikooli lehte: http://www.tlu.ee/ samuti ka http://www.utlib.ee/ 4. Leidke lehekülgi, mis viitavad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehele. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Kirjutan Google'i täpsemasse otsingusse lahtrisse ,,otsi lehti mis viitavad..." www.emhi.ee ja saan vastuseks 1970 vastet. Turismiportaal: http://www.visitparnu.com/ 5. Leidke uudisgrupid, milles on arutluse all olnud autokooli valik Tallinnas. Esitage gruppide nimed, milles seda teemat on käsitletud. Kuidas otsingu läbi viite?
saabunutest algajateni välja). Eesti-teema on aktuaalne ka teistes ainetes, eriti muusikaõpetuses ja ajaloos. Kooli koor on esindatud Eestis laulupidudel, 5. klassi ekskursioon toimub alati Eestisse. Enamusel õpilastest on mingi side Eestimaaga, kuid kool on avatud kõigile, kes on valmis õppima tundma Eestit. Eesti toetab välismaal elavaid eesti juurtega inimesi eelkõige Rahvuskaaslaste Programmi kaudu. Eesti Instituudi kaudu ja Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamisel saadetakse õppevara välismaal tegutsevatele Eesti koolidele ja seltsidele. Samuti on asutud toetama Rahvuskaaslaste Programmi raames välis-eesti kogukondade haridusprojekte, mis aitavad säilitada välismaal elavate eestlaste emakeelt. Kord aastas (suvel) korraldatakse koostöös Tartu ülikooli ja Archimedesega eesti keele ja kultuuri õpetajatele ainealane metoodiline koolitus, kus lisaks eesti keelele käsitletakse ka muid teemasid
laevasid, sealhulgas paat , mis seisab esiplaanil, on sobivalt nimetatud New Castle'iks. Üllatavalt, on pildil ainult kaks kõrval-ratastega paati, auru jõul töötavad laevad, mida tutvustati selle sajandi alguse poole. Moran jätkas mereobjektide maalimist kogu ülejäänud karjääri. Pärast reisi Prantsusmaale aastatel 1877 1879, muutusid tema maalid vähem detailseteks ja olid rohkemate iseloomulike joontega kui Butleri Instituudi maal. 1899 aastal lõpetas ta kolmeteistkümne maali sarja, illustreerides Ameerika merenduse ajaloo ajajärke, alates Leif Ericsoni maaleminekust kuni Admiral Dewey'si laevastiku naasmisest Filipiinidelt (aastal 1899). Tema kõige tuntumate maalide hulgas on : ,, The Bay of New York", ,,The Lord Staying the Waters", ,,Launch of the Lifeboat", ,,The Last of the Wreck", ,,Old Fort Dumpling, Newport", ,, In the Narrows", ,,Devil's Crag" ja ,,Island of Grand Manan".
Euroopas ilma ennustamiseks kasutatavad piiratud ala mudelid HIRLAM (High Resolution Limited Area Model) HIRLAM on paljude Euroopa riikide ühine teadus-arendusprojekt, mille eesmärgiks on kõrglahutusliku ja -kvaliteetse ilmaennustustarkvara loomine, arendamine ja kasutamine osavõtjamaade ilmateenistuste kaudu nende riikide ja rahvaste hüvanguks. Eesti on HIRLAM Konsortsiumi täisliige aastast 2007. Eestis toimub HIRLAM arendustegevus Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi atmosfäärilabori ja Keskkonnaagentuuri Prognoosmudelite osakonna koostöös. HIRLAM (High Resolution Limited Area Model) HIRLAM (High Resolution Limited Area Model) on rahvusvaheline konsortsium, mille eesmärgiks on arendada ilmaennustusmudelit liikmesmaade operatiivse ilmaprognoosimise tarbeks. Huvi liitumise vastu on üles näidanud ka Läti ja Leedu ilmateenistused. HIRLAM ilmaennustusrogramm sai alguse 1985. aastal. Eestiga sõlmiti
bioloogia ja keemia õpetajana,tõlkinud palju teoseid, alustas luuletajana, romaanid on ilusa keelega ja kujutavad inimest kriisiseisundis, töötas ajakirjas vikerkaar, „Piiririik“ 1993 Emil tode mineall, „Printsess“1997, „Hind“ 1995, „Raadio“ 2003, „Paradiis“ 2009, „Mandala“ 2012, esseekogumik „Ainus armastus“ Jürgen Rooste- sündis 1979 a tallinnas, eesti luuletaja, lõpetas Tallinna pedagoogikaülikooli, töötas ajalehes sirp, oli Eesti instituudi soome filiaali juhataja, töötas maalehes, alates 2014 aastast vabakutseline, saanud betti Alveri debüüdiauhinna, Friedeberg tuglase novelliauhinna ja teisi. „Sonetid“ 1999, „Veri valla“ 2000, „Ilusaks inimeseks“ 2005, „Elutants“ 2013 koos Doris Karevaga, „Suur sume, suur tume“ 2014 Kivisildnik- 1964 Rakveres, on eesti kirjanik ja ajakirjanik, kuulunud Hirohalli ja Tartu Noorte Autorite koondisesse, töödanuid ajakirjanikuna ajakirjas Post, ansambli Whaw
konfiskeerimisest Arendada salaturu seiret „Piirangutega on tihti nii, et need mõjutavad kõige rohkem keskmist, korralikku ja riigitruud kodanikku. See aga ei ole ju eesmärk! Ei ole mõtet reguleerida asju seal, kus probleeme pole või neid on vähe.“ Eestis on palju alkoholi tarvitamisest tulenevaid probleeme. Alkohol on üliraskete vigastuste peamine põhjustaja (õnnetused, mürgistused, enesetapud). Kõigist vigastussurma ohvritest oli Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmetel fataalse sündmuse ajal joobes 56%, ebakainete sõidukijuhtide osalusel toimus 2012. aastal 172 liiklusõnnetust, 2011. aastal 180 liiklusõnnetust, mille tulemusel hukkus 2012. aastal 11 inimest ning 2011. aastal 14 inimest ja mõlemal aastal sai vigastada ligi 250 inimest. Tuleõnnetustes hukkunutest oli 2012. aastal joobes 73%, uppunutest 50%. Eestis sureb otseselt või osaliselt alkoholiga seotud põhjustel igal aastal tuhandeid inimesi.
Meetod on autonoomne, kuulub eraõiguse valdkonda. Õiguslik materjal: Eesti Vabariigi töölepinguseadus, Eesti Vabariigi puhkeseadus, Töö- ja puhkeaja seadus, Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, Kollektiivse töötüli lahendamise seadus, Kollektiivlepingu seadus, Töötajate usaldusisiku seadus. Kriminaalõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele kuritegevuse vastu. Karistuse rakendamisega kuriteo toimepanija suhtes. Kriminaalõiguse normid ja instituudi määravad ära nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb kriminaalkaristuse ähvardusel. Kriminaalõiguse kõige üldisemad põhimõtted sisalduvad ka põhiseaduses. Kriminaalõiguse konkreetsed normid aga on fikseeritud kriminaalkoodeksis. Meie kriminaalkoodeks on kehtestatud 1. juunil. 1992. Kujutab endast ENSV kriminaalkoodeksi parandatud redaktsiooni. Kuna õigus on käitumisnormide kogum ja käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele
Lavastaja Enn Keerd on sündinud aastal 1956. Ta on lõpetanud Põlva Keskkooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Nüüd töötab aastast 1978 teatris Endla. Kunstniku Kristina Lõuk kohta puudub informatsioon. Peategelast mängis Sepo Seeman. S. Seeman on sündinud aastal 1971 Noarootsi vallas. Ta on lõpetanud praeguse Haapsalu Põhikooli ning tegeles ka kohalikus En Garde vehklemisklubis vehklemisega. Aastal 1993 lõpetas S. Seeman Tallinna Pedagoogilise Instituudi, õppis näitejuhi eriala. Hetkel töötab S. Seeman Pärnu teatris Endla ja laulab ansamblis Kala. Sepo Seeman on pälvinud kolm korda publikulemmiku preemia Endla teatris. Etendus oli lauskomöödia. Minu jaoks oli algus kõige huvitavam kui tütar ja poeg said teada, et neid on täpselt sama nimega, sünnikuupäeva ja ametiga isa. Tänu sellele etendus läks kohe alguses juba põnevaks. Tuli huvi kohe edasi teada, mis juhtuma hakkab, kuidas saavad lapsed
Tallinna tehnikagümnaasium Samuel Ritchard Sarana Sherry Turkl ,,Üksinda koos" Referaat Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Raamatukaart 4 3. Isiklik seos käitletava teemaga 5 4. Kokkuvõte 6 1. Sissejuhatus Sherry Turkl on teaduse, tehnoloogia ja ühiskonna alane professor Massachusettsi tehnoloogia instituudi sotsiaalteaduskonnas. Turkl on omandanud doktori kraadi sotsioloogias ja iseloomu psühholoogias Harvardi ülikoolist ning on ka praktiseerimis luba omav füsioloog. Professor Turkl kirjutab ühiskonna suhetest ja suhtumisest tehnoloogiasse jäädes ise subjektiivseks kõrvalvaatajaks. Ta on eks...
(aastatel 1915–1934) ja Eesti Keel (aastatel 1936–1940). Samal ajal andis ta taas tunde Treffneri gümnaasiumis. Eesti Kirjandus kujunes Veski käe all kirjanduslooliste lühiuurimuste ja arvustuste peamiseks avaldamiskohaks. 1919. aastal sai Veskist Tartu ülikooli õppejõud. Ta jäi sellesse ametisse ka nõukogude perioodil (kuni aastani 1956). Aastal 1947 valiti Veski professoriks, aastatel 1946–1956 juhatas ta eesti keele kateedrit. Samal ajal juhatas Veski TA Keele ja Kirjanduse Instituudi sõnaraamatute ja õigekeelsuse sektorit (aastatel 1946–1956) ning oli Emakeele Seltsi esimees (aastatel 1946–1968). 4 Veski on valitud EKS-i ja Emakeele Seltsi auliikmeks, Tartu ülikooli audoktoriks, ta oli ENSV teeneline teadlane ja ENSV Teaduste Akadeemia akadeemik. Veski suri kõrges eas 28. märtsil 1968 ning on maetud Tartu Raadi kalmistule. Veski oli eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja ja olulisim
Hiljem uuringut korrata püüdnud teadlane aga avastas, et samamandreid oli hoopiski India tindiga värvitud. Sarnane on ka 1970.aasta ,,värvitud hiirte" juhtum, kus peale korduvaid ebaõnnestunud katseid valgetele hiirtele musta hiire nahka siirdada, värvis teadlane lihtsalt valgele hiirele mustad laigud peale. Ka käitumuslikud teadusharud ei ole pettustest puhtad. Näiteks juhtum Põhja-Carolina J.B. Rhine Instituut Parapsühholoogia alal. Sealne instituudi juht tõi laboritesse sisse uusima tehnoloogia, et vältida inimlikke eksitusi uuringute läbiviimisel, jäädes seejärel hiljem ise vahele andmetega manipuleerimisega. Tema uuringu jaoks oli roti ,,mõnualadele" sisestatud elektroodid, et mõõta kas loom mõjutab generaatorit, et saada mõnutekitavat stimulatsiooni. Teadlane aga lülitas andmeteloenduri kindlatel hetkedel välja, jättes seega mulje, et suuremal osal kordadest mõjutab rott ise generaatorit.
mõõtmistele ja päikesekiirguse levi uurimisele taimkattes, põllukultuurides ja metsas. Sektori tegevuse baasiks olev aktinomeetriajaam kolis Tartu linna servast praeguse Lõunakeskuse asukohast 1965. aastal samuti Tõraverre. Senini on see üks Euroopa pikima vaatlusreaga ja kvaliteetsemate andmetega vaatlusjaamadest. Kuna sektori temaatika arenes edasi, siis anti jaam praeguse Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hoole alla, kuid säilis töö teaduslik juhendamine. Aparaadiehituse sektor APES hakkas valmistuma astronoomia viimiseks kosmosesse. Eesmärgiks oli teha tähtede vaatlusi nendes spektripiirkondades, milles kiirgus maapealsete teleskoopideni ei jõua. Nende piirkondade jaoks polnud siis ka kiirgusvastuvõtjaid. Viimaseid hakatigi välja töötama ja nende omadusi uurima. Peamine projekt oli sel ajal Zjablik (eesti keeles Metsvint). Projekti
2.0 lasti välja 2000. a ja Python 3.0 lasti välja 2008. a HTML JA HTTP – 1990. a Tim Berners-Lee lõi HTML-i(Hyper Text Markup Language) füüsikute omavaheliseks väga lihtsaks suhtluseks, HTML-i abil sai internet laieneda World Wide Web-iks, kasutades spetsifikatsioone, nagu näiteks URL(ühtne ressursi lokaator) ja HTTP (hüperteksti edastusprotokoll), tekkis võimalus luua veebilehti INTERNET EESTIS – (1990. a Tampere tehnikaülikoolist laenuks saadud modemi abil panid Küberneetika instituudi teadurid käima regulaarse ühenduse oma instituudi ja Soome UNIX-i kasutajate seltsi masina vahel. Küberneetika Instituudi arvuti helistas iga poole tunni tagant Soome arvutisse ja saatis edasi ning võttis vastu vahepeal saabunud e-teated (põhiliselt e-posti). Ca 400 rubla eest kuus said Eesti-poolsed kliendid ennast oma modemi abil Küberneetika Instituudi arvuti külge haakida ning samuti e-posti saata. Küberneetika instituudi e-posti aadressi lõpus oli .su, ehk
19951996 Livoonia Erastamise Investeerimisfondi nõukogu esimees 19951996 Suurerastamise Investeerimisfondi fondihalduri Fondijuhtide ASi juhatuse esimees 19941998 Tartu Kommertspanga pankrotihaldur 19941996 Sotsiaalpanga Tartu osakonna direktor, Põhja-Eesti Panga Tartu osakonna juhataja asetäitja 19931994 AS Rondami juhatuse esimees ja tegevdirektor 19891993 ÜE Estkompeximi Tartu osakonna juhataja 19831987 Tartu Riikliku Ülikooli Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudi koronaar- ja kardiokirurgia sektori röntgenkontrastainete labori vaneminsener 19811983 sõjaväeteenistus Balti laevastikus 19791981 Tartu Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia kateedri vaneminsener 7 2.2 Siim Kallas Sündinud: 2. oktoobril 1978 Tallinnas[3] Erakond ja peaministri aastad: Eesti reformierakond 2002-2003
Prantsusmaal)jätkas Louvre'i ehitamist, teinud kuulsa kellapaviljoni Mansart 1598-1666 – kõige prantsusepärasem arhitekt, katusearhitektuur oli eriti iseloomulik, väga prantsusepärane Louis le Vau 1612-1670 – pani aluse uuele lossiehituse põhiplaanile Vaux-le-Vicounte lossil, kahe eenduva külgtiivaga, uus hoonetüüp hotell(mugav, avar rikkama elukihi elumaja, pearõhk põhiplaani otstarbekusel), ehitas ka prantsuse instituudi hoone, on teinud terve rea väiksemaid losse, Perrault 1613-1688 – väljus kuskilt konkursilt võitjana, kuulsa nn Louvre'i kolonnaadi, alumine korrus äärmiselt lihtne, teist ja kolmandat korrust läbivad sambad, Hardouin-Mansart 1646-1708 – on seotud Versailles'i losse ehitamisega, oli eeskujuks paljudele Euroopa õukondadele KLASSITSISM 18.saj teine pool, 19.saj esimene kolmandik ajastu iseloomustus – valgustussajand, Voltaire (kirjanikud), Mozart (helilooja) USA loomine, 4
Edmund Phelps Uurimuslik essee Õigusteaduskobnd I Nobeli auhind on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind. Esimesed auhinnad anti välja Alfred Nobeli viiendal surmaaastapäeval 1901. Mõnel aastal pole sobivaid kandidaate leitud või on auhinnad andmata jäänud sõja tõttu. Nobeli auhind määratakse ühele isikule harilikult ainult üks kord, erandina on 2 auhinda saanud Marie Curie, Linus Pauling, John Bardeen ja Frederick Sanger. Surnud isikule auhinda ei määrata, erandina on postuumselt pälvinud auhinna rootsi kirjanik Erik Axel Karlfeldt (1931) ja ÜRO peasekretär Dag Hammarskjöld (1961. a. rahuauhind). Esialgu oli Nobeli fond 31 miljonit Rootsi krooni. Selle protsentidest laekuv summa jaotatakse igal aastal 5 võrdseks osaks, mis antakse preemiatena isikuile, kelle tö...
Üleujutused Silva Orav ja Mari-L is Sila tso Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Tekke põhjused Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Millal ja kui tiht...
ulatuses, mida me ei oska prognoosida. See on üldse kõige suurem projekt, mida iial Eesti NSV rahvamajanduses on kaalutud." Viimast võimalust fosforiidisõjas edu saavutada nägi N Liidu Väetistetööstuse Ministeerium 1988. a esimesel poolel taas Toolses ja klammerdus sealsete fosforiitide külge. Kuid diktüoneemakilda keeruka hingeelu õigeaegne ja põhjalik uurimine akadeemik E. Lippmaa juhitud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadurite E. Maremäe ja A.-T. Pihlaku poolt võttis väetistetootjatelt ka selle võimaluse. Fosforiidisõda viidi võiduka lõpuni 1988. aasta 6. detsembril, Eesti NSV Ülemnõukogu üheteistkümnenda koosseisu üheksandal istungjärgul. Sel päeval vastu võetud otsuse ,,Looduskaitse ja loodusvarade kasutamise olukorra ja ülesannete kohta Eesto NSV-s" punkt 8 sätestab: ,,Nõustuda Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Eesti NSV Riikliku Looduskaitse ja
Kuidas hõlpsalt õppida? Anti Kirdon Anti Kirdon on lõpetanud Tartu ülikooli ajakirjanikuna ning TA Ajaloo Instituudi sotsiaalpsühholoogia alal, osalenud mitmetel kursustel Eestis, Soomes, Saksamaal ja Jaapanis. Ta on loonud kirjastus- ja koolitusfirma Mondo, kirjutanud mitmeid psühholoogia ja idamaade alaseid raamatuid. Praegu töötab Anti Kirdon Akadeemia Nordi professorina ning tema erialadeks on psühholoogia põhisuunad, juhtimis-, nõustamis-, suhtlemis- ja loovuspsühholoogia. Tegeleb aktiivselt joogaga ja Jaapani zen budismi uurimisega.
a üliõpilastest stipendiaatide abil. Wiedemanni sõnaraamatut järgiva sõnavarakogu kõrvale tekkis murdetekstide kogu, väärtuslik allikas mitmele teadusharule. Keeleteadlaste kõrval on teinud suure töö Emakeele Seltsi vabatahtlikud kirjasaatjad. 2006. aastaks oli kogutud 1 748 500 sedelit ja 139 450 lehekülge keeleandmeid. Kohanimesid on kogutud 700 000, isiku- ja loomanimesid 56 700 sedelit (lähemalt vt http://www.teaduskogud.org/materjalid). Eesti Keele Instituudi dialektoloogid (Aili Univere, Salme Tanning, Helmi Viires, Mari Must, Helmi Neetar, Mart Mäger jpt) on olnud murdeainese kogumise ja uurimise peamisi jõudusid kogu Nõukogude perioodi. Koostatud on akadeemilisi tekstiköiteid ja sõnastikke, käsil on 12-köiteline "Eesti murrete sõnaraamat" (4 köidet ilmunud Mari Must Valdek Pall 19942008). Eesti murdekeelt on alates 1957 süstemaatiliselt helilindistatud ja1999 digiteeritud. Koostöös Tartu
kiuste. Meri oli esimene eestlane, kes avaldas ka väljaspool Eestit protesti Nõukogude administratsiooni kava vastu kaevandada Eestis fosforiiti, mis oleks kolmandiku Eestist elamiskõlbmatuks teinud. Nagu teisedki eesti haritlased pühendas Lennart Meri kaheksakümnendatel "Laulva revolutsiooni" päevil rahvarindes rohkesti aega ja jõudu poliitikale. Tema siirdumine loometegevuselt poliitikasse läks sujuvalt ja poliitilisi sündmusi ennetavalt. 1988. aastal asutas Lennart Meri Eesti Instituudi, mis suunas eesti noori välismaa ülikoolidesse ja arendas kultuurisidemeid Läänega. Pärast töötamist välisministrina ja suursaadikuna Soomes, valiti Lennart Meri Eesti vabariigi presidendiks. Ta vannuti ametisse 6. oktoobril 1992. aastal ning 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi riigipeaks. Kui põhiseadus jätaks võimaluse valida president tagasi kolmandaks ametiajaks, toetanuks kokku 48 protsenti Eesti elanikest Lennart Meri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
