Lõbusad Sõdurilood (referaat) (0)

Konguta Kool
Märt Mäemees
LÕBUSAD SÕDURILOOD
5.klass
Eesti Keel
Margit Ott
2010
Sisukord
Autorist……………………………………………………………………………………………lk 3
Raamatust………………………………………………………………………………………….lk 4
Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………………….lk 6
Boriss Nikolski ( 1931 )
Boriss Nikolski sündis 9. oktoobril 1931 Leningradis. Ta on lõpetanud Moskva Gorki nimelise Kirjanduse Instituudi . Peale sõjaväeteenistust töötas ta ajakirjades „Kostyor“ ja „Avrora“. Peale seda sai ta ajakirja „Neva“ peatoimetajaks. Ta alustas oma tööde avaldamist „Smena“ ajakirjas. Ta on rohkem kui 20 lasteraamatu autor ja 9 täiskasvanute raamatu autor. Tema kaksikvend on Nikolsky NM, Venemaa Teaduste Akadeemia akadeemik. Boriss Nikolski teosed on:

• „ Armee tähestik“
  
• „Lõbusad sõdurilood“
  
• „Ma ootan ja loodan“
  

Lõbusad Sõdurilood
Raamatu tegevus toimub Venemaal. Raamatu peategelane on aega teeniv sõjamees Bašmakov, kellega tihti midagi naljakat või veidrat juhtub. Bašmakovi dessantväelasekuuel on üks külg roheline ning teine külg valge. Reamees Bašmakovit peeti hädavareseks ja rühmakomandör hoidis teda ülemuste silma alt eemale. Kui uus komandör leitnant Petuhhov tuli, lõppes see asi ja Bašmakov pidi hakkama kõikides asjades kaasa lööma. Järgmistel õppustel pidi nende rühm hüppama langevarjuga lennukist alla. Reamees Bašmakov sattus kogemata sooja õhu voolusesse. Sellepärast tõusis ta allapoole minemise asemel ülespoole. Ta lendas edasi ja jättis kõik meelde, mida all nägi. Pärast rääkis ta kõik, mida nägi, ära ja leitnant Petuhhov avaldas talle kiitust. Peale seda ei peetud teda enam hädavareseks.
Ükskord sattus Bašmakov sõjavangi. Bašmakov valetas vaenlastele, et ta on pärit Novozagorskist ja tänu sellele pääseski ta minema. Ühel päeval aga püüdis Bašmakov kinni kuulsa kurjategija.
Nende roodus oli veel üks „sõdur“, keda polnud üheski nimekirjas. Tema nimi oli Ivan Ivanõts. Ükskord õppuste ajal tuli Bašmakovil ja Korkinil tuua Ivan Ivanõtš, aga Korkin lõi käega Ivan Ivanõtši kui ta vihaseks muutus ja siis hakkas Bašmakov Ivan Ivanõtši kaitsema . Bašmakov kandis terve tee teda üksinda.
Ühel päeval juhtus Bašmakoviga nii, et ta saadeti rahandusala ülemaga linna. Bašmakov pidi rahandusala ülemat kapten Belenkit kaitsma. Sõideti rongiga linna, võeti raha ja sõideti tagasi. Selles loos oli kõige imelikum see, et Bašmakoviga ei juhtunudki midagi.
Suviste õppuste ajal juhtus nii, et Bašmakov läks vaenlaste ristteele ja hakkas neil liiklust reguleerima. Ta saatis vaenlaste väed erinevatesse suunadesse. Sellest tekkis suur segadus .
Ükskord Bašmakov külmetus ja ta saadeti haiglasse. Kolmandal päeval tal enam palavikku polnud ja ta läks õue. Bašmakovil hakkas igav ja väljas valitses lausa korralagedus. Ta parandas värava ära, kohendas trepi astmelaudu, kinnitas pingi paigale, puistas tee telliskivipuruga üle ja värvis aia ka ära. Järgmisel päeval tahtis arst Bašmakovi haiglast välja kirjutada, aga ta tahtis ennem teada kas Bašmakov ka aknaid klaasida, ahju laduda ja katust parandada oskab. Kuna Bašmakov ütles, et oskab, jättis arst ta kolmeks päevaks veel haiglasse. Bašmakov klaasis aknad ja parandas ahjulõõri. Kui Bašmakov hakkas katust parandama, nägi teda roodu ülem katusel.
Lõpuks saabus päev mil Bašmakov pidi sõjaväe teenistusest vabanema. Siiski juhtus temaga ka sel päeaval äpardus. Ta läks raudteejaama rongi ootama. Samal ajal olid saabunud sinna uued sõdurid. Nende kapten nägi Bašmakovit pingil istumas ja käsutas Bašmakovi ka rivvi. Nii läksid nad tagasi staapi. Siis tundis alampolnovik Bašmakovi ära ja saatis ta tagasi raudteejaama.
Minule oli see raamat huvitav ja naljakas. Mulle meeldis Bašmakov, kellega sai alati nalja. Eriti meeldis mulle lugu kui Bašmakov oli rooduhaiglas.
Kasutatud kirjandus

http://www.ceo.spb.ru/eng/press/nikolsky.b.n/index.shtml 27.veebruar.2010

„Lõbusad sõdurilood“ Boriss Nikolski 1974
6