hukkub ~10 miljonit inimest Samaaegne gripiepideemia tapab ~50 miljonit USA kaotab gripi tõttu rohkem inimesi kui sõjas Naiste roll ühiskonnas suureneb Tekib `kadunud põlvkond' Sõda tekitab sügavaid vaimseid muutusi Sõjast kaob rüütellikkus mobiliseeritakse miljoneid mehi, kellel ei ole hoiakulist pagasit sõda muutub mehaaniliseks tapatööks Merendus, lennundus, soomusvägi USA tõuseb maailmapoliitikas esiplaanile Lagunevad mitmed impeeriumid 4 suurt impeeriumit lagunevad ja kaotavad alasid Riigid sekkuvad rohkem kodanike ellu Sõja mõju igapäevaelule Kaupadele ligipääsu takistati Eksootiliste kaupade sissevedu piiratud (nt kohv) Ei kuulda enam kirikukelli, sest need sulatatakse mürskudeks jne ümber Revolutsioon Venemaal ja enamlaste tõus võimule kommunism kui religioon Venemaal süveneva kriisi ilmingud Tsaariivõimu autoriteet nõrgeneb Grigori Rasputini mõju tagajärg
324 Konstantinoopoli asutamine Ida- Rooma keskus · Kultuurilised erinevused: Rooma ladina kultuur ja keel, Bütsants hellenistlik (kreekakeelne) kultuur · Hiljem ka religioosne lõhe. 1054 Suur Skisma: idakirik (Kreeka ortodoksi kirik) ja läänekirik (Rooma katoliku kirik) Mis oli Karl Suure kroon? Ida ja Lääne keisririigid · Kuni 16. saj. mõisteti ajalugu nelja maailmariigi idee läbi. Pakuti välja erinevaid variante, millised impeeriumid esindasid neid nelja riiki. Prohvet Taanieli raamatu tõlgendus: Babüloonia-Assüüria, Meedia-Pärsia, Kreeka-Makedoonia, Rooma. 5. impeerium maailmalõpu kulminatsioonimoment igavene rahuriik. · Rooma riik hukkus 476. Rooma oli kuulutatud viimaseks riigiks ja kui see langes, siis tulid ka kõik maailmalõpu ootused. Mis nüüd? · Maailmalõppu pole Rooma kestab. Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma
n Võrgustike liigid: n Valitsustevahelised (nt Baseli pangandusjärelevalve komitee) n Kolmepoolsed (avalik, äriline ja mittetulunduslik sektor) n Riikeläbivad e transnatsionaalsed (nt Piirideta Arstid) Poliitika ülekandmine n Poliitika ülekandmine (policy transfer): ühe riigi toimimisviis teatud küsimuses võetakse teise poolt üle n Võib olla nii vabatahtlik (EL) kui sunnitud (19.-20. saj impeeriumid, IMF, WB arengumaades) n Poliitika ülekandmisele võib viia ka rahvusvaheliselt lõimunud mittetulundussektori surve (sh nn maailmastumisvastased ja eurovastased) Governance'i varjuküljed n Vastutuse kadumine. Valijale esitletakse uusi ,,paratamatusi" (nt Tallinna Vee 15%-line lepinguga tagatud kasum) n Riigi tühjendamine (hollowing out of the state): tegelik võim varju jääda soovivatel ärisektori toimijatel, poliitikud marionettidena,
Isikutüübid Riesmani järgi 8. Ühiskonnateaduses loobutakse suurtest kõikehõlmavatest teooriatest (-ismid), tegeldakse individuaalsete situatiivsete valikutega (mikroteooriad). 9. Kitsas spetsialiseerumine asendub kompetentsusega mitmes valkonnas, arenevad sünteesivad teadused (biokeemia, sotsiaalpsühholoogia jm.). Teadus on üha enam teenus. 10. Riik ja rahvus: -tööstuseelses maailmas palju rahvaid hõlmavad impeeriumid -tööstuslik-modernne maailm rahvusriigid -postmodernne maailm globaliseerumine viib ühtse lääneliku maailmakultuurini või säilib mitmekultuuriline maailm (kus eripära peab olema kommunikatiivne ja müüdav). 7. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused HÄLBIV TOIMIMINE - ühiskonna (grupi) kultuurile iseloomulikele tegevusmoodustele ja käitumismallidele mittevastav toimimine, millega inimene
Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944) Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" - oli iseseisvusmanifestis kirjas. Kuigi Eesti on väike riik, on ta suutnud lõppude-lõpuks on iseseisvuse säilitada. Võideldes küll Nõukogude Liiduga, Saksamaaga ning mõne muu väiksema riigiga, pole me eestlased, mitte kunagi alla andnud. 1. EESTI ISESEISVUMINE 1.1 1917. aasta Eestis Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroo...
2.Itaalia üks võitjatest leidis et tema territoriaalsed võidud ei olnud piisavalt suured. 3.Jaapan samuti üks võitjatest oli ebaõnnetu oma võimetusest krabada võimu Ida-Aasias. Sõja põhjused Prantsusmaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid olid pärast I maailmasõda kohandanud maailma selle pilgu järgi mis neile meeldis. Saksamaa oldi tehtud sõjaliselt halvatuks ja peaaegu tervet maakera kontrollisid Prantsuse ja Briti Impeeriumid. Britid ja Prantslased olid pidevalt erimeelt poliitikast mis puudutas sõja järgset perioodi seevastu USA kes oli jätnud Versaille´i rahu ratifitseerimata taganes poliitilisse isoleeritusse. Rahuplaanide ebaõnnestumine 1920-nendatel tehti püüdlusi stabiilse rahu suunas. Esimene oli Maailma Liiga asutamine, kus riigid said lahendada oma vaidlusaluseid küsimusi. Washingtoni Konverentsil 1921- 22 lubasid limiteerida oma laevastikke kinnistatud suhte järgi.
liikuma hakanud hunnid jõudsid germaanlaste aladele ning germaanlased olid sunnitud omakorda Rooma aladele tungima. Tulemus: Germaanlased vallutavad Lääne-Rooma ja rajavad asemele omad riigid. Toimub ümberkohandamine - romaani ja germaani kultuurid segunevad. Hunnid Aasia mandri idapoolsel serval, Hiina Korea piiril kirjaoskamatud teada vallutustest (hirmunud) ainukesed, kes vallutasid suured impeeriumid Hiina, Rooma, Pärsia hästi organiseeritud iseseisva kõrgelt arenenud kultuuriga kõige erinevamate oskustega käsitöölisi (sepad, köösnerid, nikerdajad) tagakiusamine Hiinas tapmine ellujääjad põgenevad Euroopasse (lõunasse takistas Hiina müür) kliima ei sobinud külmad talved, kus oli võimatu karja või põldu pidada Attila hunnide juht, kellel oli 3 poega, kelle vahel jaotati pärast surma maaalad läksid tülli
Määrati teraviljakokkuostuhind Ajalugu Page 54 Kordamisküsimused 19. september 2010. a. 19:05 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Rahvusvahelised kriisid 20. sajandi algul: põhjus, tagajärg (Maroko I ja II, Bosnia, Balkani I ja II sõda) 2. Millised olid Esimese maailmasõja põhjused? 3. Millised olid Esimese maailmasõja tagajärjed? (vihikus on kirjas ja tööleht lk 63). 4. Kuidas muutus maailma kaart peale sõda (millised impeeriumid lagunesid). 5. Nimeta Versaille`s rahu tingimusi Saksamaale. 6. Anna hinnang Versaille`s rahule (tööleht). 7. Anna hinnang Pariisi rahukonverentsile: positiivsed ja negatiivsed tagajärjed (tööleht). 8. Rahvasteliit: millal loodi ja eesmärgid. 9. Millised olid sõja osapooled: Antanti ja Kolmikliidu liikmesriigid. 10. Järjesta ajaliselt olulisemad lahingud (aastaarve ei küsi). 11. 1917. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Venemaal: Veebruari- ja Oktoobrirevolutsioon.
tsooniks 3. Muud kohustused: tuli tunnustada Austria, Luksemburgi, Poola ja Tšehhoslovakkia iseseisvust Saarimaa 15 aastaks RL kontrolli alla, siis referendum Saksamaa pidi end tunnistama sõjasüüdlaseks ning tasuma reparatsioonimakse tsiviilisikutele sõjas tekitatud kahjude eest Rahulepingud teiste kaotajate riikidega Austria-Ungari ja türgi impeeriumid olid lagunenud, neilt võeti ära palju territooriume Rahulepingu tagajärjed tehti palju ebasoodsaid territoriaalseid muudatusi, mis ei arvestanud teiste rahvastega Saksamaa karmid tingimused, pahameel süsteemi vastu kasvas, kuna leiti, et tingimused on liiga rängad Saksamaa soov saada revanši suurenes, kuna reparatsioonide tõttu majanduslik olukord raske,
Levib antisemitism ehk juudivaenulikkus, sest juutidel olid pangad, raha, teadus ja teadmised. Kirjanduses ja kunstis oluline dekadents ehk langusmeeleolu. Euroopa on sammumas loojangusse. Levinud oli surmateema. Kunstis impressionism ehk mulje loomine. Kirjanduses sümbolism, ka futurism, ekspressionism, sürrealism, süveneb psühhoanalüüs. 1914 1934. I maailmasõda ning aeg sõdade vahel. Esimese maailmasõja ajal oli rünav pool entusiastlik, sõda toetati. Pärast sõda lagunesid impeeriumid Vene tsaaririik, Osmani impeerium, Austria-Ungari, tekkisid uued rahvusriigid. Esimeses maailmasõjas kasutati ka uusi relvu gaasirünnakutes kannatasid palju hoopis tsiviilelanikud. Hilisem oluline küsimus - miks sõda tekkis? Hinnangute andmine, kuid põhjuseid ei leitud, Remarque'i ,,Läänerindel muutuseta". Sõda oli osalt ka positiivne kasvab naiste osatähtsus, sest mehed olid sõjas. Nüüd olid lubatud lühikesed juuksed, pikad püksid, suitsetati, käidi tööl
2. Esimese maailmasõja rahulepingutes peitusid uue maailmasõja alged, kuna rängad rahutingimused tekitasid sakslastes ja teistes kaotanud rahvastes kibestumust. 22 3. Muutus jõudude vahekord maailmas: sõda aitas kaasa USA majandusliku ja poliitilise võimsuse lõplikule väljakujunemisele. 4. Sõda muutis põhjalikult Euroopa poliitilist kaarti, kuna impeeriumid lagunesid ja tekkisid uued rahvusriigid. 5. Toimus maailma demokratiseeriumine 1. Uued rahvusriigid Euroopas (sh Eesti Vabariik) omandasid demokraatliku riigikorra võitnud Antandi riikide eeskujul. 2. Saksamaa demokratiseerus > Weimari vabariik 3. Samas ilmnes demokraatia kriis: 1917 oktoobripööre Venemaal, 1922 Mussolini diktatuur 6. Kujunes nn kadunud sugupõlv. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil
· Pärast Rooma hävingut oli ainsaks universaalseks võimuks paavstivõim · 8. saj. lõpul Karl Suur ühendas suure hulga germaani rahvaid ja vallutas Lombardia. 800. a kroonimine keisriks · saj. Karolingide riigi lagunemine eri kuningriikideks. 962 a. keisritiitel Saksa kuningatele (Otto I kroonimine) o Otto I 982 "Romanorum imperator augustus" o 1 versioon tiitlist algas: "Võitmatu Caesar ja Imperaator Augustus" Varauusaegsed Euroopa impeeriumid · Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Voltaire'i sarkasm: ei ole `püha', `rooma' ega `keisririik' (impeerium). · Viimane küsitav juba ammu. 16. saj. Hispaania vallutused Ameerikas uus tõeline maailmaimpeerium. Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti Cortés 1519-21 vallutas Mehhiko, Pizarro 1524-32 Peruu (Lope de Aguirre loo taust)
indeks. skaala 0-1 (alla 0,5 väga madal) 37. Arenenud ja arengumaad Tööstus ühiskonna ja koloniaalimpeeriumite mitte tekkega jagunes maailm tööstuslikuks Põhjaks ja vaeseks agraarseks Lõunaks. Lõuna riigid varustasid emamaid toorainega ning sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest Põhi Lõuna Iseseisvad riigid impeeriumid Poolkolooniad Neist suurimad olid USA, Suurbritannia, Prantsusmaa. Industriaalne Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levisvaid nendes kohtades, millest emamaa oli huvitatud Riikide vahel tekkisid tihedad sidemed, Omavahel ei suheldud, kaubavahetus vaid kujnes tööjatus ja kapitalivoolud emamaaga
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
juhiks sai enamlane J.Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema. Samal ajal jätkas tegevust ka Maapäev (põranda all ehk salaja). Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. Iseseisvumise eeldused Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud riigile, sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist
Tenochtitlán. Seega siis asteegid ja maiad pigem selle tsivilisatsiooni lõppfaas, eriti asteegid, enne neid ikka pikalt seal tsivilisatsioon olemas. Peruu põhjapoolses osas u 2700-2600 ekr kujunes asula Caral, kus olid mingid püramiidid ja tseremoniaal-kompleks. See ikka väga vara ehk siis enne euroopa tsivilisatsioone. Ala laienes ka lõuna poole ja kujunesid erinevad kultuurid, mida võib riikidega samastada. Hiljemalt esimese aastatuhande keskpaigas pkr kujunesid juba impeeriumid. Kaks suuremat kultuuri. Lõunas kujunes inkade riik-samal ajal asteekidega u 15 saj. Eristab teistest see, et seal ei kasutatud kirja-lõhub tsivilisatsioonide tunnuse. Jarubadel ka polnud kirja. Tsivilisatsiooni tekkimine langeb kirja eelsesse aega, seega pole allikaid. Kirja tekkides esimesed tekstid piiratud informatsiooniga-arved jne pürokraatlikud dokumendid. Ulatuslikum materjal hakkab sealt, kus nad on juba tekkinud e küpsed seega puuduvad
käepikendust Probleeme suurendas koloniaalimpeeriumi lagunemine (1946-54 sõda Vietnamiga, Vietnam võitis), vastuhakk Alžeerias IM ja PM majanduslik areng oli aeglasem kui Jaapanis ja SMl, sest esimestes tegutsesid pahempoolsed parteid ja vastu ei võetud uuendusi majanduses, poliitika polnud kummaski riigis stabiilne; SMl ja Jaapanis oli aga turumajandus ja poliitika oli stabiilne PM ja IM impeeriumid lagunesid, sest neil polnud jõudu nende kooshoidmiseks. India iseseisvusmisel tekkis lootus ka teisel asumaadel vabaks saada. Seda põhjustas demokraatia ideede ja liberaalsete õiguste levik. Sama juhtus PMga, kui iseseisvusid Vietnam ja Alžeeria – suurimad asumaad olid kaotatud, see andis lootusega ka väiksematele. 15. Murranguline 1968 1960ndate lõpus tabas Lääne ühiskonda rahulolematus, levis suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon...
Välispoliitikas tasakaalupoliitika taaskehtestamine (rahvuslike huvide eiramine). Püha liit (1815): ajastu vaimse õhkkonna kujundaja. Venemaa, Austria ja Preisimaa jne. isevalitsejate omavaheline leping, mis ei olnud poliitiliselt siduv. Suunatud rahvuslike ja liberaalsete püüdluste (konstitutsiooni kehtestamise) vastu. Ajastu sandarmid ja tagurluse tugipunktid keiserlikud impeeriumid Venemaa ja Austria (Püha Saksa- Rooma keisririik oli likvideeritud 1806). Austria kantsler Matternich. Välispoliitikas kehtis Viini Kongressi süsteem: hakkas lagunema äärealadelt, mh Ladina-Ameerika iseseisvumine (1818-1824) ja Kreeka vabadussõda (1821-1829), Belgia (1830). Krimmi sõda 1853-56, kus Venemaa jäi üksi, tõestas, et Püha liidu vaim on surnud. Euroopa olulised revolutsiooni aastad: 1830 ja 1848. Algasid Prantsusmaalt, Euroopas nõuti
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maa...
sõlmisid liidu, see oli mitte-kallaletungi pakt mitmeks aastaks. - 22 - TEINE MAAILMASÕDA Selles sõjas purutastati Saksamaa, Itaalia, Jaapan ja nende liitlased. Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse, Saksamaa tükeldati.Iseseisvuse kaotasid ka kolm baltiriiki. Kogu Ida-Euroopa langes nõugkogude liidu mõjusfääri. Maailm polariseerus kahe kõige tugevama suur-riigi USA ja NSV liidu vahel, lagunema hakkasid koloniaar impeeriumid. Sõja käigus mobiliseeriti Saksamaa ja tema liitlaste relvajõududesse umbes 30 mln meest. Vastaspoolel 80. mln meest. Sõjas hukkunute koguarvu ei ole võimalik täpselt öelda. Nõukogude liit kaotas enda hinnangul üle 27. mln inimese. Teiste andmetel ulatub see arv ulatub see arv isegi 40. mln. Hiina kaotused olid ligikaudu 10. mln, Poolal 6. mln, Saksamaal üle 6. mln, Jaapanil umbes 2. mln, Jugoslaavial 1,7 mln, USA 0,4 mln, ja Suur-Britannial 0,37 mln inimest
kodakondsuseta isikut, s.t. inimest, kellel pole mitte ühegi maa kodakondsust. Valdav osa neist kuulub vähemusrahvuste esindajate hulka, kes peavad Eestimaad oma sünnimaaks, kus nad on siis sündinud või elanud vähemalt 15 - 20 aastat. 3. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. 3.1. Tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon on suurim kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna seas. Tsivilisatsioonid on ilmselt kõige püsivamad inimkooslused. Valitsused, riigid, impeeriumid langevad, formeeruvad ümber ja isegi kaovad, kuid tsivilisatsioonid jäävad. Tänapäeval enim viidatud tsivilisatsiooniteoreetik Samuel Huntington ( sünd. 18. aprill 1927), Harvardi ülikooli professor. Peateos Tsivilisatsioonide kokupõrge, ilmus artiklina 1993 ja sai raamatuks välja arendatud 1996. Vt. lähemalt TOOMAS H. ILVES , Murrangujoonel: Samuel Huntington tsivilisatsioonide kokkupõrgetest Eesti Ekspress 07. oktoober 1999
Piiri muutmine Prantsusmaa kasuks. Saksamaa majanduslik karistamine ja sõjakahjude hüvitiste nõudmine tekitatud kahjude kompenseerimiseks. Saksamaa vaimne löömine ja alandamine. - Saksamaal: Suurte maaalade liitmine Saksamaa koosseisu ja saksa- meelsete puhverriikide vööndi loomine. Saksamaa peab olema sõja võitja ja seejärel juhtiv riik. - Austria-Ungari ja Venemaa: Sõda muutub meeleheitlikuks olelusvõitluseks, kuna impeeriumid hakkavad mõranema ja lõhenema. Muutused Saksamaa ida- ja läänerindel: - 1915a sakslased olid vallutanud idas Venemaa poolakate asualad ja Leedu (Varrsavi, Vilnius) ning Valgevene Brest-Litovski. Idarinne jäi pidama Brest- Litovski joonele (1915-1917). o Sakslased vallutavad Riia ja Eesti saared (september-oktoober 1917). o Vene revolutsioon on Saksamaale ,,taeva kingitus". Saksamaa taotleb separaatrahu sõlmimist idas.
kui palju on kaasajooksikuid, kui palju üritab Euroopa valitsus kohalikke ära osta. Võimu juures püsimine nõuab pidevalt uusi kollaboratsioniste ja seda üritatakse teha läbi mitmete sammude, nt koloniaalseaduse muudatuste, millega laiendatakse koloniaalvalitsuse baasi, kaasates sinna ka kohalikke jms. Siiski tekkib vastuolu kiiremini kui suudetakse kollaboratsioniste juurde värvata. Siis loovad koloniaalvõimud mitteametlikud impeeriumid, mille abil avaldatakse survet läbi majanduslike abinõude – seda on nimetatud ka lihtsalt neokolonialismiks, kus läbi uute lepingute erinevaks koostööks on uute riikide arengut võimalik kontrollida enda huvides. Disimperialismi teooria loojaks on R. F. Holland, kes väidab, et pärast Teist maailmasõda pidid Euroopa riigid fundamentaalselt ümber hindama enda rahvulikud huvid nende majanduslikes, sotsiaalsetes ja strateegilistes väljundites
staabi vagunis. Saksamaa kapituleerus ja muutus vabariigiks. 13.11.1918 - Venemaa tühistas Bresti separaatrahu. 2.10 TULEMUSED 10 miljonit inimest suri rindel. 10 miljonit tagalas. 20 miljonit sai haavata. Sõjakahjud kokku üle 360 miljardi dollari. Inimesed olid moraalselt laostunud "kadunud põlvkond." 2.11 TAGAJÄRJED Mitmel maal toimus revolutsioon - Venemaa, Saksamaa jne. Mitmes riigis kukutati monarhid - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa. Suured impeeriumid hakkasid lagunema - Austria-Ungari, Venemaa. H.S. Maxim - leiutas raskekuuliüilduja, mida kasutati esmakordsels Inglise-Buuri sõjas. 2.12 1919-1920 PARIISI RAHUKONVERENTS. Osa võtsid kõik Anatante'i riigid. Kaotajad kutsuti Pariisi ainult lepingutele alla kirjutama. Vaatlejatena osalesid ka Eesti Vabariigi esindajad - Jaan Poska ja Jaan Tõnisson. Konverentsil arutati interventsiooni Venemaa vastu ja natuke ka Balti küsimust. Enamlasi taheti Venemaa
Ometigi sõda mõjutas väga paljut. S. Zweig ,,Eilne maailm" Kahe sõja vahelisest ajast ja mismoodi kirjutab Euroopa ühisest turvalisest kodust muutus sellisteks vaenutsevateks poolteks. Hästi palju muutis Esimene Maailmasõda inimeste arusaami, hoolimist ja üksteise vastu huvitatust ja kõike seda. Esimene maailmasõda toob relvastuses uued relvad: tankid ja keemiarelvad. Esimese maailmasõja ärel lagunevad mitmed impeeriumid: Austria-Ungari, Venemaa, Osmani. Tekivad uued rahvusriigid näiteks ka Eesti 1918. Ja Türgi muutub esimeseks ilmalikuks islamimaaks. Enamlased teevad Venemaal esimese kommunistliku riigi. Tähtsaks hakkab muutuma ka Ameerika Ühendriikide roll. Esimese maailmasõja tulemusel süvenevad need languse ja hävingumeeleolud loomeinimestes veelgi, sest see, mis sõjas toimus ja mis pärast seda Euroopas toimub, see pole mõistusepärane. Tekivad meeleolud, et elu pole võimalik käsitleda
Selleks, et muuta parlament ise aga tõeliseks esinduslikuks demokraatlikuks organiks, kulus aga veel üle saja aasta. Demokraatia idee taaselustus alles 18. sajandi valgustusfilosoofias (peamiselt Rousseau’ga). Sinnani eksisteeris ainult otsene demokraatia. Arvati, et demokraatia on võimalik üksnes kääbusriikides. Rousseau mõnes mõttes soodustas seda arvamust, sest oli pärit väikesest linnriigist Genfist. Samas aga hakkasid tekkima suured impeeriumid ning rahvusriigid, mis tingisid demokraatlike põhimõtete ümbervaatamist. 18 sajandil tuldi välja esindusdemokraatia põhimõtetega. Otsene demokraatia on, arvestades ühiskonna keerulisust ja suurust, riiklike otsuste langetamise peamise vahendina sisuliselt mõeldamatu. Isegi infotehnoloogia ja kommunikatsioonide areng ei võimalda otsest demokraatiat peamise otsustusvahendina. Seda eelkõige, kuna
10. Seetõttu mil eales on vale end trooninud, purustagu see kaastunde ja kahetsuseta, sest valskuse valitsuse all ei õitse miski. 11. Saagu kanda kinnitanud sofismid troonilt tõugatud, välja juuritud, põletatud, ja hävitatud ning saagu taastatud ülla mõtte ja käitumise hinnatud väärtus! 12. Mil iganes oletatav tõde on osutunud väljamõeldiseks, visakem see pikema jututa pimedusse, sinna, kus on surnud jumalad, surnud impeeriumid, surnud filosoofiad ja muu tarbetu rämps! 13. Ohtlikem troonitud valedest on see püha, jumalik ja eelistatud vale vale, mida igaüks peab ülimaks tõeks. See on kõigi teiste vigade ja eksiarvamuste viljakas ema. See on mõttetuste hüdrapäine tuhande juurega puu. See on ühiskonna vähk! 14. Vale, mis on tuntud valena, on juba pooleldi võidetud, kuid vale, mida ka teadjad inimesed võtavad kui tõde vale, mida lastele antakse koos emapiimaga on
"poeet" filosoofias, siis Aristotelese on süstematiseerija, empiirilise materjali suurkoguja ja üldistaja. Platoni maailm kaugeneb ideaalist - käib alla, Aristotelesel maailm areneb ja täiustub järk-järgult. Aristoteles uuris 158 Kreeka linnriigi konstitutsioonilist ajalugu st ülesehitust. Aristotelese elulugu Aristoteles elas kahe ajastu piiril. Poliste süsteem oli nõrgenemas ja selle kõrval arenesid välja uued ja suured impeeriumid. Aristotelese püüdlused õigustada linn-riigi põhimõtteid omasid selles kontekstis väga väikest mõju. Aristoteles sündis Makedooniale allutatud Traakia linnas Stageiras, tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntos III, Aleksander Suure vanaisa, ihuarst ja kasvas seega Makedoonias. Aristoteles oli metoik, tema mitte-aristokraatlikul päritolul oli oluline mõju Aristotelese poliitikafilosoofiale. Ta õppis Platoni asutatud Akadeemias ning veetis Ateenas Platoni õpilase ja
õigusteooria muid aluseid ei tundnudki, sidudes selle aluse riigi klassiiseloomuga) - ehk millises ühiskondlik-majanduslikus formatsioonis riik eksisteeris: 1) orjanduslik, 2) feodaalne, 3) kodanlik, 4) sotsialistlik. Võttes aluseks territooriumi ulatuse ning millistena riigid eksisteerisid erinevates aegruumides, saame kaks riigi ajaloolist tüüpi: 1) linnriigid, 2) impeeriumid (vrdl Montesquieu liigitusega fakultatiivse osa teema 4 § 2 p.1.2. all lk 87). Võttes aluseks riigi vormid aegruumis (vt skeem nr 2 ja 3 lk 83), saame kaks põhilist riigi ajaloolist tüüpi: 1) monarhiad:a) absolutistlikud ehk piiramatud (orjanduslikud despootiad ja türanniad; feodaalsed),b) dualistlikud ehk piiratud (feodaalsed: piiratud feodaalse killustatuse tõttu või seisuste esindusinstitutsioonide poolt; kodanlikud: parlamentaarsed);
· Platoni maailm kaugeneb ideaalist - käib alla, Aristotelesel maailm areneb ja täiustub järk- järgult. Ehk ideaali suunas. Analoogiat võib näha Mussolini ja Hitleri nägemustes ideaalühiskondadest esimene soovis luua "uut" ja "tulevikulist ühiskonda", teise ideaalajastu oli kauges, rikkumata minevikus. Aristotelese elulugu. Aristoteles elas kahe ajastu piiril - poliste süsteem oli nõrgenemas ja selle kõrval arenesid välja uued ja suured impeeriumid. Aristotelese püüdlused õigustada linn-riigi põhimõtteid omasid selles kontekstis väga väikest mõju. Aristoteles sündis Makedooniale allutatud Traakia linnas Stageiras, tema isa Nikomachos (ka Aristotelese poja nimi oli Nickomachos) oli Makedoonia kuninga Amyntos III, Aleksander Suure vanaisa, ihuarst ja kasvas seega Makedoonias. Aristoteles oli ateenlaste jaoks metoik, tema mitte- aristokraatlikul päritolul oli oluline mõju Aristotelese poliitikafilosoofiale. Õppis Platoni asutatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
