Muinaseestlaste matmiskombed ja muinasusundi iseloomustus Matmiskombed Matmispaigad on Eesti arvukaim muistiseliik. Kivikalmed, maahaudadega kalmistud ja kääpad moodustavad umbes poole meie arheoloogiamälestiste üldarvust. Kalme ei ehitatud ainult siis, kui oli teatud surmajuhtum, vaid see rajati juba palju varem. Haudadesse maeti arvatavasti tähtsamaid isikuid (näiteks perepea), sest haudu pole leitud väga palju. Arvatakse, et enamikele sai osaks teistsugune saatus, näiteks riputati nad puude otsa või jäeti metsa maapinnale. Neoliitikumist ehk nooremast kiviasjast on tõendeid, et surnute matmine toimus vahetult asulaisse. Selliseid matusepaiku on teada viiest tolleaegsest asulakohast: Narva-Riigiküla I ja ja III asulast, Valmast Võrtsjärve läänerannikul, Tamulast Võrus ja Naakamäelt Saaremaal.
Vasta küsimustele? Mesopotaamia kunst 1. Nimeta vanaaja rahvaid, kes elasid Mesopotaamias. Sumerid, akaid 2. Millised kaks väga olulist leiutist tegid sumerid? Kirjasüsteem(kiilkiri) ja ratas. 3. Nimeta kolm kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias. Too igaühest näide. a)templid b)valitsejate lossid-Sargon 2. Loss Horsabadis c)linnakindlustused 4. Mis on tsikuraat? Kirjelda seda. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat.Kõrge massiivne torn,mis ahenes astangutega ülespoole.Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas temple jumalakujuga.Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. 5. Millist ehitusmterjali kasutati Mesopotaamias? Miks? Mis oli selle tagajärjeks? Ehitusmaterjalideks olid päikse käes kuivatatud savitellised.Osa neist oli põletatud,kuid enamik ainult päikse käes kuivatatud, mistõttu Vana-Mesopotaamia ehitised ei ole imastiku mõjule vastu pida...
Lindude sigimine Bioloogia Elise Nassar Tallinna Järveotsa Gümnaasium 7c klass Juhendaja: Heidi Haggi 2005 Pesa: pesa puudub. KÄGU Kurn: 1..3päevaste vahedega u.20muna Haudumine: kägu muneb teiste lindude pesadesse seetõttu ei haudu ta mune ise Koorumine: koorudes on paljas, pesakaaslastest veidi suurem. Poegade edasine elu: Väljaviskamisrefleks avaldub 2.- 5. päevani: kõik välja lükata, mis pesas leidub. Harilikult vabaneb kasuõdedest ja vendadest. Allesjäänud surevad enamasti nälga, sest käopoeg ahnitseb kõik endale. Pesast lahkub 3.nädalaselt. Paabulind Pesa: munetakse pinnasüvendisse Täiskasvanud ööbivad puuoksal. Kurn: 4-6 kreemikat kõvakoorelist muna Haudumine: u.28päeva.
Mastaba koosnes maaalustest kambritest ja peal 4 nurkne, kaldus seintega kiviehitis. Vaoraodele ehitati astmikpüramiidid. Väga kõrged !. Ehitamise ajal jäeti käigud mis viisid hauakambrisse. Peale matmist need suleti ja hämati. N: 140m kõrge CHEOPSI püramiid mille pindala on üle 5ha. Kairo lähedal on GIZA püramiidide väli. neile järgnesid astmetena tõusvad astmikpüramiidid. Kuigi püramiidi avad olid maskeeritud,leidus haua rüüstajaid.Hakati kasutama haudu kui kaljukoopaid,mille sissekäigud peideti liiva alla.Samuti püramiidide ehitamiseks tehtud kulutused olid väga suured ja laostasid väga riigi majandust.Püramiidide lähedusse ehitati Vana-Egiptuse kombekohaselt inimpeaga ja lõvi kehaga kuju,mida nim.Sfinks.Lõvi kujutis oli valvsuse sümboliks. EHITUSKUNST Ka Egiptuse ehituskunstis esines tempel.Nelinurkne kõrge müüriga piiratud ja pealt suures osas lahtine ehitis.Peaosaks õu,mida ümbritses sammas käik
Saj. Usuti, et etruskid on Itaaliasse tulnud merd mööda. Ei suutnud küll luua ühtset riiki, keskes linnaks Tarquinii. Keel pole ühegi tänapäevase keele sugulane. Peamiseks kultuuri allikaks ongi etruskide hauad, haudehitised. Neid on mitut tüüpi : kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad kambriteks , ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, kivist ehitatud majataolised hauakambrid, mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskoda jne. Enamik haudu asub surnute linnadena nekropolidena. Hauakambrid thumulused. Inimesed tuhastati, tuhk paigutati sivist või kavist urnidesse või sarkofaagidesse, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. See asend oli kombeks kreeka ja etruski ülikute pidusöömingutel. Ehitistest on säilinud mõned ümarakaarelised linnaväravad(Perguia) ja müürijupid. Välja on kaevatud 1 etruski tempel. Templid ehitati vulkaanilisest kivimist tuffist või puidust, selle
vallutamist, hävitasid kõik mis hävitada sai. Ei ole palju teada Etruski kultuurist. Etruskid võtsid vastu mõjusid Kreeka mütoloogiast ja kunstist peamiseks allikaks Etruski kultuuri tundmaõppimiseks on hauad. Neid on mitu tüüpi.: 1. kivisesse maapinda raiutud tunnelid 2. ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad(tombid) 3. kivist ehitatud majataolised hauakambrid 4. mäe külge raiutud kambrid, mille etteotsa on ehitatud eeskojad Enamik haudu asub suurte rühmadena, surnutelinnadena e. nekropolidena. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk pandi savist või kivist urni, mille kaanel oli lahkunu portree. Mõjuvõimsate inimeste tuhk säilitati savist sarkofaagides, millel kujutati lahkunud inimest pooleldi lamamas. Sarkofaag on kivist v. metallist kunstiliselt kujutatud monumentaalne kirst. Tõstetud ülakehaga lamav asend oli kombeks Kreeka ja Etruski ülikute pidusöömingutel. Paljudest hauakambritest on
Fuuriate vöödel rippusid rohelised hüdrad ja peas siuge. Vergilius käskis Dantel käed silmadele panna, kui Medusa tuleb, et ta ei kivistuks. Edusa möödus neist. Ta jättis endast maha raja, mida mööda oli ohutu minna. Kui nad väravani jõudsid, toetas Vergilius kepiga väravale ning see avanes. Nad jõudsid põrgu esimesse ringi, kus oli suur ruum, mis oli täis karjumist ja kaeblemist. Seal olid hauad, kus oli inimesi ketsritest jüngriteni. Haudu põletas leek, mis oli punasem, kui kuum raud. Dante ja Vergilius aga liikusid edasi mööda tornistiku-äärset ruumi.
sammaste kõrgus, milleks on kuni 1,5 meetrit. Algul hoiduti ka ristidest, piiraedade ja rantide paigutus, kuid nüüdseks on nõudmised leevenenud ning nüüd on see kõik lubatud, kuid looduslikumates võtmetes. Metsakalmistule on maetud väga paljud avalikus elus tuntud inimesi. Kõige kuulsamateks neist võib pidada: Georg Otsa, Anton Hansen Tammsaaret, Lennart Merd ning Lydia Koidulat. Siiani reserveeritakse palju haudu ka avaliku elu tegelastele kes tegelevad näiteks: teatri, spordi, arstinduse või kunstiga. Eduard Vilde oli esimene, kes 81 aastat tagasi, aastal 1933 metsakalmistule maeti. Kuna minul on palju lähedasi kahjuks meie seast lahkunud, on mul kalmistustega kogemusi palju. Võimalikult tihti käin vanematega kaasas, et näitada oma austust ning hoolt lahkunute auks. Näiteks oma austuse kohta võin tuua selle suve näite. Olin enda maakodus, sealt kõigest paari kilomeetri
6) Milose Venus- mona Lisa kõrval populaarseim vaatamisväärsus. Peetakse täiuslikuks naise kujutiseks. Käed on hävinud, muidu hästi sõilinud. Etruski kunst Levis Itaalia keskosas 8-3 saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7-5 saj eKr. Lõpuks langeti Rooma võimu alla. Etruskidel olid tihedad sidemed kreeklastega. (Lõuna- Itaalia kolooniad, mis on mõjutanud tugevalt nende kunsti) hilisem rooma kultuur oli omakorda mõjutatud etruskidest. Uuritud on tuhandeid etruskite haudu. Sealt pärinevad põhilised meie teadmised nende kultuuri kohta. On erinevad hauatüübid: 1) maapinda raiutud tunnelid, mis lõppevad kambriga 2) ümarad kuplitaolised hauakünkad 3) maja taolised kivikambrid 4) mägede sisse raiutud ruumide süsteemid. Enamik haudu asub rühmades. Surnud tuhastati ja maeti enamasti urnides. Kaanel surnu portree. Hauakambrid võivad olla sisustatud elutoana, seinad tavaliselt kaetud maalingutega.
Sambad on saledad ja kõrged. ETRUSKI KUNST Levis 8-3 sajandil e.kr praeguse Itaalia alal. Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Oskasid kasutada rauda, pronksi ja kulda. Piir Kreeka ja Etruski kultuuri vahel on kohati ähmane. Matused ja surnutekultus oli etruskidele tähtis, hauad on peamiseks allikaks. Haudasi on neil mitut tüüpi kambrid, hauakünkad, mis on mullaga seotud. Enamik haudu asub suurte rühmadena surnute linnadena. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Etruskide ehitistest on säilinud mõned linnaväravad ja müürijupid. Templeid pole säilinud. Etruski templist alus oli ruudukujuline. VANA-ROOMA KUNST Vanimad ehitised meenutavad etruskide ehitisi. Kasutati lubjamörti ja põletatud telliseid. Valitsevateks said uued konstruktsioonid, nagu nt võlvid, kaared ja kuplid. Sammas kaotas
Kasutati ruumilist illusiooni kahemõõtmelisel pinnal. 17.Ehnaton korraldas usuelus ümber selle, et nüüd usuti ühte jumalat. Monoteism. Ainujumal Aton. 18.Polüteism- mitu ja monoteism – üks 19.Ehanatoni ajal kummardati Atonit. 20.Vaaraode kujutamine muutus ülitähtsaks, see oli kunstnike peaülesanne. 21.Ehnaton ja Nofretete olid suhtes ning Tutanhamon oli nende väimees. 22.Tutanhamoni hauakamber leiti 1922.aastal, see oli üks väheseid haudu mida tühjaks ei varastatud. Muumiat ümbritses kolm inimesekujulist kirstu ja sisemine neis oli puhtast kullast. Muumia nägu oli kaetud kuldse maskiga.
käsu all. Iga kolmekümne talu või pere peale on üks peavalitseja, keda nimetatakse filarhiks ja kas tegelikult on peafoogt. Igast perest tuleb igal aastal linna elama 20 inimest, kes on enne seda kaks aastat maal elanud. Nende asemele saadetakse linnast sinna samapalju värskeid töölisi, keda kogenumad õpetavad. Need kellele maatööd meeldivad, jäävad maale kauemaks ja harivad põldu või kasvatavad karja või teevad küttepuid. Nad kasvatavad ka tibusid. Kanad ei haudu munade peal vaid mune hoitakse teatud ühesuguses soojuses, misläbi neis elu tärkab ja tibud kooruvad. Niipea kui tibud kooruvad hakkavad nad kanade asemel hoopis meestel ja naistel kannul käima. Utooplased kasvatavad väga vähe hobuseid ja ainult õige metsikuid ja seda ainult sellepärast, et oma noortele ratsutamist ja relvadega ümberkäimist õpetada. Põllu- ja veotöödeks kasutatakse härga. Utooplased kasvatavad vilja vaid leiva
Suurim ja imeltlusväärseim seda laadi ehitusmälestis asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt nt. Tallinna Oleviste kiriku. Püramiid on seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Selle asemel hakati kasutama kaljukoopaid või haudu, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva sisse peideti. Ühe sellise matusepaida, noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine toimus 1922. aastal Kuningate orust. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niilude äärde terved "surnute linnad", mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Suursugused on ka Egiptuse templid. Üldmulje templitest on monotoonne, erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid kujutavad reljeerid ja hieroglüüfid
Need asuvad ristlöövide põhja- ja lõunapoolsetes ristumispaikades. Kabeli sisemust täidab valdavalt viirukisuitsust tekkinud hämarus. Värvilistest akendest on praegu vähestel algupärased klaasid. Enamik klaase eemaldati 18. sajandil ja koopiad paigutati alles peale Teist maailmasõda. Jumalaema kiriku võlv on 34 m kõrgune. Kabellöövides on kirikul 37 kabelit, mis on pärit 13. ja 14. sajandist nagu ka kooripingistik. Kiriku põrandaplaadid katavad piiskoppide haudu. Kabeli varakambris hoitakse monstrantse, käsikirju ja reliikviaid. Kõige hinnalisemad neist on Kristuse kibuvitsakroon ja killuke Kristuse käsipuust. Notre Dame'i kabelil on viis kella. Kõige vägevam on torupillvile kell Emmanuel, mis asub kiriku lõunatornis ning kaalub üle kolmeteistkümne tonni. Kell heliseb igal täistunnil ning mitmete ürituste ning tseremooniate puhul. Veel on kirikul neli lisakella, mis asuvad põhjatornis. Need kellad helisevad kõik alati üheskoos
Tänapäeval kui öelda mõnele sõbrale, et pean koju minema, kuna mul on kell 18:00 perekondlik õhtusöök, võib langeda väga imelike pilkkude osaliseks. See tuleneb kiirest elutempost ja materiaalsete väärtuste esile kerkimisest. Kiire eluga kaasas käimiseks peab palju ,,rabelema". On perekondi, kus mees ja naine Käivad erinevatel aegadel tööl ja kohtuvad ainult nädala vahetustel. Selline elu ei ole just eriti meeldiv. Surnuaias jalutades kohtab paljusid haudu, mida keegi enam ei külasta. Mitte et puuduks keegi, kes neid korras hoiaks, vaid kahjuks ei peeta enam oma kadunud lähedaste külastamist eriti oluliseks. Tore on see, kui jõulude ajal leitakse nii palju aega, et surnuaeda vanaema kalmule küünal viia. Vanasti külastati surnuaeda vähemalt kord nädalas, tavaliselt tehti seda pühapäeval , peale kirikus käimst. Selline käitumine tulenes suurest lugupidamisest oma eelkäijate vastu. Näiteks
mu ööde kauneim täht, mu päeva päiksevalgus, Ja lihast koorumas skeletti nägi taevas mu ingel ja mu hingepiin. See avanes kui uhke õis. Jah, põrmuks sinagi saad, ilu kuninganna! Sa tundsid iiveldust nii väga lehk meid vaevas, Kui kinni vaotatud on laud, Et vaevalt hingata veel võis. ei enam iialgi siis lillenurm sind kanna, Ja musta pilvena seal ümber kärbseid kihas, vaid keset haudu on su haud. Kes prisket einet hoomasid, Siis, oh mu kaunitar, sa ütle ussidele Ja vaglad agaralt poollagunenud lihas seal all, kus hõiskab hukk ja hääb, Kui elav ahel roomasid. et sinu kaduv kest, su kuju õrn ja hele Ja üles-alla kõik see voogas nagu laine, mu armastuses kestma jääb
Jõulud ja aastavahetus on meil kõige tähtsamad ja iga aasta oleme me seda püüdnud tähistada nii, nagu tähistasid meie eelmised põlvkonnad. Muidugi toome sisse uuendusi, aga ei muuda olulisemat. Peale jõulude on veel tähtsal kohal jaanipäev, kuna teeme seda peale ühise külajaanipäeva, ka kodus väiksema istumise lõkkeääres. Emadepäevaks viime alati emadele ja vanaemadele lilli ja torti. Kui on meil võimalust käime ka tihti surnuaial lähedaste haudu korrastamas ja sellega peame neid meeles. Traditsioonid muutuvad, aga jäävad. Lõppkokkuvõttes, hoiavad traditsioonid meid koos ja muudavad meie elu ilusaks ja heaks. Traditsioonidega pered on tugevamad ja üksmeelsemad, ka laste emotsionaalne tervis on traditsioonidega peres tugevam. On veel öeldud, et noored tulevad, vanad lähevad, aeg kaob, aga pere jääb, hoidke end ja traditsioone!
Gaia ehk Ge on kreeka mütoloogias maajumalanna. Gaia oli kreeklaste silmis ammendamatu jõu ja viljakuse läte, eluallikas ja elukandja, kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja ning ürgjumalanna, kellest on sündinud kõik maa peal. Ta oli ulatuslik, raske ja kõigutamatu ning suutis kanda suurimaid koormaid, taevast ennastki, et mitte nimetada kergemaid, jälle ja haudu, sest hällist hauani oli inimene määratud Gaiale. Kõik inimesed on tema lapsed, tema sünnitab nad ja kui nad surevad, avab Gaia neile süle. Gaia olevat sündinud Kaosest, universumi tohutust tühjusest. Algmütoloogias öeldakse, et koos Gaiaga olevat koos sündinud ka Tartaros ja Eros. Taeva, mägede ja mere sünd Gaiast on sündinud partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Oroi (Mäed). Uranos oli Gaia esmasündinu ja temast suurem. Uranos ümbritses Gaiat ning hõlmas oma lõpmatu haardega kogu kosmose. Ta oli ääretult ilus, suur ja sügavsin...
1. Kus elasid etruskid? Mis neist sai? – Praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal, linnades. (arvati et pärit Väike-Aasiast või siis Itaalia põlisasukad) 2. Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? – Haudade abil. (Nad võtsid vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist, mistõttu piir kreeka ja etruski kultuuri vahel on kohati ähmane) Enamik haudu asub suurte rühmadena, surnute linnadena. (suur looduselähedus) 3. Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris? – Pronks, puit. 4. Maini paar tuntud etruski skulptuuri? – Sõjajumal Mars, Emahunt. 5. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? – Lubimört, mis võimaldas kasutatada uusi konstrukstsioone (kaari, võlve ja kupleid). Tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. 6
väiksed altarid, mida kaunistavad küünlad, pealuud, oranzid saialilled ja paberist voldikud, millel on kujutatud tantsivaid luukeresid. Kindlasti on seal ka erinevad joogid ja söögid. Väga populaarsed on luukere- ja pealuukujulised maiustused, erinevad puuviljad, koogid ja leib. Leib on spetsiaalselt Surnute Päevaks küpsetatud ning seda kaunistavad kondi ja pisara motiivid, mis siis viitavad otseselt lahkunutele ning kurbusele. Sellel päeval külastatakse surnuaedades omaste haudu, loetakse palveid ja süüakse haudade juures. Mõnel pool Mehhikos on komme veeta omaste haudadel terve öö. Levinud on ka linnades peetavad pidustused ja rongkäigud, kus pealuumaskides, luukerekostüümides ja ka saatanaks kehastunud inimesed tantsivad ja laulavad muusika saatel. Kärarikas ja värviküllane festival, mis on mõeldud ennekõike surnutele, pakub elavatele võimaluse veeta hästi ja lõbusalt aega
Silmad valmistati värvilistest kividest. Kaanon kehtiv mõõtmetenorm. Hüdria kolme käepidemega veenu. Amfora kahe sangaga nõu veinihoidmiseks Krateer lai nõu, milles segati vett ja veini. Etruski kunst · Etruki kultuur levis 8-3 saj eKr, praeguse Itaalia keskosas. · Etruskid olid osavad pronksi, kulla ja rauakasutajad. · Nad võtsid vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist · Enamik haudu asub suute rühmadena , surnutelinnadena. · Etruskid lasid end tuhastada. Tuhk pandi savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli surno portree. Tähtsamate inimeste tuhk savist või kivist sakrofaagides, millel kujutati lahunud pooleldi istuvas asendis. · Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud illusoorseid uksi, aknaid jne. Seinamaalidel on hooglsad tantsijad, pidusöögid, musitseerijad.
välja ainujumal Aton. Aton polnud aga nimesekujuline, tema kehastuseks peeti kiirgavat päikeseketast. Ehnaton keelas teiste jumalate kummardamise. Atoni templid olid valgusküllased, koosnenud peamiselt avatud hoovidest. Ehnatoni reformidel polnud aga püsivat mõju, pärast 17 aastat valitsemist ja tema surma võtsid Amoni preestrid taas võimu enda kätte. Tutanhamoni haud- Tutanhamoni (Ehnatoni väimees) haud on üks väheseid vaaraode haudu, mis vanal ajal tühjaks ei varastatud ja mis avastati ning avati 1922. aastal Selle hauakambri panused annavad täiusliku pildi matusekommetest ja selleaegse kunsti iseloomust. Kui arheoloogid avasid hauakambri ukse, vaatas neile vastu musta saakali, surnutejumal Anubise kuju, mis oli hauda valvanud üle 3000 aasta. Kõige suuremad kujud laskis endast raiuda kuulus sõjapealik vaarao Ramses II, Abu-Simbeli templi ehitaja.
Feodaaltsivilisatsioon Regina Kaasik 10. a klass Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted. Keskaegne Euroopa saab alguse Rooma langemisega, kui valitsejaks oli Karl Martell. See kujuneb välja umbes 1000. aastal, varakeskajal. Keskaja piirideks loetakse varakeskaega, vahekeskaega ning kõrgkeskaega. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism ning ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad ja linnakodanikud). Keskaegses Euroopas puudus tugev võimukorraldus, seega valitsemine sai põhineda vaid isiklikel suhetel. Suhe lääniisanda ja vasalli vahel oli varakeskajal kenasti paika seatud. Vasallid pidid oma lääniisandale lisaks truudusvande...
Ehnatoni kujutati lõdva keha, isegi haiglane poos, rõhutatud näojooned, unelev ja äraolev pilk ja salapärane muie. 15. Kuidas olid omvahel seotud Ehnaton, Nofretete ja Tutanhamon? Nofretete oli Ehnatoni abikaasa ning Tutanhamon nende väimees. 16. Mille poolest oli eriti oluline Tutanhamoni hauakambri leidmine? Millal see toimus? Kus see asus? Matusepaik oli traditsioonilises Kuningate orus, Niiluse läänekalda kõrbes. Tutanhamoni haud oli üks väheseid vaaraode haudu, mida vanal ajal tühjaks ei varastatud ja mis avastati ning avati 1922a. 17. Milliseid esemeid leiti Tutanhamoni hauakambrist? Miks need üldse sinna olid pandud? Troon, valitsejakepid, kaarik, õlilambid ja paljude jumalate kujud. Kuna vaaraod uskusid, et sel viisil on neil igavene elu ehk elu pärast surma. 18. Mida tähendavad mõisted? Kiilkiri - hakati tekste kandma kolmekandiliste krihvlitega, pehme pinnaga savitahvlile ja siis omandasid jooned kiili kuju.
omane ajajärgule, mis saabus Euroopasse „keskaja“ nime all. Polnud ühtseid tugevaid riike, mis inimesi ühendaks ning selle tõttu lootused helge tuleviku osas purunesid. Kirjeldaksin siinkohal olukorda Briti saarel, kus pärast Rooma leegionide taandumist polnud kedagi, kes oleks suutnud nende kultuuri üleval hoida. Akveduktid, teed, keraamika jm lagunesid ning lõpuks oli olukord niivõrd sünge, et Briti saarel hakati lausa haudu üles kaevama, et surnutele kaasa pandud keraamilisi nõusid hankida. Seetõttu, võttes arvesse inimeste olukorda keskajal, võime järeldada, et tegu oli suure ühiskonna allakäiguga, millest hakati toibuma alles kõrgkeskajal ehk XI sajandist alates, kuid peab mainima, et Rooma Impeeriumi aegadega võrreldes, pidid inimesed tegema läbi suuri arengusamme lausa keskaja lõpuni, et kunagisele hiilgusele järgi jõuda.
Üldisemalt arvati, et hing leiab uue „kodu“ – kalmistul või hiies. Surnute hinged mõjutasid 1 nende arvates edaspidi perekonna elu ja käekäiku. Hilissügisel mihkli- ja mardipäeva vahel on HINGEDE AEG. Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid kodu külastada. Neile kaeti laud. Hingede aeg oli vaikne, ei tohtinud lärmata. Hingede päeva pühitsetakse kohati ka tänapäeval – külastatakse lahkunute haudu ja pannakse küünlaid. SUHTUMINE LOODUSESSE. Inimesed pidasid end osaks loodusest. Arvati, et loomadel, lindudel, kaladel, putukatel, taimedel, puudel, veekogudel, kividel, päikesel, kuul on oma hing. Seda nähtust nimetatakse ANIMISMIKS (animal). Looduse objektidesse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Loodust austati. Inimene ei pidanud end muinasajal looduse valitsejaks. VAIMUD, HALDJAD, JUMALAD. Usuti, et looduses on vaimud ja haldjad, kes hoiavad ja kaitsevad loodust
Astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras (Dzoseri püramiid esimene nimeline arhitekt Imhotep) Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid, millest suurimad on Giza püramiidid (Cheopsi püramiid on suurim, Chephreni püramiid). Püramiid oli seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matmist kinni müüriti. Hoolimata kinni müürimisest leidsid hauarüüstajad sissepääsud. Matmiseks hakati kasutama hoopis haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt liiva alla maeti. Siiski säilis 20.sajandini vaid üks Tutanchamoni hauakamber Kuningate orus. Selliseid ,,surnute linnu" valvasid sfinksid. Templid Templite müüridega ümbritsetud smmasõuedesse ja saalidesse pääses läbi väravaehitiste kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Pülooni ees kõrhusid obeliskid neljatahulised teravatipulised kivisambad, mis jäljendasid Egiptuses
ta hirmust ning laps jäi maha vihma kätte. Kui Ilme koos surnud lapsega Hiiele jõudis, ei tundnud keegi teda esialgu äragi.Vanglakoledused ja kannatused olid oma jälje jätnud. Tema poeg lembit oli endiselt vangis. Ilme isa Ignar mattis tütretütre kodu lähedale kaskede alla. Laps oli ju ristimata ning surnuaeda ei saanud matta. Pealegi oli surnuaed kõikjal. Raamatu pealkiri on pandud selle järgi, et ristiteta haudu oli kogu maal nii vaenlaste kui ka omade omi. Taavi ja Ilme elavad metsas punkris üle raskeid aegu. Ilme tahab, et mees läheks Lembitule vanglasse järgi, kuid Taavi teab, et sellest poleks abi. Vanglas peaks ta teisi reetma ning ei pääseks keegi eluga. Nad olid võimetud olukorda muutma, abi loodeti mujalt maailmast ning et vaenlased lüüakse tagasi. Kuid vaba maailm leppis Baltimaade okupeerimisega ning rahvad jäid oma hädas üksi. Toimusid küüditamised ning haarangud metsavendadele
Hirv esindas vaenlast sõjameest ja võib olla ka vangivõetud vaenlast, keda hakatakse ohverdama. 9 Kõrvuti keraamikaga paistis silma ka metallikunst. Erinevad tehnilised analüüsid tõestavad, et mochede metallikunst on muistse Lõuna-Ameerika väljapaistvaim. Nad leiutasid uued kuldamisviisid, luues metallidest sulameid ja värvides neid lõpuks olivalisel tasemel. Moche kultuuri juurde kuuluvad ka hauapanused. On leitud mitmeid haudu, mis annavad võimaluse eristada erinevaid ühiskonnaklasse. On leitud mochede vailtsejate, tuntud isikute, preestrite ja tavainimeste haudu. Näiteks Sipani valtitseja hauast on leitud üle 450 eseme, osa neist metallikunsti meistriteosed.10 Savianum11 NASCA KULTUUR 150-600 a pKr Nasca kultuur oli üks erakordsemaid muistses Peruus. Vägagi õigustatult on Nasca kuulus oma rabavate polükroomsete savinõude poolest, mida kaunistab suur hulk reaalsete ja müütiliste
Kirikusügavuses on Louis XIII ja Louis XIV skulptuurid, kooriruumi välisküljel aga on Uue Testamendi teemalised bareljeefid.Pariisi Jumalaema kiriku orel on Prantsusmaa suurim. Kabeli sisemust täidab valdavalt viirukisuitsust tekkinud hämarus. Värvilistest akendest on praegu vähestel algupärased klaasid. Enamik klaase eemaldati 18. sajandil ja koopiad paigutati alles peale Teist maailmasõda. Kiriku põrandaplaadid katavad piiskoppide haudu. Kabeli varakambris hoitakse monstrantse, käsikirju ja reliikviaid. Kõige hinnalisemad neist on Kristuse kibuvitsakroon ja killuke Kristuse käsipuust. Torni kellad: Notre Dame'i kabelil on viis kella. Kõige vägevam on torupillvile kell Emmanuel, mis asub kiriku lõunatornis ning kaalub 13 tonni, kella tila 500 kg. Kell tõsteti Notre- Dame'i lõunatorni 1631. Aastal. Legend jutustab, et kella meloodilise heli põhjuseks on rikaste pariisitaride kalliskivid, mis kella pronksivalule lisati
põlismaadel. Setode elustiil Setod on äärmiselt usklikud inimesed. Igas majapidamises on ikooninurk (pühäsenulk) ja peaaegu igas külas on väike pühakoda (tsässon). Reeglina on kabeli uks lukus ning võtit hoiab enda käes külavanem või pühakoja perenaine või peremees. Ainult kirikupühade ajal kogunevad inimesed oma esivanemate hingi austama. Hommikul peetakse jumalateenistus, millele järgneb ristikäik ümber kiriku. Pärast seda külastatakse omaste haudu, kus kinnitatakse keha. Sageli jäetakse osa toitu lahkunute hingedele. (Setode pidupäevad: Kirmask, Setu Kuningriigi päevad, Seto Leelo päevad, munadepühad ja kirikupühad.) Setomaa kinnised sumbkülad on ehitatud nii, et naabri aeda piiluda ei saa. Tüüpilisel seto talukohal on kinnine sisehoov, mida ümbritsevad majad, kõrged aiad ja väravad, moodustades nii kindlustalu. Setumaa pakub palju neile, keda huvitavad erinevad kultuurid, religioonid ja traditsioonid.
Ehnatoni valitsemise ajal muutub kunst loomulikumaks ja vabamaks. Ehnatoni ennast kujutatakse inimesena, mitte jumalusena. Ehnaton lasi ehitada uue pealinna Ahet-Atoni (praegune Tell el-Amarna) Kuninganna Nofretete u. 1365.a. e.Kr. Meritaton. Ehnatoni ja Nofretete tütar. Tutanhamon – Ehnatoni järeltulija u. 1330.a. Tema haud avastati 1922.a. ja oli üks väheseid vaaraode haudu, mida vanal ajal tühjaks ei varastatud. Tutanhamoni muumiat ümbritses kolm inimesekujulist kirstu ja sise- mine neist oli puhtast kullast. Lisaks oli muumia nägu kaetud kuldse maskiga. Tutanhamon Tutanhamon Tutanhamon abikaasaga
Oleviste kiriku. Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Otse fantastiliselt põnev oli ühe sellise matusepaiga , noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved "surnute linnad" , mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Egiptuse templi Karnaki templi Ramses II hiigelkujud
Oleviste kiriku. Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Otse fantastiliselt põnev oli ühe sellise matusepaiga , noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved “surnute linnad” , mida valvasid sfinksid – inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Egiptuse templi Karnaki templi Ramses II hiigelkujud
käsu patustaja nina või kõrvad ära lõigata või tal pea maha lüüa. Sellal kui Kolumbuse alamad La Isabelas tõelise türanniga kohanema pidid, oli temal voli ise oma saatuse üle otsustada. Peagi otsustas ta merele minna ning uurida Kuuba ja Jamaica rannikut. La Isabelat jäi kamandama Kolumbuse noorem vend Diego.Diego juhtimise all muutus olukord veelgi hullemaks. Kui Kolumbus saarele tagasi jõudis, leidis ta oma koloonia kokkuvarisemise äärelt. Surnuaed oli värskeid haudu täis ning pinged kohalike ja kolonistide vahel olid laes. Oma meestest süüdlaste karistamise asemel otsustas Kolumbus hoopiski pärismaalastele kätte maksta.1495. aasta märtsis kogus Kolumbus umbes 200 ratsanikku ning läks põliselanike vastu sõtta. Kohalikud ei saanud hispaanlaste tulirelvade ja turviste vastu. Toores vägivald ja terror muutusid igapäevaseks. 1495. aastal juurutas Kolumbus brutaalse maksusüsteemi. Iga 14 kuni 70 aasta vanune indiaanlane pidi igal kolmandal kuul
Koolides, lasteaedades, teatrites, maa- ja linnavalitsustes toimuvad ametlikud aktused ja kontserdid, kirikutes tähtpäevajumalateenistused. Päeva riiklik tähistamine on hakanud vähendama emadepäeva kui perepüha tähtsust, sellest on saanud emade ja naiste ametliku austamise päev. Mitmel pool on sel päeval hakatud surnuaial küünlaid süütamas käima. Sellisena on emadepäev asendamas muid pühasid, mil külastati vanemate haudu. Emadepäeva traditsioonid, uskumised, kombed Emadepäeva põhiidee on emadele eelkõige tunnustust avaldada, samuti võimaldada emal kasvõi üks kord aastas puhata ja tegeleda talle meeldivate asjadega, vabastada ta igapäevakohustustest. Mitte teha võimalikult kalleid kingitusi ja muud sellist! Emadepäeva tähistatakse peaaegu igal pool maailmas, vaid kuupäevad ja tähistamise traditsioonid on erinevad
Kuid kui algas suur rahvaste rändamine 3. 5. sajandil, lagunes Rooma riik. Itaallaste ja kreeklaste kõrval etendasid Itaalia varases ajaloos olulist rolli etruskid. Nende päritolu on tundmatu, kuid kindlasti ei kuulunud nad indoeurooplaste hulka. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Peamiseks allikaks etruskide kultuuri sealhulgas kunsti tundmaõppimiseks ongi nende hauad. Avatud ja uuritud on tuhandeid etruskide haudu. Neid on mitut tüüpi: kivisse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad kambriteks, kivist ehitatud majataolised hauakambrid, jne. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Nad tutvusid varakult ka kreeka kunstiga. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude nägudel- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride ,,arhailist" naeratust. Väga osavalt olid etruskid pronksivalajad. Nad on loonud ka tuntud kujusid, näiteks see kus
kiriku. Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Otse fantastiliselt põnev oli ühe sellise matusepaiga , noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved "surnute linnad" , mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses
(1) Enim seinamaale on säilinud Teebas, Mükeenes ning Tirynsis. (4) Kokkuvõte Kreeta-Mükeene kunst hõlmab nii Kreeta, Mükeene kui ka Minose kultuuri. Seda on vähe mõjutanud teised kultuurid ning see on alati olnud iseseisev. On leitud palju jälgi sellise kunsti olemasolust ning see tõestab, et Kreeta-Mükeene rahvas on kunagi eksisteerinud. On leitud erinevate paleede varemeid, skulptuure, keraamikat, käsitööd, sildu ja tänavaid, haudu ning palju infot on saadud ka näiteks Homerose eeposest, mis on paljusti seotud kunagise Mükeene linna eluga. Egeuse mere kunst on seotud samas väga palju Kreeta ning kohati ka Egiptuse kunsti ning kultuuriga. Kindlalt on ka sarnasusi Kreekaga kuna need kaks saart asuvad nii lähestikku. Kreeta-Mükeene kunstis olid olulisel kohal värvid, eriti punane, must ja pruun ning kollane. Kasutati ka palju ornamente. Olulisemad paistsid olevat jumalannad kui jumalad. Tähtsal
sammastikud, kooliruumid, varaaidad ja käsitöökojad. Nende ümber laiusid avarad aiad. Püramiidide ehituskulud olid aga nii suured, et kurnasid tolleaegset majandust, seepärast loobuti hiljem nende püstitamisest. Kaugel Niiluse kallastest on Kuningate org, mis asub kõrbekaljude vahel Teeba lähedal. Pärast püramiidide aega hakkasid vaaraod ja teised rikkamad inimesed oma hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Nad lootsid, et eraldatud org kaitseb nende haudu rüüstajate eest ja ehitasid veel eraldiseisvaid templeid, et röövleid eksiteele viia. Mõnede haudade sissekäigud olid peidetud kõrgele kaljudesse. Hauakambrite koridoridel olid tekstid ja stseenid, mis kujutasid reisi hauatagusesse maailma. Need pikad käigud viisid "Kulla saali" - muumia viimsesse puhkepaika. Kõik matmiskambrid peale ühe rüüstati enne Vana-Egiptuse tsivilisatsiooni lõppu. Ainult Tutanhamoni haud lebas puutumatult kuni aastani 1922, mil lord Carnarvor ja inglise
imekspandava täpsusega. Maapind, millele püramiidid kunagi ehitati on täiesti tasane (maksimaalne kõikumine 2 cm). Nad mumifitseerisid oma surnuid hämmastava osavusega. Alles viimase sajandi jooksul on Egiptuse vanadest kaljuhaudadest leitud mitu peaaegu täielikult säilinud surnukeha. Surnukeha, mis on säilinud üle 4000 aasta. Niiluse kallastel moodustuvad püramiididest, kaljuhaudadest ja templitest lausad terved ,,surnute linnad", kus ühes võib olla lausa sadu haudu. Olen kindel, et vaaraode hästi säilinud surnukehi ja veel avastamat kaljuhaudu leitakse veel ning juba mõnesaja aasta pärast teatakse Egiptusest palju rohkem kui praegu. Egiptus ei väsi meid kunagi üllatamast. Pilt 1 Mastaba Pilt2 Astmikpüramiid Pilt 3 Püramiidid Giza platool Pilt4 Sfinks ja Cheopsi püramiid Giza platool
. Jubedust tekitavad autori liiga otsekoheselt kirjeldatud inimeste piinamised NKVD poolt. Tundub et autor on neid jutustusi pagulastest põgenenike endi käest kuulnud. Raamat on kirjutatud tõsielust, see on realistlik. Maaelu kirjeldus on romantiline. Soovitaksin raamatut lugeda, et mitte ära unustada koledusi, mida tekitati minevikus meie rahvale. Eestis on veel selliseid inimesi, kes mäletavad neid aegu. Kindlasti on ka Eestis palju ristideta haudu, mille olemasolust keegi ei tea ning need on vajunud unustuste rüppe. Marianne Kosk IX klass
Henriku aegne matusekoht, kui lätlased tungisid eestlaste aladele ja siin hulgaliselt eestlase maha tapsid.Kui lätlased olid läinud, siis need eestlased, kes olid ellu jäänud, põletasid langenute surnukehad oma esivanemate kombe kohaselt.Ennevanasti oli esivanematel komme, et enne matmist surnud põletati ning tuha ja kontide peale kuhjati kive. Arvati, et põletamine vabastab hinge maisest kehast ning ta saab vabana lennata surnuteriiki - Toonelasse. Neid haudu nimetatakse tänapäeval kivikalmeteks.Kivikalmetel käidi esivanemate hingedelt nõu ja abi saamas. See oli samuti püha koht, sest siin puhkasid nende esivanemad, kelle hinged olid oma valgetes rüüdes läinud Toonelasse. Miks just valgetes? Aga sellepärast, et mustades riietes pidid hinged niikaua Toonela väravas seisma, kui musta värvi riided valgeks pleekisid, alles siis avati Toonela värav ja hinged võisid siseneda hinged maailma. Atika ohvrikivi
Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Sai alguse arvatavasti Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Küttimisriistana võeti kultuuri hilisemal järgul tarvitusele harpuun ja heitepuu. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. 2) Dolmen- kivikalme liik. Esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja- Aafrika ja Aasia rannikualadel. Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatidest ehitatud ja rõhtsa plaadiga kaetud kambrid, kuhu on maetud korduvalt, sageli pikema aja jooksul. Nt Carnaci lähedal Bretagne'is. Dolmen
Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Otse fantastiliselt põnev oli ühe sellise matusepaiga , noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved "surnute linnad" , mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Egiptuse templi fassaad Karnaki templi sammassaali Ramses II hiigelkujud Abu
Muumia nägu oli kaetud kullast maskiga. Surnukeha lasti sügavasse kaevu, kus oli väike tuba. Pärast müüriti avaus kinni, nii et ka kõige vilunum silm poleks võinud hauda üles leida. Siis läksid preestrid üles ja müürisid ka kaevusuu niisama kõvasti kinni. Preestrid tegid kõik selle ise, ilma tunnistajateta, ja nõnda hoolikalt, et Ramses II muumia puhkab oma asupaigas hästi kaitstuna nii varaste kui ka tänapäeva uurijate eest. Sajandite jooksul on palju haudu rüüstatud, kuid see on jäänud puutumatuks. Seni kui üks osa preestreid vaarao surnukeha sisse müüris, tegi teine osa maa-alustesse tubadesse valgust ja kutsus elavaid sööma. Egiptlaste ehitised Astmikpüramiid Püramiidide tegelikuks loojaks on kuningas Djoser (3. dünastia 2686 - 2613). Peale kuju oli revolutsionaarne ka materjali kasutus. Varem kasutati kive ka haudade ehitamisel, kuid neid ei tehtud enne täielikult kivist. Imhotep, kes oli kuningas Djoseri ehitusmeister
vaarao Chephrenile kuulunud püramiid, mis on 143 meetri pikkune ning siis Mykerinose käsul ehitatud 66 meetrine püramiid. Need kolm kuulsaimat püramiidi paiknevad Gizas püramiidide väljal. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Eriti märkimisväärne on aga ainukene rüüstamata jäänud haud vaarao Tutanhamoni haud, mis lebas puutumatult kuni aastani 1922, mil avastati vaarao kullast aarded. Tutanhamoni matusepaika valvasid kaks Tutanhamoni enda puust kuju, mis olid riietatud kuldrõivastesse. Tutanhamoni haud on kõige väiksem 2 kuninglik haud Kuningate orus
,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Kuressaare TG Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Referaaat Page 1 ,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................3 Autorist........................................................................4 Teos............................................................................5 Arvamus....................................................................11 Kasutatud kirjandus,lingid.........................................12 Page 2 ,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Sissejuhatus Raamat ,,Ristdeta hauad" on A...
Vana riigi ajastu ehitusmälestistest on kõige võimsamad kolme vaarao püramiidid Kairo lähedal Giza väljal: 146 m kõrgune Cheopsi, 142 m kõrgune Chepreni ja 66 m kõrgune Mykerinose püramiid. Püramiidide ehituskulud olid aga suured, seepärast loobuti hiljem nende püstitamisest. Pärast püramiidide aega hakkasid vaaraod ja teised rikkamad inimesed oma hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Nad lootsid, et eraldatud org kaitseb nende haudu rüüstajate eest ja ehitasid veel eraldiseisvaid templeid, et röövleid eksiteele viia. Mõnede haudade sissekäigud olid peidetud kõrgele kaljudesse. Hauakambrite koridoridel olid tekstid ja stseenid, mis kujutasid reisi hauatagusesse maailma. Need pikad käigud viisid "Kulla saali" - muumia viimsesse puhkepaika. Kõik matmiskambrid peale ühe rüüstati enne Vana-Egiptuse tsivilisatsiooni lõppu. Ainus puutumata haud oli Tutanhamoni oma, mis leiti 1922 aastal.
Oleviste kiriku. Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Otse fantastiliselt põnev oli ühe sellise matusepaiga , noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved "surnute linnad" , mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
