Paikneb puuraukudes Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki taastumatu puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. keskkonnasõbralik kütus. Põletamisel tekib vähe saasteaineid Tahked kütused Suured varud, uued kaevandused on hästi Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 happevihmad, kivisüsi, mehhaniseeritud kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik, karjäärid pruunsüsi, rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas põlevkivi, turvas Taastumatu Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektri Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid omahind väike
Juuste koostisest on väävlit umbes 4%. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit. Toiduga siseneb meie organismi keskmiselt 800...900 mg väävlit päevas. Väävlirikkamad toiduained on teravili, herned, oad ja kapsas. Väävlit kasutatakse ka ravimina, näiteks lahtisti ja salvide koostises. Gaasilised väävliühendid on inimesele sissehingamisel mürgised. Samuti põhjustavad nad rohkesti keskkonnaprobleeme, neist üks tõsisemaid on happevihmad. Lisaks väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust, USA-s isegi 88%. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks. Väävlit kasutatakse ka kautsuki vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja muude kemikaalide tootmisel. Väävli maailmaturuhind on umbes 30 USD/tonn.
Okaspuud kasvavad aeglaselt, sellepärast peab puidu varumisel arvestama ka metsa juurdekasvuga. Kui metsa raiutakse nii palju, kui seda igal aastal juurde kasvab, siis jätkub puitu alatiseks. Seal aga, kus selle reegli vastu eksitakse, saavad isegi tohutud metsavarud lõpuks otsa. Nõnda on juhtunud mitmes Venemaa piirkonnas ja võib juhtuda Kanadas. Seevastu Soome ja Rootsi on juba õppinud oma metsi õieti majandama. Euroopa ja Põhja-Ameerika okasmetsi ohustavad happevihmad. Tehased ja vabrikud, aga samuti autod paiskavad õhku mürgiseid aineid, millest kõrgel õhus moodustuvad happed. Koos vihma või lumega langevad need alla, sattudes nii veekogudesse, maapinnale ja taimedele. Happevihmade suhtes on eriti tundlikud okaspuud, sest nemad ei langeta oma okkaid igal aastal nagu teevad seda lehtpuud oma lehtedega ja mürgised ained saavad koguneda okastesse.
Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Looduslikud tingimused Keskkonnaohud Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus. Riigi arengutase Tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel. Toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast. Teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus. Toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit. Põllumajandus on hästi mehhaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul, ader ja nisu. Riigi arengutase
pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei ohtlik (madal temperatuur, suur vaja ümbertöötlemist. Põletamisel rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik tekib vähe saasteaineid. kütus. Tahked kütused: Suured varud, uued kaevandused on Saastatus- CO2 jt kasvuhoonegaasid. Kivisüsi, hästi mehhaniseeritud. SO2 happevihmad, kaevandamine pruunsüsi, võib olla keeruline ja ohtlik, põlevkivi, turvas karjäärid rikuvad maastikke, -20% transport mahukas ja kulukas. Taastumatu Vesi -5% Jooksvad kulud väikesed, seega Ehitamine kallis, tasub end vaid Taastuv elektri omahind väike
Mulda kaitsta hävimise eest-vältida erosiooni kujunemist, maaviljelusel arvestada mulla ja keskkonna iseärasustega, vältida ohtlike jäätmete viimist aineringesse, säilitada mulla struktuuri ja viljakust. Taime kasvuks vajalikud tingimused-1poorne,vett ja õhku läbilaskev pinnas.2 vabade mineraalide ja orgaanilise aine olemasolu. Hapestumise põhjused-taimed seovad aluselisi elemente, mullas orgaanilise aine lagunemisel tekib orgaaniline hape, happevihmad, alustevaene lähtekivim, mineraalväetised. muld koosneb-mineraalainetest ja orgaanilisest ainest (C,N,S). Tihe muld põhjustab savimulla liigne niisutamine (nt: ehitus), ei ole poorne.
Bioloogia 2. põllumajandus 10k aastat tagasi:niiluse, eufrati ja tigrise vahel kasvatati nisu, peagi ka lambaid, kitsi, sigu ja veiseid. 9k aastat tagasi mehhikos kõrvitsalised, mais 8k a. kaug-idas hirss, riis Metsade aletamine. Mida rohkem toitu, seda enam paljunevad inimesed. 10k aastaga on hävitatud Maal,1/3 metsadest. Kas inimkonna saatuse mudel: Kunagi oli Lihavõttesaar (400 ruutkilti) kaetud metsaga. 1600 aastat tagasi tulid esimesed polüneeslased, tegid põllud, ehitasid maju ja paate ning paljunesid 7000 elanikuni. 1722 avastati erodeerinud muldadega, ilma ühegi puuta saar, kus elasvaidligi 200 vaenutsevat koopaelanikku. Neil polnud isegi paati, et kala püüda... kannibalism. Kaasaja põllumajandus peab ära toitma ligi 7 miljardit inimest. Igal aastal toodetakse Maal 6 miljardit tonni toiduaineid. ¼ maismaast kasutatakse põllumajanduses. 80% inimkonnast sõltub vaid 3 põllukultuurist nisu, riis, mais. Uued tehnoloogiad.... G...
· Ühendites on väävli oksüdatsiooniaste valdavalt positiivne (IV, VI, II) näiteks sulfaadid, sulfitid, H2SO4, H2SO3 jt. · Oluline bioelement valkude koostises. Ta kuulub organismide elutegevuseks vajalike elementide hulka. Väävli ringe väävli ringkäik elusa ja eluta looduse vahel. Väävlit sisaldub paljudes kütustes. Nende põlemisel tekivad väävli- oksiidid ning nende ühinemisel õhus oleva veeauruga tekivad happevihmad. 2. Omadused · Tavaliselt koosneb 8-aatomilistest molekulidest (S8). · Esineb mitmeid allotroopseid teisendeid: rombiline väävel (kõige tavalisem), monokliinne väävel (tekib kõrgemal to), plastiline väävel (tekib sula väävli valamisel vette). · Keemilised omadused - suhteliselt aktiivne. Metallide suhtes käitub oksüdeerijana. Elektronegatiivsemate mittemetallide suhtes redutseerijana.
ÕHURÕHK JA ÕHURINGLUS Õhurõhk on õhu surve aluspinnale Soe õhk tõuseb, sest soojenemisel õhk paisub, hõreneb ja muutub kergeks. Külm õhk laskub, sest jahtudes õhk tiheneb ja muutub raskeks. Soe õhk tõuseb – tekib madalama õhurõhuga ala. (M) Laskumisel õhk kuhjub – tekib kõrgema õhurõhuga ala. (K) Madalrõhualal on ilm pilvine, niiske, vihmane. (soe kerge õhk tõuseb ja jahtub) Kõrgrõhualal on ilm selge, päikseline, kuiv. (külm raske õhk laskub ja soojeneb) Tuul On õhu horisontaalne liikumine Tekib õhurõhu erinevuste tõttu Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale Mida suurem on õhurõhkude vahe, seda suurem on tuule kiirus Tuuli mõjutavad tegurid Erinev päikesekiirguse jaotumine Maal ja sellest tulenev erinev temperatuur ning madal- ja kõrgrõhualade kujunemine Maismaa ja vee erinev soojenemis- ja jahtumis-kiirus Reljeef – mäestikud takistavad õhu liikumist Maake...
Viljakate muldadega lehtmetsaalad on põllustatud, kasvatatakse kartulit, nisu, maisi, otra, suhkrupeeti, puuvilju, ka viinamarja. Loomakasvatus: veised, lambad. Metsandus. Puit on tähtis paberi- ja tselluloosi tootmiseks. Kalandus. Linnu on palju. Tööstus Tiheda asustuse ja intensiivse tootmisega aladel on looduskeskkonna reostusoht suur. Tööstuse ja transpordi jääkainete mõjul tekivad happevihmad. Õhusaaste tõttu on halvenenud metsade seisund, eriti Kesk-Euroopas. Veekogude reostumine. Veeressursside ammendumine. Tööstusjäätmete halb ladustamine. Raiutakse liiga palju metsa maha. Liigasustus. Metsastepp ehk puisrohtla Rohtlad Maailma suurimate põllumassiividega alad, pinnamood on tasane. • Parasvööde (v.a. pampa). • 4 aastaaega.
Stabiilne populatsioon populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus. Biomassi püramiid iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Ökoloogiline amplituud vahemik kus on organismile kõik elutingimused olemas. Ökoloogilised globaalprobleemid. Ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust. (toidu-ja veeprobleemid, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine.) Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise voolutee, tuule vms. abil. Kõrbestumine kõrbealade laienemine looduslike tegurite või inimtegevuse tagajärjel. Happevihm happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad kütusepõlemisel atmosfääri sattunud happeliste oksiidide ühinemisel veeauruga.
stabiilsus. 14. Milliste tegurite mõjul võib ökoloogiline tasakaal muutuda (vabalt valitud näited)? · Konkurentsi suurenemine, · Kliima muutused, (tormid, üleujutused , maavärinad, kõrge-madal temperatuur) · Kiskjate või parasiitide suurem arvukus 15. Millised keskkonnaprobleemid seostuvad inimpopulatsiooni arvukuse kasvuga? · Toiduprobleemid- toidupuudus · Mullastiku hävimine · Taastamatute loodusvarade liig kasutamine · Happevihmad · Kliima soojenemine 16. Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg? Ökoloogiline jalajälje moodustavad kulutused : · Eluasemele, · Transpordile, · Söögile · Igapäevastele kaupadele · Teenustele 17. Mil viisil mõjutab inimene liigirikkust? Inimene vähendab liigirikkust, kuna inimesed hävitavad paljude loomade elupaigad ning
saasteaineid Kasutamise puudused ehk Kütte varastamine Kui vedada Saastab keskkonda palju keskkonna probleemid torujuhtmete kaudu ja kui torujuhtmetega siis kallis - co2 kasvuhoonegaasid hakkab lekkima siis suur ja ohtlik sest peab mille tagajärjel keskkonna kahju, vedama veeldatud kujul. happevihmad,kaevandam torjuhtmete kinni Plahvatusohtlik ine ohtlik kui maa-alune keeramine, tankeritega kaevandus, karjäärid suured mere kahjustused, rikuvad maastikku, võtab aega - transport kallis. ümberlaadimine. Nafta
allapoole, võivad oma tekkinud saastekoormuse ülejäägi müüa teistele firmadele. Taotlus: nõutav keskkonna puhtuse tase saavutada väiksemate summaarsete kulutustega. Firmat võib kindlustada keskkonna vastutuse puhuks, sel juhul keskkonnale tekitatud kahju ja likvideerimiskulud tasub kindlustusfirma. GLOBAALPROBLEEMID · Õhureostus puhastuseks on rahvusvahelised kokkulepped, sest reostus ei tunne riigipiire · Keskkonnahappeliseks muutumine happevihmad · Osoonikihi lõhustumine · Kasvuhoone efekt (avastati 1896.a.) Tolm, tahm tekitab pilvi, päikesekiirgus väheneb ja ilm külmeneb. CO2 suurim soojenemise põhjus. Energiaprobleemide ökoloogiline lahendamine · Energiatarbimise kasvu ohjeldamine · Energia säästmine, energiakadude vähendamine · Uute ja ohutumate energiatootmise menetluste väljatöötlemine · Taastuvate energiaallikate eeliskasutamine · Puude kasvatamine jne. CO2 koguse vähendamine Happevihmad
temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, aga läbi laskma lühilainepikkusega kiirgust. Selline efekt sai nimeks kasvuhooneefektt. Selliste omadustega on veeaur ning süsihappegaas. Põhjused: kasvuhoonegaasid (CO2; CH4, veeaur, tolm), fossiilsete kütuste põletamine, loomakasvatus lagunemine, vulkaanid, metsapõlengud. 3. Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonale. Põhjused: Happelised oksiidid satuvad õhku, sest põletatakse fossiilseid kütuseid. Tagajärjed: okaspuude kahjustumine, muldade hapestumine (taimed ei saa vett/mineraalaineid kätte kidur kasv), Veekogude hapestumine liikide kadumine, Ehitiste lagunemine/kahjustumine. 4. Atmosfääri saaste Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste
Leitakse: kui paalju sellest laguneb (muundub teisteks ühenditeks) teatava aja jooksul. 33. Biodegradeeruvuse määramine. Degradeeruvuse kvantitatiivne hindamine, uuritava aine kontsentratsiooni määramine, võib olla määratud proovi hapnikutarbe kaudu, võib olla määratud proovi süsiniku sisalduse kaudu. 34. Millest sõltub saasteainete transport vees? Vee liikumine, ainete lahustuvus vees, jaotumine vesi-õhk; vesi- tahke aine. 35. Happevihmad: tekke ja toime keskkonnas. Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed, nii muutuvadki sademed happelisteks. Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele...organismid hukkuvad ja järele jäävad ainult vähesed organismis, kes taluvad happelist keskkonda. 36. Kompleksühendid veekogus. Kompleksühend on kompleksioone või neutraalseid komplekse sisaldav keemiline ühend, mis koosneb tavaliselt kesksest aatomist või ioonist, millega on seostunud mingi
Leitakse: kui paalju sellest laguneb (muundub teisteks ühenditeks) teatava aja jooksul. 33. Biodegradeeruvuse määramine. Degradeeruvuse kvantitatiivne hindamine, uuritava aine kontsentratsiooni määramine, võib olla määratud proovi hapnikutarbe kaudu, võib olla määratud proovi süsiniku sisalduse kaudu. 34. Millest sõltub saasteainete transport vees? Vee liikumine, ainete lahustuvus vees, jaotumine vesi-õhk; vesi- tahke aine. 35. Happevihmad: tekke ja toime keskkonnas. Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed, nii muutuvadki sademed happelisteks. Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele...organismid hukkuvad ja järele jäävad ainult vähesed organismis, kes taluvad happelist keskkonda. 36. Kompleksühendid veekogus. Kompleksühend on kompleksioone või neutraalseid komplekse sisaldav keemiline ühend, mis koosneb tavaliselt kesksest aatomist või ioonist, millega on seostunud mingi
Kordamisküsimused 10.klass PEDOSFÄÄR 1.Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (te...
tammikud, kanarbik, varjulill, nulg. rododendron, loorber, liaanid, sidruniväändik, korgipuu e. sametpuu. Loomad: pesukaru, punahirv. Nirk, tiiger, leopard, tähnik, karud, kuradihaigur, vesihirv, mägilammas, korkas, kährik, kurvits metsnugis, metskass, piison. Inimesed: soodasad elutingimused, tihe inimasustus, tihe teedevõrk, palju maavarasid, looduskaitse alad, kõrgtehnoloogiline tootmine, kalapüük, siid, põllukultuurid, vähe säilinud traditsioone. Keskond: heitgaasid, happevihmad. OKASMETS 45-62 pl.ll, põhi ameerika, skandinaavia, venemaa, siber. Kv: mereline-kontinentaalne parasvööde. S 20-10 T -10-130 sajab 400-1000 mm suve lõpp, sügis. Pinnas: sügaval huumus, Nim. Leetmullad, igikelts e. kirsmaa. Taimed: kuusk, nulg, mänd, lehis, kask ,haab, seedermänd, pohl, mustikas, kanarbik, põdrasamblik, leseleht, jänesekapsas, kanada tsuuga, ebatsuuga, sekvoia, lepp. Loomad: hunt, soobel, pruunkaru, põder, saarmas, jalgkakk, nugis, ilves, orav, jänes, grisli,
küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. ·Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. ·Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade põletamise teel Metsatulekahjud - Vahemeremaad, California ja Kõrbestumine - Sahara, Happevihmad - Euroopa. 11) Säästlik metsamajandus? Metsa ei tohi raiuda rohkem, kui seda juurde kasvab, kandes seal juures hoolt, et mets säilitaks oma elujõulisuse, uuenemisvõime ja tootlikkuse. Raietöödega ei tohi ohustada elurikkust, viia tasakaalust välja ökosüsteemi toimimist ja looduslikke aineringeid ega rikkuda veereziimi. Peab säilima võimalus kasutada metsa sotsiaalkultuurilisel eesmärgil.
Puhkemajanduse korraldamine looduses, Saastekontroll, Taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine, Õhukaitse, Veekaitse, Prügimajandus, Keskkonnahügieen. Keskkonnamuutuste põhjused: Rahvastiku muutused,Energia kasutamise suurenemine ja energiaallikate struktuuri muutused,Põllumajandus ja kalandus,Sotsiaal-majanduslikud probleemid,Tervishoid. Keskkonnaprobleemid:Globaalsed: kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Regionaalsed: happevihmad, tuumajäätmed. Kohalikud: linnaõhu saastumine, jäätmed, mere ja vee saastumine, ohtlikud materjalid. Keskkonnakaitse eesmärk:Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, kusjuures eesmärk on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade huve kahjustamata, selle saavutamiseks reguleeritakse looduskasutust ja seatakse tegevuspiiranguid keskkonna kaitseks Keskkonnakaitse ülesanded: 1.Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, pöörates
Bioloogia kontrolltöö materjal Ökosüsteem ja seda iseloomustavad näitajad Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud organismid ja neid ümbritsev keskkond. Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1. Ökosüsteemi liigiline koosseis 2. Liigi rikkus (erinevate liikide arv) 3. Dominant-liik, mille populatsioon ökosüsteemis on kõige arvukam. 4. Produktiivsus – ehk tootlikkus biomassi (taimede) juurdekasv aja jooksul. Toitumissuhete põhjal organismide jaotamine Toitumissuhted ökosüsteemis: Toitumissuhete põhjal jaotatakse orgnismid troofilistele tasemetele: Troofiline tase - iga järgneva toiduahela lüli 1 Tootjad ehk produtsendid Toodavad orgaanilist ainet kogu ökosüsteemi jaoks näiteks: taimed, vetikad - fotosüntees 2 Tarbijad ehk konsumendid Tarbivad taimede poolt toodetud orgaanilist ainet a) esimese astme tarbijad ehk primaarsed konsumendid (tai...
VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS ASEND Makja Sibljakk Chaparral Gariig Früügana Malle, brigalov Makja Vahemereline põõsastik ja mets. PINNAMOOD GEOLOOGILINE EHITUS · Hästi liigestatud. · Esineb mäestikke, kiltmaid, madalikke. · Lõuna-Aafrikas ja Austraalias asuvad platvormsetel aladel. · Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Euroopas noorte mäestike aladel (alpi kurrutus). VAHEMEREMAAD Euraasia laam VESUUV Aafrika laam Vahemere kohal sukeldub Aafrika laam Euraasia laama alla. Esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Vesuuv, Etna, Stromboli. CALIFORNIA San Andrease murrang Põhja Ameerika lää...
4. Kõrbestumine ja näljahädad.............................................................................................9 5. põhjavee reostumine...................................................................................................... 11 6. Fossiilkütus ja mineraalressurssid..................................................................................13 7. Üldine veepuudus ja Globaalne soojenemine................................................................ 14 8. happevihmad.................................................................................................................. 15 kokkuvõte..........................................................................................................................17 Kasutatud kirjanduse (KIRJETE) LOETELU.................................................................. 18 SISSEJUHATUS Ühelt poolt on inimene see, kes tekitab probleeme keskkonnas, teiselt just tema ongi see,
happestumine (happevihmad kütuste põletamisel SO2 · Normid toodangu ühiku kohta NOx) *Tuumajäätmed · Heitmenormid Kohalikud: *linnaõhu saastumine, *jäätmed, *mere ja 2. Majandushoovad vee saastumine, *ohtl materj. · Saastetasud · Maksud Happevihmad tekivad (SO2) ja (NOx) ning veeauru · Kasutamistasud reaktsiooni tulemusena atmosfääri. Vesi ühineb SO2-ga · Tootetasud ja tekibki H2SO4. Arenenud tööstusriikide probleem Happevihmade tagajärjed: *Suuren vesinikioonide · Kauplemine saastelubadega
suurenenud süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%. Happevihmad on kujunemas tõsiseks probleemiks, mis juba praegu mõjutab suurt osa USA ja Kanada territooriumist. Happevihma mõjusid vaadeldakse kahest erinevast aspektist - märja sadestuse ja kuiva sadestuse kaudu. Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi, erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju.
4.1. Vihm Vihmaks nimetatakse sademeid, mille käigus langevad maapinnale vedela vee piisad. Vihmapiisad tekivad pilvedes, kui õhuvoolud põhjustavad imeväikeste veepiiskade omavahelise põrkumise. Vastavalt vihma tugevusele ja kestusele eristatakse paduvihma, uduvihma, hoogvihma jne. Vihm on elutähtis nii loomade kui taimede ellujäämise ja kasvu seisukohalt. Vihm koos ülejäänud sademetega moodustavad olulise osa veeringest. 4.2. Happesademed Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. 4.3. Lumi Lumi on väikeste jääkristallide kogum, mis moodustub atmosfääris temperatuuril alla 0ºC
metsade raiumine, põlluharimine, karjakasvatus Mõjukeskkonnale: veetaseme tõus maailmameres, kliima muutused maismaal, loodusvööndite nihumine, liustike sulamine Osoonikihi hõrenemine (algas 70-ndatel) - Tekkepõhjused: osoonikihti kahjustavate ühendite sattumine atmosfääri (Lämmastikuühendid, halogeenid, hüdroksüül) ja kõrgel lendavad lennukid. Mõju keskkonnale: Elusorganismide mutatsioonid, haigused, häirib fotosünteesi Happevihmad - õhku kantud aerosool seob veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha. Lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad veehappeliseks. Happesademed muudava looduslkud mullad ja veekogud happeliseks. See omakorda muudab veeorganismide ja taimede elutingimused raskemaks. Sudu- mürgine suits+ udu nn Londoni sudu - ebasoodsa ilma ja palju vääveloksiidist tingitud, mereline parasvööde+ suur tööstus
teaduslikku uurimist.) Palju probleeme tekitab õhu, vee ja mullastiku saastumine. Koos ühiskonna arenguga kasvab riikide energiavajadus, aktualiseerunud on loodusvarade säästlik kasutamine ja toimetulek jäätmemajandusega. Ökoloogilistest globaalprobleemidest on oluliseimal kohal inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemine ning kosmilise kiirguse eest kaitsva osoonikihi hävimine. Palju kahju tekitavad ka happevihmad. Atmosfääri koostises olevad kasvuhoonegaasid takistavad soojuskiirguse hajumist kosmosesse, mistõttu osa soojuskiirgusest neeldub atmosfääris kasvuhoonegaaside toimel ja kiirgub maapinnale tagasi. Sellised gaasid on näiteks veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4) ja dilämmastikoksiid (N2O). Kasvuhooneefektiks nimetataksegi soojuskiirguse peegeldumist maapinnale tagasi. Viimastel aastakümnetel on täheldatud kasvuhooneefekti suurenemist. See on eelkõige tingitud CO2 sisalduse
Globaalprobleemid Toidupuudus, muldade hävimine, maavarade kasutamine KOOSTAS: (NIMI) Globaalprobleem Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Nälg Nälg - inimese füsioloogiline vajadus süüa Alatoitumus - õigete toitainete e normaalseks elutegevuseks vajalike toitainete puudumine organismis Aastatel 2000-2002 elas toidupuuduses 852 miljonit inimest Arengumaades on 1,08 miljardit inimest, kes peavad läbi ajama päevas 1 dollari või veelgi vähemaga Mõne Hiina külas asuva Li Po söögikord: ~20g riisi (parematel päevadel ka killuke kala) Toidupuuduse levik Aafrikas (eriti idaosa, Etioopia, Eritrea, Somaalia) Ladina-Ameerikas Lõuna- ja Ida-Aasias Venemaal teatud...
6. Milline murenemine on ülekaalus ja miks? Kõrgmäestikes- füüsikaline, sest sademeid on palju ja temperatuur kõigub. Kõrbes- füüsikaline, sademeid küll pole, kui temperatuuri kõikumised on järsud. Vihmametsades- keemiline, sest sademeid on väga palju ja seal on niiske ja soe. 7. Kumb mureneb kiiremini, kas graniit või lubjakivi? Põhjenda. Lubjakivi, sest veega kokkupuutes hakkab see lahustuma. 8. Too näiteid happevihmade mõjust murenemisele. Happevihmad lagundavad katusekive, skulptuure(korrosioon), (ajaloolised ehitised, mis on ehitatud lubjakivist) jne. 9. Selgita, kuidas taimed ja lähtekivim mõjutavad mulla kujunemist. Lähtekivim mureneb ning selle sees hakkavad kasvama erinevad samblad. Ajapikku tekib lähtekivimite huumuskiht, kus peal saavad erinevad taimed kasvada ning aastatega huumuskiht pakseneb ning veel rohkem taimi saab kasvada. 10. Milliseid mulla omadusi mõjutab lähtekivim?
Kvartsklaas – Na2O * CaO * 6SiO2, laseb läbi UV-kiirgust Klaas – Na2O * CaO * 6SiO2 Tsement – CaCO3 + savi, ehituses Betoon – tsement + vesi + liiv/kruus, ehituses Portselan – savi, keraamika, ehted Asbest – eterniit Kvarts – SiO2, klaasi tootmine 10.Keskkonnaprobleeemid mittemetallide seisukohalt, mis põhjustab, tagajärjed Osoonikihi hõrenemine – freoonid hävitavad osooni, tagajärjeks osooniaugud – maakeral rohkem UV-kiirgust - nahavähk Happevihmad – ühku paisatud vääveldioksiid oksüdeerub teiste õhus olevate ainetega väävelhappeks, happevimad hävitavad taimestikku Veekogude eutrofeerumine – üleväetamine, järved kasvavad kinni (lämmastikväetised, SO3, kasvuhooneefekt – põhjustatud erinevatest gaasidest, tagajärjeks kliima soojenemine 11.Ammoniaagi omadused ja kindlakstegemine NH3 – lõhnav, värviline gaas, õhust 2x kergem, väikeses koguses turgutav – NH 3 * H2O –
kaltsiumvesinikkarbonaadid, mis põhjustavad vee karedust. Kaltsiumkarbonaadi, -vesinikkarbonaadi ja süsihappegaasi vahekord sõltub vaadeldava vee(kogu) pHst. Kasutamine: Kaltsiumkarbonaat lubjakivina on tuntud tooraine ja ehitusmaterjal. Muinaseestlased ehitasid oma linnused paekivist. Samuti on Eestis lubjakivist ehitatud kloostrihooned ning kirikud. Praegu enam kaltsiumkarbonaati paekivina ehituses ei kasutata. Selle põhjuseks on eelkõige happevihmad, mis paekivist ehitised hävitab. Kaltsiumkarbonaat on aga tooraineks erinevate ehitusmaterjalide tootmisel, nt kaltsiumhüdroksiidi Ca(OH)2 ja kaltsiumoksiidi CaO. Kaltsiumoksiidi ja -hüdroksiidi kasutatakse ehitustel sideainena. Kaltsiumkarbonaat on traditsiooniliselt olnud kriidi põhikomponent. Kaltsiumkarbonaat on oluline happesuse neutraliseerija. Seda kasutatakse happeliste muldade ja vete neutraliseerimiseks. Peamiselt kasutatakse lubjakivijahu. Lubjatud muldadel kasvab viljakus
Aheraine eraldamist kutsutakse rikastamiseks. Rikastamisel kasutatakse füüsikaliste omaduste ( tihedus, magnetilised omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi , sest tekkivad happevihmad. Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Karbotermia redutseerija on süsinik, kas koksina või mõnemadalama ühendina ( CO
Keskonna probleemide tekitajaks on üha suurenev inimeste hulk maal, millega kaasneb loodusvarade kasutamise kasv ja saastamine. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud: õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. 3. Probleemid majanduse globaliseerumisega Kuigi globaliseerumine vähendab riigi olulisust, kipuvad poliitikud propageerima globaliseerumist kui protsessi, mis on nii möödapääsmatu kui ka kasutoov "uus üleilmne
Looduskaitse Sõnasta säästva arengu mõiste selgitus. Kasuta materjali slaididel. Millised on säästva arengu 4 kõige üldisemat ja olulisemat põhimõtet? Säästev areng tähendab mõistlikku käitumist keskkonnaga praegusel hetkel, et meie tulevastel põlvedel oleks samaväärne või isegi parem elukeskkond. Ehk see rahuldab meie praegused vajadused mõjutamata tuleviku omi. Põhimotted: 1. Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslikud otsused peavad olema seostatud nende (otsese ja kaudse) mõjuga keskkonnale 2. Põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskkonnapoliitilised otsused ning sellealane praktiline tegevus peavad arvestama nende mõju tulevastele põlvkondadele (peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi efekte) 3. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on võrdne õigus puhtale keskkonnale 4. Keskkonna kaitsmine: loodusressursside säilitamine ja keskkonna kaitsmine Millised on looduskaitse ee...
Väävli põlemis/plahvatusreaktsioon. Happevihmad Inimtegevuse tagajärjel on looduslik tasakaal natuke rikutud. Mitmete kütuste põletamisel paiskub õhku suurtes kogustes SO2 , SO3 , NOx . Need ühendid oksüdeeruvad õhuhapniku, niiskuse ja vihmavee toimel moodustades mitmeid happeid jm aineid, mis põhjustavad happevihmade teket. Puhta vihmavee pH on tavaliselt 6 5,5 (nõrgalt happeline CO 2 sisalduse tõttu). Happevihmade pH võib olla isegi alla 4ja. Happevihmad kahjustavad taimestikku looduslikke veekogusid ja ka ehitisi. Väävlireostus on globaalprobleem, millele lahenduse leidmine on inimkonnale vajalik. Lämmastik Omadused · Lämmastik koosneb lihtainena kaheaatomilistest molekulidest N2. · Aatomite vahel on kolmikside seega on püsivaim kõigist lihtainetest. · Lihtainena keemiliselt väheaktiivne, kuigi on üsna kõrge elektronegatiivsusega
Mulda kaitsta hävimise eest-vältida erosiooni kujunemist, maaviljelusel arvestada mulla ja keskkonna iseärasustega, vältida ohtlike jäätmete viimist aineringesse, säilitada mulla struktuuri ja viljakust. Taime kasvuks vajalikud tingimused-1poorne,vett ja õhku läbilaskev pinnas.2 vabade mineraalide ja orgaanilise aine olemasolu. Hapestumise põhjused-taimed seovad aluselisi elemente, mullas orgaanilise aine lagunemisel tekib orgaaniline hape, happevihmad, alustevaene lähtekivim, mineraalväetised. muld koosneb-mineraalainetest ja orgaanilisest ainest (C,N,S). Tihe muld põhjustab savimulla liigne niisutamine (nt: ehitus), ei ole poorne. HÜDROSFÄÄR. Sademed suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Aurumine veeringe teiseks lüliks on aurumine, mis toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu
kasvuhoone efekt. Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Kasvuhooneefekt tekib, kui CO2 kontsentratsioon õhus pidevalt tõuseb (tööstus) ning taimed ei jõua seda ära tarbida. CO2 koguneb atmosfääri, kus takistab soojuse tagasikiirgumist maalt. o Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiid. Nad lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks. Puhas aurust kondenseeruv vesi peaks olema neutraalne (pH=7). Kui isegi saastamatu atmosfääris on vihmavesi CO2 sisalduse tõttu nõrgalt happeline (pH 5,6 vt joon. 1.10). Kui sellele lisanduvad lämmastiku ja väävli ühendid, on pH 3-4 või veelgi madalam.
7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9. Biosfäär - Suurim bioloogiline süsteem, sisaldab kõiki Maa elusorganisme. 10. Bioota - elustik 11. Biotroof - seened, kes on võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel - laguahel 13. Eutrofeerumine - veekogu toitelisuse tõus 14. Happevihmad - mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 15. Heterotroofne organism - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. 16. Hüdrosfäär - vesikest 17. Kantserogeenne aine – vähkitekitav aine 18. Karjatusahel - algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. 19. Kasvuhooneefekt - Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainelist
temperatuuri kõikumine. See on eriti ulatuslik piirkondades kus taimestik puudub või kasvatadakse monokultuure. Seda saab vähendada oskusliku maaharimisega,terass- ja ribapõllumajandusega ning õigete külvikordade jälgimisega. Kõrbestumine on tingitud kliimateguritest, kuid ka inimtegevusest. Põhjused: Ülatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõige väetamis- ja maaharimisvõtted, niisutavate maade sooldumine. 3) happevihmad: see on tingitud inimtegevusest. Kütuse põletamisel atmosfääri sattunud oksiidid ühinevad veeauruga ning selle tulemusel on happelised sademed. Veel soodustab ka ülemäärane CO2 happelised sademed muudavad mullastiku keemilist koostist. Taime kasvu pidurdamine tuleb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse. Happevihmade tulemusel on metsade häving. Selle tõkkestamiseks on vältida väävel ja
Murenemine.kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel.Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust.Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel, kivimi keemiline koostis ei muutu, põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine, eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega, eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades,toimub ka leostumine vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne( karstumine-lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid) Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine...
pöördub põhjakaarde. 34. Nimeta kliimat kujundavaid tegureid.(5) · Reljeef · Hoovused · Mandriliustikud · Maismaa ja mere jaotus · Päikesekiirte langemisnurk maapinna suhtes, seega koha kaugus ekvaatorist. 35. Mis on sudu? Sudu on tahmunud udu, mis esineb suurlinnades ja tööstuspiirkondades, kus fossiilsete kütuste põlemisel eraldunud tolm ja tahm toimivad õhus kondensatsioonituumakestena. 36. Happevihmad. Happelised sademes, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paisatud gaaside- väävli-ja lämmastikuühendite- reageerimisel veega. Põhjustavad kahjustusi nii loodusele kui ka ehitistele. 37. Kasvuhooneefekt. Inimese tegevuse tagajärjel paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase. Selle tagajärjel tõuseb Maa keskmine temperatuur, sest kasvuhoonegaasid takistavad soojuskiirguse lahkumist Maa atmosfäärist. 38. Osoonikihi lagunemine.
suur tähtsus. Ilma selleta ei oleks elu maal, sest see neelab Päikeselt tulevat lühilainelist UV- ja infrapunakiirgust. Hõrenemise põhjusteks on õhukonditsioneerid, atmosfääri paisatud saasteained, aerosoolid ja ehitusmaterjalide tööstused. Ma nõuaks nende kõigi eelpool mainitud asjade vähendamist ning lämmastikväetiste õigeaegset kasutust. Väiksemaks probleemiks võib tuua ka hapestumise. Nende põhjusteks on kütuste põlemine ja saaste tööstustest. Selle tagajärjel tekivad happevihmad, mis kahjustavad metsi, taimejuuri, mulda, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi ja orgaaniliste ainete lagundamine aeglustub. Minu soovituseks oleks atmosfääri saastavate väävli- ja lämmastikoksiidide vähendamist. Eestis tasakaalustab happesust peane aluskivim. Aga näiteks Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest. Kindlasti üheks suureks abiks globaalselt on koostöö. Eelpool käsitletud probleemid
2. Millised ioonid tekivad CO2 lahustumisel vees? CO3-- ja CO; H+ ja HCO3- 3. Mida näitab leeliselisus? Millised osakesed põhjustavad loodusliku vee leeliselisust ja kuidas nad veekogusse satuvad? Leeliselisus näitab vee või pinnaseproovi võimet neutraliseerida vesinikioone Põhjustavad: Fluor, H2S ja asbest. Veekogusse satuvad osalt tänu sademetele, mis imbuvad läbi kivimite põhjavette ja põhjavee imbumine pinnale 4. Happevihm? Kuidas tekib? Happevihmad on mistahes sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Tekib kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel õhku sattunud väävli- ja lämmastikühendite reageerimisel vihmaveega. Selle tulemusena moodustuvad mitmed happed, mis langevad sademetena maapinnale. Halb, sest: · Tugev toksiline mõju taimedele · Hingamissüsteemide haiguste põhjustaja · Muudab vee happeliseks. Ökosüsteemid on vee pH-le tundlikud · Metallide korrosioon
Õhu saastumine Saasteained: SO2, CO2, N2O, CH4, freoonid Inimtegevus: fossiilsete kütuste põletamine soojuselektrijaamades, metallurgia tööstuses ja nafta tööstuses, autotranspordis, reaktiivlennukite düüsides, tolm maavarade kaevandamisel, põlluharimine, teede ehitus, aerosoolide kasutamine Looduslikud tegurid: vulkaanide tegevus, äike, tugev tuul, pinnase erosioon, metsatulekahjud põuaajal Tagajärjed: väheneb atmosfääri läbipaistvus, kasvuhooneefekt, happevihmad, kiireneb keemiline murenemine, sagenevad hingamisteede haigused Happesademete teke ja mõju Fossiilsete kütuste põlemine, metalli sulatamine, metsatulekahjud. Hävitab okaspuude okkaid katvad vahakihi, samblikuliigid vähenevad, veekogudes kalad hukuvad, vaesub liigiline koosseis.
temperatuur, suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. 36) taastumatu 39) - paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid 37) puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid 41) Tahked 44) Suured varud, uued 45) Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 happevihmad, kaevandamine võib kütused kaevandused on hästi keeruline ja ohtlik, karjäärid rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas mehhaniseeritud 42) kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas 43) Taastumat u 46) Vesi 50) Jooksvad kulud väikesed, seega 53) Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid elektri omahind väike.
kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki taastumatu - paikneb puuraukudes surve all, pole keskkonnasõbralik kütus. vaja pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid Tahked Suured varud, uued kaevandused on Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 happevihmad, kütused hästi mehhaniseeritud kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik, karjäärid rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas Taastumatu Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektri Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid omahind väike.
arvukust on hinnatud 50 - 100 paarile, talvist arvukust 100 - 200 isendile. Roherähn elab tavaliselt avatumal maastikul kui kirjurähnid. Ta elab vanades metsaparkides ning vanade puudega avamaastikul, mitte tihedates puistutes. Kuigi roherähn on suur ja raske, lendab ta kergelt ja hoogsalt. Inimesed ja keskkond. Peamisteks probleemideks on suur õhusaaste tööstuspiirkondades, veekogude reostumine, veeressursside ammendumine, võivad tekkida happevihmad, liigasutus ja palju tööstusjäätmeid. Neid püütakse ära hoida nii et toodetakse vähem ja ostetakse mujalt maalt rohkem sisse. Loodusvööndi mõju inimesele on selline, inimestele meeldib siinne kliima ja seepärast on siin väga tihe asutus. Kasutatud kirjandus: Wikipedia.ee Geograafia õpik Google Miksike.ee
inimkonna ning suurte piirkondade elanike abi. Esmajoones on globaalprobleemid seotud inimese poolt looduse rikkumisega. Globaalprobleeme: Rahvastiku kasv, globaalne soojenemine, vaesus, kõrbestumine, terrorism, liigilise mitmekesisuse vähenemine, süsinikdioksiidi emissiooni kasv, osoonikihi hõrenemine, erosioon, märgalade hävimine, AIDS-i levik, maavarade ammendumine, nälg, vihmametsade pindala vähenemine, mulla vaesumine, põhjavee reostumine, mageveevarude puudus, õhusaaste, happevihmad, veekogude reostumine (Maidre, Tamkivi, Hunt, 2011). Ülerahvastumine Üks väga suur ja tõsine globaalprobleem on ülerahvastatus. ''Ülerahvastatus on olukord, milles inimpopulatsiooni suurus või ealine struktuur ei võimalda selle ajajärgu sotsiaal- majanduslikes ja looduslikes tingimustes rahuldada kõigi inimeste elulisi vajadusi'' (Säästva arengu sõnaseletusi, 2012). Ülerahvastatus mõjutab meid globaalselt mitmel viisil. Rahvastiku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
