VI A rühma mittemetallidest (0)

Keemilised elemendid minus ja minu ümber
VI A rühma mittemetallid
Inimeste evolutsioon on olnud küllaltki pikk protsess mis jätkub ka peale meid , aja jooksul on õpitud erinevaid oskusi milleta ei saaks see kõik meie ümber toimuda ,üheks selliseks oskuseks on keemia , tuhanded aastad tagasi juba tunti keemiat Egiptuses, Hiinas ja Indias, osati sulatada maakidest metalle ning valmistada nende sulameid, klaasi ja emaili. Kõik see on muutnud meie elu mugavamaks.
Tegelikult see kõik tähendab ,et keemia tähtsus pole veel kuhugi kadunud ning ei kao ka. Igapäev erinevad keemilised elemendid mängivad rolli minus ja minu ümber olevas maailmas , tehakse kõvasti tööd sellenimel ,et töötada välja uusi kasulike materjale.
Pikemalt keskenduks nüüd VIA rühma mittemetallidele , sinna kuulub neli elementi , mida ei ole küll palju ,aga mõningatel neist on vägagi suur tähtsus meie ümber toimuvas. Nendeks elementideks on : hapnik , väävel , seleen , telluur .
Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall , millel on kaks levinud vormi , dihapnik ehk lihtsalt hapnik(O2) ja triphapnik eks osoon (O3) .Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas , mis on omapärane selle pooles ,et kuigi molekulis on tal paarisarv elektrone , on ta paramagneetiline. Lisaks reageerib ta paljude liht- ja liitainetega kuumutamise , sellele kaasneb tavaliselt leegiga põlemine. Veel mõningate ainetega toimub reaktsioon aeglaselt ka toatemperatuuril. Hapnik on fluori järel elektronegatiivseim element ,seetõttu on tal oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale flouriidide. Tähtsaim hapniku ühend on vesinikuga , millega moodustub vesi. Vesi on kõige levinum aine maal , samuti ka ta on üsna levinud universumis. Vett vajavad kõik elusorganismid ja ilma selleta poleks elu maal võimalik. Et hapnik ise reageerib paljude orgaaniliste ühenditega , on ta paljudele anaeroobsetele organsimidele mürgine. Aeroobsed organismid vajavad hapniku oma elutegevuseks.Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht , sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud põlevainetega, tekib plahvatus , millega võib kaasneda detonatsioon. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja neid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurab hapnik aja jooksul ära ja plahvatusoht kaob.
Väävel on tuntud mittemetall , lisaks on tal rohkelt allotroopseid vorme ,ta esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Ehe väävel tekib väävelvesiniku ja vääveldioksiidi vahelise keemilise reaktsiooni käigus: SO2 + 2H2S = 2H2O + 2S. Lisaks on väävlit kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävel on tähtis element ka eluslooduses . Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Juuste koostisest on väävlit umbes 4%. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit. Toiduga siseneb meie organismi keskmiselt 800...900 mg väävlit päevas. Väävlirikkamad toiduained on teravili, herned , oad ja kapsas . Väävlit kasutatakse ka ravimina, näiteks lahtisti ja salvide koostises. Gaasilised väävliühendid on inimesele sissehingamisel mürgised. Samuti põhjustavad nad rohkesti keskkonnaprobleeme, neist üks tõsisemaid on happevihmad . Lisaks väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust, USA-s isegi 88%. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks . Väävlit kasutatakse ka kautšuki vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja muude kemikaalide tootmisel. Väävli maailmaturuhind on umbes 30 USD/ tonn .
Seleen on mineraalaine , seda vajab ka inimorganism ,sest ainult vitamiinidest inimorganismile ei piisa, on ka vaja mineraalaineid , seega leidub teda ka minus . Ta on osana paljudes organismi jaoks olulistes ensüümides, mis reguleerivad rakkude tegevust ning kaitsevad neid. Pikaaegsel seleeni puudusel võib tekkida erinevate organite rakkude kahjustus, mis viib haiguse tekkele - südamelihase kahjustus, eesnäärme kasvaja , kilpnäärme aktiivse hormooni taseme langusest tingitud ainevahetushäired, depressiivsed meeleolud ajurakkudes tekkinud muutustest jne. Seleeni liig võib tekkida, kui seda tarvitada pikalt üle 200 mikrogrammi päevas - ilmnevad närvilisus, oksendamine jne. Inimese päevane seleeni vajadus on 60-100 mikrogrammi. Seleenirikkad toidudained on pähklid, kuid ka kala - tuunikala, räime, lesta - ja täisteraleiba.
Telluuri tuntakse kui poolmetalli , ta on hõbehalli värvi ning toatemperatuuril on ta tahke. Telluuri kasutatakse peamiselt pliikaabli tootmisel, telluuri lisamisel muutub plii tugevamaks, elastsemaks ja keemiliselt vastupidavamaks. Mõningaid telluuriühendeid kasutatakse klaasi ja portselani värvimisel, fotode toonimisel ja bakterioloogias mikroorganismide värvimisel. Telluuri kasutatakse ka mõnede sulamite koostises. Vismuttelluriidi kasutataks mõnedes termoelektrilistes seadmetes. 99,5%-ne telluur maksab umbes 100 dollarit nael.
Need olid siis VI A rühma mittemetallid , tõesti on neid leidub neid kõikjal , nii minus kui minu ümber , tore on ,et sai enda teadmisi ka täiustada ja nüüd ettekujutus vähemalt mida need elemendid endast ka kujutavad.