Toidupuudus, muldade hävimine, maavarade kasutamine (2)

Globaalprobleemid
Toidupuudus, muldade hävimine,
maavarade kasutamine
KOOSTAS: (NIMI)
Globaalprobleem
Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis
on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja
koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on
küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes
lokaalselt.
Nälg
Nälg - inimese füsioloogiline vajadus süüa
Alatoitumus - õigete toitainete e normaalseks elutegevuseks
vajalike toitainete puudumine organismis
Aastatel 2000-2002 elas toidupuuduses 852 miljonit inimest
Arengumaades on 1,08 miljardit inimest, kes peavad läbi ajama
päevas 1 dollari või veelgi vähemaga
Mõne Hiina külas asuva Li Po söögikord: ~20g riisi (parematel
päevadel ka killuke kala)
Toidupuuduse levik
Aafrikas (eriti idaosa, Etioopia, Eritrea, Somaalia)
Ladina-Ameerikas
Lõuna- ja Ida-Aasias
Venemaal teatud piirkondades
Linnas kannatab nälga 1 lapse kohta maal 2
Toidupuuduse põhjused
vaesus
kesised looduslikud tingimused
sise- ja välispoliitilised konfliktid
mittefunktsioneerivad majandusstruktuurid
valed toitumisharjumused
ülerahvastatus
vähene haridustase
looduskatastroofid (maavärinad, hiigellained jne)
Lahendus toidupuudusele
Inimeste toitumisharjumuste muutmine - alternatiivsete
toiduainete kasutuselevõtt (nt kalaooted, spets. vetikad,
pärmseened, bakterid)
Majandussuhete korrastamine
Maaharimisviiside ja ­tehnoloogiate täiustamine ning
monokultuuride kasvatamise vältimine arengumaades
Kokkuhoidlikum ja mõistlikum tarbimine arenenud riikides
Vastavate organisatsioonide toetamine (rahaliselt / vabatahtliku
töö näol)
Muldade hävimine
Muldade hävimine on probleem kogu maailmas. Mullad
võivad hävida nii looduslikel kui ka inimtekkelistel
põhjustel. Siiski võib just inimtegevus kaasa tuua lausa
katastroofilisi tagajärgi. Kõige traagilisemad tagajärjed on
kõrbestumisel.
Muldade hävimine
Erosioon ­ ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt
põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne.
Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise
tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu).
Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest.
Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) ­ esineb tööstuspiirkondade
lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda.
Muldade hapestumine ­ tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla
hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju
toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus
orgaanilised happed.
Muldade hävimise põhjused
valed mulla harimise võtted ( rasked masinad,
üleväetamine või valel ajal väetamine),
õhusaaste(happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained
korraldamata jäätmemajandusest,
metsa lageraie (erosioon, soostumine),
mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned,
veehoidlad, trassid, teed jne)
Tagajärjed
mullaviljakuse vähenemine,
vee- ja tuuleerosioon,
sooldumine,
kõrbestumine,
keemiline ja radioaktiivne saastumine
Maavarade kasutamine
Mis on maavara? Maavara ehk maare ehk maapõuevara
on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne
loodusvara , mida inimene kasutab enda otstarbeks.
Eesti on maavarade poolest vaene maa.
Maavarad kuuluvad taastumatute loodusvarade hulka.
Põlevkivi
Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või
pruuni värvi settekivim.
Põlevkivi on tekkinud mereorganismide jäänuste
lagunemisel miljonite aastate jooksul. Põlevkivikihid
paiknevad vaheldumisi lubjakivikihtidega. Kihid
moodustavad lademe. Kõige paksem põlevkivilade on
Kohtla- Järve ümbruses (ca 3 m paksune).
Põlevkivi kasutamine
Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning
keemiatööstuse toorainena.
Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli.
Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid
väävliühendeid ja teekatte bituumenit.
Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning
Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need
arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu.
Maagaas
Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel
tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa
hõlmab metaan.
Maagaasi leidub peamiselt, kas koos naftaga
naftamaardlates või eraldi gaasimaardlates.
Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia
tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja
lokaalsetes kütteseadmetes
Fosforiit
Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit.
Fosforiit on tekkinud ürgmeres elanud käsijalgsete kodadest ning
liivast. Fosforiidikihid paiknevad maa sees põlevkivikihtidest
sügavamal. Fosforiidist valmistatakse fosforväetisi. Eestis
lõpetati fosforiidi kaevandmine 1991. aastal keskkonnaohtlikkuse
tõttu.
Paekivi
Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit.
Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja
kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi
tähtsamatest arhitektuurimälestistest
Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest
valmistatud kauneid skulptuure.
Savi
Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Savi on purdsete, mille terasuurus on väiksem kui aleuriidil.
Savi koosneb savimineraalidest. Savimineraalid tekivad
peamiselt päevakivide murenemise tulemusena.
Tsemenditootmine toob kaasa keskkonnaprobleemid: õhu
saastumise.
Kruus ja liiv
Kruus ja liiv on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kõikjal.
Oma tekkelt kuuluvad nad purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule,
mandrijää või vooluvee poolt. Purdsetteid leidub kõigis geoloogiliste ajastute
setetes.
Kasutamist leiab siiski vaid pinnakattes esinev mandrijää sulavete tegevusel
kuhjunud kruusa- ja liivamaterjal, sest vanemates kivimikompleksides esinev
või pinnakattes teisel teel kujunenud liiv on liiga peeneteraline ega rahulda
ehitustegevuseks nõutavaid terasuurusi.
Kruus ja liiv
Liiv on peenepurruline sete (tera suuruse alla 5 mm), mis
koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit
jne) osakestest
Kruus on aga jämepurruline sete (tera suurus üle 5 mm), mis
koosneb kulutatud tard-, moonde- ja settekivimite veeristest ning
munakatest ja ümardunud mineraalide osakestest
Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses(tsemendi-,
keraamika- ja klaasitööstuses jne)
Kruusa kasutusalad on mõnevõrra piiratumad - betoonitäiteks,
teedeehituses.
Turvas
Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest
koosnev konsolideerumata sete.
Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise
aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes.
Turvas on maavara, mida kasutatakse kütuse ning taimede
kasvupinnasena.
Probleemide lahendused
Mitmeid loodusvarasid saab kasutada korduvalt nt.
metallid
Tuleks parandada loodusvarade kaevandamise ja edasise
töötlemise tehnoloogiaid
Loodusvarasid tuleb tarbida säästlikult, et need jõuaksid
taastuda
Kasutama peaks rohkem taastuvaid loodusvarasid
Tänan tähelepanu eest!