Keemia kordamisküsimused 9.klassile põhikool 1.Aineklassid ja nendevahelised seosed OKSIIDID-koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidide liigitus:1) Aluselised oksiidid-metalli oksiidid: # tugevalt aluselised, ( leelis ja leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: #
Metsamarjakasvatus Eksam 08.05.15. 1. Metsa kõrvalkasutusest 1920-30ndail aastail Metsa kõrvalkasutuse kohta enne sõda publitseeritud andmed puuduvad. Hiljuti selgus aga,et metsandusteaduskonna arhiivis on olemas mahukas Kadaja käsikiri 1938.-1939. a. tehtud uurimusest metsamarjade, seente ja sarapuupähklite korjamise, turustamise ja ekspordi kohta. Nimetatud uurimuse käigus arvutati välja riigimetsades leiduvate marja-alade pindala suurus, samuti marjade keskmine kogusaak, hinnati korjatud marjade kogust ning turgudel müüdavate marjade, seente ja pähklite hulka. Metsamarjadest korjati keskmisel saagiaastal ära ligi 70%. Enam korjatud metsamarjad olid jõhvikas, metsvaarikas ja mustikas. Korjajateks olid valdavalt inimesed, kelle töökoormus talus oli teistest veidi väiksem (käsitöölised, vallavaesed. ...
PÕRANDA JA PINNAKATTEMATERJALID Koostas Endla Kuura PÕRANDAKATTEMATERJALIDE VALIKUD Põrandakattematerjalid jagatakse niiskuse taluvuse järgi: niiskuskindlad materjalid, mida võib puhastada rohke veega ja mida niiskuse pikaajaline toime ei riku niiskusõrnad materjalid, mis sobivad kuivadesse ruumidesse, ja mida puhastatakse vähese veega MUUD VALIKU PÕHIMÕTTED Põranda: Libedus/karedus Siledus/reljeefsus Elektrijuhtivus Pehmus/kõvadus Keemiakindlus Hooldatavus Värv, muster OLULINE Leida ruumi sobiv põrandakate Teha ehitusjärgne kasutuselevõtukoristus Võimalusel kaitsta põrand Leida õige hoolduskoristuse viis Leida õige põhipesu viis Koristamine on lihtsam, kui võimalikult palju põrandaid on võimalik puhastada ühesuguste puhastusmeetoditega NIISKUSKINDLAD PÕRANDAKATTED Kasutatakse majutusettevõtetes treppide, saunade, dušširuumide, spaade, köökide ...
vesinikkloriidhappega, mida vasemale metall jääb, seda aktiivsem oksüdeerija ta on ja tõrjub happest vesiniku välja. Vesinikust paremale jäävad metallid ei reageeri eelpool nimetatud happetega). II Rühma metallid(reageerivad kont. väävelhappega ja mistahes kont. Vesinikhappega, vesinikust paremale poole jäävad metallid võivad ka reageerida nende happetega). Reageerimine leelistega: Ainult metallid, millel on lisaks aluselistele omadustele ka happelised omadused (st amfoteersed metallid) reageerivad leelistega, tõrjudes välja vesiniku). I ja II rühma metallid reageerivad veega: moodustub vastava happe leelis ning tõrjutakse välja vesinik. P-ii metallid ei reageeri veega. Kuigi kõrgel temperatuuril võivad Fe, Al ja Cu reageerida veeauruga) 9. Redoksreaktsioonid. Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus üks aine redutseerub ja teine oksüdeerub, kusjuures esimese aine oksüdatsiooniaste suureneb ja
Geeni ekspressioon: translatsioon ja geneetiline kood Geeni väljendus on valk; kui rakul on vaja valku, siis tuleb lugeda vastavat geneetilist koodi. 1. Translatsioon mRNAl oleva info konverteerimine a/h järjestuseks ehk polüpeptiidiks Geneetilise info lugemine kahe etapiline: 1. Transkriptsioon sünteesitakse DNA matriitsil üheahelaline RNA molekul DNA matriitsil Valk ehk proteiin: Suure mol.kaaluga, lämmastikku sisaldav orgaaniline ühend Sisaldab ühte või mitut polüpeptiidi. Polüpeptiidid koosnevad aminohapetest Aminohapped: Amino grupp (NH2) Karboksüül grupp (COOH) Tüüpiiselt on laetud kaks rühma a/h (NH3+ and COO) Vesiniku aatom R grupp (igal a/h erinev) 20 erinevat aminohapet: Lühendid kolmetähelised vahel ka ühetähelised Neli gruppi (omadused R grupist): 1. Happelisi (n = 2) 2. Alus...
Keemia 1.*Oksiid: O , hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend metall hapnik Fe2O3 raud(III)oksiid mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid ·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt. SO2 vääveldioksiid SO2+H2O=H2SO3 ·aluselised oksiidid-tavaliselt metallioksiidid nt. Al2O3 alumiiniumoksiid Alumiiniumhüdroksiid= 2Al+3(OH-)3=Al2O3+3H2O Tugevalt aluselised: aluselised (IA, IIA, Ca, Sr, Ba, Fe) reageerivad veega. ...
molekulideks. * Bakterid kahjustavad mõnda puiduliiki nii, et puit kaotab niiskusest põhjustatud paisumis- ja kahanemisomadused, kuid tugevus üldjuhul säilib. Puitu võivad kahjustada ka anaeroobsed bakterid, mis tekitavad ebameeldivat lõhna. * Hallitus ja puidusine puidurakke üldjuhul ei kahjusta, küll aga välisilmet, hallitusseeneeosed võivad tekitada ka allergiat. * Mädanikuseenete kahjustused tekivad kahes etapis. Esimeses etapis tükeldavad seeneniitidest eralduvad happelised fermendid tselluloosi makromolekule, mille tulemusena tekib madalmolekulaarne glükoos. Teises etapis oksüdeeruvad vees lahustunud glükoosi molekulid õhuhapnikus ning eralduvad süsihappegaas, vesi ja soojus (soojuse hulk on sama, mis puidu põlemisel, aga et protsess on aeglane, siis ei ole see märgatav). Putukakahjustused (loomsed kahjurid) Puidukahjurite hulka, kes võivad puitu mitu korda nakatada ja tekitada märgatavaid kahjustusi, kuuluvad mitmesugused putukad
sest nende ioonide erinevad värvused vesilahustes võivad üksteise värvusi maskeerida. Katioonide kolmanda rühma süstemaatilise analüüsi asemel on võimalik katioone tõestada ka ositianalüüsi meetodil, kuid tasub silmas pidada, et mõnel juhul võib mõni muu katioon segada tõestust ja sellisel juhul katse ei anna soovitud tulemust. . Kuna III rühma soolade vesilahused on hüdrolüüsi tõttu happelised, on hüdrolüüsi tagasitõrjumiseks tarvis lisada hapet. III rühma katioonide sulfiidid on hapetes lahustuvad ja sellepärast ei saa neid sadestada happelisest lahusest. Nende katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutiste väärtused on tunduvalt suuremad II rühma katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutiste väärtustest. Selle tõttu on vajalik sulfiidide sadestamiseks vajalik suurem S2--ioonide kontsentratsioon ja et sadestada CoS, NiS, Fe 2S3, ZnS on vaja aluselist keskkonda (pH~ 9)
Alused- (OH) liigitus: vees lahustuvad e leelismetallid (KOH, NaOH) ja vees mittelahustuvad.(Fe(OH)2) Tugevuse järgi Leelised on tugevad (LiOH) ; Vees mitte lahustuvad on nõrgad Cu(OH)2 OH rühmade järgi KOH reag. 1 happega, 1-happeline; Ba(OH)2 reag.2 happega, 2-happeline (Oksiidid- on liitained, mille molekul koosneb kahest elemendist, millest 1 on hapnik. Jagatakse nelja liiki: metallioksiidid ehk aluselised oksiidid (CuO, CaO) , Mittemetallioksiidid ehk happelised oksiidid (CO2,SO2) , amfoteersed (Al2O3) ja inertsed (CO).) Toksilised raskemetallid Hg, Pb, Zn, Cd, Cu, As Raskmetallid pms. plii, elavhõbe, tsink, mangaan. || raskmetallid [üle 5] > 5 g/ cm3 Hg- kui neid lastakse vette siis omastavad neid vetikad. Toiduahela kaudu satub Hg vetikaist kaladesse ja neist inimestesse. Satub elukeskkonda purunenud termomeetreist; patareidest; kivisöe põletamisest Pb- ühendid satuvad õhku kütuse põletamisel tekkiva lendtuha ja auto heitegaasi koostises
16) Inimkeha aminohapete jaotamine: Proteinogeensed aminohapped – valkude ehitusüksuseks, igale aminohappele vastab geneetilises koodis vähemalt üks koodon. Inimorganismis 20, erinevad üksteiseest R- grupi poolest. Aproteinogeensed aminohapped – valkudes mitteesinevad, esinevad inimkehas vabalt või mittevalgulistes ühendites. 17) Aluselised aminohapped: R-grupid on füsioloogilise pH (6.8-7.4) juures positiivselt laetud. 18) Happelised aminohapped: R-grupid sisaldavad karboksüülrühma, mis on füsioloogilise pH juures negatiiivselt laetud. 19) Asendamatud aminohapped: Aminohapped, mida organism ise ei sünteesi ja saab need toidust. 20) Aminohapete omadused: Amfoteersed molekulid (aluseline+happeline rühm). Bipolaarsed ioonid (nii amoni kui karb. Rühm on laenguga). Teatud punktis pI (näitab aminoahpete funk. Rühmade aluselisi ja happelisi omadusi) neutraalsed
· Ravimid (glükoos- parem maitse, tärklisekliister- hoiab koos) · Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Keemia ja elukeskkond: Atmosfääri saastumine- õhku tekib CO2 rohkem, kui taimed selle suudavad ära sünteesida. Seetõttu ei pääse maale langevast soojuskiirgusest peegelduda tagasi maailmaruumi. Tekib kasvuhooneefekt. Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud ntks metallide tootmisel, raskemetallide ühendid on väga mürgised. NO2 ja NO on happelised oksiidid ja muudavad vihmasajud happesademeteks, mis on taimedele väga ohtlikud. Vett reostavad heitveed, õlireostus, olmereostus. Kaitse: · Jäätmevaba tootmine · Muuta tootmisjäägid elukeskkonnale võimalikult ohutuks · Tuule-, päikese-, hüdroenergia ja tuumaenergia. Süsinikku mittesisaldavate kütuste tootmine. · Vee setitamine ja filtrimine, heitvee kuumutamine.
Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: 1) parasvöötme mereline 2) parasvöötme mandriline. Okasmetsades kujunenud happelised huumusained (okaspuude varis) põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Et sademeid langeb rohkem, kui maapinnalt ja mullast niiskust ära aurab, siis kantakse tekkinud ained muldades valitseva laskuva veevooluga sügavamale. Ülemised mulla horisondid vaesuvad taimedele vajalikest ainetest. Kõige rohkem väljauhtumise all kannatav mullahorisont omandab heleda värvuse ja seda nimetatakse leethorisondiks, vastavaid muldi aga leetmuldadeks.
või teistes orgaanilistes lahustites · Jagunevad : 1. Looduslikud saadakse lepa, paju, õunapuu, kuuse koore keetmisel(sibulakoored, lehed, õied, taruvaik, samblad, taimemahl, kübar- ja puuseened 2. Tehisvärvained on keerulised orgaanilised ained, mis saadakse kivisöe tõrvast(jagunevad vesi-, piiritus- ja õlilahustiks) võivad olla happelised, otsesed või aluselised. · Happelised värvained on orgaaniliste hapete Na, K, Ca soolad, nad värvivad puitaine koostisesse kuuluvadi ligmiini ja parkainet, on valguskindlad ning omavad eredaid ja puhtaid toone. · Otsesed värvained värvivad vahetult puidu kiudu(tselluloos) Kasutatakse vesilahustena, kuid on
· Mikroorganismide arengut · Valmimise biokeemilisi reaktsiooni 3. Kuidas mõõdetakse üldhappesust ja aktiivhappesust? Näitajad Üldhappesust mõõdetakse neutraliseerimisega (tiitrimisega). Üldhappelisust mõjutavad happelise v. leeliselise reaktsiooniga ühendid (kaseiin, fosfaadid, tsitraadid, piimhape, CO 2, ammoniaak), mis on võimelised dissotseerima ioone. Leelisega tiitrimisel lähevad arvesse aktiivsed vesinikioonid ja ka teised happelised ioonid. Mõõdetakse Thörneri kraadides, milleks on 100 ml piima tiitrimiseks kulunud 0,1-n NaOH kogus milliliitrites. Aktiivhappesuse määramisel juustus on mõõtühikuks ühes grammis tootes sisalduva vesinikioonide arvu negatiivne logaritm, mida tähistatakse pH. 4. Mis on puhverdusvõime ja millest sõltub piima puhverdusvõime? Puhverdusvõime ioonide sidumise võime ilma pH muutuseta. Valgu puhverdusvõimet tingivad selle molekulide aluselised NH 2 rühmad ja
59. Eesti agromullastiku valdkonnad- I. Karbonaatsete ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja- ja Loode-Eestis ning saartel. Moodustab 31,8% maismaast. Aluskivimiks paas, lähtekivimiks valdavalt valkjashall rähkmoreen. II. Leostunud ja leetjate muldade valdkond Kesk-Eestis (17,2%). Eesti viljakaimate muldade piirkond.III. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond (20,7%). Lähtekivimi karbonaatsus väheneb pidevalt lõunasuunal. Peamiselt happelised mullad ja keskmisest toitainetevaesemad mullad, vajavad lupjamist ja väetamist IV. Glei ja lammimuldade valdkond Lääne-Eestis (7%). Piirkonna mullastik sobilik eelkõige heintaimede kasvatamiseks, piimatootmiseks. V. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis (6,8%). Väheviljakate muldade piirkond, eriti lõunapoolses osas. VI. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Peipsi ääres (8%)
jne.) spetsiifiline sidumine valkude poolt. Ligandite sidumine toimub valkude aktiivala(-de) abil, mida nimetatakse aktiivtsentriks või regulatoorseks tsentriks. VALKUDE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Valkude lahustumine • Enamik valke on hüdrofiilsed ja kergesti vees lahustuvad. Valgud muudavad enda külge seotud ühendid vees lahustuvateks. Amfoteersus (happelisus/aluselisus) • Valgud on amfoteersed, s.t. neil on nii happelised kui aluselised omadused. • Happelised AH annavad valgule happelised omadused, • aluselised AH aga aluselised omadused. • Valgud osalevad organismi sisekeskkonna happe-alus-tasakaalu säilitamises. VALKUDE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Kolloid-osmootsed omadused Ainete läbiminekut membraanist võimaldavad difusioon ja osmoos. ◦ Difusioon - lahustunud aine molekulide liikumine lahuses madalama kontsentratsiooni suunas. (lah.aine suurest konstr. – madala konstratsiooni)
) spetsiifiline sidumine valkude poolt. Ligandite sidumine toimub valkude aktiivala(-de) abil, mida nimetatakse aktiivtsentriks või regulatoorseks tsentriks. Valkude füüsikaliskeemilised omadused 1. Valkude lahustumine Enamik valke on hüdrofiilsed ja kergesti vees lahustuvad. Valgud muudavad enda külge seotud ühendid vees lahustuvateks. 2. Amfoteersus (happelisus/aluselisus) Valgud on amfoteersed, s.t. neil on nii happelised kui aluselised omadused. Happelised AH annavad valgule happelised omadused, aluselised AH aga aluselised omadused. Valgud osalevad organismi sisekeskkonna happe-alus-tasakaalu säilitamises. 3. Kolloid-osmootsed omadused Rakk koosneb tuumast, tsütoplasmast, membraanist ja rakukestast. Valkudest ja lipiididest koosnevad membraanid katavad kogu tsütoplasmat rakumembraanina, mis reguleerib ioonide ja molekulide sisenemist rakku. Membraani läbilaskvus sõltub pooride ja membraani läbivate molekulide mõõtmetest.
doonor-aktseptor side, N, O (OH), nt seriin, türosiin, tsüsteiin jne) 3) positiivselt laetud ah, mille R-rühmadel on positiivne laeng füsioloogilise pH juures (enamasti hüdrofiilsed, mahukad kõrvalahelad ja otsas positiivselt laetud aatomirühm, nt lüsiin, arginiin, histidiin), 4) negatiivselt laetud ah, mille R-rühmadel on füsioloogilise pH korral negatiivne laeng (happelised kõrvalahelad, nt aspardaat, glutamaat) Aminohapete omadused: neil on nii happelised kui ka aluselised omadused amfoteersed, seega on nende lahused nõrgad puhvrid. Happelises keskkonnas katioonid ja aluselises anioonid. Kuna neil mitu laetud gruppi, solvateeruvad polaarsetes lahustites, kuid ei lahustu apolaarsetes. Nende sulamistäpp on kõrge. Põhiaminohapped omavad hiraalset tsentrit => D- ja L-isomeerid, inimkehas valdavalt L. Enamus aminohapped on alfa-aminohapped. Tsvitterioon ehk kaksikioon, -NH3+ ( protoneeritud) ja COO- (deponeeritud)
lagundamisel. - Steroidid: kolesterool, hormoonid, vitamiin D. Valgud e proteiinid - On aminohapetest moodustunud polümeerid. - Moodustuvad vaid elusorganismides. - Nimetatakse koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks. · Kõigi aminohapete koostises on aminorühm (-NH2) ja karboksüülrühm (-COOH) - Aminorühmal on aluselised omadused, karboksüülrühmal happelised. - Molekuli ülejäänud osad tähistame R-ga. - Peptiidside kahe amonihappe omavahelisel reageerimisel ribosoomis moodustuv kovalentne side. - Valgu molekulis on pept-sidemetega ühendatud aminohappejääke. - Valgud koosnevad enamasti ühest või kahest ahelast. · Valgud täidavad organismis ensümaatilist ehituslikku transport retseptor
5-10%. Väetistega mulda viidud P omastavad taimed 10-30% . P neeldumine taimedes tagasihoidlik ja seetõttu üleküllust ei esine. Ühe kordne P toimeaine kogus ei tohiks olla suurem kui 100 kg/ha. Tuleks anda igal aastal. P-väetise liigid : a) superfosfaadid toodetakse looduslikest fosfaatidest, kas pulbrilised või kranuleeritud. Liht või liitväetised mõne teise toimeainega. Kõik superfosfaadid on värvuselt hallid ja nõrgalt happelised. b) fosfaadijahu toodetakse looduslikest fosfaatidest mehhaanilisel purustamisel. Vees lahustuvad, pruunikas-hallid. Sobivad happelistel muldadel. 3) K taimetoitelemendina ja K- väetiste liigid K kuulub taimedes ioonina rakuplasma koostisesse. Omab tähtsust taimede ainevahetuses süsivesikute moodustamisel. K suurendab taimede veeomastamise võimet ja vähendab H2O aurumist. K suurendab taimede põua ja külmakindlust. K puudujääk - lehetipud on kollased, varred nõrgad ja lamenduvad
naftareostus. On ka veel väiksemad põhjused: · Orgaanilisi aineid insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid raskmetallid happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt Kokkuvõte Kalad on üsnagi lai mõiste ja kõik temaga seotud: taimestik, linnud reostused jne mõjutavad teda nii üht kui ka kuidagi teistmoodi. Selle teema kohta annab väga
1. Allotroopia- üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena. Enamasti on tingitud kahest asjaolust: 1) aatomite arv molekulis võib olla erinev. Hapnik O2 dihapnik ( harilik Värvitu gaas ( vedelana ja tahkena rõhu all kahvatusinine) molekulaarne hapnik O=O ) Lõhnatu, vees suhteliselt vähelahustuv , läbipaistev, õhust veidi raskem gaas. St0C 219 , Kt0C 183 Eluks vajalik, põlemiseks vajalik Püsiv , kuumutamisel aktiivne, oksüdeerija ( Va. F2 suhtes) 2H2 + O2 2H2O CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Saamine Tööstuses õhust fraktsioneerival destillatsioonil Vee...
CaCO3, kvarts=liiv=SiO2 Jaotuse järgi: 1) Magma e tardkivimid tekivad magma tungimisel maakoore lõhedesse või maapinnale ja elle tardumisel. · Purskekivimid e efusiivsed kivimid - tarduvad maapinnal (basalt, lipariit, andersiit) · Süvakivimid e intrusiivsed kivimid ( graniit, periotiit (vahevöö peamine koostisosa), dioriit) Vastavalt SiO2 sisalduse järgi: 1) Happelised 65-75% (graniit, lipariit) 2) Keskmised 52-65% (andersiit, dioriit) 3) Aluselised 40-52% (basalt) 4) Ultraaluselised 30-40% (peridotiit) 2) Settekivimid tekkinud mitmete setete kuhjumisel ja kivistumisel nii veekogudes kui maismaal. · Purdkivimid moodustunud murenenud lähtekivimitükkidest (liivakivi) · Kemogeensed mitmesuguste soolade ledestumisel (lubjakivi, kivisool, kips)
Profiil: T(AT)- G- CG või T(AT)-BG-G(CG). Looduslikus taimkattes esinevad lubjalembelised liigid. T(AT)- turbahorisont soo- ja turvastunud muldadel (toorhuumuslik horisont gleimuldades) BG - sisseuhtehorisont üldiselt (gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades) G(CG) - (gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades(mulla lähtekivim) Leetjas gleimuld - GI Kihisemine 1m mullaprofiilis puudub. Pindmised horisondid nõrgalt happelised, pH tõuseb sügavuse suunas. Profiil: AT(A)-Eg(EBg)-BG(G)- G(CG).Looduslikus taimkattes leetumisele viitavad taimekooslused puuduvad või esinevad üksikute liikidena koos lubjalembelistega. AT - toorhuumuslik horisont gleimuldades Eg - näivleetunud horisont kahkjatel muldadel BG - sisseuhtehorisont üldiselt ( Gleihorisondiga) G - gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades G- Gleimullad (Go, Go1) Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud
Iseloomuliku lõhnaga, sinaka värvusega mürgine gaas. Ebapüsiv. Kasutatakse joogivee puhastamiseks (hävitab baktereid), ei lase läbi lühilainelist UV kiirgust (osoonikiht). Saadakse: 1) mõningate hapniku sisaldavate ainete kuumutamisel (KMnO 4), 2) vesinikperoksiidi lagunemisel katalüsaatori (MnO 2) juuresolekul, 3) vee elektrolüüsil. 3. Ühendid ja hapniku kasutamine Kõige tähtsamad on oksiidid. Jagunevad happelised (SO 2, NO2), aluselised (Na2O2, Li2O) ja amfoteersed (Al2O3). Vesi vt. eespoolt. Puhast hapniku kasutatakse: keevitustöödel, keemiatööstuses, hingamissegudes, terasesulatuses jpt... Väga suur tähtsus on eluslooduses (hingamine). 6 Kasutatud allikad •http://www.google.com/ •http://www.en.wikipedia.org/ •http://www.et.wikipedia.org/ •http://www.annaabi.com/ 7
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Monika Sepp Aire Tamm Mari Uleksin Merke Pilve NAHK Ettekanne õppeaines Õpetus inimese ehitusest ja elutalitlusest Juhendaja: Eha Hõrrak Tallinn 2011 Sisukord 1. Epidermise ehitus ja funktsioonid. 2. Pärisnaha ehitus ja ülesanded. 3. Alusnaha ehitus ja ülesanded. 4. Naha abielundid (karvatuped, näärmed) ja naha spetsiaalsed struktuurid. 2 Epidermise ehitus ja funktsioonid Epidermis (epidermis) ehk marrasknahk on kihistunud lameepiteel e. kattekude. Paksus on 75-150 mikromeetrit. Marrasnahk jaguneb omakorda keratiin e. sarvkiht, sõmerkiht stratum granulosum, ogakiht stratum spin...
Mineraal kindla keemilise koostisegaühend (vahel ka eheelement) nt: kaltsiit CaCO3, kvarts=liiv=SiO2 Jaotuse järgi: 1) Magma e tardkivimid tekivad magma tungimisel maakoore lõhedesse või maapinnale ja elle tardumisel. · Purskekivimid e efusiivsed kivimid - tarduvad maapinnal (basalt, lipariit, andersiit) · Süvakivimid e intrusiivsed kivimid ( graniit, periotiit (vahevöö peamine koostisosa), dioriit) Vastavalt SiO2 sisalduse järgi: 1) Happelised 65-75% (graniit, lipariit) 2) Keskmised 52-65% (andersiit, dioriit) 3) Aluselised 40-52% (basalt) 4) Ultraaluselised 30-40% (peridotiit) 2) Settekivimid tekkinud mitmete setete kuhjumisel ja kivistumisel nii veekogudes kui maismaal. · Purdkivimid moodustunud murenenud lähtekivimitükkidest (liivakivi) · Kemogeensed mitmesuguste soolade ledestumisel (lubjakivi, kivisool, kips) · Biogeensed tekkinud taimsete või loomsete organismide jäänuste settimisel ja
Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. Kog Gleistunud leostunud muld Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A- Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadelaga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. 2.LEETUNUD MULLAD: Happelised liiv (liiv liivsavil) või harvemini saviliiv liival mullad. Kihisemine 00 cm sügavusel või puudub. A-horisont alati selgelt välja kujunenud, tüsedus üle 5 cm või madala huumusesisalduse korral (alla 1,5 %) üle 10 cm. Metsakõdu 1-8 cm tüsedune, sageli kahekihiline, kuid võib ka puududa. LkI - Nõrgalt leetunud muldProfiil: A-B-BC-C. Võib esineda ka E-horisondi algeid. B- horisondi värvus on lähtekivimist pruunikam. Võib leiduda üksikuid pruune Bh-horisondi pesasid. 3
Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. Kog – Gleistunud leostunud muld Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A- Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadelaga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. 2.LEETUNUD MULLAD: Happelised liiv (liiv liivsavil) või harvemini saviliiv liival mullad. Kihisemine 00 cm sügavusel või puudub. A-horisont alati selgelt välja kujunenud, tüsedus üle 5 cm või madala huumusesisalduse korral (alla 1,5 %) üle 10 cm. Metsakõdu 1-8 cm tüsedune, sageli kahekihiline, kuid võib ka puududa. LkI - Nõrgalt leetunud muldProfiil: A-B-BC-C. Võib esineda ka E-horisondi algeid. B- horisondi värvus on lähtekivimist pruunikam. Võib leiduda üksikuid pruune Bh-horisondi pesasid. 3
O: O1 O2 O3 Kaasnevad mullad: Lk, LkG, Lg, Lsg, LG, G(I) A fulvaatse iseloomuga, Hu sisaldus väheneb sügavuse suunas. Lkg ajutiselt liigniisked, ülaosas valdavalt kerge lõimisega, A üle 5 cm, kujunenud Bh, Bf Metsakõdu varu 2030 Mg ha-1, A-s 6070 Mg ha-1. ja Ea. Happelised, keemine puudub. Gleistumine C-s (Cg), selgesti näha Ekso- ja endogeense org. aine suhe huumuskattes 23, kogu profiilis 34. gleistumistunnused, B- tsementeerunud pesadega. Põllum. Hu 2,22,6%, N varu 56 Mg ha-1, Nüld 0,13% põllum ja 0,15% metsam. Profiil: O A Ea Bg Cg või OAEaBBhCg C:N metsam. 16, põllum. 11
vastasnimeliselt lautud ioonide kihti. Elektrilaengu määravad iooni kihid- vahetult tuuma pinnal asetsevad ioonide kihti. Adsorbne kiht- eliktrilaengud määr ioonide kihti koos koos liikumatute vastasionide kihiga Difuusse kiht- väiksemosa vastasioonide paikneb laengud määravaist ioonidest kaugemal, on liikumavad ning mod. Dif. kiht ja tema välispiir on ühtlasi mitselli välispiiriks. Granul- mitselli tuuma koos laengud määravate ioonide kihiga * Atsidoidsed e. happelised k, es mullas on ränihappe (tuuma pindmised mol dissotsieruvad h.) * Basoidsed e aluselised k. Es raske metallide hapendite hüfraadid (tuuma pindmised mol dissotsieruvad alustena) * Amfoteersed e Amfolütoidsed k. (käituvad kord aluselisena, kord happelisena) Eestimaal on valdavalt happelised mullad. Ühesuguse laenguga kolloidid tõukuvad üksteist. Sool- k peensusastmega aine os esinevad hajutatult. Püsivad 2l põhjusel: osakese elektrilise laengu tõttu. Veeümbrise tõttu osakesepinnal.
MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 I KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | 20/09/10 I VALKUDE STRUKTUUR 1. Aminohapped, aluselised ja happelised, hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed, polaarsed vs. mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid. Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2
jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on suurenenud süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%.Happevihmad on kujunemas tõsiseks probleemiks, mis juba praegu mõjutab suurt osa USA ja Kanada territooriumist. Happevihma mõjusid vaadeldakse kahest erinevast aspektist - märja sadestuse ja kuiva sadestuse kaudu. Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi, erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja
kivimid) kui maapinnal (efusiivsed e ulkaanilised kivimid). Tardkivimite ehk magamkivimite koostis ja ehitus sõltub magma koostisest, gaasisisaldusest ja tardumiskiirusest. Maapinnale väljavoolanud magmat nimetatakse laavaks. Neid eristatakse tardumissügavuse järgi: intrusiivsed ehk süvakivimid ja vulkaanilised ehk purskekivimid Ja happelisuse järgi: ultraaluseilid, aluselid, keskmised ja happelised. Vulkaanilised kivimid on tiheda või väga peeneteralise ehitusega, mis viitab nende kiirele jahtumisele maapinna lähedal. Iseloomulik on kivimite porfüüriline struktuur. Tardkivimite koostises on ülekaalus silikaatsed mineraalid. Tüüpilisteks tardkivimiteks on graniidid, granodioriidid, graniitporfüürid, pegmatiidid, süeniidid, dioriidid. 2) MOONDEKIVIMID tekivad sügaval maakoores, kus valitseb kõrge temperatuur ja rõhk.
45. Mis on ja miks tekkivad mullahorisondid? PILET nr 15 46. Millest koosneb muld? PILET nr 6 47. Võrrelge mullateket tundras ja stepis. 48. Võrrelge mullateket parasvöötme okasmetsas ja kõrbes. 49. Selgitage leetumisprotsessi olemust ja millises loodusvööndis see on levinud. PILET nr 8 50. Miks on mustmullad viljakad ja millises loodusvööndis need on levinud? PILET nr 10 51. Miks on kõrbemullad sooldunud? PILET nr 16 52. Miks on ekvatoriaalse vihmametsa mullad happelised ja väheviljakad? PILET nr 11 53. Millised looduslikud protsessid hävitavad muldi? PILET nr 9 54. Kuidas saab vähendada muldade erosiooni? 55. Kuidas ja kus laienevad kõrbed? PILET nr 7 56. Kuida sõltub veeauru hulk õhus temperatuurist? PILET nr 12 57. Mille alusel eristatakse atmosfääris erinevad allsfäärid? Nimeta need allsfäärid. PILET nr 13 58. Kuidas sõltub albeedost maapinna soojenemine? 1 pilet 59. Milles seisneb CO2 roll atmosfääris
Lüsosoomid on oma kuju ja suuruse poolest heterogeensed organellid. Ühes rakus on neid tüüpiliselt kuni paarsada. Neid on kerge identifitseerida tsütokeemiliselt, tuvastades neis teatud kindlate ensüümide olemasolu. Enamlevinud marker-ensüüm, mis esineb kõikides lüsosoomides on happeline fosfataas. Lüsosoomide heterogeensus peegeldab nende funktsioonide mitmekesisust, mida täidavad temas leiduvad happelised hüdrolaasid (väliskeskkonnast tulevate osakeste lagundamine, raku enda vanade komponentide lagundamine, fagotsüteeritud mikroorganismide seedimine) Hüdrolaasid, aga peavad enne kuidagi sinna lüsosoomi pääsema, et täiendama hakkata. Need pääsevad lüsosoomidesse, sest lüsosoomidesse liikuvad valgud on märgistatud sahhariidse jäägi küljes oleva Man-6-P-ga. Sellised valgud liiguvad Golgi kompleksi membraanide piirkonda kus on lokaliseerunud Man-6-P retseptor ja sellelt piirkonnalt
· Muutusi sademete koguses, aurumises ja mulla niiskuses; · Muutusi tormi- ja tuulevööndites; Sellega kaasnebhulk sotsiaalseid probleeme: rahvasteränne, poliitiline ebakindlus, parasiitahaiguste levimine pooluste suunas. Kasvuhoonegaasid satuvad põhiliselt õhku fossiilsete kütuste põletamisel aga ka prügimägedelt, karjakasvatusest, riisikasvatusest, energeetika tööstusest. Happevihmad Happevihmasi põhjustavad happelised oksiidid ( väävel- ja lämmastikoksiidid), mis paiskuvad õhku fossiilsete kütuste põlemisel. Ka autotrantsport suurendab happeliste oksiidide hulka atmosfääris. Happevihmade mõju avaldub ökosüsteemidele ja keskkonnale mitmel erineval moel. · Happevihmad mõjutavad otseselt veelkeskkonna elustikku. Paljud varem kalarikastena tuntud järved on muutunud elutuks. · Mõju muldadele ja taimkattele. Happelisuse tõus võib põhjustada keemiliste
Oksiidid: Tuntakse järgmiseid oksiide: PbO, PbO2, Pb2O3, Pb3O4 Plii (II) oksiidi PbO saadatkse pliioksüdatsioonil õhus või hapnikus. 2Pb + O2 ? 2PbO Pliidioksiidid: PbO2 tekib plii (II) ühendite oksüdeerimisel tugevate oksüdeerijatega. PbO2 on ka ise tugev oksüdeerija, teda kasutatakse akudes elektroodimaterjalina. PbO ja PbO2 mõlemad amfoteersed oksiidid, kusjuures esimesel oksiidil on ülekaalus aluselised omadused, teisel aga happelised omadused. Plii(II)oksiidile vastab plii(II)hüdroksiid Pb(OH)2, mida saadakse leeliste toimel plii(II)sooladesse. Pb(OH)2 on amfoteerne Na2[Pb(OH)4] . Kemmilistel reaktsioonide PbO2 ja tugevate mineraalhapete ( HCl , H2SO4 ) vahel moodustuvad plii(IV)soolad : PbCl4 ja Pb(SO4 )2 . Need on suhteliselt vähepüsivad ühendid, mis lagunevad plii(II)ühenditeks. Pliitetrakloriid plahvatab soojendamisel, vees aga hüdrolüüsub PbCl4 + 2H2O ? PbO2 + 4HCl . Dipliitrioksiid:
Magma- ehk tardekivimid Tardumise koha järgi a) Purskekivimid ehk efusiivsed kivimid tarduvad maa pinnal. Näiteks: basalt, lipariit, andesiit b) Süvakivid ehk intrusiivsed kivimid tarduvad maakoore sees. Näiteks: graniit, peridotiid, diroiit Koostise järgi (ränidioksiidi sisalduse järgi) a) Happelised ( 65 75 % ränidioksiidi) Näiteks: graniit, lipariit b) Keskmised (52 - 60% ränidioksiidi) Näiteks: dioriit, andesiit c) Aluselised (40 52%) Näiteks: basalt d) Ultraaluselised (30 40%) Näiteks: peridotiit 2. Settekivimid tekkinud setete kuhjumisel ja kivistumisel nii veekogudes kui ka maismaal. a. Purdkivimid moodustavad murenenud lähtekivimi tükkidest ehk
Elektroskeemilise korrosiooni tähtsamateks juhtudeks on korrosioon elektrolüütide lahustes. (soolade, hapete ja aluste lahustes, merevees ning mitmesugustes looduslikes vetes), õhus ja pinnases. Merevees on lahustunud mineraalsoolasid, gaase, orgaanilisi ühendeid, seal elab ka mitmesuguseid taimi ja loomi, kes oma elutegevusega avaldavad metallidele toimet. Korrosioon pinnases sõötub eeskätt pinnase füüsikalis- keemilistest omadustest. Väga korrodeeriva toimega on happelised mullad (eriti turba- ja soomullad) ,Tunduvalt vähemaktiivsed on liivmullad. 5 Korrosioonivastane kaitse Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga
* vee lähteproduktid (kaamelitel, kes hüdrolüüsivad rasvast vett) * biofunktsioon (aitavad hoida homoöstaasi) Valgud e proteiinid. proteiinid orgaanilised polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. Teada umbes 50 aminohapet, organismidele omased 20. Aminohape koosneb kahest osast osa, mis on kõigil aminohapetel sarnane; teine on erinev, nimetatakse radikaaliks. R CH NH2 COOH Aminohapped on amfoteersed ühendid. Nii happelised kui aluselised omadused, reageerib nii hapete kui alustega. Aminohapped ühinevad omavahel peptiidsideme abil. Ühe aminohappe aminorühm ühineb teise aminohappe karboksüülrühmaga, eraldub vesi. On olemas 8 asendamatut aminohapet: * isoleutsiin (Ile) * leutsiin (Leu) * lüsiin (Lys) * metioniin (Met) * fenüülalaniin (Phe) * treoniin (Thr) * trüptofaan (Trp) * valiin (Val) [* histidiin (His)]
· I aastal kasutatakse ära 50-60% muldaviidud kaaliumist (kokku ~70%) KOMPLEKSVÄETISED · sisaldavad mitut toitelementi · sisaldavad vähem ballastainet · toitainete ühtlane jaotus põllulu · väetissegud: - saadakse lihtväetiste segamisel - enamasti töödeldud tolmamist jms vähendavate ainetega Happeliste muldade lupjamine Kujuneb mulla lahuse ja tahke osa reaktsiooni alusel - mulla lähtekivim - happelised ühendid mullas - väetamine 40%Eesti muldadest happelise reaktsiooniga, peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis Lupjamine · vähendatakse H-ioonide ja suurendadakse Ca- ja Mg-ioonide hulka mullas · laubjatarvet väljendatakse norm CaCo3 t/ha -keskmine lubiväetiste norm3...5 t/ha oleneb: - mulla reaktsioonist - mulla lõimisest - kasutavast lubiväetisest · lupjamist teha kevadel enne külvi või sügisel peale koristust
Farmakokineetika - teadus ravimi saatusest organismis 2010 / 2011 Ravimi farmakokineetika Ravimi kineetikast tulenevad kliiniliselt olulised näitajad: manustamisjärgselt toime saabumise aeg, toime kestus, ravimi kontsentratsioon vereplasmas. Farmakokineetikast sõltub ravimi annustamine: 1 tablett 3 korda päevas ei sobi kõikidele ravimitele ja kõikidele patsientidele. Farmakokineetika uurib protsesse, mis on seotud - ravimite imendumisega, - jaotumisega, - biotransformatsiooniga, - eritumisega. Ravimite imendumine Ravim peab toime avaldamiseks jõudma toimekohta, mis on tavaliselt raskesti kättesaadav. Ta läbib bioloogilisi barjääre ehk imendub. See on oluline kõikidel juhtudel, kus ravim pole manustatud vahetult vereringesse. Toime avaldumine Ravim peab toime avaldamiseks olema toimekohal (retseptoril) piisavas kontsentratsioonis. Konts...
5) Oksiidsed soolad ehk hapnkulised soolad: karbonaadid, sulaadid, fosfaadid, silikaadid jne. Mis on kivim, jaotamine, tähtsamad? Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu à petrograafia. Kivimite jaotus: 1. tardkivimid, jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel: a. happelised kivimid (hele) b. neutraalsed kivimid c. aluselised kivimid d. ultraaluselised kivimid (tume) Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) Kna päevakivi 65-70% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalidà biotiit, muskoviit, amfibool, pürokseen. 1. settekivimid (tähtsaimad) Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore
Karboksüülhapped Tunnusrühmaks - karboksüülrühm COOH COOH koosneb kahest rühmast: CO karbonüülrühmast ja OH hüdroksüülrühmast Üldvalemiks on R-COOH R on süsivesinikrühm Nimetused tuletatakse süsivesinikest, kus eesliited näitavad C aatomite arvu + lõpp hape. Metaan CH4 ---- HCOOH metaanhape ehk sipelghape Etaan C2H6 --- CH3COOH etaanhape ehk äädikhape Karboksüülhapete ühised omadused: · On happelised, hapu maitse · Mõned toksilised · Mõned muutuvad organismis toksiliseks · Terava lõhnaga · Värvitud vedelikud / tahked ained · Lahustuvad hästi vees kõrgemad homoloogid ei lahustu · Kõigil keemisto üle 100oC · Reageerivad metallidega (alumiiniumkastrulid, kausid ja mahl) Tekivad: 1) Alklaanide oksüdeerumisel 2) Alkoholide oksüdeerumisel ( kui vein seisab lahtiselt --- veiniäädikas ) Etanool + O2 = veiniäädikas +H2O
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................2 1. Siidri ajalugu......................................................................................................................... 2 1.1. Nimest.............................................................................................................................. 3 1.2. Normandia siider..............................................................................................................3 1.3. Naturaalne süsihappegaas ja suhkur, mis on õunte oma..................................................4 1.4. Janukustutaja ja maksevahend......................................................................................... 4 1.5. Kõige populaarsem Inglismaal.........................................................................................5 1.6. Si...
piirkonnas. Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Lisajõed toovad setteid ning muda. Üleujutused Amazonase jõe kallastel võivad kesta kuid. Mullastik Mullad on enamasti vanad. Lähtekivim on sügavasti murenenud, sest temperatuuri kõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine siin peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise mõjul. Mullastik on raudoksiidist punane, happelised ning mineraalaine ja huumuse vaesed. Et muld tekiks on vaja rohkelt sooja, niiskust, et lagundajatel oleks soodne seal elada, kiiret ainevahtust ning mineraalainete väljauhtumist ei toimuks. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire, selle pärast on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad. Iga
Hoida laste eest kättesaamatus kohas Tundliku või vigastatud naha puhul vältida pikaajalist kokkupuudet tootega. Vältida silma sattumist. Sattumisel loputage rohke veega Mitte alla neelata, allaneelamisel pöörduda arsti poole Sirje Mets 6 Sõna pH tuleneb ladina keelsest fraasist ,,potentia hydrogenii" ja näitab vesinikioonide kontsentratsiooni aines. pH märgistus pakendil Ained on: 0 - 6 - happelised 6 - 7 - neutraalsed 8 - 9 - nõrgalt leeliselised 10 14 leeliselised Sirje Mets 7 Muud tarbekeemia märgid Dermatoloogiliselt testitud Toode on keskkonda säästev (nõudepesuvahendid, pesupulbrid) Toodetele, mis tekitavad teiste sama otstarbeliste toodetega võrreldes kogu oma olelustsükli jooksul keskkonnale väikseimat kahju Märgis ohutumatele ja efektiivsematele keemiatoodetele, mis ei ohverda kvaliteeti
Biotiin - (B7 vitamiin) : veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine NB! *Elusrakku iseloomustab ismootsus - rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne osmootse rõhu nivoo. *Maksal on keskne roll veresuhkru taseme säilitamisel. Valgud: *Valgud osalevad kõigis eluprotsessides! (hingamine, liikumine, seedimine, närvitalitus ja ensüümide, hormoonide ja antikehade süntees) *Valkudel on nii happelised kui ka aluselised omadused. (organismi happe-alus-tasakaalu säilit.) *Lihtvalgud on proteiinid ja liitvalgud on proteiidid. Lipiidid: *Lipiidid tagavad 26-30% ööpäevasest energia vajadusest. *Küllastatud rasvhapped: tahked rasvad; loomsed *Küllastunud rasvhapped: vedelad õlid; taimsed *Lipiidid jaotuvad: lihtlipiidid, liitlipiidid, tsüklilised lipiidid *Liitlipiidid: glütserofosfolipiidid ja sfingolipiidid (esineb närvikoes, hallolluse põhikomponent)
Betoonist väljuv aluseline vesilahus kahjustsab ümbritsevat keskkonda ja konstruktsioone.2)reageerimine betooniga kokkupuutavas keskkonnas olevate ainetega – a)atmosfääris ja vees sisalduva CO2-ga. Protsessi nimet. karboneerumiseks. Ca(OH)2+CO2àCaCO3+H2O; CaO*SiO2*H2O+CO2àCaCO3+ +SiO2*xH2O ; 3CaO*2SiO2*3H2O+3CO2à3CaCO3+SiO2*xH2Ob)atmosfääris sisalduv SO2-ga: Ca(OH)2+SO2àCaSO3*H2O+H2Oc)vetes sisalduvate ainetega; ohtlikeim on magneesium; d)leeliste lahustega – kõik happed ja happelised alused lagundavad betooni; e)rasvhapetega. Tulemused – karboneerumine alandab keskkonna pH-d betoonis. Kui pH jõuab 8,5-ni algab terasarmatuuri korrosioon. 3)faaside muutused betoonis, milledele kaasneb mahu suurenemine – a)etringiidi teke 3(CaSO4*2H2O) +3CaO*Al2O3*6H2O+19H2Oà3CaOAl2O33CaSO431H2Ob)soolade kristallhüdraatide teke poorides – NaCl ß---0,150C---àNaCl*2H2O – temp.i langedes alla 0,15 kraadi hakkab NaCl paisuma ja kivisse tekivad praod, maht suureneb 2,3 korda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
