ETRUSKITE KUNST 753 - 510 e.Kr. Rooma kunsti käsitletakse küll koos etruskite perioodiga ühiselt, aga esimese perioodi moodustab just etruskite kunst. Ilmselt on tegemeist rahvaga (arhailastega), kes põgenesid doorialaste eest, seda näitab kunsti käsitlus. Etruskite perioodi tuntakse ka kui Rooma kuningate perioodi, kus roomlaste ja ladinlaste üle valitses rahvas, kes olid neist kõrgemad = kuningate rahvas. Etruskite arhitektuurist ja kunstist on vähe säilinud. Näide sellest, kuidas saab ka poliitiliselt mälu korrigeerida. Roomlased lülitasid etruskid välja oma riigi struktuurist, hävitades nende kunsti ja kultuuri, seetõttu ka teame vähe nendest. Etruskite templi rekonstruktsioon on võrreldes Kreeka peripteeriga: sammaste samm rohkem harali ning rohem on kasutatud dekoratsiooni ehk ornamenti. See saab ka hiljem Rooma arhitektuuri tunnuseks: tempel muutub ornamendi kesksemaks. Põhjus on ka paljusti ehitus materjalid...
Esiaja- Vana Mesopotaamia- Vana Egiptuse kunst Esiaeg neoliitiline revolutsioon - neoliitikumi algjärgus toimunud küttimise, kalastuse ja koriluse asendumine maaviljeluse ja koduloomapidamisega, muutis elatise hankimise tunduvalt kindlamaks ja kiirendas ühiskondlik-majanduslikku arengut. perioodid (idk kas seda läheb vaja) ❖ kiviaeg ➢ paleoliitikum (2 milj - 8000 a. eKr) ➢ mesoliitikum (7000 - 4000 a. eKr) ➢ noorem kiviaeg (6000 - 2000 a. eKr) ❖ pronksiaeg ❖ rauaaeg Algeline Arhitektuur e megaliitilised ehitised inimeste endi püstitatud algelised eluasemed pole säilinud ega omanud ka erilist kunstilist väärtust. eluasemeteks üheruumilised savist majad, linna kaitses kivimüür ★ mega lithos- suur kivi ★ menhir- pikk kivi ★ dolmen- kaks kivi ja nende peal kiviplaat ★ kromlehh- kiviring (nt Stonehenge) Keraamika alaliikideks kammkeraamika ja nöörkeraamika kas...
KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ere värvirõõm ja dekoratiivsus looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole a) kindlustatud lossid ja linnamüürid Tirynsi linnus ja Müke...
(kool) Nimi Klass Referaat Ajalugu Tallinn 2005 Sisukord Sissejuhatus Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone Egiptlaste ehitised Astmikpüramiid Murtud püramiid Punane püramiid Egiptus Sissejuhatus Läbi aegade on Egiptus olnud tuntud püramiidide poolest. Kuulsaimad neist on kolm Giza püramiidi, mis seisid juba kreeka kirjanik Siidon Antipatrose koostatud seitme maailmaime loetelus. Tõenäoliselt teame ka meie püramiididest kõige paremini just nimetatud kolme ehitist. Tegelikult on Giza püramiidid võrreldes Egiptuse püramiidide ehitamise ajalooga suhteliselt hiline saavutus. Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone. Peamine, mis on Egiptusele iseloomulik, on ta palav kliima. Jaanuaris on siin kümme kraadi, augustis kakskümmend seitse kraadi sooja. Mõnikord tõuseb kuumus neljakümne seitsme kraadini. Vahemere lä...
Kordamine. Esiaeg ja Vana-Egiptus 1. Inimeste eellased: mida oskasid ja kuidas end elatasid. TV 1 Inimese eellased Millal elasid? Mida oskasid? Kuidas end elatasid? Australopiteekused 5 -2 mlj aastat tagasi Oskasid ronida puude otsa, sõid ka liha. Homo habilis 2,5 mlj aastat tagasi Oskasid valmistada tööriistu. Homo erectus 2 mlj aastat tagasi Oskasid valmistada tööriistu ning kasutada tuld. Olid kütid ja korilased. Neandertaallased 250 000 300 000 aastat ...
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...
Kontrolltöö ,,Mõisted" 1) Madlääni kultuur noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas. Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Sai alguse arvatavasti Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Küttimisriistana võeti kultuuri hilisemal järgul tarvitusele harpuun ja heitepuu. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. 2) Dolmen- kivikalme liik. Esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja- Aafrika ja Aasia rannikualadel. Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatidest ehitatud ja rõhtsa plaadiga kaetud kambrid, kuhu on maetud korduvalt, sageli pikema aja jooksul. Nt Carnaci lähedal Bretagne'is. ...
JUDAISM Judaism on maailma vanim säilinud monoteistlik usund, u. 4000 a. vana. Seotud Vana Testamendiga. Kaks olulist komponenti: 1. usk ühte jumalasse 2. usk äravalitusse Juudid on öelnud ,,Jumal on nähtamatu". Jahve ,,Mina olen" ,,EL" jumal (heebrea keeles) IISRAEL Aabraham sai tõotuse Jumalalt (u. 2000 a. eKr). Iisraeli algus. Egiptuse orjapõlv (1750-1250 eKr) Juutide juhiks tõusis Mooses. Kõrberännak, mis kestis 40 aastat. Siinai mägi. 10 käsku. Mooses suri, ei jõudnud Kaananimaale. I periood Kohtumõistjate aeg Juutide esimene kuningas Saul. Teine kuningas Taavet, kuid Saul ei loobunud oma troonist. Valitsesid samal ajal. Ühes lahingus Saul ja tema poeg hukkuvad. Taavet sai võimule. Vallutati vilistide (tänapäeva palestiinlased) tähtsaim linn Jeruusalemm. Taaveti poeg Saalomon (970-930 eKr). Saalomoni ajal jagunes riik kaheks: 1. Põhjapool Iisrael Kogu elanikkond küüditati, Jeruusalemma tempel hävitati ...
Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall...
Hellenid - kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal. Barbarid - kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste rahvaste esindajate kohta; nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar); tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest. Polis - linnriik, mis hõlmas linna koos seda ümbritseva maa-alaga; tekkisid 8. saj eKr Kreeka maakondades. Aristokraatia - kreeka k „parimate võim“; kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed; vaenlase kallaletungi ajal juhtisid kaitset ja retki naabrite vastu. Demokraatia - poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Türannia - võim, mille linnriigis kehtestas ebaseaduslikult aristokraat, kes sisetülide käigus mõnest vastastest jagu sai ja ainuvalitsejaks tõusis ning kes sageli lõpetas sisetülid ja kaitses ...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri, arenes teadus, kõrgelt arenenud oli meditsiin ja ahitektuur. Osad Egiptuse ja Kreeka imedest on tänapäevani selgitamatud. Tolleaegne kultuur oli kõrgelt arenenud. Suure panuse on pärandanud vanad idamaad ka kunsti arengusse. Kuna riigid asusid geograafiliselt ebasoodsatel asukohtadel mängis ülises elus suurt rolli religioon. Enamus ku...
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Kunstikultuuri ajalugu Kordamisküsimused nr 1. 1. Mida tähendab mõiste kultuur? Tähistab kõike, mis on loodud inimeste poolt(tehisobjektid, mõtted, tunded, inimestevahelised suhtes). 2. Mida tähendab mõiste kunst? Meisterlikkus mingil alal; midagi, mis pole ehtne vaid järeletehtud; mitmesugused inimeste tegevused ja nende tulemused; pildid, kujud, ehitised. 3. Nimeta sakraalarhitektuurid. Kabelid, kloostrid 4. Nimeta profaanarhitektuurid. Kindlused, lossid, paleed, elamud, toomishooned 5. Millisteks alaliikideks jagunevad graafikatehnikad? Jaguneb kõrgtrükiks, sügavtrükiks ja lametrükiks 6. Millisteks alaliikideks jagunevad reljeefid? Jagunevad kõrgreljeefiks, madalreljeefiks ja süvendreljeefiks. 7. Mis aastal avastati Lascaux koobas? 8.detsember 1940.aastal 8. Kuidas leiti Lascaux koobas? Üks poiss leidis, viskas kivi sisse 9. Mis rikkus koopamaalinguid? Rohevetikad ja valge...
Egiptuse jumalused Hathor • Armastuse, tantsu ja muusika jumalanna. • Kujutati inimese keha ja lehma sarvedega. • Pea kohal oli päikeseketas, kaelas ehe. • Hellenismi ajal samastati Aphroditega. • Tervitas surnuid. Hathor’i tempel Denderas. Papyrus of Ani • Pärineb 1250 a. eKr. • Hetkel asub Londonis, Briti Muuseumis. • Skulptuur Hathor’ist lehmana. • Hetkel asub Kairo Muuseumis, Egiptuses. • Tomb of Thutmose IV • Seinamaal • Pärineb 1550.- 1292. aastast eKr. • Hathor’i on kujutatud koos teiste jumalustega surnuid tervitamas. Horos • Taeva- ja päikesejumal. • Kulli- või pistrikupäine. • Määras kindlaks jumalate mumifitseerimise üksikasjad. • Teda peeti surnute abistajaks. Amulett • Pärineb 1254. a. eKr. • Asub Louvre muuseumis Pariisis. • Pärit Egiptusest Horos’t kujutav skulptuur • Pärineb 300.- ...
Egiptus Karl Loorberg Giza püramiidid • Asuvad Kairo lähedal • Üks seitsmest antiikaja maailma imest mis on siiani säilinud • Püramiidid kuuluvad UNESCO Maailmapärandite nimekirja • Ehitati u 4500 aastat tagasi vaaraode matmispaikadeks Sakkara Astmikpüramiidid • Vanim on vaarao Džoseri auks ehitatud astmikpüramiid • Ehitati lubjakivist • 62 m kõrge • Ehitati 29 aastat Sakkara Surnute linn • Püramiidid ja mastabad moodustavad Niiluse jõe kaldale terve "surnute linna" • Haudehitiset juurde olid ehitatud ka templid kuhu pääses läbi värava pülooni • Surnute linna valvavad sfinksid Sakkara Sfinks • Tuntuim on Chepheni sfinks Giza püramiidide juures • Sõna sfinks pärineb vanakeeka keelest ja tähendab kägistajat • Lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend Teeba • Tänapäeva Luxor • Üks arheoloog väidab et aas...
EGEUSE JA KREETA-MÜKEENE KUNST TAUST: 3000 eKr-12 000 eKr Egeuse mere ääres. Kujunes välja küklaatidel (rõngassaared ümber Delose saare), Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel (Mükeene linn) KLIIMA: mahe vahemereline kliima, taimestik lopsakas ja põlluharimiseks oli sobilik muld ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju v...
EGIPTUSE KUNST Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont: 1) kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine 2) kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna I Arhitektuur Elamu- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga - arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olema koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi: mastaba astmikpüramiid püramiid Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u. 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal. Näiteid püramiididest: * Cheopsi püramiid (146 m kõrge,...
AJALUGU 11C Ajaloo allikad ja eesmärgid ARHEOLOOGILISED PERIOODID 1. Kiviaeg-2,5 miljonit aastat tagasi- 3 tuhat aastat eKr. paleoliitikum- Eestis asustus puudus, jääaeg. Korilus ja küttimine. mesoliitikum-keskmine kiviaeg, osati vibu teha, savinõusid, kangast kuduma, vanemad asulapaigad Eestis. Väga tähtis oli toit. Polli küla Pärnu jõe ääres, Kunda lammas. Oskasid tuld kasutada. neoliitikum- noorem kiviaeg. Asva asula Saaremaal. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Emajärgne sugukond Kiviajal ehk matriarhaat. 2. Pronksiaeg (tina + vask)- 3000a eKr - 1000a eKr. Põlluharimine-korilusest sai alguse. Karjakasvatamine-küttimisest. 3. Rauaaeg- 1000 eKr-13 saj. - esimesena hakkasid maailmas rauda kasutama hetiidid, elasid Kesk-Aasias. Hakkavad tekkima üksikpered ja varanduslik ebavõrdsus. -------------...
Kui Kreeka oli aastal 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule ja Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II paar aastat hiljem vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas Philippose poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr) makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada ebaõnnestus. OIuline muutus oli aset leidnud ka sõjavaekorralduses. Sõjavägi ei koosnenud enam riiki kaitsvatest kodanikest, vaid mitmelt poolt värvatud palgasõduritest. Paljudes kohtades elasid need linnast väljas omaette sõjaväeasulas. Kodakondsusel polnud ei riigielu ega riigikaitse korraldamisel enam tähtsust. Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu valitsejate soosingule. Eriti paistsid selle poolest silma Egiptuse k...
Kunstiajaloo konspekt 1.Esiaja kunst. Paleoliitikum - 30 000-80 000 a eKr (e vanem kiviaeg) · Statuetid - Väikesed naise kujutised/skulptuurid. (Willendorfi Veenus) · Koopamaalid - Altamira, Lascaux. Korrrapärased, tõetruud, iseloomuliku poosiga.Figuurid suured (ca 4-5 m), tugev kontuur, värvid, loomad. Mesoliitikum - 8000-6000 eKr (keskmine kiviaeg) · Inimese kujutamine - Addadura koobas. Looma kujutamine pole enam nii tähtis. · Tööriistad välja kujunenud. · Inimese sõltuvus loodusest väheneb. Neoliitikum - 6000-2000 eKr (noorem kiviaeg) · Ornamentika, keraamika areng. · Põlluharimine · Menhir - Haudehitiste vorm. Hauatähised, u 20 m. Üksikud kivid. nt: P.-Prantsusmaal Carnac'i kiviallee. · Dolmen Haudehitise vorm. Kolmest püstisest ja neid katvast rõhtsast kiviplaadist moodustatud ruum, mis on ühest küljest avatud. · Kromlehh - ringi...
Vana-Egiptus Vana Egiptus Suuremad riigid tekkisid Niiluse jõe äärde, roheluse püsimiseks ehitati tamme ja kanaleid. Niiluse äärde tekkis 40 väikest riiki, mida kutsuti Naamideks. 4. at. lõpul e.m.a liitusid riigid alam- ja ülem-Egiptuseks. Ajaliselt jagunevad vaaraode dünastiate järgi riigid kolmeks: Vana riik (2850-2050 e.m.a), Keskmine riik (2052-1570 e.m.a) ja Uus riik (1570-715 e.m.a). Kunsti traditsioonid olid väga püsivad. Egiptuses loodi ka üks kirjatüüp hieroglüüf. Egiptuse hieroglüüfid. Vaarao Narmeri palett u. 3000. e.m.a. Püramiidid Roomlased vallutasid Egiptuse u. 30.a e.m.a. Egiptuse kunst püsis u. 2500 a. muutumatuna. Enim mõjutas Egiptuse kunsti usk surmajärgsesse ellu ja usk jumalatesse. Egiptuse jumalad võisid sarnaneda loomadega (inimese keha ja looma pea). Pühaks peeti skarabeust, lehma, iibist ja saakalit. Igavest elu kindlustati kehade palsameer...
Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus I Inimese kujunemine Inimese eellased: Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud elama lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kuijunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osav inimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Inimeste kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectuste ehk sirginimesena. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgimiseks oluliseks lüliks neandertaallasi. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad ...
EESTI HOTELLI JA TURISMIKÕRGKOOL REISIKORRALDUS VANAAJA SEITSE MAAILMAIMET Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Cheopsi püramiid.................................................................................................... 3 Semiramise rippaiad............................................................................................... 5 Artemise tempel..................................................................................................... 6 Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, see asus Ephesoses, tänapäeva Selçuk'i lähedal, Türgi aladel......................................7 Zeusi kuju.......................................................................................................
KONTROLLTÖÖ nr.1 1. Nimeta kunstiajaloos käsitletavaid kunstiliike (lisa selgitav kommentaar) Arhitektuur(ehituskunst), maalikunst ja skulptuur(kujude raiumine või voolimine), samuti graafika(trükiplaadile tehtud joonistusest paberile tõmmise tegemine) ning tarbekunst(paljude liikidega) 2. Kus asuvad kõige hinnatavamad koopamaalid ning millal need loodi? Altamira koobastes ja Lascaux koobastes Prantsusmaal. Need loodi ligi 20 000 aastat tagasi. 3. Selgita mõisted- menhir e. megaliit, dolmen, kromlehh. Kus neid tänapäeval näeme? Menhire ehk megaliit teravatipulised kivimürakad, mida euroopa lääneosa inimesed hakkasid püsti ajama. Dolmen algelised hauakambrid kromlehh ringidena paigutatud mehirid või dolmenid Prantsusmaal Carnaci asula läheduses ja Stonehengeis Inglismaal. 4. Millist nime kannab üks vanemaid Euroopas valmistatud inimest kujutav skulptuur ? "Wi...
ülem Egiptus ümbritsesid poolkõrbed, kõrbed. peamine ühendustee niilus, kogu vanaaja Egiptus muust maailmast suht. eraldatud. põlluharimine vaid tänu niiluse üleujutustele 5000a. ekr esimesed põlluharijate asulad niiluse ääres 3000a. ekr liitsid ülemegipt. valitsejad eg. ühtseks riigiks, sellest ajast kuninga võim, samal ajal kujunes välja hieroglüüfkiri, ulatuslikumalt vaske kasutama kuid ka kivi. Vana riigi periood u 27002200a. ekr sellest ajast püramiidid, kujunesid välja tsivil. tunnused rangelt herarhialise korraldusega riik ja ühisk. mis allus kuninga võimule ningi egiptuse usk. pärast seda Egiptus mitmeks teineteisest sõltuvaks piirkonnaks sisesegadused, kodusõjad. Keskmise riigi per. u 20001650a. ekr maa uuesti ühtseks riigiks, loodi elukutseline sõjavägi. pärast seda taas jagunes. Uue riigi per. u 15501075a. ekr taas ühtne riik, hobukaarikute kasut., vallut...
1.Kunstiliigid :ARHITEKTUUR Sakraalarhitektuur - ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. Profaanarhitektuur - ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. SKULPTUUR -Reljeefid -kõrgreljeef -madalreljeef -süvendreljeef ,Ümarplastika MAALIKUNST -Seinamaal (e monumentaalmaal) ,Tahvelmaal, Miniatuurmaal, Klaasimaal ,Mosaiik GRAAFIKA -Trükigraafika -Kõrgtrükk -Sügavtrükk -Lametrükk, Joonistused TARBEKUNST -Keraamika, Metallehistöö, Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö 2. Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise, teoste kirjeldamise, süstematiseerimise ning analüüsiga. 3.Stiil on ühiste joonte kogum kunstiteosel. Stiili mõistet on kasutatud kunstiteoste rühmitamiseks. Tuleneb sõnast ,,stilus". St...
VANAKREEKA KUNST Kreekast on pärist sportimise ja olümpiamängude traditsioon, tähtsal kohal olid ka kirjandus ja teatrikunst. Vaimse kultuuriga tegelemist hinnati Kreekas väga kõrgelt. Teatrikunst kasvas välja jumal Dionysose austamise pidustustest. Teatrietendusi korraldati vabas õhus, kus vaatajate pingiread olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast. VANAKREEKA USUND Usund oli polüteistlik (usuti paljusid jumalaid) Kreeklased uskusid, et jumalad on inimesetaolised, nii kehalt kui ka vaimult. Jumalatega võis suhelda iga inimene. JUMALATEGA SUHTLEMISE KOHAD: Templid, mille altarile toodi jumalatel ohverdusi Oraaklid, kus inimesed käisid oma küsimustele vastuseid saamas. Kreeka kunst arenes välja 600 e.Kr., mis jagunes kolme perioodi: ARHAILINE e. vana aeg KLASSIKALINE e. õitseaeg HELLESNISTLIK e. hiline aeg ARHITEKTUUR Kreeka ehituskunsti suur...
TURISM Turismimajanduse arengu eeldused: Egiptuses valitseb troopiline kliima. Päikselisi päevi on Egiptuses enam kui kuskil mujal maailmas. Seetõttu, on ka Egiptus üks väga populaarne turismimaa. Suvel küündib päevane õhutemperatuur Kairos 3540°C, talvel on siin sooja 1520°C. Punase mere rannikul on keskmine õhutemperatuur juunist augustini 3538°C, novembrist märtsini püsib õhusoojus aga 2327°C ringis. Kõrbe õhusoojust iseloomustab veel suurem kõikumine päeval on siin talumatu palavus, öösel aga krõbe külm. Kõige enam sademeid on Aleksandrias ligikaudu 19 cm aastas. Seevastu lõuna pool Assuani kandis on viie aasta keskmine sademete hulk ligikaudu 10 mm. Khargas (Liibüa kõrbes) on aga ette tulnud ka seda, et 17 aasta jooksul ei ole sadanud piiskagi Nendes tingimustes areneb kindlasti edukalt puhketurism.Soe kliima aastaringselt, päikselised päevad ja vähe sademeid, teevad Egiptuse ahvatlevaks puhkemaaks. Egiptus on nii arene...
Mika Waltari Sinuhe Raamatu analüüs Aigar orav 10c 2011 I Raamat: Kõrkjalootsik Sinuhe vanemad olid Semnut ja Kipa. Sinuhe elas vaeses peres, aga siiski oli neil avaram maja kui teistel. Senmut töötas vaeste arstina ja tihti õppis tema kõrvalt ka Sinuhe. Sinuhe ema jutustas talle, kuidas ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Sinuhe erines teistest oma kitsa näo ja peente ihuliikmete poolest. Sinuhe hakkas erinema teistest õpihimu poolest, kuigi algult tahtis ta sõduriks saada, aga isa tegi talle selgeks, et need kes oskavad kirjutada ja lugeda saavad elus hästi hakkama. Onegi koolist sai Sinuhe endale põneva kaaslase Thotmese, kellele meeldis joonistada. Senmut, Sinuhe isa, tahtis, et poeg saaks Amoni templi suurde elu majja õpilaseks ning kasutaks selleks ära vanat tuttavat Ptahorit, kes töötas kungliku koljuavajana. Geograafiline mõiste: -Puntima...
Kunsti KT 1. Millal ja kus tärkab Egeuse kultuur ja millal lõpeb? Umbes 3000 eKr. Egeuse mere saartel ja rannikul. Lõppes 12. saj eKr. (põhjast saabuvad doorlaste hõimud hävitasid Mükeene kultuuri) 2. Tähtsamad keskused Egeuse kultuuris? Kreeta saar ja Peloponnesose poolsaarel Mükeene. 3. Kreeta kunsti tähtsamad saavutused? Peamised kunstiligid ja teemad? Knossose palee, Phaistos, Hagia Triada. Peamised kunstiliigid: arhitektuur, maalikunst, skulptuur, tarbekunst. Teemad: sõnnid, pidutsemine, mereelukad, taimed. 4. Knossose palee kirjeldus ja müüdid. Knossose palee põhiplaan on äärmiselt keerukas, labürindid. Koosnes väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Müüt: Labürindi lasi ehitada kuningas Mi...
Panteon Antiikajast peale on Panteoni ruumimõju ja konstrukstiooni näiv lihtsus tekitanud imetlust kõikides, kes on seisnud selle suure kupli all. Vaatamata 2000 aasta jooksul tehtud muudatustele ja korduvatele purustustele on Panteon siiski üks paremini säilinud Antiik-Rooma ehitusmälestisi. Panteon ehitati keiser Hadrianuse käsul umbes aastatel 120-125. Varem oli sellel kohal olnud tempel, mille ehitas keiser Augustuse väimees, väejuht Marcus Vipsanius Agrippa ajavahemikus 27-25 e.Kr. ja mis sai 110. a.p.Kr. kannatada välgunoolest süttinud tulekahjus. Ajendatuna arvatavasti ajaloolistest kaalutlustest, laskis Hadrianus kirjutada Agrippa nime portikuse sammaste kohale. Pojalikku tänu avaldades jäädvustas ta oma nime ainult ühele oma kasuisale Trajanusele püstitatud monumendile. Keiser Hadrianuse ajal tehtud ümberehitiste kavandaja ei ole teada. ka ei tea me seda ehitanud lihttööliste, müürs...
Kunst 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Koobastesse maaliti algelisemaid loomakujutisi väikesi mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Altamira ...
Hellenismiperiood Kreekas. Hellenismiperiood seondub Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutustega, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Kreeka oli 338ekr alistunud Makedoonia ülemvõimule. Kui suurriigi rajaja Philippos II mõrvati, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Vallutas Väike_Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia , Iraani, Kesk-Aasia ning likvideeris Pärsia impeeriumi. Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus. Enamik Kreeka linnu tervitas makedoonlasi, väljaarvatud Mileetos ja Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati. Kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm kunagi oli näinud. Impeerium lagunes Aleksander Suure surma ja diadohhide (väepealike) sõdade järel kolmeks suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose-nimelised kuningad II...
Hellenismiperiood Kreekas Hellenismiperiood seondub Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutustega, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Kreeka oli 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule. Kui suurriigi rajaja Philippos II mõrvati, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani, Kesk-Aasia ning likvideeris Pärsia impeeriumi.Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus. Enamik Kreeka linnu tervitas makedoonlasi, väljaarvatud Mileetos ja Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati. Kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm oli kunagi näinud. Impeerium lagunes Aleksander suure surma ja diadohhide (väepealike) sõdade järel kolmeks suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose nimelised kuningad...
Slaiditöö nr.1 1. Egiptuse arhitektuuri elemente läänekultuuris (4 näidet). Mida need tähendavad tänapäeval? · Püramiid- Louvre'I muuseumi ees, sissepääs muuseumi. Vastuoluline · Obelisk-Tallinnas Maarjamäel. Maarjamäe obelisk pole püsti pandud mitte sõjas langenuile, vaid tolleaegse ametliku versiooni järgi "Balti laevastiku kangelasliku jääretke" auks. Vene laevastiku ja kommunistliku hirmuvalitsuse kabuhirmus põgenemine Keila poolt lähenevate väikeste saksa jalaväeüksuste eest 1918. aasta veebruaris. · Püloonid- kasutatakse sillaehituses, näiteks tuntud Golden Gate sild San Fransiscos. 2. SAMBAD · Dooria- kõige vanem ja jässakas. Suht madal, baas puudub. Tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud (entaas). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Lihtne, range. Kannellüürid (püstisuunalised vaod), lamedad. Mehelik sambatü...
Vana-Egiptuse arhitektuur Tallinn 2008 Egiptuse ehitistest on kindlasti kuulsaimad Giza püramiidid. Ega nad asjata pole 7 maailma ilme hulgas ja huvitav on selle juures fakt, et Giza püramiidid on ainukesed maailma ilmed mis siiani säilinud. Ehitised ise on veel suureks müsteeriumiks tänapäevalgi. Kaheldakse kas nad on ikka egiptlaste poolt ehitatud ja kas nad on ikka üle 15000 aasta vanad? Imelik on ka fakt, et üheski püramiidis pole muumiat. Teadlaste arvates on püramiidide sisemus ainuke kindel koht kuhu tuumasõja eest varju minna. Aga peale püramiidide on Egiptuses veel teisigi märkimisväärseid hooneid. Näiteks Ramses 2 poolt Abu Simbelisse ehitada lastud Suur Ramses ja väike tema armastatud abikaasa Neferati tempel. Hoonete oma päraks on nende täpne asend, mis toob endaga kaasa nähtuse kus ühel päeval aastas tungib päikese kiir templi kõige sügavamasse ruumi valgustades seal istuvate jumalate ja Ramsese kuju. Kindlast...
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esin...
Mõistete töö 10.klassile Seleta mõisted ja too näiteid: · madlääni kultuur 15 000 aastat tagasi hakkasid Lääne Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi nimetama nii Madeline koobaste järgi. · dolmen- Kivikalme. Need on suurtest püstistest kiviplaatidest ehitatud ning plaadiga kaetud kambrid. Sinna oli maetud korduvalt ja tihti pikema aja jooksul. Esines neoliitikumist pronksiajani Põhja-Aafrikas,Euroopas ja Aasia rannikul. · tsikuraat Kõrge massiivne torn, mis aheneb astangutega ülespoole. ( Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris. ) Paabeli torn, · püramiid- Haudeehitis ( mastaba ) mis on loodud vaaraodele. Kui ülikute mastabad olid maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid ning selle kohal asus kastitaoline kiviehitis , siis vaarao jumalikkust arvestades pidi tema haudeehitis olema oluliselt suurem kui ühelgi alamal. Mastaba ehitatigi kõrgem, aga kõrgustesse tõ...
delta jõe suudmeala, kus jõgi hargneb, sfinks lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend, papüürus papüürustaime säsist valmistatud kirjutusmaterjal, vaarao egiptuse kuningas, noom - haldusüksusegiptuses , hierarhia astmeline süsteem asjade hindamiseks, püramiid hiiglaslik haudehitis, kus paiknes hauakamber, muumia palsameeritud surnukeha, sarkofaag - surnukirst , paarperekond egiptuse perekonnamudel, kuhu kuulusid mees, naine ja nende alaealine laps, hieroglüüf kirjamärk egiptuses, tempel pühakoda, usukeskus, tsikuraat astmiktempel, kiilkiri mõistemärk, mis vajutatakse pulgaga pehmesse savisse, astronoomia - täheteadus, astroloogia taevakehade järgi ennustamine, palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga võides, maat maailmakorraldus, hammurapi seadused babülooni seadustekogu, mille kehtestas hammurapi, kuukalender ajaarvamine, mis koosnes 12 kuust. menes egiptuse esimene vaarao, kes ühend...
GIZA PÜRAMIIDID Teretulemast päikselisse Liibüa kõrbe. Mina olen ......., teie tänase ekskursiooni giid. Kui kõik on ennast mugavalt valmis seadnud alustame ringkäiku iidsete Giza püramiidide juures. Niisiis Giza nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis uhkeldab umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges kunagi muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest karjääridest. Kõik Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. See siin ongi üks kuulsaim püramiid Hufu püramiid ehk Cheopsi püramiid.Hufu püramiid oli ligi neli ja pool tuhat aastat kõrgeim ehitis maailmas : algselt 146.6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest püramiidi tipp on kahjuks...
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
Judaism Kooli nimi klass aasta Judaismi tekkelugu / rajajad piirkond oli Iisrael. Esiisad on Aabraham, Iisak ja Jaakob (2000 1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Mesopotaamiast Süüria kaudu Tõotatud maale (tänapäevane Palestiina ja Iisraeli alad). Jaakob võitles Jumalaga ja sai teise nime Iisrael "see, kes võitleb Jumalaga". tema 12st pojast pärinevad 12 juudi rahva suguharu, neid kutsuti BeitJisraeliks e Iisraeli kogukond. Liigitus / pooldajate arv judaismi alla kuuluvad: rabinism, saduserid, askenaism, esseenid, haskala, kabala (kabalistid), karaiidid, hassidism, sabatism, talmud, sefardism, variserid Tallinna sünagoog maailmas on umbes 18 miljonit usklikku Levik maailmas Click to edit Master text styles Second level Third level ...
TALLINNA NÕMME GÜMNAASIUM Martin Väinsalu VANA-KREEKA ARHIDEKTUUR referaat Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2013 Lühidalt Vana-Kreekast Vana-Kreeka hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Eugese mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. Tänapäeva kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt mitme lainena pika aja jooksul. 13. sajandil e.m.a tungisid Lõuna-ja Kesk-Kreekasse doorlaste hõimud. Doorlased olid madala arengutasemega ja nende vallutamis retked andsid viimase hoobi kreeta-mükeene kultuurile. Sellest ajast hakkabki tõeline Kreeka ajalugu. 11.-8. sajandil e.m.a oli kreekaste elu looduslähedane. Läbimurdeks ostutus raua kasutusele võtmine põllutööriistade ning relvade valmistamisel. See oma järel aitas kaasa majanduse arengule, ühiskonna kihtide tekkimisele. 8.-5. Saj. e.m.a kujunes välja Vana-Kreeka ühiskonnakord ehk orjanduslik demokraaatia. Orjadeks olid mitte...
ANTIIKAJA KUNST Vana-Rooma ja Vana-Kreeka antiikkultuuri ajastut nimetatakse antiikajaks, mis kestis ajavahemikul 800 eKr500 pKr. Ajastu alguseks peetakse kas Homerose eeposte loomist või olümpiamängude algust ning lõpuks loetakse Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse kukutamist gootide (germaanlaste) poolt. Vaatamata sellele, jäi Ida-Rooma veel püsima tuhandeteks aastateks. Egeuse kunst ja arhitektuur Arhitektuur Kõige silmapaistvamad arhitektuuriteosed olid lossid. Lossid olid tavaliselt mitmekorrulised, alumisel korrusel oli laoruumid, ülistel aga pidulikumad ruumid. Seinad olid tüüpiliselt kivist ning laed olid puidust. Sambad Kreetal olid puust ning nende peamised värvid olid must, punane ja kollane. Märkamisväärseim loss on Knossose loss, mis koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Ka selle lossi puhul esinesid sambad, mis olid värvitud mustaks, kollaseks ja punaseks. 1. Knossose lossi interjöör ...
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia ku...
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Egiptus ja Mesopotaamia on ühed vanima ajalooga tsivilisatsioonid. Need tekkisid umbes 3000 aastat e Kr. Mõlemad asusid suurte jõgede ääres. Egiptus asub Niiluse jõe kallastel ning mesopotaamia Tigrise ja Eufrati jõe Kesk- ja alamjooksualal. Nende kahe tsivilisatsiooni vahel on päris palju nii sarnaseid, kui ka erinevaid jooni. Valitsemiskorralduselt oli Mesopotaamia ühiskond Egiptusega võrreldes vähem reguleeritud. Egiptuses valitses range hierarhia, mille eesotsas absoluutne jumal-kuningas vaarao. Vaaraod peeti jumalatest määratud vahendajaks jumalate ja inimeste vahel. Ka Mesopotaamias oli kuningavõim piiramatu, kuid Egiptusele omane valitseja jumalustamine Mesopotaamias ei juurdunud. Valitseja oli vaid jumalate esindajaks ning ka peapreestriks. Valitseja pidi vastutama ka alamate heaolu eest, et olla kindel...
EGIPTUSE KUNST Looduslikelt oludelt meenutab Egiptus paljuski Mesopotaamiat (kõrbeline ala, millel põllumajandus on võimalik tänu Niiluse perioodilistele üleujutustele ja kunstlikule niisutusele). Esialgu tekkisid väikesed riigid nn. noomid, mis IV a. tuh. lõpus liitusid Ülem- ja Alam- Egiptuseks. Umbes 5000 a. tagasi ühendas Ülem- Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptus oli oma asukoha tõttu väga suletud riik ja traditsioonid püsisid väga kindlatena. Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse religioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine- keha muumiateks muutmine. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnu kehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid sur...
Araablased ja islamimaad Geograafilised ja looduslikud olud Araabia poolsaar asus varaseimate tsivilisatsioonikollete Mesopotaamia ja Egiptuse naabruses. Elanikkond kõneles semiidi keeli ja tegeles rändkarjakasvatusega. Jeemeni riikide jõukus põhines niisutuspõllundusel ning kaubandusel. Enamik Araabia poolsaare asukaid teenisid elatist beduiinidena. Ühiskond - patriarhaalne. Araabia poolsaar Ühiskond ja usk Polüteistlik. Austatakse palju loodusobjekte, nt must meteoriit Araablaste tähtsaim usukeskus. Allah oli kõige tähtsam jumal. Kaaba tempel on pühendatud Allahile ja 360 teisele jumalale, kelle puust kujud olid sinna püstitatud. Kaaba tempel Muhamed ja tema kuulutus Prohvet. Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi asutamist ainujumalana. Sellises usust sai islami usk ja selle pooldajad o...
Vana Kreeka kontrolltöö 1)Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. 2)Kuidas loodus mõjutas kreeklaste elu? Kreeka on mägine ja väga liigendatud maa paljude ps-te ja saartega. Tasandikke on vähe ja neid eraldavad raskesti läbitavad mäeahlikud. St oli Kreeka tugevalt killustunud ja väiksemateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Meritsi suheldi omavahel ja oldi suhtes ka naabermaadega. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. 3) Vana Kreeka ajalooperioodid · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati, rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
