....................16 Kasutatud normatiivmaterjal.........................................................................................16 2 Sissejuhatus Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liidus, Hiinas) kontrollib ja juhib neid riik (Vare 2000: 3). Palgasaajate sissetulekud, ennekõike töötasu ja sotsiaalsed tagatised lepitakse Euroopa Liidus kokku enamasti töötajate, tööandjate ja riigi koostöös. Selline euroopalik töösuhete korraldus on viimase kümne aasta jooksul järk-järgult käivitunud ka Eestis.
Tekib küsimus, kui suur osa viimasel sajandipikkusel perioodil rõhutatud võrdsusest ja vabadusest on tegelikult ühiskonnas vaid näiline ? Inimesed ihkavad mõlemat nii täielikku võrdsust kui piiritut vabadust, paraku ühe suurendamine eeldab teise taandamist. Demokraatlik maailmakord haarab oma vabadusega ja sellega kaasnevate suurte võimalustega, paraku aga võimaluste erinev kasutamine süvendab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Demokraatlikes riikides on rikast ja vaest võimalik omanduse ja välimuse järgi imekiirelt eristada. Nii tuleb vabaduse ja võimaluste ülistamise käigus võrdsuse osatähtsuse langus lihtsalt ära kannatada. Demokraatia on tänapäevases maailmas väga levind, sest vabadus on üks elu alus ning selle olemasolu peetakse üldiselt palju loomulikumaks ja tähtsamaks kui võrdsust. Juba ammustest aegadest peale on vaieldud võrdsuse tähtsuse üle ning see on ühiskonnas mänginud
Meedia juhitavus meie elule Paljudes demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks võimuks. Tuues näite Eestist, siis kahtlemata mõjutab lehest loetu või uudistest kuuldud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole igapäevaselt kursis ja on meediast kaugenenud, saab persoon kaudselt mõjutatud, sest riigi kõrgemad isikud lähtuvad poliitika kujundamisel suuresti teabest, mida pakutakse meedia vahendusel.
Samuti vaadeldakse juurdepääsupiirangute vajalikkust, kuid ka neist tingitud probleeme. Raamatu autorid on peamise küsimusena vaatluse alla võtnud juurdepääsupiirangute seotuse ühiskonna üldiste hoiakute, riigi keskvõimuga ning ajalooteaduse metoodika ja arhiivinduse arenguga. Juurdepääsupiirangute kategooriad ja põhjused. Juurdepääsupiirangute kategooriad ei ole erinevates riikides sarnased ning ebademokraatlikes riikides on kitsamad kui demokraatlikes riikides. Regulatsioon on selgemalt, aga määratud just demokraatlikes riikides. Demokraatlikud riigid lähtuvad juurdepääsupiirangute seadmisel rohkem üksikisiku huvidest. Kategooriaid on raske võrrelda, kuid autorid on laias laastus jaganud need neljaks kategooriaks: 1. Isiku privaatsuse kaitse. Probleemiks on siin ,,privaatsuse" mõiste erinev defineeritus sh Euroopa Liidu maades. 2. Riigi ja avalikkuse julgeoleku huvide kaitse. Probleemiks suhteliselt ebaselged viisid kaitsmiseks
Teadus, tehnika ja kultuurialad pidid teenima riigivõimu ning kasvatama riigile kuulekaid alamaid. Teadlastelt oodati eelkõige uute relvariikide loomist. Nad pidid ka tõestama kehtiva riigikorra ainuõigust. Nõukogude Venemaal loodi teaduslik kommunism, mis pidi tõestama kommunismi ülemaailmse võidu paratamatust. Natslikul Saksamaal, aga rassiteooria, mis üritas teaduslikult kindlaks määrata ,,tõelise aarialase" välistunnused. Demokraatlikes maades olid teadlastel ja kultuuritegelastel vabad käed, nende tegevust ei kirjutatud riiklikult ette. Teadlased ei töötanud üksnes uute relvaliikude arendamise kallal, vaid töötati ka igapäevast olmet kergendavate asjade kallal. 7.Demokraatia ja diktatuuri mõju kultuurile Totalitaarsetes riikides sai kultuur areneda ainult vastavalt riigijuhtide heakskiidule. Hästi arenes näiteks filmikunst, kuna seda sai enda huvides ära kasutada ning inimeste meelsust mõjutada
Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia ehk rahvavõim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas ja sõnavabadus. Demokraatlikes riikides kehtis mitmeparteisüsteem ja võimude lahusus. Demokraatia vastand on diktatuur, mis on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuririigis oli kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätes. Võimu haaranud juhti nimetati diktaatoriks. Diktatuur jagunes autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totalitaarseks nagu kommunism , natsionaalsotsialism ja fašism. Totalitaarset
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia on riigivorm kus igal kodanikul on võrdne õigus osaleda riigi juhtimises kas otseselt või läbi valitud esindajate. Demokraatia tunnusteks on: eraelu vabadus, avalik võim, võim pole ühe isiku käes. Demokraatia vormis on näiteks vabariik ja konstitutsiooniline monarhia. Kõigis demokraatilikes riikides: on kõik inimesed seaduse ees võrdsed, järgitakse inimõiguseid ja põhiseaduses on kirjas valitsuse korraldus .Demokraatia jaguneb kaheks. Otsene ja kaudne demokraatia. Otseses demokraatias otsustab rahvas ise poliitiliste otsuste üle käbi rahvahääletuste, kaudses demokraatias valib rahvas endale esindajad parlamenti. Demokraatlikes riikides on valimised kas majoritaarsed valimised või porportsionaalsed valimised. Majoritaarsetes valimistes võidab see otsus millel on kõige rohkem hääli. Porpotsionaalsetes valimistes jagatakse mandaadid valimistel kandideerinud nimekirjade või k...
IGAPÄEVAELU 1920.- 1930. AASTATEL Oskar Nirk Mark-Mihkel Eiche Teaduse areng • Demokraatlikes suurriikides tehti suuri edusamme loodusteaduses, meditsiinis, matemaatikas jm. • Diktaatorlikes riikides tegeleti peamiselt uute relvade loomisega. Transport • Elektri ja bensiini kasutamine transpordis. • Võeti kasutusele sisepõlemismootorid. • Suuremate lennukite ehitamine lõi eeldused tsiviillennunduse arenguks Kirjandus ja kunst • Ilmus palju sõjateemalise romaane, sest just oli saanud läbi 1. maailmasõda • Mõned tuntuimad romaanid sellest
kaotasid tänu vaesumisele oma kodud ja varanduse. Tööd polnud kerge leida, mistõttu järgnes vaesumine. Vähenes kaupade nõudlus, mis omakorda vähendas tööjõu vajalikkust ning põhjustas uue tööpuuduse kasvu. · Inimestel kadus lootus ning muututi passiivseks. Arvati, et neil on vaja oma elu korraldamiseks vaja riigi ja valitsuse abi. Et kriisist pääseda, asus riik senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse. Tugevamates demokraatlikes riikides ei ohustanud see demokraatlikke põhimõtteid, küll aga noortes demokraatlikes. Seal oli tihti tagajärjeks diktatuuri teke. Enamus inimesi arvas, et neid päästaks kriisist vaid nn ,,tugev juht", kes kõik probleemid lahendaks. Majanduskriisi põhjused on siiani veel vaidluste all. Enamasti tuuakse põhjusteks järgmised asjaolud: · Ületootmine. Toodeti rohkem, kui osteti. · Vale majandamine. Võeti liigselt laene, et kiirelt rikastuda/tarbida
Kasumi teenimiseks peab müüa omahinna müügihinnast madalamal hoidma. Ostja ja müüja vabadus teeb võimalikuks turutasakaalu tekke. tootjad ja müüjad peavad arvestama turunõudlusega, sest tarbijal on võimalus sissetuleku järgi valida asenduskauba või täiendkauba vahel. Turg on seotud ka riigikodanike sissetulekuga. Kõrge ostujõud elavdab majandust, madal aga kahjustab seda. Majandus määrab ka riigi kaubanduse, demokraatlikes riikides valitseb majanduses liberalism ehk rahval on õigus otsustada ning seda kaitseb riik..
Hääled kantakse edasi tabelis kõige esimesele olenemata häälte arvust. Osalusdemokraatia - saadikute korrapärane side oma valijatega, kodanike võimalus suhelda kohaliku ja keskvõimu esindajatega ning olla poliitika päevaprobleemidest informeeritud, lühidalt: kodanike aktiivne osalus poliitilises elus. Otsene demokraatia - hääletamine, referendumist osa võtmine. Esinduslik demokraatia - rahvas valib oma esindaja riigikokku (Eestis 101saadikut). Parlament - kannab demokraatlikes riikides kõrgeimat seadusandlikku võimu, rahva valitud esinduskogu. Eesti - riigikogu, Soome - eduskund, Läti - seim, Venemaa - Riigiduuma, Saksamaa - Liidupäev... Parlament on ühe- või kahekojaline. USA-s on alamkoda esindajate koda ja ülemkoda senat. Põhjamaades ja Balti riikides on ühekojalised parlamendid. Parlamendid on kujunenud esindusorganiteks. Parlamendi ülesanded: käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme, esindada poliitikas eri ühiskonna
................................................................................ 2 Sissejuhatus Riiki saab käsitleda tänapäeva maailmas kui kõrgeimat ühiskondlikku institutsiooni. Riigi tegevuses eristatakse seadusandlust, täideviimist ja õiguskaitset. Nende erinevus seisneb eesmärkides ja sisus. Seadusandlik võim kuulub rahva poolt valitud esindusorganile, täidesaatvat võimu esindavad valitsus ja tema allorganid ning õiguskaitset tagab kohtusüsteem. Kõrgeim võim kuulub demokraatlikes riikides rahvale. Seadusandluse kaudu määratakse ära piirid, millest lähtuvad täideviimine ja õiguskaitse. Täidesaatva võimu ülesanne on ellu viia halduspoliitikat ning õiguskaitse ülesandeks on tagada nendest piiridest kinnipidamine. Läbi valitsusasutuste ja teiste avaliku sektori organisatsioonide viib valitsus oma poliitikat ellu. Otsuste täideviimist riigi ametnike poolt nimetatakse avalikuks halduseks. Seega on avalik haldus seotud võimu teostamisega
funktsioon poliitikud sätestavad juriidiliselt, ametnikud viivad ellu. Ametnik ei tohi osaleda poliitikas,jälgib, et ei tehtaks emotsionaalseid ja läbikaalumata otsuseid. · Iseenda taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine ametkondadevaheline suhtlus, ametnike koolitamine. Nõuded ametnikele: · Värvatakse avaliku konkursi korras · kodakondsus · kõrgharidus määratud erialal · ametialane asjatundlikkus · regulaarne enesetäiendus · Demokraatlikes riikides nõue kontrollida ametnike võimu: et teostataks valijate tahet, et valitsemine oleks tõhus, et vältida korruptsiooni Mis on korruptsioon? · Ametiseisundi kuritarvitamine · Ametnike äraostetavus pistis · Nepotism onupojapoliitika · Favoritism soosikute eelistamine · Huvide konflikt · Ebaaus konkurents Iseseisev töö: · Õ lk 119-121 (uus); 101-102 (vana) · Millised on riigibürokraatia kontrollimise
Miks tekkisid diktatuurid? Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma suutlikkust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Võitjate eeskujul valisid mitmed teisedki riigid demokraatliku riigikorralduse. Ometigi suutsid seda säilitada vaid üksikud riigid ja peagi pääses enamikes Euroopa maades võimule diktaatorlik võim. Miks tekkisid diktatuurid? Demokraatlikes riikides laiendati valimisõigust. See kaasas poliitikasse suuri rahvamasse, kellega oli kerge manipuleerida. Varem polnud rahval suurt võimu olnud ja veel ei osatud selle võimuga midagi väga otstarbekat ette võtta. Diktaatorliku juhi kohta ihaldavatel inimestel oli võrdlemisi hea kõneoskus, seetõttu oskasid nad rahva hästi ennast uskuma panna. Nagu Benito Mussolini üks olulisem seisukohtki ütles: rahvas on rumal ja kui piisavalt
rahvust kuid kommunistid tähtsustasid töölisrahvast. Kaks riiki, natsi Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit olid siiski väga sarnaste tunnustega. Nendes riikides pidi juhti ülistama, juht toetus ainsale lubatud parteile, hirmutati vaenlastega, saadeti inimesi surmalaagritesse, küüditati või tapeti, tegutsesid sala- ja julgeolekuteenistused ( Saksamaal Gestapo, Nõukogude Liidus GPU) . Diktatuur tundub väga jõhker valitsemisvorm, seejuures demokraatia aga leebem ja parem. Demokraatlikes riikides tohtis rahvas avaldada arvamust, sai osaleda riigi juhtimises(valimiste kaudu), riigis võib olla mitu parteid jne. See on kõik see, mida diktatuuriga riikides esineda ei tohi. Demokraatia on minu arust igati parem kui diktatuur ja loodan, et mina ei pea elama kunagi hirmuvalitsuse all, kuna ei tahaks näha nii palju verd, kurjust, julmust ja kõike seda negatiivset, mis kaasneb diktatuuriga.
aastast ja valitsusvorm oli tol ajal Diktatuur. Kui ta alguses sai juhiks, andis ta rahvale teada, et nad võivad avalikult kritiseerida teda ja valitsust. Zedongi ajal oli tsensuur ja kõik, kes kirjutasid, said karistada. Aru on saada, et riigis, kus juht ei mõtle inimeste heaolu üle, vaid muretseb oma võimu pärast ei ole rahva suhtes aus. Manifestis kritiseeris Timotheus, kuidas keiser ei valinud ministreid nende oskuste pärast, vaid hoopis seetõttu, et nad ei olnud juhist paremad. Demokraatlikes riikides on sarnande probleem. Rahvas ei vali endale parimat juhti, vaid kõige tuntuma või lasevad teistel inimestel neid mõjutada. Näiteks praegu toimuvad USA-s valimised ja Donald Trumpil on võimalus võita. Trump tahab riigist välja saata immigrandid. Probleem on, et immigrandid on suur osa nende majandusest. Kui immigrandid saadetakse välja, siis on arvestatud, et ligi 40% lihttöölistest lahkub riigist. See võib hävitada USA
Te h n i k a v õ i d u k ä i k 19 2 0 1 9 3 0 Tint Paul ja Anders veetamm.9c Elektri tootmine ja kasutamine Ehitati üha uusi elektrijaamu mis töötasid vee ja soojuse Jõul Elekter muutus oluliseks uute tööstusharude tekkimisel ning masinate ja konveierite rakendamisel Oli võimalus osta erinevaid elektrikaupe nt: raadio pesumasin , külmkapp jne S i d et e h n i k a Arenes sidetehnika eriti raadio. Nii demokraatlikes ja autokraatlikes riikides kasutati raadiot inimeste meelsuse mõjutamisel. Seepärast alustati 1920.a regulaarsete ringhäälingutega Pilti kah....... Elektrijaam Raadio Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Third level
Seda inimeste rühma nimetati keskklassiks. Keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Teiseks tähtsaks muutuseks oli ka naistele valimisõiguse andmine. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Paljudes sealhulgas ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata oma jäikusele ning vägivaldsusele osutus selline võim sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtumise vahendiks. On mõistetav, et ka pärast rahu kehtestamist oli nendel juhtudel, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks, üsna lihtne rahva seas poolehoida leida. Kui aga sellised juhid savutasid kas või tühist edu, muutusid nad lausa rahvuskangelasteks.
suhet terve riigiga. Unitaarsetes riikides on ühtne parlament, seadusandlus ja kohtusüsteem. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ei saa Eesti Vabariigi koosseisus olla autonoomseid rahvuslik- territoriaalseid üksusi. 4) legaalsuse printsiip e. seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi. Näiteks põhiseaduse §146 järgi mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega
vabakaubanduse põhimõtetest jua kõrgete tollimaksude kehtestamine), probleemid põllumajanduses (teravilja turu kokku varisemine, tänu NSVL odavalt turule viidud vili), tagajärjed suur tööpuudus (laenukoormus, nälg, rahulolematus, keskklass vaesus), majanduse kokkuvarisemine (inimesed kaotasid kodud ja varanduse), inimeste vaesumine, elatustaseme langus, tootmise langus, paljud inimesed kaotasid lootuse ja muutusid passiivseks, lahendus riik sekkus majandusse, traditsioonilistes demokraatlikes riiikides võimaldas teha demokraatia, aga uutes demokraatlikes riikides diktatuur, riigi etteotsa sooviti tugevatjuhti. demokraatlikud riigid demokraatia laienemine demokraatia populariseerus, kuna I ms olid võitnud demokraatlikud riigid, levisid demokraatlikud vabadused - valimisõiguse laienemine naised said valida, valimisealine inimene 21aastane, demokraatlike riigi teke arvu suurenemine pärast I maailmasõda,
)kuulusid hävitamisele või pidid teenima valitsejaid. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse, kus nad tapeti või neid sunniti tegema kurnavat tööd natside heaks. Prantsusmaal ja Suurbritannias jäi kehtima demokraatia kuna see oli seni hästi toiminud. Majandus oli heal järjel ja rahval polnud põhjust mässu korraldada. Esimeses Maailmasõjas ei saanud need riigid eriti kannatada, sest nad olid võitjariikide seas. Poliitiline olukord oli samuti rahulik. Demokraatlikes riikides arenes poliitika kiiremini kui diktatuurides. Saksamaa välispoliitika peamiseks eesmärgiks oli Versailles süsteemi tühistamine ning Suur-Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamise arvel. Stalini välispoliitiliseks eesmärgiks oli NSV Liidu mõjuvõimu laiendamine ning kaugemas tulevikus kommunismi ülemaailmne võit.
· Teadvustada Eesti keskkonnaprobleeme ja otsida neile lahendusi rahvusvahelisel tasemel 3.Ühiskondlikud vaated Eesti Roheline Liikumine on demokraatlik valitsusväline liikumine ökoloogilise katastroofi ärahoidmiseks, terve elukeskkonna saavutamiseks ning tervist tagava elulaadi juurutamiseks. 4.Meetodid Tegevusvormid oma eesmärkide saavutamiseks · Julge ja avalik aktsioon keskkonda kahjustavate isikute ja organisatsioonide vastu · Avalik osalemine demokraatlikes protsessides ja seadusloomes · Koostöö teiste Eesti ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega · Koostöö teadusasutuste, teadlaste, võrgustike ja partneritega kogu maailmas · Suhtlus avalikkusega läbi meedia, ürituste, küsitluste, konverentside jms · Erinevate publikatsioonide toimetamine ja avaldamine · Keskkonnaalaste uurimuste ja projektide teostamine · Enesetäiendamine ja isikliku eeskuju rakendamine 5
Kuidas rahvas osaleb valitsemises Nüüdisaegsetes demokraatlikes riikides kasutatakse esindusdemokraatiat, mis tähendab, et rahvas osaleb valimistes enda valitud saadikute kaudu. Samas on säilinud ka otsese demokraatia põhimõtteid, igaüks võib oma seisukoha ise välja öelda. Üheks otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus ehk referendum. On ka küsimusi, mida põhiseadus keelab rahvahääletusele panna, näiteks rahaliste kohustuste, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seonduvad küsimused.
Selline võimude lahususe korraldus on iseloomulik veel väljaarenemata demokraatlike traditsioonidega riikidele. Valdavussüsteemi korral lähtub võim ühest kesksest riigiorganist (nt monarhist või ainuparteist) ning sellest eraldatud võimuharud on üsna tugevas sõltuvussuhtes. Selline süsteem võib toimida hästi ja stabiilselt pikaajalise demokraatiatraditsiooniga riikides, kus pole ohtu autoritaarse juhtimise tekkimisele. Enamikus tänapäeva arenenud demokraatlikes riikides on kasutusel tasakaalusüsteem, mille korral on riigivõimud küll eraldatud, kuid seatud samas üksteisest vastastikkusesse sõltuvusse ja varustatud üksteise kontrollimise funktsioonidega. Selline võimude lahususe süsteem on kasutusel ka Eestis. Võimude lahusus jaotatakse funktsionaalseks, organisatsiooniliseks ja personaalseks võimude lahususeks. Funktsionaalne võimude lahusus tähendab, et riigivõimu teostamine on jaotatud erinevateks funktsioonideks
Endistest monarhiatest olid kujunenud totalitaarsed riigid : Kommunistlik Venemaa, Fasistlik Itaalia, Natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Kõrvalt vaadatuna tundus ainsa lahendusena kehtestada diktatuur. Totalitaarse diktatuuriga riikides oli kontroll inimeste mõtteavalduste üle, karm inimõiguste rikkumine, pidev hirmutamine ja vägivalla kasutamine rahva suhtes. Loomulikult säärane riigikord valitses ainult suurriikides, kes võisid seda endalelubada. Uutes, endistes demokraatlikes riikides kehtestati autoritaarne diktatuur, näiteks Ungars, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias ja Balti riikides. 1934 kehtestati Eestis Pätsi autoritaarne diktatuur ehk ,,Vaikiv ajastu". Autoritaarse diktatuuriga riikides oli olukord veidi kergem. Kogu võim oli ühe isiku või grupi käes, seaduste muutmine toimus valitseja tahte järgi ja rahval puudus võimalus osaleda valimistes. Siiski indiviidi olukord oli hulga parem ja suurem inimõiguste rikkumine puudus.
müüjal on majanduslik vabadus muutub võimalikuks turutasakaalu kujunemine. Samuti peavad tootjad ning müüjad arvestama turunõudlusega. Tarbijal on võimalus valida oma sissetuleku järgi, kas tal on tarvis osta asenduskaupu või on ta võimeline endale lubama täiendkaupu. Turg on tihedalt seotud ka riigikodanike sissetulekuga, ostujõuline nõudlus mõjutab turgu oluliselt, kuna kõrge ostujõud elavdab majandust, madal aga kahjustab seda. Riigi majandus määrab ka sealse kaubanduse, demokraatlikes riikides on majanduse suund liberaalne ehk riigi majanduses valitseb liberalism. Liberalism tähendab, et rahval on õigus otsustada majanduses ning seda kaitseb riik. Turumajandus ei tähenda mitte majandusliku regulatsiooni puudumist, vaid selle regulatsiooni kasutamise mehhanismi ja olemuse demokraatlikkust. Maria Helena Veelmaa 9c
Hispaania kodusõda Francisco Franco Austria ansluss (sks k, `liitmine') Hitler asus ellu viima oma maailmavallutuskava. 1938 alistus Austria Hitleri ultimaatumile vabastada vangistatud natsid ja nimetada nende juht valitsuse etteotsa. 13 märts 1938 liideti Austria Saksamaaga. Korraldati ka Saksamaa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Müncheni sobing Austria liitmine tekitas ärevust demokraatlikes riikides. Hitler valmistus rünnakuks Tsehhoslovakkiaga, tuues ettekäändeks lääneosas (Sudeedimaa) elavate sakslaste olukorra tagakiusamine. Tsehhoslovakkial oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga. Ts. ei olnud nõus Sudeedimaa loovutamisega ja kuulutas välja mobilisatsiooni. 29 september 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kõikidele suurriikidele sobiliku kokkuleppe Ts. pidi loovutama Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud riigi puutumatus.
arengut. Tugevnes kas suurarvuline töölispartei- Venemaa Sotsiaaldemokraatide Töölispartei. Teiseks tähtsaks muutuseks oli ka naistele valimisõiguse andmine. (Näiteks Eesti.) Tööliste ja naiste näol tekkis valijate hulk , kes polnud poliitilisel maastikul piisavalt haritud ega kogenenud.Nii tekkisid uued suured valijate rühmad , kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Paljudes , sealhulgas ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga(Vilhelm II Ohensoller). Vaatamat oma jäikusele ning vägivaldsusele osutus selline võim sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks.On mõistetav ,et ka pärast rahu kehtestamist oli nendel juhtidel , kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt ( Nikolai II) , karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks, üsna lihtne rahvas seas poolehoidu leida. Kui aga sellised juhid
kohta (Eesti) a) avatud nimekirjadega b) suletud nimekirjad 3) hübriidsed - kasutatakse üheaegselt majoritaaarset ja proportsinaalset süsteemi (Saksamaa, Ungari) KÕRGEIM SEADUSANDLIK VÕIM demokraatlikus riigis parlament. kahesuguseid: a) ühekojalised (Eesti, 101 liiget istuvad kõik koos) b) kahekojalised (Inglismaa) Ülem- ja alamkoda ja nad erinevad komplekteerimise viisilt ja töövaldkondade osas. alamkoda moodustatakse kõigis demokraatlikes riikides proportsionaalsete valmisite abil. ülemkoda moodustub seisuslikult (sinna kuuluvad tiitlikandjad). Briti parlamendis on alamkoda tähtsam. Venemaal on ülemkojas piirkondade esindajad. PARLAMENDI STRUKTUUR JA ÜLESANDED 1) moodusta küsimusi riigikogu toimimise kohta (riigikogu suurus, moodustumine, liikme õigused ja kohustused, olulisemad ülesanded, korraline ja erakorraline istung, juhatus, komisionid, fraktsioonid) 1) Mitu liiget riigikogus on? (101)
Kaitsepolitseiameti hetkese pädevuse sean kahtluse alla, väga võimalik on, et Kaitsepolitsei esindab teatud ringkonna huve. Kindalsti on opositsioonipartei kontori läbiotsimine üle paarikümne KAPO ametnikuga vaid paari 500 eurose kinkekaarti pärast absurd, samuti on kahtlane, et läbiotsimisest oli teadlik Eesti suurim päevaleht. Kaitsepolitsei näol on tegu asutusega, mis kogub informatsiooni teabehanke korras ja luuretegevusega, teiselt poolt on aga tegu uurimisasutusega, mis on demokraatlikes riikides lahutatud ja toimivad üsna hästi. Lähipäevil on meediast läbi käinud mitmeid uudiseid seoses alkoholi -ja tubakatarbmise vabade päevade ja vanusepiirangu tõstmise osas, mille on kuskil välja mõelnud tähtsad ametnikud töögruppides, et enda olemasolu õigustada. Minu arvates on tegu ilmselge inimõiguste rikkumisega, iga täisealine inimene peaks saama vabalt valida, millal, kuna, kus, kui palju ja kas üldse soovib tarbida meelemürke
kas dokumendid sisaldasid kellegi õigusi ja huve riivavaid andmeid või mitte. Seoses eelpool tooduga hakati 1990ndate keskel seadusi muutma. Tänapäeval tuleb arhiividel suures osas tegeleda isikuandmete kaitsega, kuna suure osa arhivaalidest moodustavad isikualase teabega dokumendid. Sellistele dokumentidele juurdepääs on seaduse või arhiivimoodustaja muudest vajadustest lähtuvatel alustel piiratud. Juurdepääs ametlikele dokumentidele on demokraatlikes riikides tagatud reeglina põhiseadusega. Demokraatlikus riigis ligipääs dokumentidele on üks osa kodanikuõigustest, mida on võrreldud hääleõigusega. Olukorrad, mil probleemi lahendav informatsioon on olemas, juurdepääs sellele tekib aga alles aastakümnete pärast, on ebaloomulik. Ebademokraatlikes maades on juurdepääsupiirangute regulatsioonid laialivalguvamad. Demokraatlikes maades on regulatsioonid selgemad ning juurdepääsupiirangute seadmisel
Saksamaal). Kui 1929ndal aastal aga ülemaailmne majanduskriis algas oli rahvas demokraatias päris pettunud ning meeleheitel, kuna valitses nälg ja tööpuudus. Tunti, et riigile on vaja tugevat juhti, kes viiks riigi kriisist välja. Hakkasid tekkima äärmuslikud liikumised, mis rõhutasid rahvuse huve, olles aga orienteeritud diktatuuri kehtestamisele. Tugevama demokraatiaga riikides suudeti majandust korraldada demokraatiale truuks jäädes, paljudes teistes demokraatlikes riikides tekkis aga diktatuur, mille tekkimisele aitasid kaasa peale majanduslike raskuste veel ka pettumine Versailles' süsteemis ja kergemini suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse. Diktatuurid tekkisid sellistes suurriikides nagu Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Itaalias tulid võimule fasistid, Saksamaal natsionaalsotsialstid ning NSV Liidus bolsevikud. Diktatuuri tekkimine eeldab karmikäeliste juhtide olemasolu. Kõik 3 valitsejat: Mussolini,
kasuks. Liberaalide asemele tõusis Tööerakond, kes muutusid konservatiivide tõsisteks vastasteks. Nad võitsid valijate poolehoiu ja ka Suurbritannias säilis demokraatlik kord. Ma arvan, et poliitika arenes riikides, kus valitses diktatuur kiiremini ,kuna seal oli inimeste eest kõik juba ära otsustatud, nad ei saanud vaielda ühe või teise asja üle ja kui nad käitusid teisiti kui kästi, nad lihtsalt tapeti. Demokraatlikes riikides arvestati inimeste huve ja nii oli poliitiline areng oli pikaajalisem kui diktatuuris, sest demokraatias võis olla mitu erakonda, kes võisid omavahel pikka aega enne vaielda kui lõpuks uue seaduse või muudatuse vastu võtsid, aga diktatuuris ütles juht oma arvamuse ja nii pidigi olema. Inimestele oli kindlasti kergem elada demokraatlikus riigis kui diktatuurilise korraga riigis, sest sealne poliitika arvestas inimestega
omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitikud on need, kes poliitikaga tegelevad. 2. Erakond e. partei: mis see on, kellest koosneb, kuidas parteid (üldjoontes) jagunevad, vasak- ja parempoolsuse sisu (seletus), olulisemad Eesti parteid (kes on parem-, kes vasakpoolne) ja nende juhid (õp. lk 64 ja vihikust) Erakonnad ehk parteid on rühmitused, millesse poliitiliselt aktiivsed inimesed demokraatlikes maades jagunevad. Koosneb partei juhist ja 100 liikmest. Parteisid saab maailmavaate alusel jagada peamiselt parem- ja vasakpoolseteks.Parempoolsed ei poolda riigi sekkumist majandustegevusse, eesmärk on suur tööhõive, kõrged palgad ja madalad maksud, üksikisik on tähtsam kollektiivist. Märksõna - nn õhuke riik. Siia kuuluvad Eesti parteidest eelkõige RE ja IRL.Vasakpoolsed pooldavad riigi sekkumist
kellel on ühtne ideoloogia. Rahval pole õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult valitsejad, nii kuidas neile parem on. Totalitaarne riigikord on veel ragem kui autoritaarne. Selles lisanub peale autoritaarsete tunnuste veel kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed, aga totalitaarse riigikorraga olid Venemaa ja Saksamaa. Demokraatlikes riikides on võim rahval. Riigi seadused on väga demokraatlikud ja valimisõigus oli nii meestel kui ka naistel , sõltumata nende varanduslikust seisundist. Demokraatlik riigikord oli nii Suurbritanias kui ka Prantsusmaal. Demokraatia säilimisele aitas kaasa nende riikide minek, sest nad võitsid esimese maailmasõja demokraatlike riikidena ja see suurendas rahva usku demokraatiasse. Neil oli ka pikem demokraatlik valitsemiskord.
Pärast esimest maailmasõda pettusid inimesed demokraatlikes ideedes, sest suurriigid ei suutnud rahuajal elanike probleeme lahendada. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks, mille tekkimisel oli mitmeid põhjuseid. Nendeks olid: muutused ühiskonnas, maailmasõja mõju, pettumine Versailles' süsteemis, majanduslikud raskused (nt 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövis paljudelt inimestelt usu demokraatiasse) ja terav riigisisene võimuvõitlus. Nende tulemustena hakkasid võimu koguma demokraatiavastased liikumised: kommunistid NSV Liidus, fasistid Itaalias ning natsionaalsotsialistid Saksamaal. Hirmuvalitsemine oli nende juhtide meelest parim riigijuhtimise viis, kuid kommunistide ideaal nägi välja teistsugusem. Nende meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus e vaeste tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Fasistide ja natsionaalsotsialistide lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaen...
Millised õigusaktid on olemas? Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti, mida nimetatakse õigusaktiks. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). Neid nimetatakse õigustloovateks aktideks e. õiguse üldaktideks ning õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi (nimetatakse õiguse üksikaktideks). Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstit...
Meedia mõjutab ja juhib meie elu. Eesti meedia ning ajakirjanduse taassünniks võime lugeda NL-u lagunemist üheksakümnendate alguses. Uue riigikorraga sündis vaba ja sõltumatu meedia. Demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks võimuks. Kahtlemata mõjutab lehest loetud või "Aktuaalsest kaamerast" nähtud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet või meelsust erinevate teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole kursis ning ei jälgi meediat, saab ta kaudselt mõjutatud, sest riigi otsustajad lähtuvad poliitika kujundamisel suurel määral teabest, mida pakutakse meedia vahendusel.
Rahastab riik. Hõivatute osakaal alla 20% Erasektor- majandus · Tulundussektor AS, OÜ, FIF osakaal 8% · Erasektor peab oma tegevuses juhinduma avaliku sektori ettekirjutistest (maksed, seadused, tegevusload jne) · Kodanikuühiskond eristub riigist ja valitsemisest, see pole orienteeritud võimu teostamisele ega tulu teenimisele. · Eesmärk võimu mõjutada, see on tugevates demokraatlikes riikides · Tunnused: tegutsevad legaalselt, järgides ühiskonnas kehtivaid reegleid ja seadusi. Tegelevad ühiskondliku huvi pakkuvate asjadega. Mõjutavad riigivõimu, saavutamaks soodustusi, poliitika muutmist, rahalist toetust. Esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi ja tagavad sellega ühiskonnas mitmekesisuse. · Tingimus: turumajandus, eraomandus. Seadusele tuginev valitsemine. Indiviidi vabaduste ja põhiõiguste tunnustamine.
ideede mõjuvõim langes järsult. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks ning selle kriisi tekkimist soodustasid mitmed tegurid. 1. Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Suurearvuline töölisklass sai tänu valimisõigusele võimu juurde. Naised said valimisõiguse. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada.. 2. Sõja mõju. Paljudes riikides ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja- aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata oma jäikusele ning vägivaldsusele osutus selline võim sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks. Ning pärast rahu kehtestamist oli neil, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks, lihtne poolehoidu leida. Ning kui sellised juhid saavutasid kasvõi tühist edu, muutusid nad rahvuskangelasteks. 3
Demokraatia plussid ja miinused Diktatuuriks loetakse vägivallaga võetud võimu, kus võim on koondatud ühe isiku kätte. Vastupidiselt dikatuurist tähendab demokraatia rahvavõimu, mille puhul peavad olema täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia on lai mõiste ning ehkki seda peetakse üheks parimaks valitsemisvormiks, siis igas riigis on ta siiski omanäoline ning alati ei eelda põhiseaduste ja valitsemisinstitusioonide olemasolu. Oma essees aga võtan aluseks Eestis toimiva demokraatia ning toon välja selle plusse ning miinuseid, sest nagu teadagi, siis igal asjal siin elus on olemas nii positiivne kui ka negatiivne külg. Demokraatiale mõeldes olen enda jaoks selgeks teinud kaks põhimõtet, mis minu arust iseloomustavad seda kõige paremini. Esimeseks on põhimõte, mille kohaselt on tegemist õigusriigiga ning see teeb meid kõiki seaduse ees võrdseks. Kõikidel on antud õigus oma sõnale ja ...
Millegi suhtes protesti väljendamiseks on rahval õigus streikida ja korraldada meeleavaldusi nii riigi kui ka eraettevõtete vastu, mida ka palju tehakse. Viimaste kuude jooksul on meediast palju läbi käinud lennutöötajate streigid Hispaanias ja Soomes, detsembris protestisid kreeklased avaliku sektori palgakärbete vastu. Erinevad vabadused laienevad ka majandusele, kus riik majandust täielikult ei kontrolli ning toimib sega- ja vabaturumajandus. Ajakirjandus ja meedia mängib demokraatlikes riikides väga suurt rolli. Öeldakse, et ajakirjandus teostab nn neljandat võimu riigis. Ajakirjandus mitte ei suru rahvale peale valitsuse ideid, vaid pakub objektiivset ülevaadet asjadest ning laseb seeläbi avalikul arvamusel ise kujuneda. Ta hoiab silma peal valitsuse, parlamendi ja poliitikute tegevusel ja juhib tähelepanu ühiskonna valupunktidele. Ajakirjanduse ja avaliku arvamuse terava vastuseisuga on valitsusel raske populaarsust kaotamata oma poliitikat ellu viia
rakendatavas seaduses. Intra legem määruses ei tohi olla ühtegi normi, mis ei ole kooskõlas rakendatava seadusega. 2) praeter legem määrused on halduse aktid, mida antakse suhete reguleerimiseks, mis on seni seaduse poolt reguleerimata. Nad ei tohi minna vastuollu varasemate seadustega, mis reguleerivad ligilähedasi valdkondi. 3) contra legem on halduse akt, millega muudetakse v tühistatakse seadusi. Demokraatlikes riikides seda määrust kaasajal ei kasutada, kuna see on vastuolus õigusriigi põhimõtetega. Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. ÕLA TUNNUSED: · Adressaat on määratletud üldtunnustega · Reeglina kehtivusaeg puudub · Vaidlustada saab vaid õiguskantsler · Peavad olema avalikustatud · Kõigile järgimiseks kohustuslikud ÕLA ÕIGUSPÄRASUS:
Keskklass kaotas oma poliitilise-, ühiskondliku- ja majandusliku mõjuvõimu. Sõda tõi kaasa nii naiste kui töölisklassi poliitiliste õiguste suurenemise (Eestis said naised valimisõiguse 1919. aastal). Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kellel aga suuremas osas puudusid varasemad kogemused poliitilisel maastikul orienteerumiseks. Seda kogenematust kasutasid oskuslikult ära tulevased diktaatorid, nii võimule tulekuks kui ka diktatuuri kehtestamiseks. Paljudes, sealhulgas ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga (näiteks omas suhteliselt suurt võimu Saksamaa keiser Wilhelm II). Vaatamata oma jäikusele ning vägivaldsusele osutus selline võim sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks. On mõistetav, et ka pärast rahu kehtestamist oli nendel juhtidel, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks, üsna lihtne rahva seas poolehoidu leida (näiteks suutis Mussolini
olulistes asjades võetakse kõiki kuulda. Kui inimene saab valitsuse valimisse anda oma hääle, tunneb ta tõesti, et valitseb võrdsus ehk demokraatia. Teine tähtis tunnus on see, et demokraatlikus riigis on kõik inimesed seaduse ees võrdsed ja inimeste õigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Näiteks ei tohi demokraatlikus riigis määrata inimesele, kes on seaduse vastu eksinud, surmanuhtlust. Eestis ja ka teistes demokraatlikes riikides ei ole surmanuhtlust kehtestatud ja see näitab seda, et on tähtis võrdsus. Üheltki inimeselt ei tohi teine inimene seaduslikult elu võtta, olenemata toimepandud kuritööst on kõigil õigus elada. Oluline on ka sõnavabadus, demokraatlikus riigis peab inimesel olema õigus avaldada oma arvamust ilma, et keegi talle nn sõnu suhu topiks. Meie meedias võib tihiti märgata, kuidas nt mõne poliitiku antud intervius muudetakse öeldu sõnu ja lastakse trükki
Meedia juhib ja mõjutab Tänapäeval mängib meedia meie ühiskonnas väga olulist rolli. Meid kõiki mõjutavad ajalehest loetud artiklid, tänavapildis nähtud reklaamid ja erinevad saated, mida vaatame televiisorist. Tihti isegi me ei saa sellest aru, sest vastuvõetud info omandab meie alateadvus ja me muudame oma käitumist automaatselt. Kas see, et meedia juhib ja mõjutab meid on halb või hea? Meediat on kasutatud aastakümneid propaganda levitamiseks. Minevikust võime näiteks tuua Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu, kus levitati propagandat igal võimalikul kujul. Tehti mitmeid filme oma sõduritest, kus näidati, et Punaarmee sõdurid on võitmatud ning neile ei suuda ükski teine riik vastu seista. Samuti võis näha plakateid, kus kritiseeriti läänelikku korda ja näidati, kui halb see on rahvale, ülistati kommunismi ja NSVL juhte. See kõik oli aga reaalsusest väga kaugel ja rahvale valetati lihtsalt...
Põhja-Korea, Süüria. 7. Mille poolest erinevad üksteisest demokraatlikud ja diktatuuririigid (õp. lk 62). Demokraatlikud ja diktatuuririigid erinevad üksteisest selle pooles, et diktatuuririigis valitseb üks isik või ringkonna valitsus, kes on võimu endale haaranud või neid on valitud. Tihti on neil mingi parlament, mis aga pole vabalt valitud, vaid mille on diktatuurivõim ise kokku pannud. Kõik diktaatorid nimetavad end tavaliselt presidentideks. Osades demokraatlikes riikides valitseb põhiseaduslik monarhia , riigipeaks on seal kuningas, ent võim on parlamendi ja peaministri käes Rootsi, Jaapan jt. Osa riike on vabariigid, kus riigipeaks on piiratud ajaks valitud president. Suurelt osalt on nad parlamentaarsed (India, Eesti) nii nagu põhiseaduslikud monarhiadki. Mõned aga on presidentaalsed (USA), kus president on ka valitsusjuht. Prantsusmaal on mõnes olukorras võim presidendi, mõnes jälle parlamendi ja peaministri käes.
Kordamisküsimused 1. Mis sündmus oli I maailmasõja ajendiks? Millal see toimus? Austria-Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos, 28 juuni 1914. 2. Nimetage I maailmasõja põhjused. · vastuolud suurriikide vahel · kolooniate ümberjagamine · natsionalism · soov rakendada oma sõjaplaane · suurriikide vahelised kriisid ja pinged 3. Millal algas ja millal lõppes I maailmasõda (kuupäev, aastaarv) Algas 28 juuni 1914, lõppes 11 november 1918 4. Mille poolest erines I maailmasõda varasematest sõdadest? · ulatuselt · purustustelt · ohvrite arvult · kasutati esimest korda keemiarelvi · varem pole üheski konfliktis nii palju sõdureid osalenud 5. Millised olid I maailmasõja tulemused? · võitjad said palju eeliseid ja uusi maid · 1919 sõlmiti rahu Austriaga, Bulgaariaga · 1920 sõlmi...
Sõnavabadus ja kõlbelised piirid Prantsuse filosoof Voltaire lausus: ,, Ma ei nõustu sinu arvamusega, kuid võitlen surmani, et sul oleks õigus oma arvamus välja öelda." Sõna- ehk väljendusvabadus on eelkõige demokraatliku riigi üks oluliseim vabadus. See tähendab õigust levitada oma ideid, arvamusi ja veendumusi vabalt, ilma karistust kartmata, kuid iga õigusega kaasneb ka kohustus. Mis seab sõnavabadusele piirid? Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 45 ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Sama mõtet väljendab ka Euroopa inimõiguste konventsioon, mille kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet samuti ka mõtteid ilma võimude sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest. Nendele seadustele tuginedes on meil õigus avaldada oma arvamust ja rääkida, mida me õigeks peame,...
Privatiseerimine on erastamine ehk riigi või kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks. Näide: Vahepeal erastati Eest Raudtee, hiljem jälle riigistati. Natsionaliseerimine ehk riigistamine on eraomandi muutmine riigi või kohaliku omavalitsuse omandiks. Natsionaliseerimine on omane diktatuuririikides, kus eraomandeid ei ole ning ettevõtted on riigi omad, riik peab võimalikult palju sekkuma majandusse. Privatiseerimine on omane demokraatlikes ja turumajandusega riikides, kus arvatakse et riik peab võimalikult vähe sekkuma majandusse, sageli on riigi valduses natuke üle poole suure ettevõtte aktsiatest, nt Tallinna lennujaam, kus riigi oma sellest on veidi üle poole. Turumajandusega riikides püütakse majandust kontrolli all hoida minimaalselt, omades vaid umbes natuke alla või üle poole mingist suurettevõttest. 5. Mis on siirdemajandus?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
