Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Balkani riikide lühiajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
Rahvusvaheline - Sama nagu isamaaline, aga vähem šovinistlik ja igas keeles

Lõik failist

Balkani riikide lühiajalugu #1 Balkani riikide lühiajalugu #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor polevahet Õppematerjali autor
Eellugu
Jugoslaavia kuulutati välja 1943. aastal ning nimetati Jugoslaavia Demokraatlikuks Föderatsiooniks. See moodustati endise Jugoslaavia kuningriigi jäänustest. 1946. aastal muudeti see Jugoslaavia Föderaatiivseks Rahvavabariigiks ja 1963. aastal Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks. Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik kehtis Teise Maailmasõja lõpust aastani 1992, millal see Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. 1992. aastal kaks järele jäänud riiki moodustasid liidu, Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
pptx

Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik

Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik Koostajad: Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik oli Jugoslaavia riik Teise maailmasõja lõpust (1945), kuni see 1992. aastal Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. 1941-44 Teise maailmasõja ajal okupeerivad Jugoslaavia Saksamaa ja Itaalia väed; aktiivsed on kommunistlikud partisanid, keda juhib Josip Broz Tito. 1945 Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Rahvavabariigi väljakuulutamine (koosneb 6 vabariigist). Toimub sovetiseerimine. 1948 NSV Liidu ­ Jugoslaavia tüli, mis viib suhete katkestamiseni Moskvag

Ajalugu
thumbnail
5
rtf

Horvaatia ehk Kroaatia

HORVAATIA Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) ehk Kroaatia on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Horvaadid ise peavad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks. Horvaatia pealinn on Zagreb. 3. sajandil eKr alustasid roomlased Horvaatia ala vallutustega. Lõid Solini provintsi Spliti lähedal. Keiser Augustus laiendas impeeriumit ja lõi Illüüria provintsi praegustel Dalmaatsia ja Bosnia aladel ja Pannoonia provintsi Horvaatia aladel. 285. aastal otsustas Diocletianus loobuda oma kindlusest Splitis, see on praeguseni

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Sõda Balkanil

tugevad garantiid vähemusgruppide kaitseks. Selle asemel tehti vastupidist. Paljusid lääneriike, eriti Ameerika Ühendriike, kohutas väljavaade Jugoslaavia lagunemisele. Nõukogude Liit kukkus kokku kaoseks, ja Ameerika prognoosijad kartsid, et veel rohkem lagunemisi levitaks ebastabiilsust üle kogu Euroopa. Nad panid Belgradi rahvuslased uskuma, et maailm toetaks neid juhul, kui nad võitleksid serblaste poolt domineeritava Jugoslaavia säilitamise eest."2 Kaardi järgi on Balkani poolsaar keset Euroopat. Usk, kombed ja käitumine aga asetavad mõnegi sealseist riikidest kaugele Euroopa piiride taha. "Jugoslaavias paljastub üle tuhande aasta kestnud vaen Euroopa ja nn. Euraasia rahvaste vahel. Viimaste hulka kuuluvad ka slaavlased ja moslemid."2 "Bosniasse juba ajalooliselt programmeeritud etnilisi vastuolusid on ilmselt võimatu kõrvaldada muidu kui ränga reziimjuhtimise teel, kui iga üksik inimene

Ajalugu
thumbnail
19
doc

Serbia ja Montenegro

Austria okupatsioonist ja arvukatest vastuhakkudest. Esimene Serbia ülestõus 1804­1813 ja teine Serbia ülestõus 1815 võimaldasid luua Serbia vürstiriigi, mis oli sõltumatu Türgist. 1876. aastal kuulutasid Montenegro, Serbia ja Bosnia sõja Türgile ning teatasid ühinemisest. Siiski anti Berliini kongressil iseseisvus ainult Serbiale, Montenegrole ja Rumeeniale, jättes Bosnia ja Raska Austria-Ungarile. See ei võimaldanud ühineda enne Balkani sõdu 1912­1913 ja Esimest maailmasõda 1914­1918. Aastal 1918 oli Serbia üks Jugoslaavia asutajaliikmetest ning selle riigi kõigis vormides juhirollis (Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik, Jugoslaavia Kuningriik, Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik ja Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik). 2.2 Montenegro Montenegro pidi andamit maksma algul Bütsantsi impeeriumile ja hiljem Serbia kuningriigile. 1360. aastaks sai temast Zeta nime all iseseisev vürstiriik.

Geograafia
thumbnail
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

1908 Bosnia kriis 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia Venemaa ja Serbia olid selle vastu Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 I Maroko kriis Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos Saksamaa saatis Maroko rannikule omma sõjalaeva, ähvardades sõjaga. Tänu Suurbritannia sekkumisele, kriis lahendati Prantsusmaa sai õiguse Marokole, Saksamaale anti vastutasuks osa Prantsuse Kongot. 1911 Tripolitaania sõda Itaalia hõivas Liibüa Balkani sõjad I Balkani sõda 1912-1913 Serbia Bulgaaria Montenegro Kreeka Türgi kaotas II Balkani sõda 1913 Bulgaaria kaotas Kreeka Rumeenia Türgi Serbia Montenegro 28. juuni 1389 said serblased Kosova lahingus lüüa Balkani sõdade tulemused Serbia sai tähtsamaks riigiks Balkani poolsaarel Serbiat toetas Venemaa Austria-Ungari oli Serbia tugevnemise vastu Türgi ja Bulgaaria muutusid sõltuvaks Saksamaast Balkani püssirohutünn Balkanist sai piirkond, kus võis iga hetk sõda alata 1901 Nobeli preemia

Ajalugu
thumbnail
4
doc

I maailmasõda ja rahvusvahelised suhted kahe sõja vahel

Jaapan lahkus liidust pärast kallaletungi Hiinale 33. a, It pärast agressiooni Etioopiasse 37.a. RL nõrkuse põhjuseks oli tema keskorganite vähene võim ning kohmakus otsuste vastuvõtmisel ja teostamisel. RL tegevus lõppes seoses II MS puhkemisega. Ametlikult saadeti ta laiali 46.a, mil San Francisco konverentsil moodustati ÜRO. Atentaat FFle - 14 a suvel, kuulutas A-U välja suured sõjaväe manöövrid. Olid plaanitud Serbia piiri lähedal. Alustamiseks valiti vale kuup- Balkani rahva leinakuup. Neid manöövreid pidi vaatama tulema Herts-Hertsog Franz Ferdinand. Serbl otsustasid kätte maksta - korral atentaat FF-le. Seda ette valm salaorg "Must Käsi" ja "Mlada Bosnia". Täideviijateks kaks gümnasisti Gabrinovic ja Princip. Serbia valitsus sai teda, tahtis ära hoida, hoiatas A-U-t. A-U lükkas hoiatuse tagasi. "Musta käe" hulka kuulus ka salaluure ülem, said poisid siiski valedok-dega üle piiri. Varustus olid pommid ja paar revolvrit

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Konspekt 12.klass NSV Liidu ja Idabloki lagunemine

augustiputs), mis läbi kukkus ning riigi lagunemist veelgi enam kiirendas (näiteks Balti vabariigid said hea võimaluse NSVL-ist lahkumiseks ja läänelt diplomaatilise tunnustuse saamiseks). 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatsov pani presidendi ametikoha maha. NSV Liidu õigusjärglaseks kuulutas ennast B. Jeltsini juhitud Venemaa. Hiljem loodi NSV Liidu riismetest lõtv riikidevaheline ühendus- Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ). USA poliitika mõju NSVL lagunemisele: 1981-88 USA president Ronald Reagab VP. 1. USA toetas vastupanuliikumisi Kesk-ja Ida-Euroopas (Poola), NSV Liidus ja Afganistanis. 2. USA takistas NSV Liidul gaasijuhtme ehitamist Euroopasse, mis oleks kujunenud oluliseks NSV Liidu sissetulekuallikaks. 3. USA sundis veenda Saudi-Araabiat nafta tootmist suurendama, mille tulemusel nafta hinnad langesid. See mõjus haavatavalt nii NSVL kui mitmele tema

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Esimene Maailmasõda

Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun