nii nimetatud tütre Ottiliega, kes on tegelikult Odette. Siegfriedi peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale oma otsusest naituda tütarlapsega. Sel hetkel näitab end Siegfriedile valge luik. Prints mõistab, et teda on petetud ja ta tõttab ahastades järvele. Hiljem järve kaldal Siegfried palub Odette ´ilt andestust ja veenab teda oma tunnete muutumatuses. Võlur Robert püüab võlujõuga Odette'i printsist lahutada. Siegfried astub oma armastuse ja Odette´i õnne eest võitlusesse. Ennastohverdava armastuse ja truuduse ees murdub Roberti võlujõud ja ta hukkub. Lavaline esitus tantsiate poolt oli suurepärane. Mingitel hetkedel nägin ka mõne baleriini nõrkusi, kuid neid on igal tantsijal, nii et see on täiesti andestav, sest üldpilt, näitlemine ja tantsimine oli vapustav. See tõmbas mind niimoodi kaasa, et oleks tahtnud ise seal laval olla. Ka orkester oli võimas
positsioonisõda Idarindel, 17.08.1914 Venemaa tungib Ida Preisimaale, Tannebergi lahingus lüüakse vene väed puruks Venelased edukad Galiitsias Austria-Ungari vastu 1915.a ohvrite rohke positsiooniõda Saksamaa ja Prantsusmaa vahel läänerindel Aprill Ypres´i juure mürkgaas, sakslased kasutasid, keemiarelvade ajastu algus Mais Itaalia kuulutab sõja Austria-Ungarile Bulgaaria läheb keskriikide poolele Serbia vastu, seega purustati Sõtta astub Türgi Kolmikliitude poolele(venelased tahtsid Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid) Gallipoli dessant( Inglased püüavad hõivata neid väinu, aga ei suuda) Idarindel 2. Mail 1915 Gorlice operatsioon, Saksamaa tungib läbi vene kaitseliinide, aga peatub Septembris Saksa pealetung Riia-Daugavpilsi-Pinski joonel Schliffeni plaan: Kõigepealt välksõjaga hävitada Prantsusmaa, seejärel Venemaad Schliffen Saksa kindralstaabi ülem Plaan 17
kuradi enese juurde Vanasti käidi lähedal olevast Rebasemäe ja Huule külast otse Põrguhauast mööda, Veriora mõisa aladele. Põrguhauast möödudes hoiti kõvasti keelt hammaste taga, et halb sõna üle huulte ei libiseks. Iseäranis olid kimbatuses karjapoisid ja lapsed, kes seda kanti kartsid. Iga matkaja peaks meeles pidama, et sarviku nime nimetamine ning vandumine selles kandis on rangelt keelatud. Kes keelust üle astub, sellest saab sarviku uus teener. Matkaraja keskel infomajakese juures on sarviku skulptuur, kus ta hoiab käes rahapada. Sinna on turistid nii mõnegi mündi jätnud. Küllap üritavad vandumise keelust üleastunud sarvikut ära osta. Põrguhaud- öösiti kraatripõhjas põlevatest veripunastest tuledest ning inimhingi ära viivatest pahalastest, kes taevast sinnakanti alla kukkunud ning nüüd põrguaugu kaudu vahel maa peal käivad.
Dissidente mõistetakse ühiskonnas hukka, vallandatakse töölt või pannakse koguni vangi. Situatsiooni põhjenduseks tuuakse tihtipeale vajadust edendada inimõigusi ning võidelda ühiskonnas vaenuõhutamise ja diskrimineerimise vastu. Kõige selle tulem on teisitimõtlejate vabaduse piiramine. Öeldakse, et sõna- ja valikuvabadus on vaba ühiskonna üks alustalasid. Ent kui võim seab, ette reeglistiku, kuidas asjadest võib või peab rääkima, siis kaob ka sõnavabadus. Sedasi astub liberalism oma enda põhimõtõtete vastu ning muutub illiberalismiks. Ajaloolane Jaak Valge on öelnud: "Kui aga liberaalne ideoloogia kuulutatakse poliitilise korrektsuse abil hoopis üheks ja ainuvõimalikuks demokraatia vormiks, siis pole tulemuseks hea demokraatia, vaid demokratuur see on diktatuuri ja demokraatia segu. Demokratuur tähendab, et riigis toimuvad küll valimised ning ametlikult on ka
Alates 1980-ndast aastast on NSVL üldkriisis. 1982 sureb Breznev, 1985 tuleb võimule Mihhail Gorbatsov. Aastail 1989 1991 on Gorbatsov esimene ja viimane NSVL president. 1991 saab Venemaa presidendiks Boriss Jeltsin. 19. augustil 1991 toimub augustiputs (vana- ja uuemeelsete vahel, riigipöördekatse). 20. augustil 1991 taastatakse Eesti Vabariik. 8. detsembril 1991 moodustatakse kaheteistkümne liikmesriigiga SRÜ. 25. detsembril 1991 saadetakse NSVL laiali ja Gorbatsov astub tagasi. ENSV loodi 21. juulil 1940. 6. augustil 1940 sai ENSV üheks viieteistkümnest liiduvabariigist NSVL koosseisus. Eestis oli kõrgeim valitseja EKP Keskkomitee esimene sekretär (Karl Säre 1940 1941, Nikolai Karotamm 1944 1950, Johannes Käbin 1950 1978, Karl Vaino (venestaja) 1978 1988). Kõrgeim võim kuulus ENSV Ülemnõukogule (presiidium ja selle esimees). Kõrgeim valitsusorgan oli ENSV Ministrite Nõukogu. Eestit tabasid ka territoriaalsed muudatused
hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), võimuvõitlus (ateena, sparta+ 431-404); Makedoonia aeg (4 saj II p), hellenid (kreeklaste sugulased), Philippos II sõjakäigud (kuulutas helleni juhiks) Kreekasse (359-336), vastu astub Ateena kõnemees Demosthenes, filipikad ta poolt. 338 Chaironeia lahing, kreeka- Valitsemine: rahvakoosolek, nõukogud, riigiametnikud- osa said kohalikud mehed. Aristokraat, käsitööline ja talupoeg, ori. Sõjavägi: ratsavägi, raskerelvastus jalavägi, lingu-ja vibumehed. Sparta polis- Lakoonika, Messeenia mk-s. Valitsemine: 2 kuningat (usujuhid), Geruusia, 30- liikmeline nõukogu (al60), riigiametnikud 5 efoori. Elanikud: spartiaadid (põlis), heloodid (orjad) ja
On Gorbatshovi väljakuulutatud viinast loobumise aeg ja poest saab viina harva. Inimesed seisavad kõik järjekorras kui äkki astub üks mees rivist välja ja ütleb: "Aitab naljast, oodake ma lähen löön selle kuradi Gorbatshovi maha!" Mingi aja pärast tuleb ta tagasi ja teised küsivad, et kas lõi maha, aga tema vastab selle peale: "Mis, kurat, seal oli veel pikem järjekord kui siin!" *** Mihhail Gorbatsov oli rahvasaadikute kongressile hiljaks jäämas ja käskis autojuhti kiiremini sõita. Autojuht keeldus, vihjates kiire sõidu hädaohtlikkusele. Selle peale Gorbatsov vihastus, käskis
Peamine kaotuse põhjus oli minu arvates siiski see, et eestlastel oli info vahetus maakondade vahel aeglane ja vaenane suutes seda ära kasutada ründas Eestit. Sakala maavanem Lembitu püüdis Eesti maakondi ühendada. Targemad mehed leidsid, et see on ainus võimalus sakslasi võita. Koos võitlesid mitmete maakondade malevad, umbes kuus tuhat meest. Järelikult eestlastel oli sõja puhkemise algul mõte selline, et vaenlane tulem, ning meie malev kes talle vastu astub on ainuke ja peab võitma. Kui maakondades oli malevaid rohkem siis oli asi natukene parem, ja eestlastel näis suurem võimalus vastu saada. Eestit ei rünnanud ainult latgali soost kristlased, vaid Taani kuningriigi, Rootsi kuningriigi, Vene riigi sõdijad. Koos sakslastega võitlesid eestlaste vastu ka liivlased ning Põhja-Lätis elavad läti hõimud latgalid. Kõigil oli üks ühine eesmärk, saada
erinevaid isiksusi, kellel on oma elufilosoofia ja iseloom. Nende käitumine erinevates olukordades on erinev ning isikupärane, olles omane ainult neile, mitte kellelegi teisele. Näiteks Dunja käitumine enne esimest kohtumist Luziniga Peterburis. Kuigi kirjas oli Luzin palunud Raskolnikovi mitte õhtusöögile kutsuda, tegi Dunja vastupidi ja kutsus ikkagi. Ta tahtis just näha, mis siis saab, kui ta oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Arvatavasti naine tahtis näha Luzini tegelikku iseloomu. Aga seevastu Dunja ema, oleks talitanud just vastupidi, ei oleks Raskolnikovi õhtusöögile kutsunud, kuna ta kartis tekitada Luzinis meelepaha ja kaotada oma tütre tulevane abikaasa. Kuid loomulikult ka Dunja teadis seda, et sellega võib ta ilma jääda Luzinist ja tema rahast, mille eest Raskolnikov oleks saanud jätkata oma pooleli jäänud ülikooliõpinguid. Kuid kõik inimesed on erinevad.
Isa haud Käib nõu küsimas Kivivise Kes saab kuningaks? Tarkuseraamat Annab ära isa päranduse. ,,kogemata kurja tegu püüa jälle parandada." Alkoholi mõjul astub isa jälgedest välja. Tekitab pöördumatu kahju. Andis kuninga kohustused Olevipojale Kalevipoeg leinas Olevipoega Ema nägemine Vanemad aitavad ja jäävad isegi peale surma KANGELANE Assamalla lahing Tuleb välja tema tarkus Võitlus vanapaganaga
Kindlam on astuda, kui tead kuhu oled teel Elus on oluline omada eesmärke ja seada sihte. Iga inimene astub oma rada pidi. Näiteks, kirjanikud loovad maailmu omaenese vaadetest ja fiktsioonist. Nad panevad oma mõtted elama ning annavad tegelaste kaudu edasi enda ideed ja arvamused. Iga kirjandusteos on kui eraldiseisev reaalsus: neis on tegelased, keda päriselt ei eksisteeri ja seadused, mis väljaspool raamatut ei kehti. Klassika suurkujud Emile Zola, Sophokles, Prosper Mérimée on oma looduga kujundanud minu maailmapilti ja teekonda.
ka vastutust. Mida aeg edasi, seda rohkem inimeselt oodatakse, sealhulgas iseäranis adekvaatsust ja emotsionaalset küpsust. Silmapiir hakkab laienema esimesena eelkõige äsjaõpitud vigadest, mis võivad kogetud saada nii koolis kui väljaspool seda, kuid suurt rolli mängib siinkohal isiksus. Ühes kohas elava kahe inimese elu võib kujuneda drastiliselt erinevaks. Olles kooli lõpetanud, haarab üks neist härjal sarvist ning teine jääb sihitult ekslema, paremal juhul astub sisse järgmisse kooli, mille lõpetab ja siis uue kahtluse ees seisab. Ta kahtleb ega julge midagi eriti ette võtta, ent igasugune valik on vajalik, sest muidu jäetakse n-ö paigale tammuma. Nahaalsem ja kirglikum kooliaegne tuttav võib sattuda suurematesse probleemidesse, ent sealt ka kõrgustesse tõusta temas on kirge ja tahet, ta ei mõtle silmapiiri suurendamisele, vaid võtab ja teeb, mis tahab, ning sellega tema kogemustepagas suurenebki. Meile võidakse
Aivar Siska 22.02.2012 Eduard Bornhöhe 150 Lavale astub ,,maailmakuulus luuletaja ja kirjanik" Salomon Vesipruul Eduard Bornhöhe teosest ,,Kuulsuse narrid". Ta ronib puu otsa, et uut maailmakuulsat luuletust kirjutada. Peagi liitub temaga Jaan Tatikas suur ,,leiutaja" kes asub leiutama. Salomon ronib puu otsast alla ja märkab Jaani. Nad satuvad sõnasõtta. Siinkohal olgu öeldud, et rahvas jälgib pingsalt näitemängu. Jaan seletab Salomonile oma ,,leiutistest" ja Salomon Jaanile oma ,,maailmakuulsatest lugudest ja luuletustest"
Raamatus oli Toots Arno peale pahane, aga kui Arno talle võrust rääkis ja lubas selle ka kooli ühes võtta, rahunes Toots maha. Seepeale aga ähvardas Toots Arnot, et kui ta võru kaasa ei võta, hakkab tema ise Raja Teelega mehkeldama. Tema eesmärgiks oli võru endale saada. Filmis juhtus see aga sel hetkel, kui Toots nägi Arnot ja Teelet koos koolitükke tegemas ja ütles siis, et tema ammu teadvat, et Arno Teele kord ära võtab. Siis sikutab Toots Teelet patsist ja Arno astub vahele, ning seepeale lubab Toots ise Teelega flirtima hakata. Siinkohal soovis Toots lihtsalt Arnot pahandada, et tema talle ennist Kentuki Lõvi oli öelnud. Arno oli mõlemal puhul väga kohkunud. Filmis anti seda mõista taustaheliga ning lähiplaaniga Arnost. Arno jäi haigeks vette kukkumise tagajärjel. Raamatus kulges tema haigus väga raskelt, poisi ema ja vanaema valvasid teda vahetustega. Vahetasid tihti poisi laubal olevat
visuaalse kujundi muutused. Need, mis enne revolutsiooni olid teadlaste maailmas pardid, on pärast jänesed. Sellesarnased muundused, mis harilikult toimuvad küll järkjärgulisemalt ja on peaaegu alati pöördumatud, käivad tavaliselt kaasas teadusliku kvalifikatsiooni omandamisega. Alles pärast mitmeid nägemispildi muundusi saab üliõpilasest teadusaailma asukas, kes näeb seda, midaa näeb teadlane, ja reageerib nagu teadlane. Kuna maailm, kuhu üliõpilane astub, ei ole lõplikult fikseeritud ümbritseva maailma loomusega ühelt poolt ja teadusega teiselt poolt, siis on see pigem määratud ühiselt ümbrusega ja teatud normaalteadusliku traditsiooniga, mida üliõpilast on harjutud järgima. Seetõttu tuleb revolutsiooniaegadel koolitada teadlast tajuma teisiti teda ümbritsevat maailma. Ta peab õppima nägema uut kujundit mõningates tuttavates olukordades. Sellepärast ongi erinevad koolkonnad mõistnud paradigma eesmärke pisut vääriti.
Raehärra Ulritch imetleb oma kodulinna Ulritch astub oma kodust tänavale. Tänaval on näha palju käsitöölisi ning seal liigub ringi palju bürgereid. Tänaval on ka kerjused. Mõni üksik annetab kerjustele natuke raha. Nii mõnegi käsitöölise juures töötab ka mõni õpipoiss. Ulritch liigub ukselt edasi. Ta jõuab tänava lõpuni. Tema ees läheb edasi Karja tänav. Arvatavasti just mõni hetk tagasi läks mööda seda teed pidi kari karjamaale, sest tänaval on värske sõnnik. Raehärra ei soovi oma riideid
· 1988 laulev revolutsioon, sini-must-valge tagasitulek · 1988, 16. nov iseseisvusdeklaratsioon · 1990, märts kokku tuleb Eesti Kongress · 1991, 21. august taastatakse Eesti Vabariik · 1992, 20. juuni rahareform · 1992, 28, juuni võetakse vastu uus põhiseadus (rahvahääletusega) · 1994, 31, aug lahkuvad viimased okupatsiooniväed · 2003, 14 sept Eesti otsustab liituda Euroopa Liiduga · 2004, 29. märts Eesti liitub NATOga · 2004, 1. mai Eesti astub Euroopa Liitu Mõisted jms: Autonoomia - omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele Jaan Anvelt, Viktor Kingissepp tähtsaimad kommunistid Eestis 1917. a. oktoobripöördel ja pärast seda Eestis/Tallinnas Landeswehr peamiselt Läti ala baltisakslasi koondav maakaitsevägi Vabadussõja ajal Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms Päästekomitee liikmed, kes avaldasid 1918 aastal iseseisvusmanifesti
aastane. Kaks kuud hiljem 31.detsember 1611 anab ta kuningavande Nyköpingi riigipäeval ·25.november 1620 abiellus Gustav II Adolf Brandenburgis Maria Eleonorega, kes sünnitas talle kaks tütart 1623 Christina Augusta, kes suri aasta hiljem ning 1626 18.detsember Christina I, kellest sai tulevikus Rootsi kuninganna. ·16.november 1932 sureb Gustav II Adolf Lützeni lahingus, kuid ta maetakse alles kaks aastat hiljem stockholmi 22.juuni 1634. Kümne aastat hiljem astub troonile ta tütar Christina (seni valitses Ferdinand II ja III), kui hiljem loobub troonist (tema asemele astus Karl X Gustav) II Slaid Gustav II Adolf kui väejuht ·Ta sai omale nime "modernne sõjapidaja" Kuna võttis kasutusele uuendusliku taktika jalaväes, ratsaväes , logistikas ja samuti kuna ka kasutas osaliselt suurtükke. Tema taktika oli väga ründav. ·Ta oli ülimalt võimekas väejuht ning sai oma hea maine 30aastase sõja jooksul. Tuleviku
28. sept. NSVLiit ja 28. sept. NSV Liidu survel Sõpruse ja piirilepinguga Saksamaa kirjutavad alla peab Eesti alla kirjutama läheb Leedu Vabariik NSV Sõpruse ja piirilepingule. vastastikuse abistamise Liidu huvisfääri. Poola riik likvideeritakse. paktile e.baaside lepingule. 4. okt. K. Eenpalu valitsus esitab lahkumisavalduse. 12. okt. ametisse astub 5. okt. Vastastikuse J. Uluotsa valitsus. abistamise pakti sõlmimine NSV Liidu ja Läti vahel. 10. okt. VAP NSV Liidu ja Leedu vahel Hitler kutsub Algab baltisakslaste Algab baltisakslaste baltisakslased kodumaale. lahkumine (Umsiedlung)
alasid. 1941 NSVL + Jap 14. Aug - Atlandi Apr Sm sõdib Kreekas + Jugoslaavias neutraliteedileping harta Rommel(Kõrberebane) Usa lendlease'i USA(Roosevelt)+ Vebr Sm Aafrikas edukas seadus lubab SB(Churchill) 22. jun Sm tungib kallale NSVL, ,,Bararossa" relvade müümise hiljem(sept) ka 6. Dets NSVL astub Sm vastu. Zukov väejuht ja rentimise. NSVL 1941-1944Jätkusõda NSVL+ Soome. Soome vallutab NSVL põhja poolt 7. dets Pearl Harbor Jap ründab USA sõjabaase 8.dets USA kuulutab Jap sõja 11. dets Sm+ It kuulutavad USA-le sõja
teistsugune ettekujutus. Hetkeseisundis, mis valdas meid Vabariigi taasiseseisvumise eel, ei osanud me kaugemale mõelda. Eesti loomine oli omamamoodi eksperiment. Tulla läbikukkunud sotsialismist kapitalismi. Noore ja vihase kapitalismi tekke üleelajatena võime öelda, et elu Eestis on nii ja naa. Mõned asjad on läinud ilmselt vale rada pidi, sest ebaõiglust, ebavõrdsust on liiga palju. Kellel on jõud, sellel on õigus. Ja ta astub teistest üle. Nõukogude ajal ei osanud keegi isegi unenäos näha, et maapiirkondades suletakse koolid ning arstiabi on kättesaamatus kauguses. Omavalitsused ei jõua väikeste maakoolide kulusid tasuda, riik ei toeta ka just suure kopikaga. Lõppkokkuvõttes ei jäägi muud üle, kui koolid kinni panna. Arstide palgad on väiksed ja töö nagu lõputu auk, mis ei saagi otsa. Sealt jõuame välja selleni,
Näiteks Kreutzwald ,,Kullaketrajad". Tegelased on alati vastandatud headeks või halbadeks (peretütar ja vaeslaps, talupoeg ja mõisnik, rehepapp ja vanapagan, karjus ja kuningas). Muinasjutu lemmiksituatsiooniks on rõhumise all kannatava tegelase asetamine sotsiaalselt üle oleva ning valitseva tegelase vastu, või siis jõult ja vaimult nõrga, kuid kavala vastandamine tugeva ja rumalaga. Kui näiteks rebane on vastandiks hundile, siis jääb hunt kavaluses rebasele alla, aga astub sama rebane vastu kassile või kukele, muutub ta negatiivseks kangelaseks. Väga armastatuks võtteks on muinasjuttudes kordamine. Lemmikarvudeks on 3 (kõike asju juhtub kolm korda, peategelasele antakse kolm ülesannet, elas kolm venda), 7, 9 või harvem 12. Muinasjutud lõpevad reeglina õnnelikult. (Kui nad surnud ei ole, elavad nad õnnelikult siiamaani) MUISTEND Muistendite sisu on vähemalt esialgu tõeks peetud, nende jutustamine ja kuulamine eeldas uskumist
Saladus ei püsinud tänu omakasupüüdlikule Oliinele kaua ja Inger viidi vangi. Seal oli ta aastaid, kuni Geissler ta sealt seadusetundmise ning nutikusega välja päästis. Teine mõrv juhtus aastakümneid hiljem, kui Barbro tappis oma äsjasündinud lapse sellel põhjusel, et ei oleks suutnud elada lapse isaga ning vastsündinud poeg oleks teda alatiseks köitnud Akseli külge. Samamoodi peidetakse laip, kuid taaskord saab Oliine teada ja saladus levib. Kohtus astub Barbro eest välja lensmaniproua, kes peab kõne naiste õigustest ja sellest, kuidas naine ei saa valida, kas ta tahab last või mitte ning kohtus langetavad sellekohaseid otsuseid mehed. Paralleele saab tuua praegusel hetkel toimuvaga - naiste õigusi annavad ja otsuseid nende keha üle langetavad mehed. Läänemaailmas tekitab furoori Ameerika Ühendriikides Alabamas vastu võetud seadus abordi keelustamise kohta, nö esimese südamelöögi seadus
Samuti oli probleemiks ka Ühendriikide Õigused, ehk põhiseaduse kirjutamise ajast olid riigis lahkhelid selle kohta, et kui palju võimu saab omada kuningriik ja kas see peaks olema rohkem kui föderaalvalitsusel. Lõuna (Konföderatsiooni) elanikud tundsid, et valitsus piirab nende õiguseid. Esimene verevalamine toimus Kansases (sealt ka nimi „Verine Kansas“), seal toimus valimine kas antud Ühendriik saab vabaks või jätkab orjusega, lõpuks otsustati et Kansas astub Uniooni vaba Ühendriigina. Osapoolteks olid põhi (Unioon) ja lõuna (Konföderatsioon). Lihtsalt öeldes, põhi võitles taasühinemiseks ehk Uniooni taastamiseks ning orjuse kaotamiseks, lõuna aga võitles vabaduse jaoks, mis on irooniline. Tegelikult on mõnesmõttes arusaadav miks lõunal selline motiiv oli, sest erinevalt põhjast, olenes nende majandus siiani orjadest, sest nemad ikka veel tegelesid põllumajandusega, aga põhi liikus tööstuse peale (sest tekkisid suured linnad nagu
Antandi võtmeriigiks oli Pr, kes soovis vähendada Saksa mõjuvõimu ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit.Samuti põrkusid nende huvid Aafrikas. Venemaa peamine vaenlane oli Türgi. Oli vaja purustada A-U ja kehtestada oma võim Balkanil. Venemaa jaoks kujunes sõjas peamiseks vaenlaseks Saksa ja andis Pr. lubaduse alustada rünnakuga Saksa vastu. Ing polnud andnud lubadust, et Saksa rünnaku puhul nende poole sõtta astub. Ing ei saanud lubada Saksal muutuda domineerivaks jõuks. See sobis ka Jaapanile, kuna too oli huvitatud Saksa kolooniatest Aasias. USA tulek Jõuliselt astusid maailmavõimu konkurentsi Ameerika Ühendriigid. Sekkus Lõuna-Ameerikasse toimuvasse, et seal eurooplaste mõjule lõpp teha ja tõusta oma maailmajao suurvõimuks. Neil oli väike maavägi, kuid võimas laevastik. Ameerika- Hispaania sõda 1898. Hispaania sai lüüa, loovutas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid ja Guami
Ta on seigelnud ühelt laevalt teisele ja on mitmeid kordi olnud surmasuus. Ekke lahkub Liina Hamari lahte jõudes laevalt. Kui kätte jõuab polaaröö, siis otsib Ekke omale oksi, et teha ase. Hommikul äratab teda lapi tütarlaps, kelle isa oli Ekket päästma saatnud, sest Ekke oli tundras ja seal on lihtne eksida. Ekke jõuab koos Lassiga laagrisse, seal uuritakse, miks ta laevalt lahkus? Vana Uutsö loeb Ekke silmadest, et poiss pole halb ja et ta pole kurja teinud ning eksleb teel ja astub teelt kõrvale, aga kusagil oodatakse teda igatsusega. Ekke ütleb, et otsib ennast. Ta võtab kotist kõik oma asjad välja ja jagab neid oma uute tuttavatega. Ta ehitab endalegi telgi, kahekojaga nagu teistelgi. Ekke kingib Lassile igasuguseid asju, mis tal kotis leidub. Jürga läheb Lassile kosja, aga Lass ei võta ei võta esimesel korral Jürga kosjasid vastu. Läheb ka Ekke Lassile kosja, aga needki lükkab Lass tagasi. Peale poiste
süüa. Tüdrukud on söögi üle väga õnnelikud, kuna ka nemad pole ammu süüa saanud. Kat ütleb et nad peaksid tagasi minema muidu nende äraolekut märgatakse. Seda nad teevadki. Mõni päev hiljam kutsutakse peategelane oma jaoülema juurde. Peategelane saab teate, et ta võib koju kahe nädalasele puhkusele minna. Ta räägib sellest ka sõpradele. Sõbrad õnnitlevad teda selle puhul ja saadavad ta vaksalisse. Kui Paul oma kodu uksest sisse astub, näeb ta trepi peal oma õde. Õde jookseb tuppa ja ütleb oma emale, et Paul tuli koju. Paul märkab, et ta ema on voodis haige. Ta küsib oma õelt, et mis emal viga on. Õde ütleb: ,,Tal on vähk". Paul on sokeeritud. Ema tõuseb voodist väga vaevaliselt üles ja läheb kartulikotlette Paulile küpsetama. Kartulikotletid on Pauli lemmik söök. Paul kõnnib tänavail ringi ja näeb palju oma vanu õpetajaid. Ta räägib nendega jutttu, kuid mitte hea meelega
toodud süüa. Tüdrukud on söögi üle väga õnnelikud, kuna ka nemad pole ammu süüa saanud. Kat ütleb et nad peaksid tagasi minema muidu nende äraolekut märgatakse. Seda nad teevadki. Mõni päev hiljam kutsutakse peategelane oma jaoülema juurde. Peategelane saab teate, et ta võib koju kahe nädalasele puhkusele minna. Ta räägib sellest ka sõpradele. Sõbrad õnnitlevad teda selle puhul ja saadavad ta vaksalisse. Kui Paul oma kodu uksest sisse astub, näeb ta trepi peal oma õde. Õde jookseb tuppa ja ütleb oma emale, et Paul tuli koju. Paul märkab, et ta ema on voodis haige. Ta küsib oma õelt, et mis emal viga on. Õde ütleb: ,,Tal on vähk". Paul on sokeeritud. Ema tõuseb voodist väga vaevaliselt üles ja läheb kartulikotlette Paulile küpsetama. Kartulikotletid on Pauli lemmik söök. Paul kõnnib tänavail ringi ja näeb palju oma vanu õpetajaid. Ta räägib nendega jutttu, kuid mitte hea meelega
Rääkis loo selleks, et äkki kirjanik sellest mingi mõttetera saaks, ent Sander ütleb, et lool peab olemas olema algus-, kesk- ning lõpppunkt, ent paraku sellel lool on vaid algus. Nii, et tuleb ära oodata teised kaks Laura lahkub. (Sander tõuseb, vaatab taskukella, kehitab tusaselt õlgu ning läheb akent allavaatamiseks uuesti avama; sel silmapilgul koputatakse ukse pihta. Ruttab avama; tulijale kätt vastu sirutades joviaalselt.) Sisse astub Tiit Piibeleht. Mehed on kooliajast juba vanad tuttavad. Mees on sattunud üle hulga aja linna. Räägivad veidi oma seiklustest, kui Sander kurdab talle oma muret. Juhtumisi on Tiit samuti kirjanik ning ta on nõus mehe hädast välja aitama. Tal juhtub olema just valmiskirjutatud raamat ,,Pisuhänd". Kuna mehe varasemaid töid väga hästi just kiidetud ei ole, ütleb Sander, et tema nime all leiavad tema tööd kindlasti suurt tunnustust, kuna tal on nii hea nimi. Sander pole
.Impulsi tähiseks on p ja ta on defineeritud keha massi ja kiirusvektori korrutisena. Impulss on vektoriaalne suurus,mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. On oluline tähele panna,et impulss sõltub keha massist. Impulsi füüsikalist tähendust võib mõista näiteks põrgete võrdlemisel. Põrke "hävitustöö" on seda suurem,mida suurem on keha impulss. jäävusseaduse kehtivuses võib igaüks ise veenduda,kui astub kinniköitmata paadist kaldale. Kui enne väljaastumist on paat paigal ja süsteemi paat-inimene liikumishulk null,siis pärast välaastumist liugleb paat vastassuunas minema. Astumisel hakkab inimene liikuma,s.t.omandab teatud impulsi. Kui süsteem on suletud(kinnitusnöör puudub),peab süsteemi koguimpulss endiselt nulliks jääma. Nii saabki paat vastassuunalise impulsi Näiteid:Keha impulls ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis p=mv
polnud kohapärija. Kui sünnib ka poegi on Andres rahul lk 354. 3. Andrese võitlus Pearuga Andrese ja Pearu esimene kohtumine toimus kõrtsis, kus Pearu sakstetoast välja tuli ja Andresega kohtus. Pearu käitus Andresega väga üleolevalt, tahtis kohe rammu katsuda, ütles Andresele, et ta trügib ta tema maalt välja nagu kaks eelmist peremeestki. Tähendusrikas Pearu astub Andresega tülli, ilma teda tundmatagi. Naabrid lähevad esimest korda kohtusse sellepärast, et Pearu tappis Eespere karjapoisi (Mart - Matu) koera ära. Andres loodab tõe kaudu õigluse jalule seada, aga ta õpib sellest seda, et tõe rääkimine ei anna alati kohtus võitu (lk 130). Andres saab esimest korda kohtus õiguse, kui Pearu purjuspeaga oma hobusega tema rukkipõldu sisse sõitis. Andres oskab seletada kohtule asja nii, et Pearu süüdi jääks (187)
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 1918 I maailmasõda. 1919 28. juuni Versailles rahu. 1919 Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest vastuhäälest, et otsus jääks langetamata, seega ei suudetud ära hoida konflikte ja sõdu); Loodi Komintern (ehk kommunistlik internatsionaal, rahvusvaheline kommunistlik organ...
Ragnar esindab arhitektide uut generatsiooni, mis on Solnessile hirmutavaks muutnud. Ta kardab noorte pealetulekut ja ühtlasi ka seda, et ta enda loomevõime hakkab kaduma. Selleks korraks jäid majaehitamisplaanid lahtiseks. Järgneb vestlus Solnessi ja dr. Herdali vahel, kus kõneldakse Aline suhtumisest Solnessi ning ka Kaja tunnetest tema vastu. Solness on ta ära võlunud ja neil on väike afäär, kuid teised sellest ei tea. Nende vestlus katkeb, kui uksest astub sisse Hilde Wangel. Solness teda algselt ära ei tunne. Hilde tõi külaskäigu ettekäändeks selle, et lubas proua Solnessi juurest läbi astuda, kui sinna kanti satub. Tegelikult olid ta plaanid aga teised. Hilisema vestluse käigus Hilde ja Solnessi vahel selgub, et nad kohtusid täpselt kümme aastat tagasi. Solness oli tol ajal valmis ehitanud uhke kiriku. Hilde oli siis alles noor neiu ja ka nende vahel oli olnud väike armusuhe
on aga kromosfääri iseloomulik punane värvus näha. · Kromosfääri peal asuvat gaasi pilve nimetatakse krooniks (nähtav ainult päikesevarjutuste ajal) Päikese siseehitus · Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). · Päikese keskmes muundavad termotuumareaktsioonid vesinikku heeliumiks. (Igas sekundis astub termotuumareaktsiooni 3,9×1045 vesiniku aatomit.) · Vabanev energia jõuab valgusena Maa pinnale. · Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it Päikeselaigud · Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. · Seal on energiavoog Päikese pinnale takistatud. · Laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Kokka eriala III kursus Darja Grigorjeva Mats Traat Valga 2009 Nimi: Mats Traat sünniaeg ja -koht: 23. novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas elukohad: Veikülas, Moskvas, Tallinnas. perekonnaseis: teadmata haridus: Lõpetas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja kõrgemad filmilavastajate ja stenaristide kursused. töökohad: mõniaeg sovhoosis, toimetajana Tallinnfilmis. 1970. aastast töötab kutselise kirjanikuna. mida kirjutanud: romaanid, luulekogud, näidend, novellikogud. Looming Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadi...
Paraku, seda asjaolu, et omavahel sõja algfaasis tugevat koostööd tehti, tahab tänapäevane Venemaa varjata. 1939 hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi- Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne- Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina. Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu. Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. · Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata.
tegelaste siseelu pannakse õigustama filmi süzheed, on see liig keeruline ja mitte "kõrgkunst". Praegu ülistatakse, nagu ei iial varem, pealiskaudset tegevust ja pealiskaudset filmi. Tulemus on nõder. Paatose ja armastuse illusioon. "Dogma 95" jaoks ei ole kino illusioon! Praegu möllava tehnoloogilise tormi tulemusena jumalikustatakse iluravi. Kasutades uut tehnoloogiat, saab igaüks pühkida viimasedki tõeterad sensatsiooni surmavasse embusse. Illusioonid õigustavad kõike. "Dogma 95" astub vastu illusioonifilmile, pakkudes vääramatu seaduste kogumi, k a s i n u s v a n d e. Kasinusvanne Ma luban alluda järgmisele seaduste kogumile, mille on koostanud ja kinnitanud "Dogma 95": 1. Filmima peab kohapeal. Rekvisiite ja võttepaviljone ei tohi kasutada (kui mõningaid rekvisiite on vaja, tuleb valida koht, kus nad on olemas). 2. Heli ei tohi kunagi olla toodetud pildist lahus ja vastupidi. (Muusikat ei tohi kasutada, kui seda ei ole võtteplatsil kuulda.) 3
mõtlemine, mis sai uue ajastu aluseks. Humanism lähtumine inimesest.(Keskajal lähtuti Jumalast) Teaduse areng, suured maadeavastused kinnitasid inimese usku iseendasse. Väljakaevamised Itaalias tekitasid huvi antiigi vastu ( kus peeti lugu ilmalikust elust) Renessanss pr.k renaissance tähendab tõlkes taassünd võetakse eeskuju antiigist. Peale pikka keskaega, kus kogu kunst oli pühendatud Jumalale, tekib jälle huvi inimese vastu. Vaimuliku prof. kunsti kõrvale astub ilmalik professionaalne kunst. Kunst sai inimesele loomulikuks väljendusvahendiks. Väidetavalt iga teine haritud inimene oli 16.saj. lõpul maalija või muusik. Iga haritud inimene oskas noodist laulda ja pilli mängida ning luua mitmehäälset laulu. Kõik uus muusikas ilmub alates 14.saj keskpaigast ilmalikes zanrides Keskajal seletati muusikat matemaatika abil, ilu mõiste oli mõistuslik. Nüüd hakati väärtustama meelelist ilu Muusikaline renessanss sündis eelkõige 14
Riietus oli ka sokeeriv ebahariliku tooni juuksed , tume riietus ,tihti nahast jakid ja suured saapad. Eestis on punki ikka veel palju alles. Eestis on korraldatud punk laulupidu. Tõnu Trubetky Malemaja star Keskaegses keldris hämar saal, kus istub Ehlvest Jaan, Peakohal iidne võlvikaar. Siis ilmub baaridaam Ja pikkamööda täitub baar, see Malemaja baar, Ja leti juurde astub, see Malemaja star. Käib Malemajas pingeline töö, on meister hoos. Seal midagi ei selgu üleöö ja pead on koos. On malemeistril kaamlinahast vöö, sees kõva doos. Ta Karpovitki malemängus lööb ja kogu moos. Jälle ees tal pingeline mats, on asi ``2''. Vastane on suur ja paks, ka Ehlvest pole laps. Enne mängu võetud naps teeb tuju rõõmsamaks. Otsaette laks ja võit on käes tal nagu naks. Siin malemeister viidab oma võidujärgset ööd
Tuglase novellid ,,Maailma lõpus" Novell on üles ehitatud läbi ühe tegelase silmade, kes enda ümber toimuvat kirjeldab. Saarele jõudes jääb ta teiste meremeeste poolt mahajäetuks ning seisab silmitsi salapärase saarega. Peagi on ta juba hiiglaneitsi kütkeis, kellega ta saarel kummalisse suhtesse astub. Konfliktiks kujunebki seesama peategelase suhe hiiglaneitsiga, sest algne uneline ja paradiisilik suhe, täis õrnust, küllust ja hellust, muutub tegelase jaoks ühel hetkel hoomamatuks. Kuigi hiiglaneitsi suutis panna tegelase end tundma suuremana kui hiiglane ise, on ühel hetkel armunute vahekorrad pöördunud, tegelane tunneb end neitsi poolt ahistatuna, kammitsetuna. Ta üritab neitsi käest lahti rabeleda, kuid hiiglane on metsik, temast tugevam ja saab ta kätte. Võikalt vägistab ta
Saatis isegi emale raha. Teenis ise palka lisatundide andmisega. Varases eas pidi ise hakkama saama. Tema oli esimene segaseisuslane, kel ei olnud aadliku lapsepõlve taga. Tema pidi hariduse ja stuffi oma nooruse arvelt omandama. Kõik see arendas temas töökust ja enesedistsipliini. Vendade puhul heitiski ette seda, et inimesed lasevad kergelt tuulde oma annet. Gümnaasiumi viimastes klassides hakaks ise kirjutama, esialgu vaid oma lõbuks. 79ndal aastal Astub Moskva ülikooli arstiteaduskonda. 80ndal aastal õnnestub tal jutuke ajakirjas avaldada, Antosa Tsehonta vms oli pseudonüüm. Jutud on eelkõige humoorikad, eesmärgiga lugejaid naerutada. Sellest ajast näiteks ,,Kiri õpetatud naabrile". Mida aeg edasi, seda nõudlikumaks muutus loomingu ja temaatika osas. Paljuski on juttudes purjus kaupmehed, naiste salakavalus, meeste seiklused, humoorikas sisu. Kuna oli nõudlik enda suhtes, vaatas ka kriitiliselt ümbritsevat
nagu jookseks pilved, mühaks palu. Minu tee see on: lauluks ülendada valu. Marie Under Somnambuul Mustrohelisis lehis põlev õis. Üks üksik hing sääl kõnnib unepime. Tal narrikübar kulmel. Oma nime vist õndsalt üle õla heita võis. Ja läeb kesk sisisevat pimedust ta oma sisimase tule pärjas. Kõik sõnad kuivand kirbes keelemärjas. Ei kaja vastukaja kimedust. Ta varivaikselt astub sulgund-tõrges. Pilk sissepoole - silmad kaugel kõrges. Maa kuum ta sammest. Ülal külmad tähed. Mu vastaspoolne teisik, kuhu lähed?... Ees sünge valvur langetamas piiki: võid astuda - võid jääda Nimetuse riiki. Betti Alver Puust palitu Päike paistis, kaste hiilgas, vidutas vihma veidike, pojuke mängis memme põlvel, seljas titekleidike. Juba need julged jõngerjalad jooksid joovikarabani.
tervitab Anna teda kui vana tuttavat. See on külarahvale uus, sest kedagi teist ei olnud Anna sedasi tervitanud. Villu ja Anna lähevad koos lootsikuga järve peale, kuna Villu ütles, et tema laseks ilutulestikku järvelt. Järvel olles küsib Anna Villult, kuidas tema Kõrboja üleval peaks ja mida ta ette võtaks. Villu räägib talle ja kogemata lipsab ka välja ka tema vangisolek. Peale seda Villu vaikib. Hiljem Villu hakkab tantsima ja peaaegu läheb jälle kakluseks, aga Anna astub tülitsejate vahele. Kuna Villu tantsis Annaga, siis see hakkas külarahvale silma. Nad arvasid, et Villu üritab endast Kõrboja peremeest teha. Hiljem tahab Villu Anna auks Kivimäel paar kivi õhku lasta ja kutsub ka külarahva kaasa. Anna ei ole algul nõus minema, kuna Villu nii purjus on, aga lõpuks siiski läheb, kui Villu lubab talle, et ei joo enam kunagi. Villu läheb koos eestegija Mikuga dünamiiti kivisse puuritud auku panema, aga see
Muutused perekonnas Nimed marmortahvlil Maria Moor 9B Mina kirjutan kirjandi A. Kivika romaani ,,Nimed marmortahvlil" põhjal. Minu kirjandi läbivaks teemaks on muutused perekonnas pärast sõda ja ka sõja käigus. ,,Nimed marmortahvil" raamatu peategelaseks on noor, mõtisklev Henn Ahas, kes on kahe vahel seoses perekonna maailmavaadetega. Ta astub sõtta koos teiste kooli- ja võitluskaaslastega: Miljan, Käsper, Tääker, Kohlapuu, Mugur ja Konsap. Ahase perekonda kuulusid vend, isa ja ema. Henn oleks soovinud minna sõtta rahvuslasena koos oma sõpradega, aga perekond eelistas punastearmeed omadele, põhjusel, et nad ei uskunud Eesti võitu. Vanemad ei tahtnud ka,et vennad peaksid omavahel sõtta astuma, sest mõlemad oleksid olnud erinevatel rinnetel. Peategelane polnud sõja pool, sest ta ei tahtnud sõdida oma venna vastu
Klaveritrio: viiul, klaver, tsello. Keelpillitrio: viiul, alt, tsello. teos Keelpillikvartett: I, II viiul, alt, tsello. sümfoonia orkestrile. Instrumentaalkontsert klassikaliselt 3-osaline instrumentaalteos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Ballaad Instrumentaalpala lühiteos mõnele pillile või orkestrile. romantiline, lüürilise Kaanon polüfooniline zanr. Eeslaulja alustab pala ning teine laulja astub sama palaga hiljem sisse. loomuga vokaal- või Kantaat mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile. isntrumentaalt eos. Keelpillikvartett kammeransambel, mis tekkis 18. saj. Koosneb 4. poogenpillist: I, II viiul, vioola, tsello. Kontsert muusikateoste avalik ettekanne. Koorilaul koor + saade. Madrigal emakeelne laul, tekkis vastukaaluks ladina keelsele gregooriuse koraalile.
rahulolematus, tema loomingus on eredad karakterid, elav rahvakeel. Sündmustik toimub tavaliselt vaeses masendunud keskkonnas. 1903-1907 töötas A.Hansen Tammsaare ajalehtede Teataja, Vaatleja ja Sõnumed juures. Teataja juures hoolitses ta kohalike sõnumite eest, Vaatleja ja Sõnumed juures tuli ka arvustusi kirjutada. Neil aastail osales Tammsaare ka tantsupidudel, kontsertitel, teatrietendustel ning käis Kadrioru pargis jalutamas. 1907. aastal astub Tammsaare ülikooli õigusteaduskonda. Ta tegeles kõvasti eneseharimisega ning sooritas kõik õigusteaduskonnas vajalikud eksamid. Ta pidas eriti tähtsaks võõrkeelte omandamist. Ta tundis huvi ka Shakespeare ja Goethe loomingu vastu. Üliõpilasaastail valmisid 3 kirjaniku pikemat novelli: Pikad sammud, Noored hinged, Üle piiri. Nende tegelasteks noored haritlased. Ülikooli lõpetamise peatas 1911. aastal ilmunud tuberkuloos. Kõik jõud tuli koondada oma tervise taastamisele
EMAKEEL Karl Eduard Sööt Singel-vingel ninaprill, Jaan Bergmann meil oli kodus krokodill, Mu kallis Eesti emakeel, Krokodill, ta tegi nalja, Kuis kaunist kõlad sa, ajas lapsed toast välja. Mu kallim ehe eluteel Tahtis toas tantsu lüüa, Ja armsam saatija! meie koogid ära süüa. Kus kuulen sinu kandlehäält, Ema võttis raagus viha, Sääl südant rõõmustad, andis talle üle piha. Sääl surud mured kulmu päält Krokodill siis nuttis, palus: Ja kurbust kaotad. ära vihu, viht on valus! Sa üksi südamesse m...
käib elu ja luule piir ,,Pilvede püha" 1965 Luuletaja esikkogu. Siin peegeldus tema tugev suhe loodusega Kogu on jagatud nelja ossa aastaaegade järgi Luuletustes kujutab ta erinevate aastaaegade loodust ning tekitab vastava meeleolu ,,Võtke!" Kollaseid lehti on puudel, punaseid ka. Liblendab okstel ja tuules, täis on neid maa. Õhtu septembris on vilu, väriseb haab. Nukrat ja heledat ilu pakkuda saab. Talv juba kusagil astub, leegitseb haab. Võtke see ilu talt vastu, praegu veel saab! ,,Maa taevas" Kokku on pandud mitu kogu, näiteks: ,,Pilvede püha," ,,Taevaste tuul," ,, Rängast rõõmust" jt Selles kogus on palju loodusluulet ning aastaaegadega seotud luule, räägitakse erinevatest kuudest aastas. Kasutab luules kujundeid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Mihhail GorbatšovNSVL viimane juht 1985,NSVL päästmine Lech WalesaPoola president 19901995, Vaclav HavelTšehhoslovakkia president 1989 Nicolae Ceausescu1989 kukutati tema režiim, varasem Rumeenia diktaator, määrati surmanuhlus Boriss JeltsinVenemaa Föderatsiooni esimene president 1991, kommunistide kriitik, kirjutas alla Juulilepingule Gennadi JanajevRiikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees, juhtis riigipöörde läbiviimist Nelson MandelaLAV president, propageeris demokraatia levikut Slobodan MilosevicSerbia president 19891997, süüdistatakse Jugoslaavia lagunemises Alo MattiisenEesti Helilooja, kirjutas viis isamaalist laulu Edgar Savisaarandis idee luua Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks, kuulus Isemajandavasse Eestisse, Üleminekuvalitsuse esiotsas Vaino VäljasSaab parteijuhiks pärast EKP võimuvahetust Lagle ParekEesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juht Arnold Rüütel1990 saab ENSV uueks esimeheks Lennart ...
Mari räägivad pere vanemad. täiskasvanud. peaaegu ässitab puhtast verest. (eelmisest Äsja koju täiskasvanu eas. külarahva Tiina Suhted on head, vaatusest) toodud kasulaps Marguse ja Tiina vastu. kuid kui sisse Marguse ja Mari on vaikne ja vahel on head astub Tiina ei vahel tekib väike temaga alles suhted, aga õed nõustu keegi sõnelus. Tiina tutvutakse. lähevad tülli. tema jutuga. tänab Margust ja läheb õnnelikult taevariiki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
