"Maa õnnistus" Knut Hamsun (0)

Naised - õnnistus, mille andis meestele maa Knut Hamsuni raamat “Maa õnnistus” on 20. sajandi alguses kirjutatud raamat, mis kirjeldab  tolleaegse Norra maaelu ning selle ilu ja võlu. Teose peategelasteks on talupoeg Iisak, tema naine 
Inger, nende neli last ja politseiülem Geissler. Raamatu tegevustik keerleb Kaugemaa talu loomise ja 
arendamise ümber mitmekümne aasta kestel. “Maa õnnistuse” teeb minu jaoks väga ilusaks seal kujutatud mehe ja naise siiras armastus.  Kui Iisak leidis tulevase Kaugemaa talukoha ning esiti ehitas sinna turbahüti ja tõi paar kitse, ei 
olnud seal peal maa midagi, mille pärast jääda. Ometi kuulis rahvasuus levinud kutset Inger ja julges 
vaatamata jänesemokale ja madalale enesehinnangule kohale minna. Teos tõestas, et tõelise 
armastuse juhul ei loe välimus, vaid iseloom, hoolivus ja ausus. Iisak ei vihastanud naise peale, kui 
sai beebi mõrvast teada, vaid üritas naist mõista. Kui Inger vangist tagasi tuli, kasis Iisak end Ingeri 
jaoks nii ilusaks kui võimalik ja pani selga parimad pühapäevariided, kuid kartis samas, et Inger ei 
tahagi teda ehk enam tagasi. Mõnest tagasilöögist hoolimata leidsid nad lahusoldud aastate järel taas 
üksteist ja nendevaheline armastus naases samasugusena nagu varem. Inger kiitis alati mehe tööd ja 
tundis tohutut imetlust abikaasa rammu ja nutikuse suhtes. Tänapäeva maailmas jääb aga selliseid 
peresid aina vähemaks. On vaba valik, kellega tahetakse koos olla ja lahutused on lubatud, mis on 
kindlasti suur edasiminek ja progress, kuid samas võetakse abielu ja armastust liiga kergekäeliselt. 
Otsitakse “seda õiget” taipamata, et mõnikord tulebki suhtes vaeva näha ning iseennast muuta. 
Maailm meie ümber muutub ja elu ei ole sama, mis sajand varem, kuid mõnda väärtust tuleks siiski 
rohkem hoida ja meeles pidada. Raamatu sünged hetked on Barbro ja Ingeri lapsemõrvad. Inger sünnitas alati üksi, sest kartis  saada jänesemokaga last ning üksinduses lootis ta sellise lapse sünnil temast ise ja salaja lahti saada. 
Kolmas laps sündiski veaga ning Inger hukkas ta koheselt ja peitis laiba metsa. Saladus ei püsinud 
tänu omakasupüüdlikule Oliinele kaua ja Inger viidi vangi. Seal oli ta aastaid, kuni Geissler ta sealt 
seadusetundmise ning nutikusega välja päästis. Teine mõrv juhtus aastakümneid hiljem, kui Barbro 
tappis oma äsjasündinud lapse sellel põhjusel, et ei oleks suutnud elada lapse isaga ning 
vastsündinud poeg oleks teda alatiseks köitnud Akseli külge. Samamoodi peidetakse laip, kuid 
taaskord saab Oliine teada ja saladus levib. Kohtus astub Barbro eest välja lensmaniproua, kes peab 
kõne naiste õigustest ja sellest, kuidas naine ei saa valida, kas ta tahab last või mitte ning kohtus 
langetavad sellekohaseid otsuseid mehed. Paralleele saab tuua praegusel hetkel toimuvaga - naiste 
õigusi annavad ja otsuseid nende keha üle langetavad mehed. Läänemaailmas tekitab furoori 
Ameerika Ühendriikides Alabamas vastu võetud seadus abordi keelustamise kohta, nö esimese 
südamelöögi seadus. Selle valmimisse ei kaasatud kompetentseid naistearste, teadlasi ning mis kõige 
olulisem - osariigi naisi endeid. Pean kurbusega tõdema, et isegi kui teadus ja tehnika arenevad, siis 
mõned riigid siin planeedil on oma moraalsete ja eetiliste tõekspidamistega endiselt 20. sajandi 
alguses. Knut Hamsuni “Maa õnnistus” on kirjutatud 20. sajandi alguses, kuid ometi võib seda lugeda  ka tänapäeval ja tuua paralleele praeguse olukorraga. Teos kajastab nii naiste allasurutust ühiskonnas
kui ka tõelist armastus. Isiklikult nautisin teost väga ning seda oli kerge lugeda. Lisaväärtuse andis 
raamatule minu jaoks see, mida tähendas teose pealkiri - Iisak pidas oma naist Ingerit õnnistuseks, 
mille andis talle maa.