50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2020-11-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SandraPiir
Õppematerjali autor
Knut Hamsun ,,Maa õnnistus" ,,Maa õnnistuses" avaldab Hamsun varjamatult oma poolehoidu lihtsatele inimestele, kes kohanematusest linnaeluga on rännanud elama karmi ja puutumatu looduse keskele. Neid seovad omavahel puhtad tunded ja nende lihtsate ürgsete elamuste poeesiat on kirjanik suutnud haruldase ehtsusega edasi anda. I OSA 1.- 16. Peatükk · Iisak rändab metsikusse loodusesse, leiab äärmiselt eraldatud ning mõnusa paiga ühel nõlvakul, ehitab turbast hüti ja kasvatab loomi. Ta vajab enda kõrvale naisterahvast,
Knut Hamsun „Maa õnnistus“ Lühikokkuvõte Iisak otsis endale elukohta. Peagi leidis ta endale sobiva koha ja ehitas endale sinna varjualuse ning hakkas loomi kasvatama. Kuid miski oli tal puudu - naine. Tema juurde tuli elama tüse naine nimega Inger. Inger läks mõneks ajaks sugulaste juurde ning tuli sealt tagasi koos lehmaga. Esialgu kartis Iisak, et Inger oli selle lehma kusagilt varastanud, kuid ta rahunes peagi maha. Iisak hakkas maja ehitama. Ta kolis oma naisega uude majja ja endisest hurtsikust sai loomadele laut. Inger jäi aina hädisemaks ning Iisak arvas, et ta on haige. Iisak puhastas maad, et laiendada heinamaad. Ta läks mõneks päevaks kodunt eemale ja sellel ajal sündis talle poeg. Ingeri kauge sugulane Oliine ütles Iisakule, et lehm, mille ta koju toonud oli on tõesti Ingeri oma. Iisak ostis hobuse ja muud põllutööks vajalikku kraami. Algas vilja külvamin
Knut Hamson ,,Maa õnnistus" Esimene osa I Mees kõndis mööda rada põhja poole ning otsis endale elupaika. Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada. Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise (Inger) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast. Peagi koliti uude majja ning esialgne elamu jäeti loomadele l
Knut Hamson ,,Maa õnnistus" Esimene osa I Mees kõndis mööda rada põhja poole ning otsis endale elupaika. Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada. Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise (Inger) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast. Peagi koliti uude majja ning esialgne elamu jäeti loomadele l
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vana
Tema näidendite põhikonflikt tekib võltsillusioonide purunemise taustal, kirgedel ega kannatustel pole kohta. Tema huumor ja paradoksidest tulvil stiil on jäljendamatu.1925. aastal sai G. B. Shaw Nobeli kirjanduspreemia. Tema ja näitlejatar Patric Campbelli kirjavahetusele toetudes kirjutas Jerome Kitly näidendi "Armas luiskaja" (1960). George Bernhard Shaw suri 2. novembril 1950. aastal 94-aastasena. Knut Hamsun (1859 1952) Nobeli kirjanduspreemia laureaat (1920) K.Hamsun (kodanikunimega Pedersen) on sündinud Norra sisemaal Lomi kirikukülas Gudbrandsdalis. Ta vanemad põlvnesid talupojasuguvõsadest samast paikkonnast, isa teenis leiba külarätsepana. 1862 kolisid vanemad Nordlandi Hamarøy saarele. Põhjamaine loodus, heledad lõõskavad suved, kirkad sügispäevad, metsad ja mäed äratasid noores Hamsunis erksa loodustaju. Eneseväljendusvajadus tekkis varakult, 18-aastaselt kirjutas ta juba
Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale üh
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid